See läheb õhku täis siis kui kala tõuseb pinnale ja tühjaks kui ta laskub sügavamale. 16. Kuidas ja milleks kasutab kala lõpusekaant? Väljapoole lahti ja vastu pead uuesti kinni, kasutab hingamiseks. 17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P
LINNUD Kordamiseks 5. klassile õpetaja Sigrid Mallene Lindude tunnused: Lindude esijäsemed on arenenud tiibadeks. Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku. Lindude kõige silmapaistvam tunnus on sulgkate ja nokk. Pojad kooruvad munadest. Mune peavad linnud hauduma. Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad. Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine). Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise. Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e. m. a.), noorim - põldvutt. Linde võib jaotada:
Iseviljastumine ühelt vanemalt Ristiviljastumine kahelt vanemalt Eri liiki esindajad tavaliselt ei ristu. Eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Kas siis eoseliselt või vegatiivselt. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eoskotid võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal. Eoskande eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel. Eoskupardid eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujunev varre ja lehtedega taim. Vegatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud paljunevad vegatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis saavad vegatiivselt (pungumine, pooldumine) paljuneda järgnevad alarühmad: käsnad, ainuõõsed, lame ja ümarussid, okasnahksed
ELUPAIK JA ELUVIIS Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses.Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. KUUMATALUVUS Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. TOITUMINE Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, millede abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse.
Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral ja Antarktika poolsaarel ja ka teistel saarel. 3) mägitundra ehk alpiinne tundra kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe). Taimestik: Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundrataimed on madalakasvulised ning maadligi kasvavad
Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Ühel seene viljakehal võib areneda miljoneid või isegi miljardeid eoseid. Need levivad tuulega, aga ka vee ja loomadega. Eos idaneb jas ellest hakkab kasvama seeneniit, kui on piisavalt toitu, niiskust ja soojust. Paljud sümbiondid aga vajavad idanemiseks sobiva peremehe lähedust. Miks on seenele vaja seeneniite? Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Seeneniidistiku ehitus ongi kohastunud selliseks toitumiseks, sest peened niidid kasvavad kiiresti just sinna, kus toitu on palju. Mida suuremaks kasvab seeneniidistik, seda suuremaks läheb pind, mille kaudu seen toitub. Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest. Seente mitmekesisus Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis.
Kui see nii ongi, võib šaakalist olla maaspesitsevatele lindudele ja jänestele isegi kasu. KAS OMA?? Tema võime püsima jääda ja sigida meie kliimas on olnud üllatus NING ELADA ÜLE ka 2009/2010 ja 2011/2012 rasked talved, mil isegi meie põlisliikide isendeid hukkus massiliselt. Selline kohastumus tekib reeglina põlvkondade jooksul. See aga tähendaks, et kusagil meie lähialadel nt Venemaal on juba varem olemas siinse kliimaga kohastunud lokaalasurkond, millest me midagi ei tea. Šaakalite levikut Eestisse ei saa välistada kuna ka skandinaaviasse on hundid juba jõudnud. Praegu on lähimad püsiasustusalad Ukrainas ja Ungaris,. Ei Lätis, Leedus ega ka Poolas ole šaakali olemasolu tõendatud. Šaakali looduslik levik Eestisse on seetõttu ebatõenäoline. Euroopa šaakaliuurijad oletavad, et looduslik levik võis toimuda Venemaalt. Kuidas sai ta aga Venemaale,
kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused · Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi Tuli · Välk, vulkaanid, inimtegevus · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut · Metsatulekahjud, rabapõlengud · Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi · Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses · Materiaalne lähteaine fotosünteesile · Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega · Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks
kõrgem kui +5C • Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk • Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid • Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused • Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi Tuli • Välk, vulkaanid, inimtegevus • Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut • Metsatulekahjud, rabapõlengud • Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi • Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses • Materiaalne lähteaine fotosünteesile • Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega • Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus • Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks
Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm selles on umbes 240 000 liiki. Nad
kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid
Krbed Sissejuhatus Krbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on krge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja huniiskus vike, pseb enamus pikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Pevane temperatuur vib ulatuda 55?- ni varjus. sel kiirgub aga soojus tagasi atmosfri ja temepratuur vib laskuda alla 0?. Krbete tekephjused Enamus krbetest on tekkinud humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori lheduses tusev kuum hk liigub phja ja luna poole. Krgemal atmosfris jahtub see ja laskub lhistroopilistes alades, tekitades sellega kaks krgrhuala - phjas ja lunas. Kui hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks krbevndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mlemal pool ekvaatorit. Osa krbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel. Kui kuum ja niiske hk liigub m...
Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees (peamiselt jõgede suudmealadel), kuid kudemiseks rändavad jõgedesse (näiteks vimb). Poolsiirdekalad on justkui üleminekuks siirdekalade ja mageveekalade vahel. Võrreldes Põhjamere ja Beltidega elab Läänemeres suhteliselt vähe merekalu. Samal ajal esineb siin (peamiselt Läänemere kõige enam magestunud piirkondades) mitmeid mageveelisi kalaliike, kes on kohastunud eluks riimvees. Vähenenud soolsus piirab paljude mereloomade levikut. Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul.
kudedest toituvad seened ehk saprotroofid. Viimased lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele organismidele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega sümbionte ehkvastastikku kasulikku kooselu omavad seened. Evolutsioonilise arengu tulemusena on seened kohastunud toitu hankima kõige erinevamatest allikatest ja seetõttu võib neid leda praktiliselt kõikjal meie ümber. Seened kasvavad mullas, vees, taimede ja loomade (s.h. inimese) sees ning välispinnal. Peaaegu alati võib neid leida inimese elu- ja tööruumides, kus nad võivad ohustada nii ehituskonstruktsioone kui ka inimese tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mütoksiine, mis
Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida putukas aeg-ajalt jalgadega kokku pühib ja tagajalgade külge paigutab. Sealt edasi paigutatakse õietolm kärjekannudesse ning segavad sellesse mett. Nii tekib suir. Nende suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed
meetri saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 1520 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. (Vikipeeadia) Saarmast võib kohata nii mageveeliste (jõed, järved) kui soolaveeliste (mered, ookeanid) veekogude ääres. Selle väikese imetaja keha on vees elamisega hästi kohastunud, saarma lühikesed käpad on varustatud ujulestadega ja pikka saba kasutab ta tüürina; samuti suudab saarmas viibida vee all ilma hingamata 8 minutit! Jahti peab ta väga tulemuslikult. Tema suured vurrud on erakordselt tundlikud ja võimaldavad tal jälgida saagi liikumist pimedas või sogases vees. Oma koopa kaevab saarmas mäekünka sisse ning sellel on 2 sissekäiku üks võimaldab pääsu otse vette, teine avaneb maapinnale. (G. Warnau, Kohtumine Loomadega, 2003 ,,Sinisukk", lk, 177)
Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist
Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga
Tahkuna poolsaarel esinevad luitemaastikud ja nõmmrabad. Kõpu poolsaare keskosas on Kõpu kõrgendik, kus asub ka Lääne-Eesti kõrgeim koht Tornimägi, mis on 68 meetrit kõrge. Poolsaarel asub ka kõrgeid rannaastanguid ja luiteid. Emmaste poolsaare pinnas on väga liivane, mulla ja huumus kiht on väga õhuke, kuna aeg selle tekkimiseks on olnud lühike. Taimestik Kuna Hiiumaa pinnas on väga liivane saavad seal kasvada taimed, mis on kohastunud sellise pinnasega. Kasvu tingimused on rasked ka tugevate tuulte tõttu. Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd. Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Tahkuna poolsaar on enamasti kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis
Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus
Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav. Taimkate on enda suhtes isereguleeriv ja ei sõltu osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma kudedega suurel hulgal vett vastu võtma ja hoidma, vesinikioone keskkonda pumpama ja sellega keskkonna happesust tõstma, taimkonkurente tõrjuma ja ängistama. Bakterite ja seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal.
Kas tead, et... *Kaamelid erinevad muudest imetajatest ka vereliblede ehituse poolest: need pole mitte ümmargused, vaid ovaalse kujuga. *Kaamelitel on rumal komme sülitada vedelat maoeritust kõige peale, mis neile ei meeldi. Sellega üllatavad nad ka loomaaedade külastajaid. *Kaameleid kutsutakse ,,kõrbelaevadeks" nende pisut kõikuva sammu pärast, ent ka seetõttu, et nad on kõrbe ainsaks transpordivahendiks. *Kaamel on suurepäraselt kohastunud eluks kuivades piirkondades, kus vett napib, seetõttu on suuteline kümne minuti jooksul ära jooma sada liitrit vedelikku.
(elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõrge temp, osooni kihi kaitse UV eest, gaasid, evolutsiooni geneetilised alused (aluseks on muutlikkus) mutatsiooniline muutlikkus (muutus DNA järjestuses), kombinatiivne muutlikkus (ristsiire), geenisiire (eri populatsiooni
Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel. Tallus Organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Pleurokokk Üherakuline rohevetikas on kohastunud eluks õhu käes. Tema Rakud on ümarad ja paksu kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Moodustub puutüvedel, kivimüüridel jm rohelise kirme. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, Vees ta hukkub. Sama suur kui klorella( 8-14 um). Paljuneb pooldudes. Klorella Üherakuline rohevetikas. Erinevalt koppvetikast puuduvad tal viburid. Kasvab nt märjal maapinnal, Veekogudes ja elab samblike talluses sümbioosis seentega. Paljuneb eostega ja on koppvetikast väiksem(2-15 um).
Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus. Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C. Sademeid langeb keskmiselt 1000 mm/a. Lehtmetsavööndi taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talve tulekul langetavad puud maha oma lehed, kaitstes nii end lume ja külma eest. Talvel on puud puhkeseisundis. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill ja võsaülane. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine
10 kraadi. Sajab palju uduvihma ja on kõva tuul. Päevad on küll pikad, kuid kuna päike käib madalalt siis soojendab see maapinda vähe. ( http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrakliima.htm) Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. (miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.2Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad õistaimed õitsema kiiresti. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-10-1.htm) Tundras arvatakse olevat umbes 1700 taimeliiki, kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed , kidurad puud ja põõsad. Taimed on madalad ja kasvavad üksteise
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise loo...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev
....................................................9 Kasutatud pildimaterjalid.......................................................................................................................9 3 Primaadid Primaadid ehk esikloomalised Primaadid on imetajate klassi kuuluv selts (et.wikipedia.org), kes on kohastunud eluks puudel. Neil on pikad ees-ja tagajäsemed painduvate sõrmede ja varvastega. Enamikul neist on küüniste asemel lamedad küüned, seega parema haarde saavutamiseks peavad nad võtma sõrmede ja varvaste abil okste ümbert kinni. Lisaks on esikloomaliste tunnuseks ettepoole suunatud silmad, mis aitavad neil maapinna kohal hüpates ja ronides vahemaid hinnata. Selliseid imetajaid on maailmas ligi 230 liiki ja nad on levinud peamiselt
Peaaju 1500cm3 500cm3 Suhtlemisvahend artikuleeritud kõne žestid, häälitsused abstraktne ja Mõtlemine konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi. * Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvi d elasid umbes 1…6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See
o Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad - ,,osav inimene" esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud
päikest ja on väga kuivatundlikud. Ööloomana võib välja tuua hallhundi ja päevaloomaks on metskits. Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) Puisniidud asuvad enamasti parasvöötmes, Läänemeremaades, mis asub ekvaatorist kaugel. Seetõttu pole ka päikesekiirgus väga tugev ega intensiivne. Vastasel juhul ei oleks alad nii riigirikkad, esinevad tüüpilised parasvöötme taimed, mis on kohastunud suhteliselt lühikese õitsemisperioodiga ning ei vaja väga intensiivset ultraviolett kiirgust, et ellu jääda. Head näide on kaunis kuldking, mis õitseb maist juulini ja kui sellel ajal pole piisavalt valgust, ei jõua ta oma imeväikseid seemneid levitada. Taimel 8 kulub vastavasse ikka jõudmiseks 15 aastat, seega on õige kliima talle väga tähtis. Ka enamik
suurediameetriliste surnud puude ja vanade puude puudumine tulundusmetsas. Looduslikes metsades jõuavad puud kõrge vanuseni ning surnud puitu tekib sellises vormis ja mahus, mis majandatud metsas kunagi ei juhtu. Teatud liikide säilimine sõltub aga suurel määral vanade ja suuremõõtmeliste surnud puude olemaolust, mida on tulunduslikel eesmärkidel majandatud metsadesse väga vähe alles jäänud. Paljud eelnimetatud tingimustele kohastunud liigid kaovad vajalike elupaikade puudumisel. Muidugi ei kao majandatavas metsas ära kõik liigid, kelle elupaik on surnud puul, kuna mõnede liikide nõuded elupaiga suhtes ei ole nii spetsiifilised ja osa liike on hea levimisvõimega. Kaasaegse tehnoloogia ja meetodite rakendamise tulemusena on vähenenud looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud ja üleujutused, mis olid varasematel aegadel tavapärased.
Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond. · Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel · Stabiliseeriv valik · Isolatsiooni mehhanismid
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine,
Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ..
