kaotab, või kas ta saab oma nö kahju kompensatsiooni, eesmärgiks on “riigile ära teha”) ❏ Menetlus on suuline ja kirjalik (pole siinkohal oluline kõike detaile teada) ❏ Koda teeb otsuse enamushääletuse tulemusena (kui on 7-liikmeline koda, siis 4 kohtunikku peab olema otsuse poolt) ❏ Koda võib loobuda kaebuse arutamisest suurkoja kasuks, kui (nt kui tegemist on tõsise kaasusega): - kohtuasi tõstatab tõsiseid küsimusi seoses konventsiooni või selle protokollide tõlgendamisega (nt teed rajavad küsimused, eutanaasia teostamine - inimene tahab surra ja et arstid aitaksid teda elust lahkuda, see on nii põhjapanev küsimus, et otsus jääb mõjutama kohtu tegevust aastateks) - püstitatud probleemi lahendus ei ole kooskõlas kohtu varem langetatud otsusega ❏ Kolme kuu jooksul saab apelleerida
ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. · Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. · Õigusemõistmise avalikkus. · Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul. · Otsuse väljakuulutamise avalikkus. · Süütuse presumptsioon · Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. · Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal.
C- 129/97, C 130/97), ei saa säilitada riiklikult kaitset, kui see puudub Ühenduse tasandil. Multi-ja bilateraalsete lepingute puhul kaob kaitse kui mõlemad on liikmesriigid. Kui üks on kolmas riik, kaob lepingu mõju, kuna üks liikmesriik ei saa sõlmida kokkulepet kolmanda riigiga Ühenduse süsteemi kohta. Ühendusele sobivate tingimuste puhul saab lepingud ümber vormistada. Kaitse tagajärjed kaitse ulatuse üle oli kohtuasi, kus Gorgonzola juustu tootev kontsern kaebas kohtusse Cambozola juustu valmistaja, kuna nimed kõlavad sarnaselt. Kohus tunnistas selle rikkumiseks. Üldiselt hindab kohus kaitse ulatusega seotud juhtumeid (eriti liitnimetusi) eraldi.56 56 Redi.A. Geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse. Lissabon :Taiex memo,2004. 41 3
Ettevõtte on majandusüksus, mis säilitab üleminekul identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeering, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata, kas see on pea- või kõrvaltegevus. Direktiiv kehtib majandustegevusega tegelevate avalik- ja eraõiguslike ettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas nad tegutsevad kasu saamise eesmärgil. Ettevõtte ülemineku hindamiskriteeriumid 25 Kohtupraktika järgi (Spijkersi kohtuasi 24/85) tuleb analüüsida: 1. kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud 2. kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud 3. kas kliendid on üle läinud 4. tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut Ettevõtte ülemineku alused (sh erinevused pankrotimenetluse korral) Tavaliselt müügi-, rendileping. Ülemineku reeglid on kohaldatavad ka: juriidiliste isikute ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel sundtäitmisel
võimas sõjalaevastik katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid, sõjaväelaagrid olid ümbritsetud muldvalli või palktaraga Keisririigi ajal tuli kaitsta piire piirikaitsevöönd Iimes Romanus = Rooma piir sõjaväkke võeti ka provintside elanikke Rooma õigus: kodanikel oli õigus kaevata (apelleerida) rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi kohtumõistmisel alluma seadustele rooma seadused algasid 12 tahvli seadustest arvestati pretsedenti kuidas lahendati analoogne kohtuasi varem kohtuprotsess pidi olema korrektne, et tagada mõlema osapoole õiguste kaitse seaduste süstematiseerimine esile kerkisid juristid kujunes juriidiline terminoloogia st Roomas sai alguse õigusteadus Rooma õiguse paljud seisukohad kehtivad tänaseni ??? 2. Vanakeskaja kiriku- ja vaimuelu · Rooma paavst on katoliku kiriku pea · Paavstluse alusepanija on apostel Peetrus- Jeesuse õpetus laps, pani aluse Rooma kogudusele,Rooma piiskop,
7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne) tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v.a kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, siis on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks). 9) Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisuse põhimõte (§ 15) - *Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud
