· Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi
Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga. On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed. Lisaks leidub eeslõpuseste seas ka üsna palju parasiite. Enamik eeslõpusesi elutseb meredes, kuid osa neist on siirdunud mageveekogudesse ning terve rida liike on kohastunud eluga maismaal. Ammusest ajast ei olnud teod mitte ainult toiduks ja nende
Pleurokokk (Pleurococcus vulgaris) Pleurokokk on üherakuline rohevetikas, kelle üksikisendid on sageli omavahel väikesteks rühmadeks liitunud. Kui tavaliselt peetakse vetikaid veetaimedeks (sellest ka nende nimi), siis pleurokokk on hea näide sellest, et vetikad ei pea tingimata vees elama. Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Kes on loodusvaatleja pilguga metsas ringi jalutanud, see on kindlasti märganud, et paljudel puude tüvede alusel on säravroheline kirme. Kuna see on roheline, siis ei saa tegu olla samblikega
Mardikalised on putukate suurim selts. Maailmas on teada umbkaudu 250 000 liiki. Nende kõige iseloomulikumaiks tunnuseiks on tugevalt kitiniseerunud keha ja kattetiibadeks muutunud eestiivad, mis katavad tagakeha õrna ülapoolt. Nende alla peidetakse kokku volditud kilejad tagatiivad. Mõnedel mardikatel on kattetiivad tugevalt lühenenud ning ei kata tagakeha peaaegu üldse. Leidub ka mardikaid, kellel tagatiivad on taandarenenud ning lennuvõime seetõttu kadunud. Selliste liikide kattetiivad võivad üksteisega kokku kasvada. Lennul kasutatakse kattetiibu enamasti kandepindadena ning sirutatakse keha külgedele laiali. Mõnedel juhtudel nad aga lennust osa ei võta ning on ka lennu ajal tagakehale kokku pandud. Enamik mardikaid on maismaaloomad, kes asustavad kõige mitmekesisemaid elupaiku. Nad ei puudu ka maa-aluste koobaste igaveses pimeduses, inimelamutes ning sipelga- ja termiidipesades. Paljud mardikad on siirdunud elama veekeskkonda....
Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8. Kirjelda üht kõrbetaime või looma( näiteks oma referaadi põhjal). 9. Miks ei ole kõrbes pilvi? Sest õhk on väga kuum ja pilvi ei saa tekkida 10. Miks kannavad kõrbeelanikud kasukat? Loomakarvade vahel olev õhukiht kaitseb inimest päeval liigse kuumuse eest, öösel
autotroofne (taim) ja heterotroofne organism (seen), kes elustiililt täiendavad teineteist. Algsetel taimedel polnud juuri, millega mineraalaineid ammutada, ja seentel polnud maa peal midagi lagundada, et kasvuks vajalikke süsinikuühendeid saada. Osa nüüdistaimi ja valdav enamik mükoriisaseeni pole võimelised teineteiseta oma elutsüklit läbima. Hiljem on mõned seente ja taimede evolutsiooniharud kohastunud elama omaette või on kooselu arenenud hoopis parasitismiks. Selliseid lahknemisi on mõlema partneri puhul ette tulnud hulganisti
PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta.
Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid . Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Taimestik
suhtlesid omavahel algelise keele abil - häälitsuste, zestide ja miimikaga. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Nad surid 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast
Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind
Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi. Atlandi ookeanilt tulevad niisked õhumassid takerduvad kõrgete Alpide taha ning sellepärast langeb eriti mäestiku läänenõlvadel rohkesti sademeid. Mäestiku läänenõlvadel sajab 1000-
Loomaaedadest on võimalik leida isegi rohkem isendeid, kui seda on looduses. Väga paljud asutused tegelevad Hiina alligaatorite paaritamisega ja üritava nende arvukust taastada. Alligaatoreid aetakse segi tihti krokodillidega, kuigi need on eraldi liigid. Alligaatoritel on laiem ja lühem pea. Nende ülalõug on laiem kui alalõug. Alligaatorid eelistavad magevett või riimvett, samas kui krokodillid eelistavad merevett. Krokodillid on merevees paremini kohastunud, kuid kumbki suudab elada mõlemas vees. Alligaatoritel on ka tumedam nahk, kui krokodillidel. Koostanud:
Inimese isel. tunnused: 1) suur aju- > ajumaht ~1400 cm3. 2) 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid,liigeste struk,käte,jalgade,vaagna,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse,korjatakse,transporditakse,varutakse,jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda
· Tema tüvepikkus on 3243 cm Välimus · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla Elukoht · Ta on poolveeloom ja ta elutseb jõgedekallastel · Ta on kohastunud vees ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui ka peal · Ta eelistab väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Nad teevad endale koopa vee äärde ja tavaliselt avaneb koobas vee alt, kuid alati see pole niimoodi · Tal on veel palju peatumisurge · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel · Nad võivad minna vee alla kuni 2 minutiks Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi
Edasist evolutsiooni seostatakse siredatega. Robustsed- hilisemad, massiivsemad luud, suuremad hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. 12. Osav inimene kivitöötlemise oskus, varasemast suurem koljumaht(550-680 cm3) Püstine inimene- suurem koljumaht(800-950 cm3), kivitööriistad paremini töödeldud, rändasid esimesena Aafrikast välja. 13. Neandertaallane- arenes Euroopas, jässaka kehaga, tugeva lihastikuga, kohastunud karmide jääaja tingimustele, kõrvalharu 14. Neoteemia- seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises.
6. Loomastik öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. 7. Inimesed Kõrbeelanikud (beduiinid, hotentotid, busmanid, aborigeenid) on hästi kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik,
Rohtla Sademeid vähem kui metsavööndites. Mustmullad, sademete hulk ja Loomastik sõltub taimkattest. Sademeid puude kasvuks pole Põllumajandus, Aastas sajab 200-400mm jaanuari aurumine on tasakaalus. Igaa Toidu leiavad siit antiloobid, piisavalt. Rohtlataimed on teravili, kasvab keskmine õhutemperatuur -5 kuni +5, aasta koguneb mulda metshobused, närilised kohastunud lühikese kõige paremini juulis aga +15 kuni +25. Neli taimejäänuseid. Huumuskiht (suslik, hamster, küülik, hiir) kevadega, mil muld on lume rohtlates siis võeti aastaaega. meetripaksune. Mullabakterid ning roomajad (sisalik, sulaveest niiske. Nad peavad need ammu
Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini 6) Jaanalindusde normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. 1) UNAU Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas, seetõttu on nad kaotanud maa peal liikumise oskuse. Sel lick icon to add picture Click icon to add moel möödub kogu nende elu puudel, kus nad pea alaspidi rippudes lehtedest toituvad, magavad, paarituvad ning oma poegi kasvatavad. Mõnikord istub laisik puu harunemiskohal, et oma lihastele puhkust
Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse? Bakterid ja arhed. Mõisted Adaptiivne radiatsioon evolutsiooniline mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid kohastunud liike Analoogilised elundid sama funktsiooniga, kuid erineva väljanägemisega elundid (nt. sea süda ja inimese süda) Biaarne nomenklatuur Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet Divergents iikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide
pikaealisusele ja võimele säilitada oma lehtedes või vartes säilitada kõik kättesaadavad toitained (1.). Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust (9.). Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd (Pinus silvestris). Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline) (10.). Biootilised tegurid rabades Sümbioos Osa organisme aga, nagu epifüütsed samblad ja samblikud, kasvavad ainult männikoorel või -okstel, seda eriti rabades, kus niiskust palju. Samas ei hangi nad oma
tagasihoidlik. Kunagi kasvanud mets on ammustel aegadel maha raiutud. Uus aga ei ole saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti esineb madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Vaevakask Väga külmakindel tundrataim, mistõttu Island sobiv kasvupaik. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab turvastunud happelisi muldi. On kohastunud ka toitainetevaeses mullas kasvama. Kõrgus on 20120 cm, Islandil kääbuskasvuga madala põõsana. Tundra taimedele iseloomulikult juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Külmunud maa puhul on see vajalik. Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm. Õitseaeg on mais. Loomastik Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Islandi põhilise loomastiku moodustavadki linnud.
