· Suktsessioon- ökosüsteemide pikaajaline muutumine. · Kliimaks-koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk. 3 · Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: -liikuda mujale või kohaneda o -välja surra · Kohanemine e. kohastumine- pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused.
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste ...
4. Geenitriiv (juhuslikud muutused). 5. Looduslik valik (kohastumused). Evolutsiooni mehhanismide selgitamine: Couvier (paleontoloogia, liikide muutumine). Lamarc (,,harjutamine"). Darvin (1859, liikide põlvnemine, looduslik valik). Wallace (kohastumused, keskkonnatingimused) Evolutsiooni materjal: Geneetiline varieeruvus (mutatsioonid, geenitriiv). Mehhanism on looduslik valik (stabiliseeriv, suunav, lõhestav). Tulemuseks kohastumine kindlatele tingimustele (kaitse, hoiatus, pole absoluutne, preadaptatsioonid). Mikroevolutsiooni e. liikide tekke eelduseks muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, ristumisbarjäär, rajapopulatsioon ehk geenitriiv, isendite küllaldane paljunemine, evolutsioonilised muutused). Makroevolutsioon (progress, kohastumine, väljasuremine). Progress täiustumine. Konvergents sarnastumine.
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
5. Tagajärjed Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele, sest me isegi ei tea täpselt, kuidas me tekkisime ning millest elu üldse algas. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. On pakutud, et need arenenud eluvormide omadused, mis Maal on korduvalt eri evolutsioonilisi teid pidi
6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon Populatsioon Kohastumine Neuraalne regulatsioon Ökosüsteem Rakk Homöostaas Teaduslik fakt Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. 5
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. On evolutsi...
valu põhjust, vaid valu tunde. · Alkohol, nikotiin, narkootikumid võtavad mediaatoraine koha üle ning hiljem ei suuda organism ilma selle aseaineta funktsioneerida. · Õppimine toimub närviimpulsside moodustumise alusel. Tingitud refleks. Meeleelundid · Võtavad välis- või sisekeskkonnast infot ning edastavad selle. · Ärritus peab olema piisavalt tugev. · Kohastumine ehk adaptatsioon meeleelund harjub signaali teatud tugevusega ega reageeri sellele enam või ei reageeri nõrgemale signaalile. Ei kohane valumeel. · Silmad, kõrvad (seal on ka tasakaalumeel), nina, keel, nahk, siseelundite retseptorid. Sisenõrenäärmed ehk hormoonsüsteem. Hormoonid on sisenõrenäärmete poolt eritatavad keemilised signaalained. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, hormoonid erituvad otse verre.
lahtumisel organismist. Seisundit iseloomustavad süvenev hirmutunne, ahastus, masendus, passiivsus, apaatia ja tõmblused. Kontakt reaalsusega on häiritud, inimene elab illusoorses maailmas ja enamasti oma sõltuvust ei tunnista. Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi. Füüsilise sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi häreid. Võõrutusseisundiks nimetatakse üleminekut narkootikumi pidevalt tarvitamiselt karsklusele; organism on sunnitud ümber kohastuma eluks ilma harjunud aineta. Sotsiaalne sõltuvus - tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning
6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematega. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja. Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad: ● punane verelibe e erütrosiit
Irbise karvastik on väga tihe, kohev ja pehme. See kaitseb hästi külma eest. Karvastik on suitsuhall või kahvatukollane ja sellel on tumehallid või mustad tähnid. Kõhualune on valge. Kogu keha on kaetud sama värvi tähnidega, välja arvatud kõhualune. Irbised ei suuda möirata. Tema häälitsuste hulka kuuluvad kähisemine, nurrumine, näugumine, urisemine ja ulgumine. Lumeleopardil on lühike koon, kumer nägu ja ebatavaliselt suured ninaõõnsused. See kohastumine aitab loomal hingata mägede hõredat külma õhku. Lumeleopardid elavad Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi mägedes kuni Altai ja Tõvani ning Mongoolia mägedes. Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (36603970 km), kuid talvel laskub sõraliste järel 1800 meetrini. Irbise elupaik on tavaliselt koobas või kaljulõhe raskesti ligipääsetavas sälkorus, aga on teada juhtumeid, kus irbis on puhkama heitnud puu otsa raisakotka vanasse pessa.
ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum, mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustatud kogum. · kohastumine e adaptsioon on organismide kujunemine selliseks, et see tagaks parema isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. · Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9
keerukamaks muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine 4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 21 1. Bakterite ehitus, paljunemine. Bakterite osa looduses Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist
Vt. ka parasiitide liigitelu. fakultatiivsed parasiidid (pr. facultatif -- valikuvaba, vabatahtlik; parasiit). Parasiidid, kes võivad elada mitteparasiitselt, kuid kontakteerudes sobiva peremehega, muutuvad lühemaks või pikemaks ajaks nugilisteks. forees (kr. phorein -- kandma). Loomade, eriti putukate (sealhulgas parasiitide) edasikandumine teiste loomade kaudu. füsioloogiline adaptatsioon (kr. physis -- loodus + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon) -- füsioloogiline kohastumine. Avaldub parasiitidel tohutus viljakuses, intensiivses ainevahetuses ja kiires kasvus, hingamistalitluse ümberkujunemises jms., mis on loomadele vajalik parasiitse eluviisi korral. fütofaagid (kr. phyton -- taim + phagos -- neelav) -- taimtoidulised, rohusööjad. Siia kuuluvad ka taimede parasiidid. Vt. herbivoorid, heterotroofsed organismid, konsumendid. 6 geohelmindid (kr, ge -- maa + helmins -- nugiuss)
Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). Veekogudes on hapestumisele tundlikud vähid, teod, karbid, karpkalalised ja lõhelised. pH 1,7 juures kasvavad vaid ränivetikad (Pinnularia) ja pH 12,0 juures sinivetikad Keenia järvedes. Kohanemine, kohastumine Iga organismi kohanemist või kohastumist ümbritseva keskkonna teguritega nimetatakse adaptatsiooniks. Eristatakse: Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahul...
merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne. Läänemere loomastikuja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses
rõhk.); Tuli; Vesi; Muld; Temperatuur jne. 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit - Niiskus; Soolsus; Toitained; Happelisus; Atmosfääri gaasid. 11. Mis on kohanemine - pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 12. Mis on kohastumine - pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga.
eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi levila jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks Lõhestav valik toimub vastupidiselt stabiliseerivale valikule. q Leidke igale näitele sobiv valikuvorm. Ravimresistentsete bakterite teke. Väiksemat kasvu kitse hukkumine lumerikkal talvel. Karva mittevahetavate jäneste teke lumevaesel alal. Tumedamat värvi liblikate teke tööstuspiirkonnas. Kahe uue putukaliigi teke lähteliigist. Enneaegse karupoja hukkumine. Ø Kohastumine § Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, paljunemises, käitumises jt eluavaldustes. § Kohastumine on kohastumuste teke. Kohastumused kujunevad välja loodusliku valiku tagajärjel. Kohastumuste tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused. Nendest kujunevad populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused.