27. juunil 1999 saatis Emakeele Seltsi juhatus siseministrile kirja ettepanekuga jätkata isikunimeseaduse eelnõu väljatöötamist Siseministeeriumi juures. Seltsi juhatuse ettepaneku aluseks olid seltsi 24. mai 1999. a koosolekul kõlanud ettepanekud ja arvamused. Oma 26. juuli vastuses peab ka siseminister teemat sedavõrd oluliseks, et on valmis moodustama asjaomase töörühma. Mõneks ajaks jäi küsimus siiski soiku, kuni selle elustas eespool juba mainitud Marika Arendi kohtuasi. Isikunimeseaduse eelnõu väljatöötamise töörühm moodustati siseministri 15. mai 2001. a käskkirjaga nr 203 ja sai ülesandeks välja töötada isikunimeseaduse eelnõu 1. detsembriks 2001. Eelnõu valmis 2002. aasta oktoobriks ning esitati Riigikantseleisse 29. oktoobril 2002. 3.3.1 Isikunimeseaduse eelnõu Eesti riigikeel on eesti keel, mida kaitsevad põhiseadus ja keeleseadus. Riigikeele ametliku tarvituse aluseks on kirjakeele norm. Nimed on riigikeele osa
isiku õiguste kaitseks. Autoriõiguse seadus sätestab autorite õigusi kaitsva organisatsiooni õiguse pöörduda kohtusse enda nimel oma organisatsiooni liikmete õiguste kaitseks. Kohtulahendid teiste isikute vahelise tehingu vaidlustamiseks 3-2-1-59-07, lisaks 3-2-1-161- 04, 3-2-1-84-06. Teise isiku huvide kaitseks saab kohtusse pöörduda näiteks mittetulundusühing (korteriühistu) oma liikmete õiguste kaitseks, kohtuasi 3-2-1-76-04. Isik saab pöörduda kohtusse üksnes sellise õiguse või vabaduse kaitseks, millele riik seadusega kaitse annab. VÕS § 4 lg 1 sätestab, et mittetäieliku kohustuse täitmist ei saa võlausaldaja nõuda, seega ei saa võlausaldaja pöörduda ka kohtusse hagiga mittetäieliku kohustuse täitmisele sundimiseks. Hagita menetluse avalduse esitamise õigus peab olema sätestatud materiaalõiguses.
erinevalt teistest sümbolistidest esindatud. 1857 ilmus kogu "Kurja lilled". Kirjeldab naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust (tsükkel "Pariisi pildid"). Tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema, kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust. Kirjutas väga julgete kujunditega erootilist luulet. Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus tsükkel "Spliin ja ideaal" (spliin maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda a moraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid
Riigile saab vastutust omistada ka siis kui vastutuses ilmnevad avaliku võimu täitmise elemendid, kui olukord õigustas tegevust või kui käituti bona fides põhimõtte järgi (rikkumine ei ole ilmselge). Nõuete riikkodakondsus. Riigi vastu saab rahvusvahelist kahjunõuet esitada üksnes juhul, kui nõude tekkimise aluseks olnud sündmuse toimumise ajal oli kahju kandnud isikul selle riigi riikkodakondsus, kelle vastu nõue esitati. Panevezys- Saldutiskise raudtee kohtuasi: Kohtuasja algatas Alalises Rahvusvahelises Kohtus Eesti riik 1937.a Leedu riigi vastu põhjuseks, et Leedu riik, kes haldas äriühingule Esimene Juurdeveo Raudtee selts Venemaal kuuluvat Penevezys- Saldutiskise raudteed, oli rikkunud nimetatud äriühingu varalisi õigusi sellel raudteel. Alaline Rahvusvaheline Kohus otsustas küsimuse Esimese Juurdeveo Raudteede Seltsi Venemaal nõuete põhjendatusest sisulise aruteluta, tuginedes oma otsuses üksnes Leedu riigi vastuväidetele, millest üks
aastat pärast Kleisti surma, publik vilistas selle välja, keegi ei suutnud seda kummalist näidendit mõista. Goethe ei lavastanud ühtegi Kleisti tragöödiat. Goethe ei olnud Kleistist heal arvamusel, Kleist oli tema arust looduse poolt imekauniks loodud keha, mida järab haiglane parasiit. Selline disharmoonilisus oli talle solvav. ,,Lõhutud vaas" 1821 Kleisti komöödia, kirjutatud naljaviluks, ette planeeritud ei olnud. Kirjutati kihlveo pealt, ilma igasuguse ideoloogilise aluseta. Kohtuasi lõhutud kannu ümber, kihlvedu sõpradega, et kõik kirjutavad selle olukorra kohta loo: novell, satiir ja komöödia tekkisid sellest. Lõbus komöödia oli see. Üks saksa säravamaid komöödiatippe. Kleist tõlgendab väga teravmeelselt seda stseeni. Kasutab kahte maailmset süzeed: kohtuniku nimi Aadam, vanaeide tütre nimi Eeva see viitab suhetele nende vahel. Teine skeem on Oidipuse süzee, mida ta samuti omanäoliselt seal ekspluateerib. Kohtunik
