Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid Kui päris viirusorganismi tungib on antikehad juba olemas mis hakkavad organismi kaitsma. Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota) BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha, haemophilus influenzae) BAKTERITE MITMEKESISUS: Eeltuumsed ainuraksed organismid, väga väikesed ja eri kujuga, neid on kõikjal, üks liik on kohastunud kindlatele keskkonnatingimustele. Inimese kehas on 10 astmel 12 rakku, bakterirakke on 10x rohkem. PALJUNEMINE: bakterid poolduvad mittesugulilsel teel, tekib kaks ühesugust tütarrakku, väga kiire paljunemine kui on soodsad tingimused, kasvufaasid: lähtefaas, eksponentsiaalne faas, statsionaarne faas, surma faas. Bakterid võivad kiiresti muutuda 4 omaduse tõttu: võivad keskkonnast omastada DNAd ja liita selle enda genoomiga Bakteriofaagid võivad bakteritesse DNAd viia
organite areng välisehitusega. · Kasutatakse · Sõltub organismitüübi · Ei mõjuta paremini keskkonda arenemisvõimest ja põhitunnuseid elupaikade mitmekesisusest Mikro ja makroevolutsiooni sarnasused · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Mikro ja makroevolutsiooni erinevused · Mikroevolutsioon toimub kiiremini · Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid · Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Üks tuntumatest seal kasvavatest taimedest on Welwitschia mirabilis, mis kasvatab endale mitme meetri pikkused pikad ribakujulised lehed, mis krutivad ennast kõrbetuulte käes keerdu. Lisaks kasvab seal aloe, akaatsia, makalani palm jne. WELWITSCHIA MIRABILIS Enamuse Namibi kõrbes elavatest loomadest moodustavad lülijalgsed ja teised väikesed loomad, nagu näiteks mardikad, sisalikud ja maod. Nad kõik on kohastunud eluks kõrbes ning tulevad toime vähese vee ja suure kuumusega. Seal leidub ka suuremaid loomi nagu antiloop, gasell ja kõrbe elevant. ANTILOOP NAMIBI KÕRBES INIMTEGEVUS Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid. 6) Selgita, mida tähendab väide, et seeneniidistik on kohastunud rakuväliseks toitumiseks?- Kuidas võivad hallitusseened olla inimesele kahjulikud?- Nad toodavad mürke, mida inimene võib alla neelata või sisse hingata. Millest koosneb tüüpilise kübarseene viljakeha?- Seenekübarast ja seenejalast. Moodustub paljunemiseks. Miks ei tohi korjata söögiseeni linnast?- Seened koguvad endasse raskemetalle mida autod heitgaasidega õhku paiskavad. Milliseid seeni kupatatakse ja miks?- Kupatatakse siini mille mürk vees lahustub, selleks,
Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation). Haistmismeel Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Valgejänes Referaat Gerda Narusk 4.b klass Võru 2012 Mina valisin oma referaadi tööks valgejänese ehk lumejänese, sest nad on ilusad ja armsad. Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks külmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta on suhteliselt suur jäneslane. Valgejäneslane on pärit Euroopast. Valgejänes on väiksem kui halljänes, ta on ümarama kehaga. Karvkate on tal tihe ja pehme. Suvel hallikaspruun ja talvel osaliselt või üleni valge. Karvavahetus toimub oktoobri keskpaigast detsembrini, siis muutub karv valgeks. Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis
Looduse elutegevust mõjutavad mitmesugused häiringud. Need on abiootilised (eluta loodusest - näiteks valgus, temperatuur, vesi jne.) - ja biootilised tegurid (elus loodusest - mis on kogu ümbritsev keskkond näiteks liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid). Iga keskkonnateguri suhtes on organismidel mingi taluvuspiir, mille ületamine võib viia kuni organismi või koosluse hukuni. Erinevad organismid on eri keskkonnategurite suhtes erinevalt kohastunud, kuid väikese taluvuspiiride nihkumisega tulevad tavaliselt organismid toime. Kui keskkonnateguri mõju on organismi taluvuspiiri lähedal, tekib organismil stress. Erinevad häiringud takistavad normaalset puude kasvu ja aastarõngaste tekkimist. Teame, et läbi aegade on metsi mõjutanud tuul, tuli, vesi, lumi, loomad (pms putukad, ka kobras) ja seenhaigused, olles metsakooslusele loomulik ja mõningal määral ka vajalik. Intensiivistudes
Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mullad on väga toitaineterohked. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värvus. Mullad on viljakad. · Loomastik Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asutuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid, kellest palju aitavad laiendada lehtpuude levilat. Suhteliselt vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Euroopa parasvöötme sega-
veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. INIMSESED JÄÄVÖÖNDIS Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. HUVITAVAD NÄHTUSED
Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid,
kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Osa mardikaid on jäänusesööjad nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust. Lihatoidulistel liivikatel on teravad sirbikujulised lõuad, kärsakatel aga, kes toituvad taimedest või puurivad seemnetesse aukusid, on pikaks veninud ,,koon'' kärsak, mille otsas asuvad teravad lõuad. Lendutõus Osa mardikaid (nt maipõrnikad), on suhteliselt viletsad lendajad. Nende eestiibadest
loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju. Lähisekvatoriaalse kliimavöötmega aladel laiuvad ulatuslikud rohumaad, kuna metsade kasvuks ei piisa seal vett. Puudest peavad vastu vaid mõned üksikud, kes on kohastunud kuivaperioodil vett säilitama. Neid rohumaid kutsutakse Ameerikas pampadeks ja Aafrikas savannideks. Pampades ja savannides elab arvukalt rohusööjaid loomi, kes rändavad kuival aastaajal kui süüa pole, nendele rohumaadele, kus sajab vihma ja kasvab noor rohi. Rohusööjatele loomadele peavad jahti kiskjad ning maapinnal teevad koristustööd arvukad putukad.
ära tuvastada millega on tegu. Minu paariliseks oli minu ema Reet. Katsealune teab mis on nimekirjas kuid paariline võib nimekirjast läbisegi võtta asju. Asju mida nuusama peab pidi olema 25. Katsealune ei tohi ka katsuda seda mida ta nuustab. 3 Haistmismeel MIS ON HAISTMISMEEL? Haistmismeel on olemas peaaegu igal elusolendil. Haistmine on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskonnas levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Lõhnataju on inimesele tähtis, sest haistes saame hinnata toidu kõlbulikust. MIS MÕJUTAB HAISTMIST? Kui lõhnaainet on vähe, tajutakse lõhna, kuid ei suudeta määrata ära millega tegu on. Haistmine on nõrk tugeva nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limaskihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida.
Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad. 3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus. Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on täiuslikult voolujooneline torpeedojas keha, väliskõrv puudub ning taha suunatud tagaloibi ei saa ette käänata. Ujudes suruvad nad oma tagaloibi kokku ja vonklevad kehaga. Kuival maal liiguvad hülglased vaid roomates. Hülglasi on 19 liiki, nende seas hall-, randal-, leopard- ja lonthülged. Kehapikkus 1,25-6,5 meetrit ja mass 90-3500 kg. Toituvad kaladest ja veeselgrootutest. Magavad veepinnal hõljudes või kuival. Hülge luustik
Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp 5. Taimestik ja loomastik Gobi kõrbe taimestik üsnagi kuivalembene. Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed on hästi kohastunud eluga kõrbes, taimedel on kas sügav või lai juurestik , et saaks rohkem vett kätte ja osad taimed suudavad säiltidada enda juurtes ja vartes vett, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Gobi kõrbes on loomi, keda kes on iseloomulikud ainult gobi kõrbele näiteks ulukkaamle, sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja harva kohtab ka punast hunti.