välja arenenud varvastevahelised ujulestad partidel,konnadel. 2)kaelkirjaku pikk kael tekkis pikkaajalisel kaela väljakujunemisel. Ch.Darwin- ,,Liikide põlvnemine"1859, milles oli 4 põhiseisukohta: 1) muutlikkus-tekib välsitingimuste mõjul.sõltub organ.olemusest, eluting.elukkst. 2) oleluvõitlus-oleste elluujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest.eelus:ressursid on looduses piiratud,org,suur apljunemispotentsiaal 3) Looduslik valik-paremini kohastunud isendite eelispalju ja ellujääm. 4) Liikide teke: olemasolevad liigid ei ole tekk.ei loodud, on valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest. Üksikisendi tasemel muutust ei toimu.populatsioon-väiksem evolutsioonivõim.üksus
konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad), ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud
· Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur · sademed · veereziim Kohastumused · Mänd on kohastunud niiskusega, võivad olla madalamad. · Liigniiskes keskkonnas hakkab tekkima turbasammal, kuna taimed ei lagune täielikult. · Ka rohurinne (nt: jõhvikad, pohlad) vajab niisket keskkonda. Pilt 3: turbasammal Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Mänd on temperatuuri suhtes vähenõudlik, igihaljas. Joonis 1: Männi ökoloogiline amplituud Pilt 4: mänd Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos
Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud Neil on tugevad jalad, mis on kohastunud hüppamiseks Kus nad elavad? Kirbud elavad nö oma “peremehe kehal” Millest nad toituvad? Kirpude peamiseks toiduks on elusolendite veri Neil on pea eesosas paar hambaid, millega ta läbistab naha Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad Kirbu vastsed toituvad aga igasugustest orgaanilistest jäänustest Kuidas nad paljunevad? Pärast paaritumist poetab emane kirp 20 muna peremehe kehale (400-500 elu jooksul) Kahe munemise vahel peavad emased verd imema
Harilik maasikapuu Rebecca Krillo 8.B Mis taim on harilik maasikapuu ja kus ta kasvab? · Harilik maasikapuu on kanarbikuliste sugukonda maasikapuu perekonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu. · Harilik maasikapuu kasvab Vahemere maades, Lääne-Prantsusmaal ja Iirimaal. Maasikapuu on kohastunud kasvamiseks vahemerelises kliimas, kus suvel vihma ei saja. Niisuguses kliimas on teda kõige parem kasvatada ja sellepärast on ta Californias levinud ilupuu. Ta kasvab hästi ka Iirimaal, kus suved on vihmased ja jahedad, sest sademetest ja päikesepaistest olulisem on tema jaoks talvekülmade puudumine. Baltimaades ei saa teda kasvatada, sest talvel võtab külm ta ära. Temperatuure alla -10 °C ta ei talu.
Puud: o Pöök o Hikkoripuu o Vaher o Paju Põõsad: o Sarapuu o Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja ka kõigesööjad imetajad o Kiskjaid ja ulukeid on küttimise ning tiheda asustuse tõttu väheks jäänud o Linnud on enamasti seemnetest ja pähklitest toituvad, nad aitavad kaasa lehtpuude levikule o Rändlinnud on enamasti putukatoidulised o Loomad on kohastunud aktiivse elvuviisiga, vaid osad neist jäävad talveunne. Imetajad ja kiskjad: o Metsnugis o Metssiga o Metskass Linnud: o Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. o Roherähnid söövad Putikaid,kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida
Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende kõigivarssadest. Enamasti sebra toitub rohust, vahel puukoorest ja lehtedest. Maiuspalana puuviljadest ja pungadest
Mustang Mustang on hobuslaste sugukonda kuuluv kabjaline. Tema turja kõrgus on kuni 1,42 m. Mustangeid elab vähesel määral USA üheksas lääneosariigis. Nad elavad väikeste karjadena, mis koosnevad täkust ning tema haaremist. Sinna kuuluvad tavaliselt 2-18 mära, nende varsad ning suur hulk noori hobuseid. Mustang on taimtoiduline. Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on need hobused kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Mustang tuleb äärmuslikes tingimustes mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta. Samuti on mustangid õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhku- ma ning nad võivad janu kustutamiseks teatud liiki kaktuseid närida. Mustang saab suguküpseks 3. eluaastal. Täkud jäävad karja etteotsa kuni kuuenda eluaasta lõpuni. Mustangi innaaeg kestab aprillist juulini. Tavaliselt sünnib märal pärast 330-335 päeva
maasisene vesi ja aurub selle tulemusel ladestub ülemistesse kihtidesse palju sooli, Enamikule loomadele iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest varjavad end maa all. Enamasti heledavärvilised ja tihti pika sabaga sest sinna ladestuvad rasvad (või küüru). Paljud jäävad suveunne. Paljudel puuduvad higinäärmed kuid seee eest on soolanäärmed mis aitavad eritada sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisign...
ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas üldse. Skorpione on umbes 600 liiki, kes kuuluvad 70 perekonda ja 6 sugukonda. Enamik skorpioniliike on väiksesed, mõne sentimeetri pikkused. Suurimate skorpionite keha võib olla üle 20 cm pikk. Kohastumine kõrbelise kliimaga Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Skorpionite toitumine Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb
Rohelised lauluritsikad on suuterd ning tegelikkuses ka erkrohelist värvi. Suurte hulkadena on nad võimelised tekitama saagile mõningast kahju, muidu on nad aga täiesti kahjutud putukad. Roheline lauluritsikas on kergestikohastuv, ta asustab mitmeid biotoope, Elutseb külades ja eeslinnades, eriti, kui maja ees on suurem aed, kus putukatel on piisavalt toitu. Roheline lauluritsikas on aktiivsem hilisel pärastlõunal ja õhtu eel. Sel ajal hangib ta kõige meelsamini toitu. Ta on kohastunud toituma nii taimsest kui ka loomse toidu süümiseks. Kõrbetirts Tirts võib läbida kaks eluperioodi: erakliku või parveperioodi. Kui toitu on piisavalt, elab putukas üksinda, ent kui toitunappus kimbutama hakkab, kogunevad putukad hiigelsuurtesse parvedesse ning suunduvad pikkale teekonnale. Toitub lehtedest, kõrrelistest, puuviljadest ja lilledest. Lehetirtslased Lehetirtslased on väikesed ja harilikult pruunid või rohelised putukad.
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone.
kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim äkkilise vihmahoo vee või kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha.
organismidele. Hüdrosfäär Umbes 74% Maa pinnast katab vesi. Hüdrosfääri moodustavad kõik ookeanid, mered, magevee- ning soolajärved, jõed, põhjaveed, ka mullas olev vesi, liustikud ja jäämäed. 97% hüdrosfääri mahust moodustab maailmameri. Maailmameri. Antarktika. Hüdrosfääri elustik Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 meetri sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle kümne tuhande meetri sügavuses. Meripura elab veekogu põhjas. Atmosfäär On Maad ümbritsevate gaaside kogum, mille moodustavad hapnik, süsihappegaas, osoon, lämmastik, vesinik jne. Atmosfääris piirab organismide levimist kõrgusesse päikese ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis paikneb 20-25km kõrgusel.
Päevitamine äikesekaitsekreemid kaitsevad hästi päikesepõletuse eest, kuid kõik neist ei takista immuunsüsteemi pärssimist. Oluline on päikese käes viibimise aja järkjärguline pikendamine, mis soodustab kohastumisreaktsioonide teket. 12-päevane vahe päevitamise kordade vahel takistab UV-kiirguse toimel organismis tekkinud muutuste kuhjumist. Lõunamaale minnes tuleb Eesti elanikel arvestada sellega, et meie immuunsüsteem ja kogu organism ei ole kohastunud sealse tunduvalt intensiivsema UV-kiirguse tasemega, mistõttu võivad tekkida tervisekahjustused. TÄNAN KUULAMAST!!!