väärtuse suurenemist kasutama hakata. selle par alusel võib nõuda 11. 12. Vallasomandi tekkimine: üleandmine, heauskne omandamine Põhimaterjal: Kommentaar §§ 92 951. Kai Kullerkupp, Omandireservatsioon ja sellest tulenev ooteõigus. Juridica 1998 nr 6, lk 279-285. Kohtupraktika: Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2003.a. kriminaalasi nr 2-1-254/2003 Borina kohtuasi. Valduskonstituudi kokkulepe oli pooltel sõlmitud ostja oli raha ära maksnud ja puhvetkapp pidi jääma müüja valdusesse kuni ostja organiseerib transpordi. Tekkis valduskonstituut (§94), omand läks üle > omastamine. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-02 Kui on tuvastatud kõik heauskse omandamnise eeldused peale heausksuse, peab tõendama pahausksust, et seda tühistada. *Evelyn Villi > ema (üür)> V. Liiva (võõrandamine võltsitud volitusega)> Laikmaa. AS Resfrepo > T
Mihhail kutsuti Bernis Vene saatkonda, kus talle anti üle kohtulik käsk pöörduda koju... ta hakkas seal Sveitsis sehkendama mingisuguse sotsialistliku mässuõhutajaga. Keset kõiki neid ilusaid lehmi ja mägesid ja juustu! Mihhail on praegu ilmselt Pariisis. Peterburis algatati tema vastu kohtuasi. Mulle ei rääkinud keegi. Imperaatorliku dekreediga on endiselt lipnikult Mihhail Bakuninilt võetud ära aadlitiitel ja ta on mõistetud määramatuks ajaks Siberisse sunnitööle... ja tema varandus võõrandatakse dekreedi kohaselt riigile. (paus) Mida nad sellega võivad mõelda? (Tata võtab ta käe ja mõne hetke pärast pühib sellega oma silmi.)
hüpoteek ostueesõigus Märked (AÕS § 63) eelmärked – tulevikus kinnistusraamatusse kantava õiguse, olemasoleva õiguse kustutamise või muutmise kohta. Eelmärkeid kantakse kinnistusraamatusse näiteks tulevikus kinnistut koormava asjaõigusele (hüpoteegile) soodsa järjekoha tagamiseks; vastuväited – ebaõige kande parandamise tagamiseks. Vastuväide ei takista kinnistu edasist võõrandamist ega koormamist, kuid kui kohtuasi lõpeb vastuväite esitaja kasuks, võib kinnistusraamatu seisu „tagasi kerida“; keelumärked – kinnistu võõrandamise või koormamise keelamiseks kohtumääruse või juurdlusasutuse määruse alusel; märkused – seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (näiteks märkus üürilepingu kohta või märkus kaasomanike kokkuleppe kohta ühise asja valdamise, kasutamise või kaasomandi lõpetamise osas).
reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. TSIVIILKOHTUPIDAMINE Reguleerib TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK Vastu võetud 20.04.2005. a seadusega (RT I 2005, 26, 197), jõustumise aeg 1.01.2006. MENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED Õigusemõistmine tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
Näiteks Eesti põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. 16. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Ameerika mudelit. Kõige üldisemalt võib konstitutsioonilise kontrolli all mõista seda, kas üldaktid on kooskõlas konstitutsiooniga. Anglo-Ameerika mudelile puhul: teostatakse konstitutsioonilist kontrolli ainult konkreetse kohtuasja pinnalt ja ainult niipalju kui konkreetne kohtuasi seda lubab. Sellist vormi nimetatakse konkreetseks kontrolliks (vastandiks on abstraktne kontroll, mida teostatakse ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks). kuna tegemist on konkreetse kohtuasjaga, siis teostatakse kontrolli ainult jõustunud seaduste osas. Jõustumata seaduste osas see süsteem kontrolli ei võimalda. Mingit muust kohtusüsteemist eraldi seisvat konstitutsioonikohut pole loodud.
kohtule oma arvamus vaidluse osas, mis parasjagu menetlemisel on, ning seeläbi edendada või kaitsa ka oma positsiooni. (Patterson, 2013, p. 233; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 346) Läbi kohtuasjade on üsna palju edu saavutanud näiteks keskkonnakaitsjate tegevusrühmad. Üheks kuulsaimaks õnnestumiseks, mille huvigrupid on kohtus käies saavutanud, on aga võit, mille said kodanikuõigustega tegelevad huvigrupid 1950ndatel. Antud kohtuasi puudutas nii koolides segregatsiooni kaotamist, diskrimineerimise vähedamist tööturul kui ka võrdseid võimalusi elukoha saamisel. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 345-346) Saamaks paremat ülevaadet sellest, kuidas sisemine lobitöö toimib, vaatleme järgnevalt ka kahte poliitika kujundamise protsessi, millesse on end mässinud paljud huvigrupid. Esimesena selgitame veidi raudsete kolmnurkade (iron triangles) olemust. Raudsete kolmnurkade näol
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
