Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga. Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi ehk ainevahetuse jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke.
vabanevad need emataime küljest viisil, mis peaks võimaldama neil leida idanemiseks ja kasvamiseks sobiva koha. Looduslikult seemnetega paljunemisel ei saa aga kunagi olla kindel, et noored taimed tulevad vanemate sarnased. (Bradley, 2008:10-11) Vastupidiselt seemnetega paljunemisele saadakse vegetatiivsel paljunemisel vanematega identsed taimed. Seemned võivad mullas olla pikki aastaid puhkeseisundis ning hakata idanema alles aastate pärast. See on üks kohastumus, kuidas liik püüab end säilitada. Seemnete suurus, kuju ja värv on tingitud suuresti nende levimise viisist. Näiteks tuulega levivad seemed on üldiselt kerged ja väikesed, tihti levimist hõlbustavate lisemetega (karvad, tiivad või põied). Nad võivad lennelda emataimest väga kaugele. See annab liigi püsimajäämiseks eeliseid, näiteks liigi leviala laieneb kiiresti. Teiselt poolt võib seemnete väiksus olla paljunemisel tõsine problem. Väiksesse seemnesse mahub vähe
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 mil...
Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. · Taimestik Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti
Mõned sotsiaalse käitumise aspektid on ilmselt geenide poolt mõjutatud seega kohastumused: - Keel: kaasasündinud võima sots. Grupis üles kasvades omandada grupis kõneldav keel - Kriitiline periood kui ei õpi piisavalt kiiresti keelt, on raske pärast seda omandada - Eelistused vastassugupoole osa: mõnes piirkonnas pannakse rõhku naise noorusele ja ilule, mehe staatusele ja jõukusele - Ema ja laps e attachment: kiindumus on mõlemapoolne kohastumus mis soodustab lapse ellujäämist Biheiviorism B.F.Skinner Käitumine on kogemuse teel õpitud loomadelt ja inimestelt a) Indiviid teeb kogu aeg midagi b) Mõned teod toovad hüvituse mõned karistuse c) Tegude tagajärjed kinnitavad teiste käitumist Selline õppimisprotsess on operantne tingimine Watson kasvatab ükskõik kellest arsti, advokaadi, kerjuse või varga Bandura sotsiaalse õppimise teooria
tasakaalus otseselt merre langevate fotosünteesivad kiiresti (varuvad sademetega. Pinnalähedane toitained kiiresti ära), aga kasvavad homohaliinne veekiht on pimedas. Need protsessid ei toimu enamvähem ühtlase S-ga; ühel ajal. Osad viskavad lehed sügavamal heterohaliinne, maha vms?-mingi kohastumus, et ebaühtlase soolsusega vesi, S ellu jääda. Seal on ka erinevaid oleneb ookeanivee sissevoolavast alavööndeid nö, kus rohkem ja kus hulgast, vee seiskumisest vähem liike. Rootsi Läänerannikus süvikualadel jne. umbes 150 vetika liiki. · ·
Loodusliku valiku vormid 71 Riigieksamiküsimused loodusliku valiku kohta: loodusliku valiku küsimus läbi joonise. On antud väited ja peab otsustama, millise valikuvormiga on tegemist. Seletage oma sõnadega, mis on looduslik valik. Etteantud tekstist valikuvormi äratundmine. Kohastumused Kohastumused on pikaajalised pärilikud muutused nii mikro kui makroskoopilisel tasandil, mis aitavad organismidel elukeskkonnas toime tulla. Konkreetne kohastumus on seotud kindla elukeskkonnaga (kõrbetaimed ei suuda kasvad püsivalt niiskes tingimustes- koolis kaktuste ülekastmine; varjevärvus, mis on mõeldud liivasele foonile ei sobi mudase fooniga; kõrbelaik ei sobi metsas). Iga kohastumus esineb paljude alavariantidena (alavariandid tekivad tänu kombinatiivsele muutlikkusele, sarvede olemasolu on kohastumus, aga sarved erinevad pikkuse, jämeduse jms poolest; metssea põrsaste triibuline karvkate (triibulaius, vahe jms on erinev).