pärast. Tuntuim jahifaasan on Phasianus colchicus, mida kasvatatakse paljudes maadel poolmetsiku jahilinnuna. 2. Leviala. Põhiline leviala on Kesk- Ida ja Kagu Aasia, Hiina ja Jaapan, kuid inimene on aidanud faasanitel levida kõkidesse maailmajagudesse. Nad on pelglikud ja elutsevad raskesti ligipääsetavates kohtades, põhiliselt dšunglites ja mägistel aladel, kuid nad ei talu karmi talve ja sügavat lund. Jahifaasan on kohastunud elama ka inimese poolt loodud maastikel. Birma faasan paikneb põhiliselt tamme-männimetsade ja kasegametsade raiesmikel, mis paiknevad mägistel aladel ja veekogude lähedal, kuid mitte kõrgemal kui 2500 meetrit merepinnast 3. Liigi kirjeldus, toitumine ja pesitsemine. Isaslinnu kõrgus on kuni 90 cm ja kaal on vahemikus 975 - 1080 grammi, emaslinnul kõrgus kuni 60 cm ja kaal vahemikus 650 – 850 grammi.
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad n...
pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest. Lisaks nägemismeelele on neil hästi arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu kudumiseks kohastunud nn sugaküünistega. Click icon to add picture Keraämblikud Click icon to add picture Click icon to add Keraämliklased on võrgukudujad, kuid nende picture võrk on kleepuv. Inglise keeles kutsutakse neid "Sassis võrguga ämblikud" (Tangle web spider)
kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused · Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi Tuli · Välk, vulkaanid, inimtegevus · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut · Metsatulekahjud, rabapõlengud · Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi · Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses · Materiaalne lähteaine fotosünteesile · Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega · Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks
Aafrika edelaosas elab veel vhesel arvul sebrasid. Vdid on ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu srmejljed inimestel. Kui sebral poleks vljapaistvaid must-valgeid vte, neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning nende histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka
Toidulisandid- poolt ja vastu Toidulisandid on ained, mis lisatakse naturaalsetele toiduainetele. Loomulikus olukorras neid seal ei ole. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ehk riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageen...
ja elujõulised. Rannaniidul on tihti palju linde, kes võivad ohustada kulleste ja moonde läbinud kõrede ellujäämist. Niitude võsastumise korral suureneb ka nastikute. Rannaniitudel aset leidvate üleujutuste tõttu võivad sattuda sigimislompidesse kalad, kes toituvad kudust ja kullestest. Sellest toituvad ka püsivates veekogudes olevad mitmed selgrootud. Kolmandaks teguriks on konkurents. Kõre on suhteliselt kitsalt kohastunud liik, kes erinevates arengustaadiumites (eriti kullesestaadiumis) on väga tundlik konkurentsi suhtes teiste kahepaiksetega. Elu- ja kudemispaikade võsastumisel ning roostumisel tekivad soodsad tingimused teiste kahepaiksete (nt. harilik kärnkonn, rohukonn) elutegevuseks, kelle kudemisperioodid algavad varem ning nende kullesed on ohuks kõre kudule ja noortele kullestele. Teiste kahepaiksete olemasolu võib põhjustada ka liigset konkurentsi toidu pärast.
