Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kohastunud" - 501 õppematerjali

thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

Põhjapoolsed alamliigid on sageli palju kogukamad kui sama liigi lõunapoolsed alamliigid(Bergmanni reegel) 2. Põhjapoolsete alamliikide väljaulatuvad kehaosad (saba, kõrvad, jäsemed) on keha suurusega võrreldes suhteliselt lühemad kui sama liigi lõunapoolsetel alamliikidel(Alleni reegel). 3. Külma või kuiva kliimaga kohastunud alamliigi isendid on heledamad kui soojemas ja niiskemas kliimas elava alamliigi isendid(Geogeri reegel). 5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks...

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde. 33.Kiletiivalised ­ elukoht,toitumine. Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes. Nad söövad mitmesuguseid putukaid ja nende vastseid. Kimalane ehk maamesilane elab maapinnale rohukõrre vahele tehtud pesas...

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kapibaara ja ta käitume

Inimesed on teda küttinud naha ja liha pärast ning seetõttu on ta osades kohtades haruldaseks jäänud. [] Kapibaara ehitus Tema pea on massiivne tömbiotsalise ninaga ning ta ülahuul on lõhestunud. Silmad asuvad tal kõrgel peas, see on abiks, et ta ujudes näeks hästi. Keha sarnaneb tal sea omaga, mis on massiivne ja ümar ning seetõttu jätab ta kohmaka mulje. Jäsemed on kapibaaral lühikeseks ning võimsad, mis on väga hästi kohastunud ujumiseks. Esimestel jalalabadel on 4 ja tagumisel jalalabadel 3 sõra sarnast varvast ning nende vahel on ujunahk. Karvakate on sellel närilisel lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed on suured ja märgatavad isastel kapibaaradel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. Üldiselt on ta 100 ­ 130cm pikk, 50 ­ 60cm kõrge ning kaaluvad keskmiselt 35 ­ 66kg. [] Joonis 1 Kapibaarad ( http://www...

Psüholoogia
43 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Nad ei talu tavaliselt liigset niiskust, sest kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia kuulub suurem osa metsapuid ja -põõsaid (Ta, Va, Ja, Pä, Hb, arukask, sarapuu, Ku, Nu, Ts., Lh) 3) kserofüüdid - on kohastunud mulla ja õhu kestva kuivusega - harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), mägimänd, kadakad, hõbepuu, aprikoos, saksauul. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Kserofüüdid on hästi kohastunud - nad on suutelised reguleerima auramist, veekaotuse järel taastavad kiiresti turgori, nende rakumahla...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Termoregulatsioon, vananemine

14Erituselundid?-higinäärmed, neerud, kusejuha, kusepois, kusiti. 15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

). Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust (9.). Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd (Pinus silvestris). Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline) (10.). Biootilised tegurid rabades Sümbioos Osa organisme aga, nagu epifüütsed samblad ja samblikud, kasvavad ainult männikoorel või -okstel, seda eriti rabades, kus niiskust palju. Samas ei hangi nad oma...

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Haug

Kirjeldus mitmeti ebatavalisest venest, haugiga vene sees või selle «igas otsas» näib sisaldavat sõnumit ristiusueelse kalahaldjakujutelma edasielamisest nn kalakabelite atribuutikas. Haugil on hästi välja kujunenud jahitaktika, tugev haaramisrefleks, saagi haaramiseks ning kinnihoidmiseks kohastunud suur suu ja teravad hambad. Need omadused on andnud põhjust tema võrdlemiseks hundi või mõrtsukaga. Seda väljendavad mõned eufemismide lahtiseletused: Aug on mereunt. Seda, mis unt metsas, on aug meres (Reigi); Aug on mere mõrtsukas. See sai [püüdis] suure meremõrtsuka (Pöide). Sama kordub seletusmuistendis, mille järgi haug on pälvinud Kristuse enda soosingu: Vanarahvas teadsid jutustada. Siis kui Taeva...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kilpkonnad

Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud . Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud...