Kliima ja maastik mõjutab toitumisharjumusi sellega, et inimesed tarbivad ja söövad asju, mis nende lähedal kasvavad. Need harjumused on välja kujunenud mitmete sajanditega. Kuigi tänapäeval muudab inimene on toidulaua mitmekesisemaks eksootiliste ja võõrapäraste toitudega, on põhitoiduained siiski samad, sest mitmed põlvkonnad on nii toitunud ning inimeste organismid on sellega harjunud. Seda saab geneetiliselt põhjendada, kasutades evolutsiooni teooriat, kuidas tekib kohastumus jne. Kultuurid ja religioonid keelavad ja käsevad, mida võib, saab, peab ja tohib süüa. Mõnes kultuuris süüakse teatud asju ainult teatud aegadel ning tihti on määatud kuidas toitu valmistatakse. See on samuti läbi mitmete põlvkondade juurdunud inimestesse. Osades religioonides on toite, mis on keelatud või tabu. Näiteks judaismis on siga räpane loom ning siga ei sööda, hinduismis on lehm püha loom ning teda ei tapeta selle tõttu. Võin näite tuua
aega koos eksisteerida, vaid üks tõrjutakse konkurentsist välja. Limiteeriva sarnasuse printsiip sama sööki tarbivatel putukatel erineb pikkus maksimaalselt 1,3 kordselt Nisside diferentseerumine: selleks, et liigid koos eksisteerida saaks, on vaja minimaalset vajalike ressursside erinevust e nissid ei tohi täielikult kattuda. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, mükoriisa tüübid; Mõlemale osapoolele kasulik vastasmõju. a) Käitumuslik kohastumus kaks liiki evolutsioonis omandanud käitumismustri, mis on mõlemale kasulik (meemäger vs meenäitaja) b) Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid või kasvatavad seent c) Levimisega seotud mutualism peamiselt taimedel liikumisvõimetuse tõttu. Seedimatud seemned Sümbiontne mutualism sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism a) Keha pinnal; b) Keha öönes; c) Keha öönes ja raku sees; d) raku sees
NÄÄRMEKARVAD KÕRVEKARVAD Mitmerakuline Üherakuline Pea ja jalg Rakuseinas ca ja Si Näärmevedelik kõrvevedelik Kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate Kaitse ülesanne juurdemeelitamine haakekarvad (põldmadar, humal) näärmekarvad (tubakas, pelargoon) kattekarvad (nurmenukk, vägihein) kõrvekarvad (kõrvenõges) Kõrvekarvad - on taimede kohastumus kaitsmaks end rohusööjate eest. Taimed eritavad kõrvekarva kaudu metaanhapet ehk sipelghapet, histamiini ja serotoniini. oEmergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed oEhitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). oÜlesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2).
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel; meditsiinis. Samblikud kui ekstreemsete kasvukohtade esmaasustajad: Samblikke võib leida kasvamas praktiliselt kõikjalt. Neid on isegi leitud poolustelt ja kõrbetest. Samblike tavalisemad kasvusubstraadid on kivi, puukoor ja pinnas. Tihti kasvavad nad päikesele avatud pindadel, kus temperatuur võib tõusta väga kõrgele. Sellistes äärmuslikes kasvutingimustes ellujäämiseks on samblikel väljakujunenud eriline kohastumus võime kiirelt kokku kuivada. Samblikel on väga aeglane kasv, keskmiselt 0,1-10 mm aastas. Lihhenomeetria: Samblike kasutamist substraadi vanuse määramisel. Samblike kasv on väga aeglane. Aastane juurdekasv ulatub maksimaalselt paari millimeetrini ja nii võib isegi kümnesentimeetrise läbimõõduga samblikukorp tegelikult olla aastakümneid või isegi sajandeid vana. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud:
· Juurepistikutega · Jagamisega · Pookimise teel 27.04.2016 Marje Kask 9 1. osa SEEMNETEGA PALJUNDAMINE 27.04.2016 Marje Kask 10 Seemnetega paljundamise eelised · Odavam ja lihtsam kui vegetatiivne paljundamine. · Seemikutel tugev juurestik ja hea vastupidavus. · Kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Seemikalustele poogitud puud on talvekindlad, kuid kõrge kasvuga. 27.04.2016 Marje Kask 11 Seemnetega paljundatud taimede puudused · Sordid ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete tunnustega. Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja keravormidel ning punaselehiste vormidel
· Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. · Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. · Olelusvõitlus- ehk konkurents, organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema. · Kohastumine on kohastumuste kujunemine. · Kohastumus on liigisäilimist soodustav omadus. · Liik on erinevate organismide rühmad. · Evolutsiooni tõendid- *maakoores asuvad kuristikud *sarnasused organismide ehituses *liikide lootelise arengu sarnasus *organismide pärilikkusaine ja valkude sarnasus · Populatsioon- liigid · Levila on liikide levimispiirkond.