aeglasemad ja mitte ainult loomad ei reageeri kesk- konnale, vaid ka taimed, seened ja mikroorganismid. Bioindikatsiooni meetodi aluseks on elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine. Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, välja selgitamine taimede kui indikaatorite ehk näitajate abil. Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega sobivad indikaator liikideks. Nende indikaator-liikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, Click to edit Master text styles lähtekivimi) omadusi. Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi,
(https://et.wikipedia.org/wiki) 1.3. Temperatuurivajadus 3 "Pärmide temperatuuritaluvus on -2 °C kuni +45 °C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30 °C." (https://et.wikipedia.org/wiki) Pärmid on võimelised teatud tingimustel taluma külmumist. 1.4. Aeroobne hingamine ja anaeroobne hingamine Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. Anaeroobne hingamine on ilma hapnikuta kohastunud organismide energiasaamisviis. "Energeetiliselt on anaeroobne hingamine hapnikuhingamisest vähem tõhus." (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.5. Sööde Pärmide söötmeid on rikas sööde, miinimumsööde ja spetsiifiline sööde. Meie töös oli söötmeks suhkur. "Söötmeks nimetatakse toitaineterikast ainest, kuhu pannakse teaduslikel eesmärkidel kasvama huvipakkuvad mikroorganismid." (https://et.wikipedia.org/wiki)
Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp
Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Paljudel taimedel on lehtede 5 asemel okkad, sest okkad säilitavad vett paremini. Mõned taimed koguvad vett vartesse, lehtedesse või juurtesse, neid nimetatakse sukulentideks. Taimed on kõrbes mitmeti kohastunud: · lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike · mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks · efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad,
tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi ehk aluslüli abil kinnitub tundel pea külge. Peale seda on pöördlüli, millel on Juhnston´i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Peale pöördlüli tuleb tundlapiug, millel asub erineva arvuga tundlalülisid. Putuka pea alaosas asub suu, mille ümber asuvad suised. Suiseid on nelja tüüpi: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. (Teder) Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Röövtoidulistel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning tükkide rebimiseks. (Teder) Libamissuised on kohastunud nii vedela kui ka tahke toidu vastuvõtmiseks. Alahuul ja alalõug on pikenenud ning sellist moodustist nimetatakse imikärsaks. (Teder)
Käsiõngega võivad püüda kõik soovijad. Spinninguga püüdmise loa saab pärast vastava eksami sooritamist. (Kalad vajavad kaitset) 13 Kalaliigid erinevad välimuselt Enamik kalu on voolujoonelised ja tagasihoidliku värvusega. Osa troopilisi kalu on väga ebahariliku kehakuju ja värviga. Erilise kehakujuga on näiteks siilkala, tiibkala, kuukala. Väga omapärase kehakujuga on ka kõik süvamere kalad, kes on kohastunud elama väga ekstreemsetes oludes, täielikus pimeduses ja peaaegu ilma hapnikuta. Osad sealsetest asukatest üritavad ise valgust tekitada, on ka selliseid kes suudavad olla nädalaid söömata. Üheks eriliseks on klaaspea (pilt4). Tema pea on täielikult läbipaistev tänu millele saab loom vaadata läbi oma pea ülesse, kust tuleb vähene valgus. Süvameres on ka palju selliseid kalu kes meelitavad saakloomi väikese helendava kehajätkega enda poole
ainult loomadele kuuldavat heli. See hoiab loomad teedest eemal ja välistab kokkupõrked. Kängurud on väga uudishimulikud loomad ja neid võib looduses kohata pea kõikjal. Kui teil õnnestub Austraaliast lahkuda, ilma kängurut vabas looduses nägemata, siis võite küll ainult iseennast süüdistada. Kängurute väiksemad sugulased, vallabid, moodustavad täiesti omaette perekonna. Nagu känguruid, on neidki mitmeid erinevad liike. Kängurutest kergemad, on nad paremini kohastunud mägiste mastike jaoks, kuivõrd kängurud tulevad paremini toime sisemaa suurtel tasandikel. Näiteks Tasmaania maastik on niivõrd mägine, et seal ei kohta ühtegi kängurut. See-eest võib sealt leida erinevaid vallabi-liike. Lõuna-Austraalias Flinders Rangesis võib kohata kollajalgset kaljuvallabit (yellow- footed rock wallaby), pildile on jäänud Tasmaanias Bruny saarel elutsev haruldane valge vallabi. Koostas: Erik Salm Kukkurloomad Sissejuhatus
Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu. Luukalad on soomustega veeloomad, kes on painduva ja voolujoonelise kehaga. Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes. (Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine, mida nimetatakse ka kaitsevärvuseks
troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Vahel sajab kõrbeteski hoovihma. Kuna taimi, mis oma juurtega pinnast kinni hoiaksid, kasvab seal vähe, uhub vihmavesi selle minema. Nii tekivad sügavad orud ehk vadid, mille põhjas voolavad vihmaperioodil ajuti ojad. Kõrbetaimed on kohastunud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust. Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja lehtedest vee liigset aurumist. Mõnedel taimedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavad varred. Teistel on lehed kokku rullunud või muundunud asteldeks. Osa taimi võivad olla kaetud tiheda pehme karvastikuga. Leidub vaid lühikeseks ajaks elule ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad
mosaiikselt 3 lihtsilma Eristab valgust ja varju suised Asuvad suu ümber; toidu maitsmiseks, peenestamiseks ja enesekaitseks Jalgadel asuvad ogad ja küünised Abiks rohus liikumisel jalad Tagumised on suuremad ja kohastunud hüppamiseks kitiinkest Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest tiivad Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks · Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil.
Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus
Korallriff ehk korallrahu on õisloomade ja vetikate tekitatud lubjaline moodustis meres. Seda toetavad alaosas surnud organismid. Nende teke on võimalik vaid selleks soodsates tingimustes, troopikameredes, kus vesi on puhas ning hapniku ja toidurikas. Eriti meeldib korallidele lainetus, sest see toobki palju hapnikku. Vee temperatuur jääb vahemikku 20-30 kraadi ning sealse merevee soolsus võib ulatuda kuni 45. Näiteks läänemere soolsus on vahemikus 2- 20 . Korallrahud kasvavad aastas keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja miljonite aastatega, selle veealune osa on elupaigaks paljudele kirevatele kaladele. Veepealne osa kattub tihti ka mullaga ja see kattub rikkaliku taimestikuga. Korallrifid jagunevad kolmeks liigiks: OOO Esimene neist on ÄÄRISRIFF. Äärisrifid paljastavad randa ning nö ilmuvad välja mõõna ajal. Teiseks liigiks on BARJÄÄRRIFID ehk vallrahud. Need asetsevad rannast eemal ning on sellega rööbiti. Samas võivad tihti äärisrif...
5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest.
See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. Külmakõrb INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või p...
Pesukaru kui hinnalöist karuslooma on viidud mitmesse Euroopa riiki (meile lähimale Valgevenesse). Vahel kasvatatakse pesukaru farmis. LinnaröövlidPesukarusid kutsutakse üksmeelselt röövliteks, sest nad ründavad , ,,must mask'' ees, järjekindlalt jäätmekaste, toidu- hoidlaid ning põllu- ja aedvilju. Nad tegutsevad öösiti, tihtipeale väikeste salkadena, ning neist jääb reeglina maha segipaisatud tallermaa. Pesukarud on niivõrd hästi inimeste naabrusega kohastunud, et võivad võtta toitu otse inimese käest. VöötsabaUSA lääneosa kuivades piirkondades elavad vöötsabad eelistavad kaljuseid paiku ning ronivad väga osavalt mööda järsakuid. Tavaliselt toituvad nad hiirtest, lindudest, rohutirtsudest ja teistes väikestest loomadest. Ohvrit ründavad nad välkkiire sööstuga, tapavad selle ainsa hammustusega ning asuvad saaki eespurihammaste abil tükeldama. Varem kodustasid maavarade otsijad vöötabasid, et nende abil oma
· haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud · toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit · kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, 2 mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon)
.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Grööni maa, PõhjaA m e erika ja Aasia p õhjaalad. Jääkaru toitumine ja jahipidamine
sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kollesterooli suntees. 14Erituselundid?-higinäärmed, neerud, kusejuha, kusepois, kusiti. 15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust
Kilprüü ja jalad Kilpkonna kilbi kuju näitab tavaliselt milline on tema elukeskkond. Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud. Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud
Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal. Sademeid langeb 2550 mm aastas. Surnumeri asub troopilise ja lähistroopilise kliimavöötme piiril. Seda kliimatüüpi iseloomustab palavus ja vähe sademeid ehk kõrbekliima. Talvel järv ei külmu. Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstemofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi.