Süda tänava nurgakrundil. 3. Kus olid tema looduslikud kasvukohad?(0,5 punkti) Hiinas, sealt levis Jaapanisse ilutaimena. 4. Millisesse taimeriigi ülemhõimkonda ta kuulub?(1 punkt) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) 5. Milliste muutustega Maa ajaloos võib seletada selle hõimkonna taimede ilmumist Maale?(1 punkt) Need puud on väga vastupidavad ja elujõulised. 6. Kuidas on selle ülemhõimkonna taimed võrreldes eelnevatega paremini kohastunud muutunud keskkonnatingimustega?(4 punkti) Need puud on ülimalt pikaealised, väga aeglase paljunemisega, nähtavalt piirneva kuid tegelikult suurema levikuga, http://en.wikipedia.org/wiki/Ginkgo#Etymology http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5lmikpuu http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel366_347.html
või surid. Ainult üksikud kotkapojad sirgusid lennuvõimelisteks. Soome suurimat röövlindu ähvardas väljasuremine, sest merikotkaste organismi oli kogunenud suurel hulgal 3 keskkonnamürke. Emalinnust kandusid mürgid munadesse. Mürgid takistasid poegade arenemist või nõrgestasid neid niivõrd, et nad ei olnud enam elujõulised. 2. Läänemere hüljestest on viiger suurepäraselt kohastunud karmi talvega. Ta suudab elada Soome lahe ja Põhjalahe jäätuvatel merealadel, hoides oma sukeldumis jääaugud ja hingamisaugud pidevalt lahti. Jää all pimedas oskab ta leida tee ühe augu juurest teise augu juurde. Kevadel kaevab viiger rüsijäässe lume alla ja sünnitab valgekarvalise poja. Hülged söövad peamiselt kala. Läänemerel on nende tähtsaks saagikalaks räim. Lisaks sellele söövad hülged meelsasti merikilke, väikesi kalu, turska ja siiga. Hülged nagu merikotkadki on
Taimede heaks kasvuks on suveaeg siiski liiga lühike, keskmiselt kaks kuud. Sademeid tuleb tundras 150-400 mm/a, kuid madala temperatuuri tõttu on auramine väike ja pinnas liigniiske. Selle tõttu on tundrates palju järvi ja soid. Tundraalade soostumist soodustab veel igikeltsa esinemine tundravööndis. Kui suve jooksul õhuke pinnasekiht üles sulab, ei lase sügavamalt külmunud pinnas vett sügavamale ja ala hakkabki soostuma. 3.Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine.
) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra). · Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas. Üks isend või 24 h-ga anda üle paarisaja järglase. Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. · Umbes sama suur kui klorella. · Suurus sõltub raku vanusest ja keskkonnatingimustest. · Kujult on selle rakud ümarad, paksu tselluloosse kestaga (kaitseb kuivamise eest). · Paljuneb ainult pooldudes e. vegetatiivselt (Aprillikuus, kui puud pole veel lehtinud, lähevad tüved roheliseks, st
POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis
alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Vähk Selgrootu loom Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel
Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Läänemaal on suhteliselt vähe eluks sobivaid kuivi liivaseid künkaid. Teada on varasemast ajast Marimetsa raba serval vanad mägraurud ja mõnel pool mujal veel. Mäger on meie uruelanikest- imetajatest ainuke, kes on urgudega seotud aastaringselt. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! 4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine. Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning
Fourth level Fifth level Abiootilised tegurid e. eluta tegurid Temperatuur Paljud organisimid on kõigusoojased. Imetajad ja linnud suudavad säilitada keha sisekeskkonnas püsiva temperatuuri sõltumatult väliskeskkonnast. Luhtadel elav tiigilendlane ei talu kõrget temperatuuri, talle sobiv temperatuur jääb 0°c-16°c vahele. Taimedest on hästi kohastunud paju ta talub kuni -45°c ja 40°c kraade. Külmakindel. Biootilised tegurid Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu. Selliselt koos elavaid organisme nim. Sümbiontideks. Põdral on sümbioos tselluloosi bakteriga nagu kõigil rohusööjatel loomadel. Taimedes on tselluloosi, loomad aga ei lagunda seda ise ära seda teevad nende eest tselluloosi bakterid kellel omakorda on mugav elada taimtoiduliste loomade soolestikus. Parasitism
Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise.
EKVATORIAALNE VÖÖDE Ekvatoriaalne vihmamets ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka...
hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev, kuid üks tavalisemaid on jaotus viieks: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate meelte arv on peaaegu lõputu.
Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Suurus on mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada mullapinnal või selle pindmistest kihtides. Mõned liigid on kohastunud eluks teistel taimedel. Osa üherakulisi rohevetiktaimede liike elab sümbiontidena teistes organismides. Rohevetikate süstemaatika on aegade jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Ka tänapäeval omab see mõiste mitmetasandilisust ja sellega kaasnevat mitmetähenduslikkust. Kõige laialdasemalt saab rohevetikaid lugeda koos maismaataimedega üheks monofüleetiliseks rühmaks. Selles kontekstis nimetatakse neid rohelisteks taimedeks.
maailmaturu konkurentsiga. Kuidas inimesed Teie kodukandis kohanesid uute oludega? kohanduma - ennast kohandama. Riigikogu aseesimehe hinnangul peab Euroopa kiiremini kohanduma muutustega maailmamajanduses. Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga. Eriti hästi on suutnud tarbijate muutunud harjumustega kohanduda turismitööstus kohastuma - (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