Millised on kaanid? Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, on apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegi- kaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas. Vereimemiseks on apteegikaanil suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Apteegikaani suu asub eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20
ülekasv. 16. Mida tähistab termin CFU? CFU – kolooniat moodustav ühik (mahu- või massiühiku kohta). 4. teema 1. Millega on otseselt seotud temperatuuri füsioloogiline toime ja mida see näitab? Temperatuurist sõltub ensümaatilise aparaadi aktiivsus ja sellest omakorda kasvukiirus. Madal temperatuur alandab aktiivsust ja sellega kasvukiirust. Kõrgetel temperatuuridel hakkama saamiseks on mikroobidel kohastumus – metalliioonide stabiliseeriv toime ja valkudes hüdrofoobsed aminohapped ja membraanis küllastunud rasvhapped. Madalatele temp. kohastujatel on membraanis suurem hulk küllastumata aminohapped. Arhedel termoresistentsed eeterlipiidid (elavad nt ülikõrge temp. piirkonnas, ekstreemse KK-ga pH). 2. Kuidas jaotatakse mikroorganismid temperatuuritundlikkuse alusel? psührofiil (5-15), psührotroof (20-30), mesofiil (30-40), termofiil (55-65), hüpertermofiil (90-100). 3
kujunenud märgatavalt paksemateks kui enamikel magevee molluskitel ja sellele vastavalt on neist toituvate krabide sõrad märgatavalt tugevamad Mass-seemendamine bambus, tamm ja mitmed okaspuud produtseerivad kohastumusena seemnetoiduliste loomade vastu teatud hulga aastate tagant massiliselt seemneid (seemnetest toituvad paljud loomad, taimed kohastunud, kuna siis, kui mida ebaühtlasem on toidukättesaadavus, seda halvemini tekib kohastumus, keerulisem sellele toidule spetsialiseeruda). Selline muutlikkus saab toimuda tänu organismide headele semiootilistele võimetele. Ökosüsteemi mõiste ja omadused Ökosüsteemi mõiste Arthur Tansley 1935. a artiklist: ökosüsteem kui interaktiivsete suhete kogum erinvate elusolendite ja keskkonna vahel, mida nad asustavad. Tansley käsitluses iseloomustab ökosüsteemi spetsiifiline liigiline koosseis, liikidevaheliste suhete kindel struktuur.
Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu
kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused (adaptations) aitasid meie esivanematel ellu jääda ja järglasi saada ning mõjutavad meie käitumist ka tänapäeval. Mõned inimese sotsiaalse käitumise aspektid, mis on ilmselt geenide poolt mõjutatud ja on seega kohastumused: - keel: lapsel on kaasasündinud võime sotsiaalses grupis üles kasvades omandada selles grupis kõneldav keel. Seega keele omandamise võime on kohastumus, mis soodustab ümbritsevate inimestega suhtlemist ja seega ka ellujäämist. Kriitiline periood – kui laps ei viibi teatud kriitilises vanuses keelelises keskkonnas, siis on tal hiljem palju raskem inimkeelt omandada. - eelistused vastasugupoole osas: uuringud on näidanud, et kõigis maailma piirkondades panevad mehed rõhku naise noorusele ja ilule, naised aga mehe staatusele ja jõukusele. Need eelistused on
Formatsioon süntakson, mis ühendab ühe dominandiga kooslused, näiteks männikud Assotsiatsioon ühendab oluliste tunnuste (dominantide, rindelisuse vms) poolest sarnaseid kooslusi, näiteks lubike-pääsusilma assotsiatsioon lubjarohkeil soostuvatel niitudel. 37. Taimede kohastumise strateegia. Ökoliigi kontseptsiooni. Kohastumise (adaptiivse) strateegia kontseptsioon. Optimaalne kohastumise strateegia. W=ml, kus W on ellujäävate järglaste arv ehk liigi kohastumus, m on järglaste arv ajaühikus, mõõdetekse aastates ja l on taime eluiga aastates ehk ellujäämise näitaja. Kuna nii m kui l on ainet ja energiat tarbivad protsessid, siis juhul kui need on limiteerijateks, mõjutab üha suurenev järglaskond vanemate ellujäämisvõimet negatiivselt, ja vastupidi. Järelikult siin on eeldatav teatud regulatsioon aine/energia jaotusel organitesse ja talitlustesse, mis mõjutab nii reproduktiivsuse väljundit m kui ellujäämist l. Nende kombinatsioon, mis
peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75... 80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all.
Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5
Näiteks elupaigaline eraldatus (populatsioonid elavad erinevates geograafilistes piirkondades), ajaline eraldatus (paaritumine või õitsemine toimub erineval aasta- või kellaajal), käitumuslik eraldatud (isaste ja emaste vahel puudub seksuaaltõmme, erinev laul lindudel vms), sugurakkude sobimatus (muna ja seemnerakk ei sobi omavahel). Postsügootsed- välistavad elujõuliste ja viljakate järglaste sündi. Näiteks loodete hukkumine, hübriidide steriilsus, hübriidide halb kohastumus (vähese jõu ja viljakusega). 15. Looduslik valik ja geenitriiv, millised on nende mehhanismid, millised tunnuseid nad kujundavad? Looduslik valik soosib soodsate geenialleelide edasikandumist ja ebasoodsate kõrvaldamist järgmistest põlvkondadest. Geenitriivi mehhanism on seotud juhuslike muutustega populatsiooni genofondis (kõikide geenialleelide koguhulk populatsioonis) ja mõjutab eeskätt neutraalsete tunnuste sageduste muutumist. Paljudes populatsioonides vähendab konkurents
Ammerika naarits). Limiteeriva sarnasuse printsiip koos eksisteerivate liikide nisid ei tohi olla liiga sarnased, peab olema mingi erinevus. Nisside diferentseerumine liikide nissid peavad olema diferentseeruvad kui nad tahavad koos elada. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus täiesti erinevat liiki organismid aitavad üksteist. Väga levinud putukate ja taimede maailmas. (Troopilised akaatsiad. Akaatsiad tõrjudes suuri loomi, pakuvad sipelgatele kodu ja süüa. Sipelgad 1. Hoiavad oma võimaluste piires taimest eemale teisi herbivoore 2. Närivad ära teise taime lehed või teisi taimi, peletavad konkurente (Põhjus miks akatsiaad väga edukad vihmametsades). Meemäger ja meenäitaja