Oma paarilise vastu on sinitihane aga leplik, hoidudes temaga aasta läbi kokku. Julguse ja uudishimu tõttu satuvad need linnukesed kergesti püünistesse. 3. Põhjatihane. Ka põhjatihane on väga liikuv ja vilgas nagu kõik tihased. Põhjatihane on eluks põhjamaadel hästi kohastunud: vastandina teistele tihastele ei otsi ta toitu ainult kõige peenemailt okstelt, vaid ka tüvedelt ja neil kasvavate samblike alt ning koorepiludest. Talveks kogub ta omale tagavaraks puuseemneid, mida peidab puukoore piludesse. Nagu põhjatihase nimigi ütleb, on ta eriti levinud
Kõrbed asetsevad Seal on kuiv Seal on väga väike Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe Loomi on vähe ja nad on Sealt kaevandatakse naftat ja Kõrb kuuma ja kuiva troopiline kliima. huumus kiht ja taimed sisaldavad enamasti kohastunud sealse veevaese muid vajalikke maavarasid. troopilise kliimaga Õhk on seal väga sellepärast üsna tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik
sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtlates valitsev kliima: · Kirjelda kliimatingimusi rohtlas! · Võrdle kliimadiagramme , leia sarnasused ja erinevused! MULLAD · Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS? TAIMESTIK · Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; · Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid · Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad
Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. Huumuskiht paks (kuni 2 m). Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel. Taimetik Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed paari kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse efemeerideks. Pampa kliima on sobiv kuivalembeliste tihedapuhmikuliste kõrreliste kasvuks. Need taimed on kuuma suvega hästi kohastunud, kuna põua saabudes keeravad nad oma lehed rulli, vähendamaks aurumist. Sagedamini võib neist kohata habeheina, preeria ja piisonirohtu, mis kõik kasvavad PõhjaAmeerikas. Lisaks kõrrelistele võib Pampast leida ka ,,kompasstaimi" Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. Rohtlate, sh ka pampa kliimatingimused võimaldavad kasvada vaid väga vähestel puudel nt: Hõbevaher, hikkoripuu, Kõrrelistega kõrvuti kasvavad Pampas ka poolpõõsad, mille maapealne osa
Rebane on maailma levinuim ja arvukaim kiskja. Rebane on ka kuulus selle poolest, et kui ta satub olukorda kus saakloomadel(lindudel) puudub põgenemis võimalus, siis murrab ta maha kõik loomad(linnud) kelle kätte saab. Selle käitumise tulemusena arvatekse, et rebane on kuri ja kättemaksuhimuline, kuid tegelikult on murdmise põhjuseks rebase jaoks ebaloomulik olukord, kus saakloomad ei suuda eest ära joosta (sellist olukorda looduses ei juhtu ja seetõttu pole rebane kohastunud vastavalt käituma). Rebase uru võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: talvel võib olla uru ees mulla ja pesamaterjali hunnikud, sest talviti ta puhastab oma pesa, millel on ka kindlasti rebase lõhn e. uriinihais. Samuti võib olla uru ümbruses ka toidu jäänuseid (linnutiibasi, jänesekaibi, murtud hiiri ja ka mutte). Kui urus on pojad siis tuleb urust roiskuva liha lõhna ja kindlasti on ka porikärbseid. 2 Rebase eluviis
põllupidajatele. Öösiti tulevad vaglad maapinnale ning järavad ka taimede võrseid. Samuti võivad nad neid vihmaussi kombel maa alla vedada. Kui kokku koguneb hulgaliselt vaklu, võivad nad tühjaks süüa suured pinnad. Sääriksääski peetakse seetõttu põldude ja aedade kahjuriteks. Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud. Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele. Isane hukkub üsna pea pärast paaritumist, emane elab vaid niikaua, kuni muneb munad. See toimib 1-2 nädala jooksul. SÄÄRIKSÄÄSE VAATLEMINE Sääriksääski esineb kõige arvukamalt hilissuvel, kui neid tuhandete kaupa niisketel aasadel tiirleb. Vaglad on tähelepandamatud, ent kuldnokad ja varesed oskavad neid otsida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