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
aastat tagasi Antarktikasse. Analoogilist sündmust said astroloogid hiljuti jälgida, kui komeet Jupiterile langes. Tegelikult oli see juba teine oletatavasti Marsilt pärit meteoriit, mis Antarktikast leiti. Esimese uurimise tulemused avastati 1989. aastal. See meteoriit sisaldas orgaanilisi ühendeid. ------------- Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. On pakutud, et need arenenud eluvormide omadused, mis Maal on korduvalt eri evolutsioonilisi teid pidi välja arenenud (nt lennuvõime, fotosüntees, n2gemine või jäsemed) võivad esineda ka maaväliste eluvormide puhul
· Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. · Genoom on sekveneeritud. See on umbes 2000 geeni võrra väiksem kui M. tuberculosis'el ja paljud biokeemilised rajad on tal puudulikud. Genoomis leiti üle 1000 pseudogeeni (muteerunud geenid, mille intaktsed partnerid on tuberkuloositekitaja genoomis olemas). Reduktiivne evolutsioon, kohastumine eluga peremehe rakkudes. · Radade defektsus seletab ka seda, miks leepratekitaja nii aeglaselt kasvab ja miks teda on nii raske kasvatada. Kasvatatakse katseloomades (armadillo). Perekond Rhodococcus · Moodustab ainult substraadimütseeli, öhumütseeli ja spoore mitte. Mütseel fragmenteerub pulkjateks rakkudeks. · Rodokokid on kollaselt, oranzhilt vöi punaselt pigmenteerunud, aeroobsed kemoorganotroofid
16. Karbid toituvad vee filtreerimise teel, toit jääb kinni lõpustesse, kust suunatakse suulappidega suhu. õige 17. Isaskarbi seemnerakud ujuvad vees emaskarbini, sisenevad sissevoolusifoonist ja viljastavad emaskarbi munarakud mantliõõnes - vale 18. Karbid on lahksugulised 19. Et kompenseerida munade ja noorte karpide massilist hukkumist, on karpidel vastav kohastumine: emasloom produtseerib tohutul hulgal mune; olenevalt liigist sadu tuhandeid kuni miljoneid. 20. Magevee karbid elavad oma vastseeas kalade välisparasiitidena - õige 21. Mõnedel karpidel on olemas valgust ja varju eristavad silmad õige 22. Inimtoiduks on järgmised karbid: 1. austrid Ostrea sp. 2. kammkarbid Pecten sp. 3. rõõneskarp Tridacna maxima 4. rannakarp Mytilus edulis 5. südakarp Cardium edule 23
tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust. LOOMADE KOHASTUMINE Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi. ÜMBRUSEGA KOKKUSULAMIN Suuremal osal kakulistest on pruun sulestik, mis aitab neil puutüvedesse peituda. Aga puudeta arktilises tundras elav lumekakk on peaaegu valge.
Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfäär d) kohastumus - bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. e) bioloogiline isolatsioon -ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus kõige suurem bioloogiline isolaator g) tööstusmelanism - loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused. 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE 17.2.Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3.Liike eraladavad ristumisbarjäärid ÕIGE 17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE 17.5
kasutavad elu- sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Kohanemine- pöörduv ontogeneetiline (ontogenies- üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus. Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku
6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev.
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev.
Statistiline analüüs. Tegemist on kas korrelatsioonanalüüsiga, regressioonanalüüsiga (enamjaolt keskkonnast mõjutatud) või maatriksanalüüsiga (seosed tunnuste vahel). 104. Laiatähenduslik päritavus. H² = Vg / V. Võrdleb genotüübi varieeruvust kogu varieeruvusega. 105. Kitsatähenduslik päritavus. h² = Va / V. Võrdleb geenide aditiivset toimet kogu varieeruvusega. 106. Adaptatsioon. Organismi kohanemine või populatsiooni kohastumine keskkonnatingimustega. ''Geneetilised sugulased'', ''keskkondlikud sugulased'', konkordantsuskoefitsent. 107. Keskkondlikkus. Ehk keskkonnatingitus. Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud keskkonna mõjudest organismidele populatsioonis. 108. Valiku meetodid (individuaalne ja massvalik). Individuaalne valik Nt ühe teatud punapea välja valimine. Fenotüüpide ennustamine vanemate keskväärtuse alusel.
Arhed · Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. ...
Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga
võrreldavaid arve. Satelliidid on valmistatud ja välja töötatud Euroopa kosmoseagentuuri ja NASA koostöös, neid ja nende saadetavaid andmeid opereerib aga EUMETSAT. Üks asi on ilma ennustamine, teine aga kliimamuutuste avastamine ja jälgimine, mis vajab pikemaid andmete aegridu. Kliimamuutustele saab reageerida kaheti uurida, kuidas nendega kohastuda ning kuidas muutuste ulatust ohjes hoida. Viimasena mainitud juhul tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Kohastumine aga eeldab mitmesugust tegevust rannikualade kaitset ning infrastruktuuri ja asustuse paiknemise arvestamist jm. EUMETSAT-il on hiiglaslik arhiiv, mis ulatub 1981. aastasse ning kuhu iga kuu, päev, tund ja minut lisandub hulgaliselt andmeid. Andmeteenistuse ekspluatatsiooni inseneri Peter Miu sõnul saabub andmeid 100 gigabaidi jagu päevas. Need kogutakse, salvestatakse ja dubleeritakse, et säilitada neid igaks juhuks kahes eri paigas
Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel. I Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid O kõduhorisont T - turbahorisont (üle 10 cm) A (A1) huumushoris II Väljauhte e. eluviaalhorisondid
Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatemperatuur sõltub ainult väliskeskkonnast. · Püsisoojased puudub otsene sõltuvus väliskeskkonnast. Samas väliskeskkond mõjutab organismi. o Reageerimine ärritusele o Pärilikkus o Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga o Keerukas organiseerituse tase o Kohastumine TV lk 3 ül 1-3, lk 4 ül 5,6 Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed
-) 3. Metabolism ehk rakuhingamine organismis toimiv aine energia vahetus kokku; -) 4. Homöostaas organismi stabiilne sisekeskkond(, mis tagatakse metabolismiga); -) 5. Kõik elusorganismid paljunevad; *) Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. -) 6. Kõik elusorganismid arenevad; -) 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele. *) Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. -) Võib olla ka lisa omadusi: *) 8. Kohastumine organismide pikaajaline (läbi mitmete eluaegade) ümberkorraldumine. Elu organiseerituse tasemed * Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum. * Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. * Vere vormelemendid: -) erütsotsüüdid ehk punased verelibled ülesanne = hapniku transport. -) leukotsüüdid ehk valged verelibled ülesanne = osaleb immuunsussüsteemi töös. -) trombotsüüdid ehk vere listakud ülesanne = osaleb vere hüübimises.
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
5. Mis on katastrofism? G. Cuvier uuris loomade anatoomiat ja fossiile. Leidis settekivimite erinevatest kihtidest erinevaid fossiile need pidid väljendama väljasurnud loomi, kes katastroofi tõttu hukkusid. Kui välja sureb, siis küll Jumal uue loob. Ei uskunud, et liigid muutuvad, kuna erinevate kehaosade vahel on erinevused liiga suured. 6. Millise eluslooduse omaduse seletamist pidas Darwin evolutsiooniteooria kõige olulisemaks ülesandeks? Adaptsioon liikide kohastumine keskkonnaga. Tuleb seletada, miks liigid muutuvad ja mis on need protsessid, mis sunnivad liike muutma. Kuna selgeid ja arusaadavaid põhjuseid polnud, uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune. 7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused? Indiviidid erinevad ja erinevused päranduvad. Sünnib rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus
selgunud, et organismide liigisisene alleelne varieeruvus on suur. Geneetilise muutlikkuse säilumise eest populatsioonis vastutavad nii tasakaalustatud valik kui ka neutraalsete või peaaegu neutraalsete mutatsioonide korduv tekkimine. Liigi kontseptsioon. Loodusliku valiku toimel annavad oma geene järglastele edasi isendid, kes on ümbritseva keskkonnaga paremini kohastunud. Samas ei ole organismide kohastumine ümbritsevaga täiuslik, vaid alati on arenguvõimalusi. Populatsiooni geneetilise koostise mitmekesisuse suurenedes võib algne populatsioon jaguneda kaheks või mitmeks alampopulatsiooniks, mille vahel ei toimu enam ristumist. On tekkinud uued liigid. Darwini õpetuse põhjal on liigid oma olemuselt dünaamilised, pidevas muutumises. Sellest tulenevalt on liigi mõiste defineerimine komplitseeritud. Liigi fenotüübiline e
mm ja 60 mm. Saba on tüvepoolses osas jäme, kõhu-selja suunas lamendunud, tugeva lihastikuga ja üleni kaetud karvadega (Laanetu, Veenpere, 1971). 1.3. Iseloomustus Saarmas (Lutra lutra) on väga vilgas ja liikuv loom, ta on justkui vormitud eluks nii vees kui maismaal. Tema liikuvus, osavus ja sitkus on lausa imetlust väärt. Saarmad on mängulised ja vallatud, vahel lausa ülemeelikud loomad, kuid samas ka valvsad ja ettevaatlikud. Kohastumine väga keerukates keskkonnatingimustes on aegade jooksul kujundanud sellest loomast võimeka, kõrge intellekti ning ökoloogiliselt paindliku liigi. Saarmas on väga ettevaatlik ning hea kuulmise ja haistmisega. Nägemine pole tal kõige parem, kuid liikuvaid objekte eristab suure täpsusega. Saarmas on uudishimulik ja väga tähelepanelik loom, mistõttu uurib hoolega kallast, veest välja ulatuvaid kive ja vette langenud puid. Siia jätab ta ka uriini ja erilise lõhnaga limaseid
Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga
ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; bioloogilised interaktsioonid: organismide ja liikide vahelised suhted. Interaktsioonid ehk funktsionaalsed suhted võivad olla eluks möödapääsmatud ehk obligatoorsed (nt. mutualism) või mitte tingimata vajalikud ehk fakultatiivsed (nt. muud sümbioosi vormid). kohanemine, kohastumine ja väljasuremine: kohanemine - tingimustega harjumine? Kohastumus - organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Väljasuremine on taksoni (enamasti liik, aga ka alamliik või perekond jms) kõigi isendite hävimine. Väljasuremine on evolutsiooni loomulik osa, kuid üldiselt on see haruldane ja paljuski veel selgusetu sündmus.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
Enamik mitte- linnulistest dinosaurustest suri välja. Uusaegkonna alguses kerkisid maismaa selgroogsete hulgas uute dominantidena esile imetajad ja linnud. 70-76% liikidest hävis. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused: Fragmenteerumine – killustumine Kaudsed põhjused: Demograafiline juhuslikkus, keskkonna muutus, geneetilised põhjused, looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Kohastumine on mitmeastmeline muutustega järkjärguline protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumise tulemusel tekivad organismidel kohastumused. 9. Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele
See tasakaal ei ole igavene vaid pidevalt muutuv, sõltuvalt välistingimuste muutumisest ja sisemisest evolutsioonist. Kuni kõige viimase ajani olid muutused keskkonnas ülekaalukalt looduslikud. Nüüd lisandub järjest kaalukamalt antropogeenne tegur. Muutused ise toimuvad üha kiirenevalt. Üldiselt määrab liigi indiviidi keskmine eluiga muutustega kohastumise kiiruse. Ajal, mil olulised muutused keskkonnas toimuvad juba inimese keskmisest elueast lühema aja jooksul, muutub kohastumine järjest raskemaks. Vähemalt ei saa inimene selles viiruste ja teiste kiiresti vahelduvate põlvkondadega liikide vastu. Kui atmosfäär mõtteliselt kõrvale jätta, siis moodustavad olulise osa maismaa keskkonnast geograafilised maastikud ehk ühiste põhiomadustega looduslik-territoriaalsed kompleksid. Üldjuhul koosneb kaasajal maastiku struktuur looduslikust ja antropogeensest allsüsteemist. Äärmuslikel juhtudel võib üks neist peaaegu puududa. Kumbki allsüsteem omakorda koosneb
erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