puidumugulad, mis paiknevad maa all. Algul moodustuvad taimele väikesed mügarikud varre maapinna lähedasesse osasse, lõpuks mügarikud ühinevad ning moodustavad massiivse puitunud massi. Selle organi uinuvatest pungadest tekivad kiiresti uued võrsed, kui ülejäänud taim on hävinenud pärast põlemist või maha raiumist. · Põlengute negatiivset mõju aitab vähendada ka taime suur võime vett kinni hoida. Üks tulele vastav kohastumus on ka taimede hilisem kiire kasv ja areng. Paksud lehed. · Tähtsamad puude perekonnad: Loorber, tamm, õlipuu, eukalüpt. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. · 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades · vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli · igihaljad vihmametsad Tähtsamad puude perekonnad: Magnoolia, jugapuu Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude
närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
On määratletud vaatleja kaudu: olla punane = paista punane vaatlejale. Tajude relatiivsus Taju suhtelisuse argument (Blackburn) – objekt võib erinevate vaatlejate jaoks lõhnata erinevalt, kumbki pole õige ega vale, seega ei asu maailmas ühte õiget lõhna ja lõhna võib pidada vaimust sõltuvaks. Muutused tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset. Selle argumendi jaoks on oluline, et vaatlejate kohastumus oleks võrdväärne, muidu 1 eksiks. Seega, kas objektil pole ühtegi õiget lõhna või on tal mitu lõhna? Maailm ei saa sisaldada liiga palju lõhnu, siis oleks ühel objektil vastukäivad lõhnad. Järelikult peavad lõhnad asuma vaimus. = sekundaarsete kvaliteetide idealism. Descartes ja tema kaasaegsed lõid duaalsuse kahe maailmapildi vahel: maailm, nagu ta on antud meile – ilmnev pilt
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
palju energiat. Eelpool nimetatu on vahelüliks. Meiofauna – bentilises toiduvõrgus vahelüliks mikroorganismide ja makrofauna vahel. Organismid elavad piirkondades, kus on hapnikudefitsiit. Röövloom teeb ohvrile augu sisse ning imeb ta tühjaks. Teistel on aga nii hea suusüsteem, millega nad rebivad ohvri tükkideks või rebivad ta küljest tükikesi. Toitu valivad nad selektiivselt. Makrobentos – biomass settepinnast allpool asuvates kihtides – kohastumus, mis kaitseb ärasöömise eest. Süvikupiirkondades on 2 evolutsioonilist trendi: 1) mida sügavamal organismid on, seda suuremad nad on (gigantism) N: koorikloomad 2) keha mõõtmete vähenemine, mida sügavamasse kohta org sattunud. Mida väiksem org, seda vähem energiat vajab. Isased tunduvalt väiksemad kui emased. Väike organism saab peituda röövli eest paremini Koosluste koosseisu kontrollivad toidu konkurents ja röövtoitumine
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt
mõne teise vaatleja (O*) meelest hoopis teistmoodi. Kuivõrd O ja O* on võrdselt hästi eluks kohastunud, pole alust öelda, et ainult O või O* tajub lõhna õigesti. Seega ei asu maailmas ühte õiget lõhna ning lõhna võib pidada täielikult vaimust sõltuvaks. On üldteada, et muutused meie tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset kvaliteedid sõltuvad vastuvõtjast. Argumendi jaoks on tähtis, et kohastumus oleks võrdväärne, sest muidu saaks öelda, et üks vaatleja tajub korrektselt ja teine eksib. Miks mitte öelda, et nt tõelised värvused on need, midatajuvad need olendid, kes on värvinägemiseks kõige paremini kohastunud? Ning tõelised lõhnad on need, mida tajuvad olendid, kelle lõhnataju on kõige parem, jne. Kuid O ja O* võivad olla võrdselt kohastunud värvinägemise suhtes. Tajude relatiivsuse argument
Tihedalt paiknevad õied moodustavad punakaslillasid õisikuid pöörisetaolisi kimpusid. Esineb nähtus, kus ühed puud kannavad ainult emasõisi, teised isasõisi, kolmandad aga nii emas- kui ka isasõisi. · Viljastunud õitest moodustuvad saarel u. 3 cm pikkused lamedad, pikliku nahkja tiivaga varustatud lamedad viljad pähklikesed. Saare tiibvilju kannab emapuust kaugemale tuul, seega on viljade talvine varisemine levimist soodustav kohastumus. Saare seemned säilitavad idanevuse kuus aastat. · Puit väga väärtuslik, tihe, kõva, hästi lõhestatav. Lülipuit hallikaspruun, maltspuit nõrgalt kollakasvalge, väga sarnane tammepuiduga, kuid säsikiired kitsad vähemärgatavad. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, hinnalise vineeri tootmiseks, parketiks, suuskadeks, masinaehituses, siseviimistluseks jm. Varemalt kasutati ratta- ja