Loodus õpetus
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kõrbestumine

Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Vahel sajab kõrbeteski hoovihma. Kuna taimi, mis oma juurtega pinnast kinni hoiaksid, kasvab seal vähe, uhub vihmavesi selle minema. Nii tekivad sügavad orud ehk vadid, mille põhjas voolavad vihmaperioodil ajuti ojad. Kõrbetaimed on kohastunud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust. Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja lehtedest vee liigset aurumist. Mõnedel taimedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavad varred. Teistel on lehed kokku rullunud või muundunud asteldeks. Osa taimi võivad olla kaetud tiheda pehme karvastikuga. Leidub vaid lühikeseks ajaks elule ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad...

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õhu koostis

Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Namibi kõrb

Paljudel taimedel on lehtede 5 asemel okkad, sest okkad säilitavad vett paremini. Mõned taimed koguvad vett vartesse, lehtedesse või juurtesse, neid nimetatakse sukulentideks. Taimed on kõrbes mitmeti kohastunud : · lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike · mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks · efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad,...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Närvisüsteem, inimese asustuse levikut mõjutanud tegurid vanasti

· Sekundaarne- harjutamine, aeglane, nii uue kui vana info segav Käbikeha- hormooni melatinooni tootev ööpäeva rütme reguleeriv keha mõju, väga suur organ Ööpäeva rütm-24ks tunniks kohastunud rütmid, organismi talituslikud · Tertisaalne mälu- väga sage harjutamine, väga kiire, unustamist rütmid pole, väga suur Ateroskleroos- veresoonte lupjumine, verevarustus häirub ja tekib ajurabanduse oht Milliseid mäluhäireid esineb...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO),Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon(IBSFC) rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide püügikvoote ja ­piirkondi reguleerivad rahvusvahelised organisatsioonid.El Nino- Vaikse ookeani troopilistel laiustel tekkiv muutuva perioodilisuse,kestuse ja tugevusega ilmastikunähtuste kogum millega kaasnev kuum ja niiske ekvatoriaalne õhk põhjustab tavaliselt kuivas piirkonnas paduvihma,jahedama veega kohastunud mereelustik hukkub või siirdub mujale.Kalarohkus : Vaikne ookean(54%),Atlandi ookean(27%),India ookean(9%).Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise kasutamine,aga ka ehitustegevuse,tööstuse ja muu tõttu.Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale : *suurfarmide läga võib reostada...

Geograafia
219 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks;...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Meritäht

(1) Saaklooma karbipoolmete lahtitõmbamiseks kasutab meritäht ambulakraaljalgu, seejärel sopistab välja oma mao ja ümbritseb sellega ohvri, seedides ära selle pehme keha. (3) Kuigi enamik meritähti on aktiivsed röövloomad, ei ole neil saagi tükeldamiseks ega toidu läbi mälumiseks mingeid kohastumusi. Toese eristunud suuplaadid on kohastunud ainult toidu suhu lükkamiseks. Pehme nahkja alaga oma suuvälja ehk peristoomiga ümbritsetud suu on võimeline tugevasti välja venima. Lühikese söögitoru kaudu on ta seotud mahuka maoga, mis täidab suure osa ketta siseruumist. Mao ülemisest osast algab lühike ja kitsas tagasool avaneb pärakuga ehk anaalavaga selgmisele küljele ketta tsentri ligidal. Pärak on aga niivõrd väike, et tema kaudu pole seedimata toidujäänustel eemaldamine praktiliselt võimalik...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat kõrbest

Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

Sääsk on ekstoparasiit ja saab põdra verest elujõudu ja toitaineid, tegemist on ektoparasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit elab peremeesorganismi peal või selle läheduses. Kui põdral, aga on näiteks paelussid, siis tegemist on obligatoorse parasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Kisklus Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks kisklusega on tegemist tiigilendlase toitumises, tema peamiseks toiduks on väiksed putukad nagu sääsed ja kihulased...

Keskkonnaökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia lühikonspekt

· Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi...

Ökoloogia
326 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on...

Bioloogia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun