Vähesed suudavad sellises karmis keskkonnas elada, seda suudavad ainult need, kellel on aeglane või pikaajaline kasv. Kitsa ja laia ökoamplituudiga liigi näide Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust . Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask
Konuvaglad Konuvaglad on loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 144320 liiki. Konuvaglad on bilateraalsümmeetrilised ja lülistumata maritiimsed ussid.Neile on iseäralik sissetõmmatav kärss.Konuvaglad on lahksugulised. Rõngussid Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi, kaasa arvatud hästituntud vihmaussid ja kaanid.Enamjaolt elavad nad märjas keskkonnas, kuid on ka palju liike, kes on kohastunud eluks maismaal, mageveekogudes ja meres. Väikseimad rõngussid võivad olla alla millimeetri pikad, suurimate pikkus võib aga ületada kolme meetrit. Paelussid Paelussid ehk tsestoodid on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis, noorjärgud aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas.Paeluss põhjustab ka inimesel haigust, mida nimetatakse paelusstõveks ehk tsestodoosiks. Lameussid
… või tselluloosi molekul Fotosünteesi erinevusi • Parasvöötme taimedel - õhulõhed öösel kinni… ? • Kõrbetaimedel – õhulõhed öösel lahti…? • Troopikataimed? Uuri C3, C4 ja CAM taimede erinevusi. Lisalugemine C3- taimed on paraskliimavöötme taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat, päeval on nende õhulõhed avatud, öösel suletud. C4- taimed on taimed, mis on kohastunud kuumas kliimas, sulgevad õhulõhed, kui on liiga kuum ja ei võta seda fotosünteesiks otse õhust, vahendab RuBisCO. Neid ei kahjusta fotorespiratsioon. C4-taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad moodustavad umbes 5% taimeliikidest. – mais ja suhkruroog , CAM – kaktused, sukulendid, kukeharjad, ananass – öösel õhulõhed lahti . •Ülesanne •Suletud konteineris, milles CO2 konts on 0,0035%, on üks C3, C4 a CAM taim. Neid
Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mullad on väga toitaineterohked. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värvus. Mullad on viljakad parasvöötme sega-ja lehtmetsas. Loomastik. Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asutuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid, kellest palju aitavad laiendada lehtpuude levilat. Suhteliselt vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Parasvöötme sega-ja
Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), Liiva-uurikarp (Mya arenaria) jpt. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 5 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti
* õites olevate viljalehtede kogu nimetatakse emakkonnaks . Viljalehed moodustavad ühe või mitu emakat. *Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku, emakakaela ja -suuet . *Emaka alumine osa on sigimik, milles arenevad seemnealged *Sigimikule järgneb peenem osa, emakakael, mis lõpeb mitmesuguse kujuga emakasuudmega. *Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldav näämekas epiderm on kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Seal luuakse neile soodsad tingimused ka ,,idanemiseks" * Kui õie iga emakas koosneb ühest viljalehest, nimetatakse emakkonda lahkviljalehiseks e apokarpseks. *Enamasti koosneb emakas siiski mitmest
o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu niss ruumis Ökoloogiline niss organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks, millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed. CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine. Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast
keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem. Järve elukoosluse kujunemist mõjutab oluliselt taime toitainete sisaldus järves. Enamikus Eesti järvedes on toitaineid palju, see tähendab need on rohketoitelised. Peipsis, kui avaras ja tugeva lainetusega hiigeljärves ei ole eriti rohket taimestikku. Üksnes varajatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke, aga samas on taimestik mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades. Üldse on meie järvedest leitud umbes 120 taimeliiki ja neist 66 leidub juba Peipsi järves. Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi 20 liiki üleujutatavatel aladel kasvavaid kalda- ja sootaimi. Järve taimestikku uurides võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise
järeltulevatele põlvedele. Samuti arvas ta, et elu on tekkinud isetärkamise teel, algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Tema teooria ilmus aastal 1809. Darwin- ta sai kuulsaks loodusliku valiku teooriaga, mida nimetatakse darwinismiks. ¤ muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast ¤ oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest ¤ paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine ¤ olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest. Tema teooria ilmus aastal 1859. 22. 280-360 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. 23
................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Meeleelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitad kontakt keskkonnaga ning need on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele
Looded on Läänemeres alla 10cm. 2.4 Taimestik ja loomastik 2.4.1 Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib punavetiktaimi ning pruunvetikat (põisadru). Õistaimedest levib Eesti rannikualadel meriheina perekonna liike.¹ 2.4.2 Loomastik Läänemeres on rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike, sest vesi on ookeaniliikidele liiga mage ning mageveeliikidele liiga soolane. Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja tursk. Viimase sajandi jooksul on Läänemerre tunginud rohkelt võõrlikke ning nende levik on hulgaliselt laienenud mere ja sellega ühenduses olevates kanalites toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.¹¹ 8 http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Meri_kliima/1Laanemeri.htm 9 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 10 http://et.wikipedia
Noorlooad hajuvad suvel. Hajumisel liiguvad sageli maapinnal või otse selle all. Kuni hõivamata elupaiga leidmiseni on loomad väga kaitsetud. Sel perioodil langeb palju isendeid röövloomade saagiks ja noorloomade suremus on seetõttu kõrge. (MacDonald, Barrett, 1993) Suhtlemine. Agressiivsusega kaasneb kile siristemaine ja viuksumine. Territooriumi märgistamisel on olulised preputsiaalnäärmed. Hirmununa võivad kriiskavalt häälitseda. (MacDonald, Barrett, 1993) Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki nelja jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu. Toitumine. Eranditult loomne. Valdavalt vihmaussid, keda kogutakse tagavaraks (neid närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid, tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni, teisi mutte). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg
Inimene 12. klass Inimese süstemaatiline kuuluvus. RIIK loomariik, HÕIMKOND (selgroogsed) keelikloomad, KLASS imetajad, SELTS esikloomalised ehk primaadid, SUGUKOND inimlased, PEREKOND inimene, LIIK homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuril...
kuni 100 kg, harva kaaluvad nad rohkem kui 100 kilogrammi.Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad.Nägemine on nende allvee-eluks kohastunud loomade nõrgim meel, sestap saab viigriga silmsideme siis, kui kuulmine ja haistmine talle inimest ei reeda. LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest
sisemaa oaasides. Egiptuse kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja loomad on kõrbekliimaga kohastunud ning taluvad kõrget temperatuuri ja pikki põuaperioode. Hoolimata rikkalikest veevarudest ja viljakast pinnasest kipub kiiresti kasvavale rahvastikule toitu väheseks jääma. Toitu ostetakse enamasti turgudelt, puuduvad suured kaubanduskeskused. Loodus Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tune...
nii liustiku all, peal kui ka liustiku sees olnud koobastikes. Palju erikujulisi liivast ja kruusast, harvem savikatest setetest koosnevad mõhnad. Hilisjääaja kliima ei olnud kiita Liustiku taandumist nim. hilisjääajaks e hilisglatsiaaliks. Esmalt oli kliima väga karm, arktiline, seejärel lähisarktiline. Eristatakse kolme faasi: vara, kesk ja hilist. Hilisjääaeg oli tundra ilmeline ja esimesed taime pidid olema kohastunud madala temperatuuriga, tugeva tuule, jaheda suve, vähese valguse ja toitainetevaese pinnasega. Kliima uue jahenemise tõttu vähenes järsult puude kasv. Selleni võime jõuda siis, kui me häirime ookeani konveieri tasakaalu. Mida saaksime teha jääaja ärahoidmiseks? Jääaja ärahoidmiseks soovitas Vene teadlane ümbritseda maa 10001500 km kaugusel Saturni rõngaga sarnaneva vööga, mis suurendaks maale jõudva
28. Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29. Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114
28.Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29.Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30.Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31.Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja šimpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32.Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114
kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega. Sitikseened on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või nende teatud kehaosal (1600+ liiki) 15) TULETAEL kuulub kandseente hulka. Eesti metsades üks tavalisemaid surnud ja elusal puidul kasvavaid seeni. Ta moodustab hobusekabjakujulisi mitmeaastase viljakeha. 16) MUST TÄPPHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Must täpphallik on saprotroof ja toitub, elab toiduainetel. Leiva pinnal tekivad seenel spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad sporangiumid (mustad), mis
Pruunvetikad on ka suuruselt suurimad vetikad. Ränivetikad on seevastu mikroskoopailise suurusega ja asuvad sügavamal vees. Nendeni valgus ei ulatu ja sellepärast pole neil ka seda vaja (nendel taimedel sümbioosi ei toimu). Kuna sügavatesse kohtadesse ei pääse päikesevalgus, siis on ka seal elavad loomad selleks eriliselt kohastunud. Ookeanisügavustes on tähtsamateks meelteks haistmis- ja kompimismeel. Paljud loomad on pimedad, hulgaliselt kalu on spetsiaalselt kohastunud. Näiteks Macrourus perekonna merluusil on pikk saba, millel paiknevad saaklooma liigutusi registreerivad retseptorid. Teised liigid tõstavad end põhjasetetelt kõrgemale pikkade uimekiirte abil, et leida puhtas vees hõljuvat saaki. Kuna toitu on sügavikes vähe, on saagipüüdjad toiduotsingul sunnitud olema efektiivsed. Paljud kalad ujuvad päraniaetud lõugadega ning neelavad kõike vastutulevat. Neil on veniv magu, mis on võimeline vastu võtma suurel hulgal toitu
Peale seda sünnitab emasloom 3...7 (harva kuni 12) poega. Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul. Pojad on kuu aega pimedad. Imetatakse neid poolteist kuud. 3...4 kuu vanuselt saavad pojad iseseisvaks. Nirgid elavad 4...6, erandlikult kuni 8 aasta vanuseks (Eesti selgroogsed). Mink (Mustela vison) ja naarits (Mustela lutreola) Nad mõlemad on tihedalt seotud veekogudega ja head ujujad, sukelduvad osavalt ning on amfibiontseks (st kahepaikseks) eluks veel mitmeti kohastunud. Välimuselt meenutavad kolonokki (elab Aasias) ja tuhkruid, ent on neist masajamad, lapikuma peaga, väiksemate kõrvadega, märksa tihetama karvastikuga ja väga paksu aluskarvaga. Naaritsa karvastik on punakam kui mingil. Naaritsal on valge laik mõlemal mokal, mingil aga ainult alumisel (Loomade elu, 1987). Valgete laikude paiknemist on näha ka lisatud piltidelt (vt fotod lk 7). Naarits on mingist väiksem ja nõrgem. Naaritsa tüvepikkus on 32 43 cm,
kui savannis valitseb põud. Gepard Ta on elegantne, sale, pikkade jalgadega kaslane. Kuldne mustade laikudega karvkate muuab ta rohus saaki varitsedes peaaegu nähtamatuks. Gepard on maismaa kiireim imetaja. Lühiksel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis, 2 sekundi jooksul saavutavat kohalt liikumise kiirus on 70 km tunnis. Gepard on savanniavarustega hästi kohastunud kiskja, seal saab ta arendada suuri kiirusi. Sageli ronib ta kuivanud puudele ja kaljudele, et saakloomi paremini märkata. Hüäänkoer Hüäänkoer on Aafrika suurim koerlane. Tal on pikad jalad, ümmargused kõrvad ja suurte laikudega karvastik, mis muudab ta rohusees märkamatuks. Hüäänkoer elab 7-25 isendist koosnevas karjas. Koos käivad nad jahil, koos kaitsevad end ja koos kasvatavad järglasi. Igaüks täidab karjas oma kohustust
vaiksemalt, kuid varasemast 10% kiiremini ja kasutab seejuures 15% kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning vähem energiat. Heteroos on kahe homosügootse genotüübi organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Näide: toidu ja joogi kokkupandud tulemus, kus tekib tugevam ja paremini kohastunud valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine. organism. Louis Pasteur: Elusolendid tekivad ainult teistest Biomimikri: Jäälinnu noka järgi modelleeritud esiotsaga rong sõidab vaiksemalt, olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel kuid varasemast 10% kiiremini ja kasutab seejuures 15% vähem energiat.
muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli, soolsus Nende mõju taimedele - Nende mõju loomadele - Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. NT TUULEKÜLM Kohastumine ja kohanemine Kohastumine – pöördumatu, nt kaktused on kuivusega kohastunud, evolutsiooniline adaptatsioon Adaptatsioon – organismide ehituse või talituse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine – pöörduv, ontogeeniline, adaptatsioon (laps kohaneb lasteaias) Limiteerivad tegurid Temperatuur Niiskus Vesi Rõhk Valgus Gaasid Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele Reguleerijad on organismid, kes on võimelised
Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees (peamiselt jõgede suudmealadel), kuid kudemiseks rändavad jõgedesse (näiteks vimb). Poolsiirdekalad on justkui üleminekuks siirdekalade ja mageveekalade vahel. Võrreldes Põhjamere ja Beltidega elab Läänemeres suhteliselt vähe merekalu. Samal ajal esineb siin (peamiselt Läänemere kõige enam magestunud piirkondades) mitmeid mageveelisi kalaliike, kes on kohastunud eluks riimvees. Vähenenud soolsus piirab paljude mereloomade levikut. Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul.
soodesse, järvedesse ja jõgedesse kogunenud vesi mage (Sõstra). Maismaal leiduv magevesi voolab pidevalt merre tagasi, kuid tänu vihmadele jääb tema kogus maismaal ühesuguseks - 450 000 000 000 000 tonni, mis teeb iga maakera elaniku kohta 110 000 tonni (Sõstra). Maakera mastaabis pole seda palju - ainult 1/2800 maailmamere veest. Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Elu sai alguse meres ja veel praegugi elutseb seal ligi 80 % Maa elusorganismidest, kes on täielikult kohastunud soolase veega. Mõningad eluvormid seevastu aga kohastusid mageda veega. Ühed neist asusid elama jõgedesse ja järvedesse, teistest said vihmarohkete piirkondade maismaa-asukad, kolmandad eelistavad veeta oma elu niiskete maismaa-alade kohal laiuvas õhuruumis. Ka inimene pole siiani soolase veega kohastunud, magedat vett kasutab ta toiduks, samuti mitmesugusteks majapidamistöödeks, põllumajanduses ja tööstuses (Sõstra).
Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus
parameetri piirkonna, milles organismi tegurite olemasolu elu on mõeldav Realiseerunud e tegelik niss-reaalses kesk- Sünökoloogiline amplituud-parameetri konnas kujunenud niss Piirkond, milles organism tegelikult elab Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes Spetsialistid-kindlatele keskonnatingi- elavad koos samal ajal samas paigas. mustele kohastunud organismid (liigi eksisteerimise elementaarvorm, Generalistid-laia ökoamplituudiga vabalt ristuvate isendite kogum,teistest organismid rühmadest ruumiliselt eraldatud) Keskkonna energeetiline iseloomusuts: Geograafiline populatsioon- paikneb Solaarkonstant-päikesekiirguse hulk loodusgeograadiliselt ühtlases piirkonnas,
astlakujuliseks, et vähendada veeauramist. Loomastik: Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde.
Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline pleurokokk. Arvatakse, et Eestis kasvavate liikide arv on umbes 2500. 7 6. KASUTATUD MATERJAL http://www. arhiiv
Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmlevad mesilaste kaasabil. (Rohtla, 2001). Samuti teevad mesilased meetaimedest ka taruvaiku
kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on paljuski tinginud inimtegevus. Kliima Lehtmetsadeks kutsutakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Enamasti kasvavad okasmetsad lehtmetsadest aeglasemini. Lehtmetsades on suved päris soojad aga ka talved ei ole väga külmad. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 1000 mm. Taimed Lehtmetsa taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talvel on puud puhkeseisundis. Nad langetavad maha oma lehed, et kaitsta end lume ja külma eest. Kevadel, enne kui puud kasvatavad uue lehestiku ja varjavad maapinda, arenevad metsa all paljud õistaimed nagu sinilill ja ülane. Hiljeb asendavad neid varjulembelisemad taimed nagu kõrrelised ja sõnajalad. Kuna lehed kõdunevad aeglaselt on samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldadele
Võib leida ka piimasaadustes, köögi- ja puuviljadel, niisketel esemetel), kolbhallitus(sageli esineb heintel), valgehallitus(esineb piimal) ja must hallitus(eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale. 6. Miks moos võib minna käärima ja hallitama? Moos võib minna käärima ja hallitama, kui õhk ligi pääseb. 7. Kes on saiapärm, veinipärm? Lihtsaim vastus siinkohal oleks see, et saiapärmi seened ei ole kohastunud eluks ja tööks vesises keskkonnas, veinipärmi seened jällegi on. 8. Kuidas tehakse koduõlut, etapid? 10 liitrit vett 6 dl maltoosat 4 dl suhkrut 2 tl pärmi 1. Lase pool veest keema ja kalla suhkru ja maltoos peale. 2. Lase segul seista paar tundi. 3. Kalla juurd ülejäänud vesi ja leiges vees leotatud pärm . 4. Lase õllel seista toasoojas ööpäev. Kurna ja pane pudelitesse. 5. Jahedasse säilitukohta pandud õlu on valmis joomiseks umbes ööpäeva pärast. 9
inimahvid: simpansid, gorillad ja orangutangid Paljud praegused loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired hakkasid kiiresti levima just neogeenis. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praeguseni. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud. Delfiin Nahkhiir Elevandieellane Elu areng Neogeenis Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htm http://www.slideshare.net/helina20/keskaegkond http://www.slideshare.net/helina20/vanaaegkond
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Inimese meeleelundid Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Eliis Rikko Tallinn, 2010 Sisukord Sissejuhatus .. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele te...
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist,
Mõni kohastumine on vaid kasulik teatud tingimustes teatud aja vältel 2) Vastandliku toimega ökoloogilised tegurid näiteks kaelkirjaku kael ja jalad on pikad- kasulikud toidu hankimiseks kuskilt kõrgemalt ning võitluseks liigikaastlastega. Joomiseks peab kaelkirjak aga võtma kohmaka poosi, mida ta ei saa kiiresti muuta ja on seetõttu lõvidele kerge saak 3) Ajaline kaugus näiteks mõne taime viljad on kohastunud levima loomadega: piisavalt vastupidavad viljad suudavad läbida loomade seedetrakti ja niimoodi levida. Kuid mingi piirkonna loomastik võib muutuda suhteliselt kiiresti ja ''rikkuda'' sellise kohastumuse, taime ümberkohastumine on palju aeglasem kui loomastiku oma. 5. Mis on: Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid
kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks;
temp. ja niiskus. ökoloogiline amplituud faktori vahemik, milles liik suudab püsida. Faktorite mõju on interaktiivne, sõltuvad üksteisest. Niss ei ole kandiline, vaid tal on nurgad maha lihvitud. Nt Sookail - mida soojemasse kliimasse, seda märjemates kohtades ta kasvab. Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks(dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Loeng 24.03.09 NB! Kirjalik eksam toimub 30. aprillil, neljapäev, Vanemuise ringaudikas kell 14.15. Suulised eksamid samal nädalal. Kaks suulise eksami aega: 29.04 kell 10:15-15:00 ja 05.05 samal ajal. Ühel päeval 15 inimest. Lai 36, tuba 151. Kokkulepeliselt räägitakse nisist liigi puhul. · Fundamentaalne ehk autökoloogiline niss(potentsiaalne vaadeldav liik oleks suuteline elama). · Realiseerunud ehk sünökoloogiline niss(tegelik ei lasta elada kõikides
Hermafrodiidid. Areng otsene nt Apteegikaan hobukaan, kalakaan KLASS KIDAVAGLAD: Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne HÕIMKOND JÕHVUSSID: Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline
1. Terrestrial (land) biomes 2. Aquatic biomes (including Freshwater biomes and Marine biomes) Biomes are often known in English by local names. For example, a temperate grassland or shrubland biome is known commonly as steppe in central Asia, prairie inNorth America, and pampas in South America. Tropical grasslands are known assavanna in Australia, whereas in Southern Africa it is known as veldt (fromAfrikaans). 9. Mis on ökotüüp? Ökotüüp e ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). Võib kajastuda süstemaatikas (nt alamliikide eristamine). Ökotüübid: Kohastumused on üksteisega seotud (organism on funktsionaalne tervik). Kohastumine on seetõttu evolutsiooniline kompromiss. Adaptatiivne kompleks tunnuste kogum, mis on tekkinud kohastumuste tagajärjel. 10. Võrrelge r ja K strateege ja selgitage nende peamisi erinevusi
Need on roomajate kombel munaspoegijad imetajad, ent neil on seljas karvastik ja nende kehatemperatuur on püsiv (nokkloomal vaevu 32°C), samuti imetavad nad oma poegi. Nokkloom on ebatavalise välimusega, umbes küüliku suurune imetaja. Tema eripäraks on nokalaadselt laienenud koon. Ta toittub vees elutsevatest selgrootutest. Austraalia sipelgasiil meenutab oma okaste ja raskepärase kõnnaku poolest suurt helepruuni värvusega siili. Nokkloom on väga hästi kohastunud eluks vees, aga Austraalia sipelgasiil asustab harilikult valgusküllaseid rohuseid ja metsaga kaetud alasid, kus pinnas on piisavalt pehme selleks, et sealt toittu välja kaevata ning sinna hädaohukorral varjuda. Sipelgasiil toittub termiitidest ja sipelgatest. (Parish 2005:10-11) 4 lk 1.2. Kukruliste selts (lad.k. Marsupiala)
Talub 20-350 g/l. Paljudes hüperhaliinsetes järvedes ainus fotosünteesiv organism. Makrovetikatest on tavalised mändvetiktaimed (kuni mööduka soolsuseni <50 g/l - Chara, Tolypella). 7 Loomarühmad, mis soolajärvedes pea puuduvad, kuid magevees tavalised: Käsnad, Sammalloomad, Kärssussid, Kaanid, Karbid. Spetsiaalseid soolajärvede kalaliike on vähe, ajutistes soolajärvedes kalu enamasti pole (pole kohastunud kuiva aega üle elama). Põhimehhanismid soolases vees veekao ja soolade sissetungi vastu võitlemiseks: Põhimehhanismid selleks on: Isolatsioon (loomade katete soola- ja veekindlus) Osmokonformism (Sisekeskkonna soolsuse tõstmine välisega võrdseks osmolüütide abil, halobakteritel anorgaanilised ioonid, peam. K). Heinmuda (Ruppia) kui kõige soola taluvam kõrgem taim kasutab aminohapet proliini osmolüüdina.
2) külmadega häviks lehed ja nendes olevad toitained. 3) lehtedel kuhjuva lume raskuse all võivad oksad murduda. 17 18 Õis on sugulise paljunemise organ. Tema ülesandeks on vilja moodustamine. Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest. Emakasuue katab kleepuvat vedelikku eritav kattekude. kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Emakakael Sigimik paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. Tolmukapea seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised Idulehtede arv seemnes kaks üks
(Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis.) Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Liigi omadus, mitte populatsiooni! · Fundamentaalne ehk autökoloogiline niss (potentsiaalne vaadeldav liik oleks suuteline elama). · Realiseerunud ehk sünökoloogiline niss (tegelik ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes, ei realiseeri oma tegelikku potentsiaali). Kuuse ja männi puidu biomassi % graafik sõltuvalt niiskusest. Potentsiaalne ja tegelik. Kuusk on tugevam
· Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid
Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada [[muld|]]a pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Sümbioos Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest. Samblike ebatavaline vastupidavus on tingitud sellest, et nad koosnevad kahest elusorganismist - seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Seeneniidid on võimelised endasse imema õhuniiskust ja võtma ümbritsevast keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi
KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liiva eest kaitsevad veel silmi pikad tihedad ripsmed ja võime sulgeda oma nisasõõrmed Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett. Keha üleliigse kuumenemise eest kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10° madalam maapinna temperatuurist. Kokku. Liival kõndimiseks on kaamelil paksud ja laiad jalatallad. Need ei vaju liiva sisse ja kuna on paksud, kaitsevad ka kõrvetava liiva eest
Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse toitained mullast välja. Külmas kliimas kohastunud vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad okkavarisega mulda ka väiksema koguse toiteelemente. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