mis leidis aset suurte saakloomade jälitamise käigus. Oletatakse ka rahvastiku kiiret juurdekasvu, mis võis selle põhjustada. Mõned arvavad, et esimesed asukad elasid rannikul, kust nad hiljem sisemaale siirdusid. Ilmselt oli sisemaa siiski asustatud enam- vähem samal ajal kui rannik. Teised arvavad, et asustuse levik üle kogu mandri võttis aega tuhandeid aastaid ning protsess oli väga aeglane. Peamised takistused kiireks asustuse kiire laienemise teel on kohastumus, sest inimesed peavad õppima kasutama eri piirkondade poolt pakutavaid võimalusi. Perioodi 25 00010 000 a tagasi jäävaid muistiseid on leitud kogu Austraaliast. Põhja- Austraalias nt Oenpelli ja Miriwun. Neist viimase dateering näitab koha kasutust u 18 000 a tagasi. Lõuna-Austraalias on tuntud muistiseks Koonalda. Koobas, kust kaevandati tulekivi. Sealt leiti tulekivitükikesi, lõkkeasemeid. Söest võetud proovid dateerisid koha ajavahemikku 15 00023 000 a tagasi
Konformsus – Frustratsioon – psüühiline pinge seisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM Psühhopatoloogia – psüühikahäirete ja anormaalse funktsioneerimise mustrite olemuse ja arengu uurimine Psüühikahäire tunnused (Rosenhan & Seligman, 1989): 1. Kannatus 2. Halb kohastumus 3. Silmatorkav ja ebatavaline käitumine 4. Ennustamatus ja kontrolli puudumine 5. Irratsionaalsus ja mõistetamatus 6. Vaatleja ebamugavus 7. Moraali ja ideaali standardite rikkumine Psüühikahäire tunnused (Comer, 2001): 1. Hälve – ühiskonnas mitteaktsepteeritav mõtlemine ja käitumine 2. DistressDiagnostic and Statistical Manual of Mental 3. Düsfunktsioon 4. Ohtlikkus Tavaliselt peetakse ebanormaalseks sellist käitumist:
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Mis on nii taimede kui ka loomade sugulisel paljunemisel sarnast? 2. Võrdle loomade mittesugulist paljunemist taimede vegetatiivse paljunemisega. Mida sarnast ja mida erinevat täheldad? 3. Analüüsi liit- ja lahksugulisuse eeliseid. Too näiteid liit- ja lahksuguliste selgrootute kohta. 4. Milline lehetäide paljunemise iseärasus võimaldab neil heade toitumistingimuste korral massiliselt paljuneda? 5. Miks võib väita, et kehasisene viljastamine on kohastumus maismaaeluga? --- 56 Peatükk: 30. Parasiitusside areng Peatükist saad teada * Kes on parasiitussid? * Miks parasiitussidel on vaja vaheperemeest? * Mis kahju parasiitussid võivad inimesele põhjustada? * Kuidas parasiitussidest hoiduda? Olulised mõisted * parasiit * peremees * vaheperemees Osa usse on parasiidid Paljud ussid elavad mullas, kus nad toituvad kõdunenud organismidest, või veekogudes, kus nad filtreerivad toitu veest. Kuid usside seas on ka rohkesti
pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes. KÄITUMUSLIKUD Hoiatuskuju Ähvardav käitumine Migratsioon FÜSIOLOOGILISED Anabioos, taliuinak, talveuni, tarduni, suveuni Bioluminestsents MORFOLOOGILISED Kaitsevärvus (valge, triibuline, mimikri, mimees) Hoiatusvärvus Kehaanatoomia muutused Morfoloogilised kohastumused: 1) lendamiseks (linnu tiivad pole kohastumus!) 2) ujumiseks (kala uimed pole kohastumus) 3) kuivas, kuumas kliimas elamiseks (kaetud vahaga) 4) külmas kliimas elamiseks 5) pimedas elamiseks 6) vaenlaste eest kaitseks (värvus, okkad, silmade kujutised nt liblika tiibadel) 7) peitmiseks (varjevärvus, kuju) Käitumuslikud kohastumused: 1) peidavad end sarnase välimusega keskkonda
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