Vabariigi põhjaosas, pindalaga 712250 km². Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Suurte vihmahooogude ajal võivad tekkida suured mudaväljad. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad. Taimestik ja loomastik Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja õitseda. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil
Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad. Massi vähendamiseks on enamik linnu suuremaid luid seest õõnsad, luudes on hulganisti õhutühikuid ning tugevuse suurendamiseks on need erilise struktuuriga. Vastupidavust tõstab ka see, et mitmed jäsemete luuelemendid on kokku kasvanud ning liigesed väga tugevad. Võimsad lennulihased (rinnalihased) kinnituvad rinnakukiilu külge. Kõige tugevamad on lihased, mis liigutavad tiibu, tagajäsemeid ja kaela. Tiibu liigutavate
Jahedad suved on Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved. Viimasel ajal on Milankovii teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. (http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg) Elu jääajal Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut, karvane ninasarvik, tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane, lindudest polaarlõoke. (ENE, 1989) Jääaegadel elasid neandertallased. Würmi jääajal elanud neandertallastel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli võrdlemisi väike (155 165 cm), pea suur, aga madal, laup tugevasti längus, silmaülised mõikad suured ja etteulatuvad. Nägu oli suhteliselt suur, märgatava lõuatsita alalõug massiivne,
oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude
oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad
3. Ühenda vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad selle alusel, kus need tunnused on kõige iseloomulikumad ja olulised. a) Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni, õõnsustega puutüved, tavaliselt on metsa all lopsakas rohurinne. – Lehtmetsad, Rohke varis, esineb häile, erivanuselied puud, puudel võib olla rohkelt habesamblikke. – Kuusikud ja kuuse-segametsad, b) Esineb kuivanud oksi ja tüvesid. Seal elab kitsalt kohastunud putukaid. – Looduslikult uuenenud põlendikud, c) Mitmekesised puistud. Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. – Klindimetsad, d) Vähe varist, vanad päikesele avatud puud. – Männikud, e) Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. – Puisniidud, f) Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel, kohati varisehunnikuid. – Veekogude madalad kaldad
Kes on vähid ja mille järgi neid ära tunda? Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel
Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Paljunemine Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või suguliselt. Vegetatiivne paljunemine võib toimuda pooldumise, koloonia jagunemise või eriliste sigipungade abil. Sugulisel paljunemisel ei pea sugurakud ilmtingimata väliselt erinema. Kui palju on vetikaid? Maailmas on neid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7 tuhat liiki)
Ökosüsteem Ökosüsteem kujutab endast enamvähem ühesuguste tingimustega ala, kus elavad nende tingimustega kohastunud liigid. Ökosüsteemi kujunemisele panevad aluse eluta looduse tegurid. Organisme kokku, kes asustavad antud ökosüsteemi, nimetatakse koosluseks. (loomakooslus, seenekooslus, taimekooslus jne). Seega elab igas ökosüsteemis enam kui üks liik organisme. Liikide arvukus sõltub eeskätt ökosüsteemi bioproduktsiooni võimest. Ehk siis mida paremad on tingimused taimedele, seda liigirikkam on taimestik ja seda suurem on ökosüsteemi bioproduktsioon.
Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused Rakuhingamine – kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult eukalüptilehti või pandad, kes söövad ainult bambust) K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased üsna suured, hea konkurentsivõimega (nt karu) R-strateegia – sigivus, palju järglasi, suhteliselt väikesed, väikese konkurentsivõimega (nt hiired, sääsed, parmud) Fotosüntees – looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katab maapinda õhuke lehepuru. Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda mangroovtihniku. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK.
youtube.com/wa tch?v=VwIqGbhq4T8 Sääskede ehitus SÄÄSKEDE EHITUS: Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud. Liitsilmad on suhteliselt suured. Täppsilmad (kaks või kolm) võivad, kuid ei pruugi esineda. Tundlad: vähemalt 7-lülilised (niitjad, sulgjad jne) Rindmik: rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud. Jalad: enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad. Parasiitsetel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge klammerdumiseks. Tiivad: kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on muutunud sumistiteks. Tagakeha: koosneb sääselistel 7 või 8 lülist, pikk ja sale tagakeha. Mille järgi sääsed oma ohvri võtavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
