Organismid ,,vastavad" väliskkeskonna mõjuritele omapoolsete muutustega : nt hingeldamine hapnikuvaeguses, kananaha teke külma puhul, jäseme eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm. Kohanemis- ja kohastumisvõime Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku(evolutsioonis) soodsamaid tunnuseid. Kohanemine öökulli silmad jahti pidades Kohastumine mesilase mürgiastel, talveuni, hoiatusvärvus, ränne jne. Mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust paljusid nende erinevaid variante looduses. Mitmekesisus a)Rakuline ehitus 1.Biomolekulid, rakud, koed, elundid, organismid, liigid ökosüsteemid, biosfäär b)Organisatoorne keerukus 2.Ainuraksed ja hulkraksed c)Aine-ja energiavahetus 3
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
....... Ahvenad Liigid Koha Kiisk ........ Ahven Kuidas tekivad uued liigid? Ø Uute liikide tekkimisel on lisaks geneetilistele kõrvalekalletele vajalik ka osa populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol Ø Loodusliku valiku toimel annavad oma geene järglastele edasi isendid, kes on ümbritseva keskkonnaga paremini kohastunud Ø Samas ei ole organismide kohastumine ümbritsevaga täiuslik, vaid alati on arenguvõimalusi Ø Populatsiooni geneetilise koostise mitmekesisuse suurenedes võib algne populatsioon jaguneda kaheks või mitmeks alampopulatsiooniks, mille vahel ei toimu enam ristumist Ø Darwini õpetuse põhjal on liigid oma olemuselt dünaamilised, pidevas muutumises Liigi fenotüübiline e. feeniline kontseptsioon Ø Käsitleb liiki organismide fenotüübiliste omaduste kaudu Ø
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia
2. Teise põlvkonna omadused ühe geeni põhjal 3. Teise põlvkonna omadused mitme geeni põhjal ahelduseta 2) Morgani seadus (meioos: krossingover) Mutatsioonid - Juhuslikud - Enamasti kahjulikud või neutraalsed - Eelneva tõttu: optimaalne määr o Geenidel ette määratud püsima jäävate mutatsioonide sageduste erinev määr Evolutsioon 1) Materjal: mutatsioonid 2) Mehhanism: looduslik valik: statistiline 3) Tulemus: kohastumine Võimalus: eelnev olek sh. Keskkond Kohastumiste ja neutraalsete mutatsioonide kuhjumine liikide teke Suured muutused: makroevolutsioon Evolutsiooniline progress: kas uute energiaallikate kasutuselevõtt või seniste kasutamise kasuteguri suurendamine Progress enamasti ,,nurga taga": predaptatsioonid. Organismide koostoime seadused Ökoloogia Iga organism vajab kindlat keskkonda (omab konkreetseid kohastumisi)
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põ...
GoodNews. (2018). GoodNews. Kasutamise kuupäev: 11. 04 2018. a., allikas http://huvitav.goodnews.ee/kas-sina-teadsid-mis-maailma-suurim-korb/ Miksike. (2017). Kõrbetaimed - ja loomad. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm Miksike. (2018). Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas Miksike.ee: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm#Sisu Miksike. (2018). Taimede kohastumine eluga kõrbes. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-28-1.htm Saar, K. (2005). Miksike. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/korbed.htm Tartu Ülikool. (2017). Geo Ut. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm Tartu Ülikool. (2018). Kõrbetes elavad loomad. Kasutamise kuupäev: 09
keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Koosluse tasemel ( koosneb erinevatest populatsioonidest) = sünökoloogia (koosluse struktuur, aineringlus, funktsioneerimine) Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.Looduslik valik, kohanemine, kohastumine Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi.Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele.Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala) Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. Mõningad neist erinevustest on pärilikud
and pampas in South America. Tropical grasslands are known assavanna in Australia, whereas in Southern Africa it is known as veldt (fromAfrikaans). 9. Mis on ökotüüp? Ökotüüp e ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). Võib kajastuda süstemaatikas (nt alamliikide eristamine). Ökotüübid: Kohastumused on üksteisega seotud (organism on funktsionaalne tervik). Kohastumine on seetõttu evolutsiooniline kompromiss. Adaptatiivne kompleks tunnuste kogum, mis on tekkinud kohastumuste tagajärjel. 10. Võrrelge r ja K strateege ja selgitage nende peamisi erinevusi In ecology, r/K selection theory relates to the selection of combinations of traits in an organism that trade off between quantity or quality of offspring. The focus upon either increased quantity of offspring at the expense of individual parental investment, or reduced
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikke muutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegi teda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid.
Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikkemuutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegiteda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud
Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat? Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus? Kohanemine(individuaalselt) seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest.
(sugude suhe), seisundilist ehk füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist ehk sotsiaalstruktuuri (hierarhia). 26. Kohanemine - pöörduv, onogeeniline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 27. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talituse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku või talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande)
muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keeminile evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine 4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogilised tõendid: väljasurnud organismide ehituse võrdlus praegu elavate organismidega Organismide lootelise arengu võrdlus(embrüoloogia) Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise koostise võrdlus)
· Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik · Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon · Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse genofond · Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid · Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste juhuslikus muutustes · Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on kohastumused · Sugupooltevahelisis erinevusi põhjustab suguline valik · Kohastumine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. · Liigiteke peamiseks tüübiks on ... liigiteke
tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. · Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi. Füüsilise sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi häireid. · Sotsiaalne sõltuvus- tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega. · Majanduslik sõltuvus- Kuna mõnuainest kujuneb kiiresti sõltuvus, muutub
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik 2. Geneetiline triiv 3. Liigiteke, liikide säilumine 4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. G...
· Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D
Akumuleeruvad aju rakkudesse gangliosiidid (närvirakkude membraani glükolipiidid) Ravi puudub, (paralüüs, reetina degeneratsioon jne, surm 34 aastaselt)) võimlik skriinida heterosügoote Enamus ensüüme on valgud, kuid mitte kõik valgud ei ole ensüümid Näited mitte ensümaatiliste valkude erinevustest ja haigustest ABO vererühmad tsüstiline fibroos (haigus) Sirprakuline aneemia (haigus) Hemoglobiinide paralleelne evolutsioon ja kohastumine ABO vererühmade geneetika ABO vererühmad avastas Karl Landsteiner 1900 aastatels. Neli fenotüüpi määratakse kolme alleeli poolt: IA, IB, ja i. ABO lookusest tulevad antigeenid erütrotsüütidele, mis tähendab et ensüümi glükosüültransferaasi mõjul lisatakse membraani glükolipiidile suhkur Enamustel on olemas glükolipiid ise ehk H antigeen Nüüd sõltuvalt alleelist tekib kas A või B antigeen
ümber pööratud U-kujulise kaarega, mis aktivatsiooni taseme tõustes alguses kerkib ja seejärel langeb. Lihtsate ülesannete sooritus on tõhusam kõrgema ja keerukate ülesannete sooritus madalama aktivatsioonitaseme puhul. Millistel tingimustel viib Õppimine on organismile kasulik. See on inimese sündmuste kohastumine uues ajajärgus, kohanemine samas koosesinemine ajajärgus. Sellest kõigest tekkib assotsiatsioonid ehk keskkonnas assotsiatiivne õppimine. assotsiatsiooni tekkimiseni ajus?
on võimeline kandma (mahutama). Kiskja - ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele. Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kliimaks - haripunkt Koaktsiad - organismide vastastikused suhted Kohanemine - on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, ning on potentsiaalselt pöörduv, s.t. sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Kohastumine - on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumine on seotud geneetiliste muutustega. Kommensalism - on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Konkurents - on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on
isendite arv hakkab põlvkonniti kasvama. b. Biootiline: i. Liigisisene Olelusvõitlus kõige teravam vorm. ii. Liikidevaheline 1. otsene (nt. saakloom kiskja, parasiit peremees) 2. vahendatud Olelusvõitluse evolutsiooniline roll 1) Valikuta totaalne hukkumine 2) Isendite valikuline hukkumine Looduslik valik isendite ebavõrdne paljunemisedukus, mille tagajärjeks on isendirühmade kohastumine elukeskkonnaga. Loodusliku valiku eeldused: 1) Isendite erinevus 2) Erinevuste realiseerumise võimalus Valija ehk valiku teostaja: Kogu ümbritsev keskkond kõikide suhetega kõikidel ajahetkedel Protsess: Valiku käigus valitakse genotüüpe fenotüüpide aluses. Paljunemisel antakse edasi geene, kas muutumatult või kombineeritult. Keskkond ei saa hinnata otse geenide sobivust. Hind: Osa isendeid hukkub valiku käigus. Osa isendeid jääb ellu, kuid ei paljune.
Eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms Darwin nim organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest olelusvõitluseks Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslasest kasulik tunnus: Kaitsevärvus Suurem viljakus Vastupidav haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele, klimaatilistele tingimustele Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes Kohastumuste teket nim kohastumiseks Kohastumused on pärilikud (nt kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks) Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes aga kahjulikeks (nt mesilase mürgiastel jääb imetaja naha sisse kinni ning mesilane sureb
4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse muutumine (organismi anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng (kultuuride ja tsivilisatsioonide areng) Jääkamber Miller ja Matthew Levy. 0oC jää teke oli molekulide koondamiseks hea, sest
Need võimaldavad neelata lühilainelist valguskiirgust ja kanda seda üle klorofüllile, muutes klorofülli sel viisil aktiivseks. (Trei, 1991) Madalas rannavees kasvavatel punavetiktaimeliikidel on erilised valgust murdvad valguterad. Nende ülesanne on hajutada ja peegeldada liiga intensiivset valguskiirgust. Madalas rannavees elavad taimed on kahvatu värvusega, või isegi rohekad, süvaveetaimed aga intensiivselt värvunud. Mitmete liikide puhul on selgunud huvitav kohastumine: kui kasvatada sama taime erinevates valgustingimustes, siis muudab ta ka oma värvi vastavalt valguse intensiivsusele nõrgas valguses tumedam ja intensiivses valguses heledam. Isegi herbaariumis heledaks pleekinud taimed muutuvad pärast täielikus pimeduses hoidmises uuesti tumedaks. (Trei, 1991) EHITUS Punavetikaid on olemas nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Viimane neist on tavalisem. Kõikide
Sõltuvusaine puudumisel ilmub masendus, hingepiin ka halb enesetunne, mis tõukavad sõltlast otsima uut enesetunde parandamist. Läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahustumisel organismist, areneb välja hingeline ehk psüühiline sõltuvus. Füüsiline sõltuvus Selle seisundi puhul on organism kehavõõra aine omaks võtnud ja sõltuvust tekitava aine sisalduse alanemine organismis kutsub esile tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Organismi kohastumine sõltuvusainega ja selle aine sattumine ainevahetusprotsessidesse on aluseks füüsilisele sõltuvusele. Sotsiaalne sõltuvus See tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega. Enamasti tekivad ühised saladused ja rahalised suhted, näiteks väljapressimised, laenud ning võlad. Seksuaalne sõltuvus Uimastid mõjutavad seksuaalsust mitmest küljest
Protsess: valitakse genotüüpe fenotüüpide alusel. Järgmisse põlvkonda antakse edasi vaid geenid. Keskkond ei suuda anda hinnanguid isendite DNA baasil (erandiks surmavad geenmutatsioonid) Valiku teostaja: ümbritsev keskkond koos abiootiliste ja biootiliste suhetega Loodusliku valiku hind: · Osa isendeid hukkub valiku käigus · Osa isendeid jääb ellu, kuid ei saa osaleda paljunemises Tulemus: isendirühmade kohastumine ja nende kohastumuste säilitamine Loodusliku valiku vormid Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Keskkon Stabiilne Toimub keskkonna Toimub d muutumatu kindlasuunaline kindlaperioodiliselt keskkond. N: muutumine (organism muutuvas või süvavee kihid uues keskkonnas) muudetavas
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
omastatavad. Suure kontsentratsiooni korral nitraadid bioakumuleeruvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Kisklus - röövlus, epistism, predatsioon.Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, redaator) sööb teisi (saakloom). Kiskja ja saaklooma areng on vastandlikud: Kiskja areng lähendab neid saakloomaga terav nägemine, kuulmine, haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, väledad jalad. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + - - 0 kommensalism - Kommensalism kahe organismi (ka liigi,populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B
nektarist); 3. Moondega areng kindlustab organismide parema leviku (kinnitunud või väheliikuvate organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5. Toimub sageli ka suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumine. See on metagenees ja iseloomulik ainuõõssetele (polüüp ja meduus); 6. Arengu vältel toimub järk-järguline üleminek ja kohastumine uute elutingimustega. Nt ainevahetus kullesel ja konnal kullese arengu algul eritub NH 3, arengu lõpu poole aga kusiaine kujul. 7. Võib kindlustada järgmised muutused: · Üleminek vabalt elavalt eluviisilt substraadile kinnitunud eluviisile; · Võib kindlustada organismitüübi keerutumise või lihtsustumise; · Võib kindlustada ülemineku veeliselt eluviisilt maismaalisele; · Võib kindlustada ülemineku varjatud eluviisiga substraadist avatud aluviisiga
D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos F kirp ja koer parasitism 29. Mida tähendab kohastumine? Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? organismirühma ehituse või talitluse kujunemine paljude põlvkondade jooksul selliseks, mis tagab liigi säilimise olemasolevaid elutingimustes.näiteks kaktustel on lehtede asemel okkad, et vett auruks vähem; paljudeil neist on pikad juures vee hankimiseks. 30. Koloonia mõiste, näited selle kohta. Miks on selline kooseluvorm kasulik? ühte liiki isendite kasulik kooselu. Hulgakesi koos elades saavad loomad end paremini
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad – eksam 03.12.14 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesi...
ärritustele. Ainuraksed kasutavad välismembraanis sidemega. Nt tärklis-varuaineks taimedes, hüdrolüüsub tuumamembraanid, toimub tsütoplasma jagunemine. olevaid molekule, hulkraksed kasutavad närvisüsteemi kergesti glükoosiks. Glükogeen- loomne tärklis, Mitoosi TÄHTSUS: kromosoomide võrdne jaotamine ja meeleelundeid. 8.) kohastumine varuaine loomades, lihasrakkudes. Tselluloos- rakkude tütarrakkude vahel, tütarrakud geneetiliselt identsed, elukeskkonnaga. ja organismi ehitusmaterjal, taimsete kiudude suureneb rakkude arv, surnud rakkude asendamine. Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine;
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
Satelliidid on valmistatud ja välja töötatud Euroopa kosmoseagentuuri ja NASA koostöös, neid ja nende saadetavaid andmeid opereerib aga EUMETSAT. Üks asi on ilma ennustamine, teine aga kliimamuutuste avastamine ja jälgimine, mis vajab pikemaid andmete aegridu. Kliimamuutustele saab reageerida kaheti uurida, kuidas nendega kohastuda ning kuidas muutuste ulatust ohjes hoida. Viimasena mainitud juhul tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Kohastumine aga eeldab mitmesugust tegevust rannikualade kaitset ning infrastruktuuri ja asustuse paiknemise arvestamist jm. EUMETSAT-il on hiiglaslik arhiiv, mis ulatub 1981. aastasse ning kuhu iga kuu, päev, tund ja minut lisandub hulgaliselt andmeid. Andmeteenistuse ekspluatatsiooni inseneri Peter Miu sõnul saabub andmeid 100 gigabaidi jagu päevas. Need kogutakse, salvestatakse ja dubleeritakse, et säilitada neid igaks juhuks kahes eri paigas. Ühtlasi tuleb aeg-ajalt kontrollida, kas andmed on
põhjustest. Tutvutakse olulisemate saasteainete mõjuga organismidele ja Läänemere kaitsevõimalustega. 1 1.1 JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND (26 tundi) Õppesisu Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus,
isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; c) territoriaalsest aspektist populatsioon on üheliigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. 26. Kohanemine isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes. Tagajärg on kohanemus 27. Kohastumine organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 2. Biosfääri
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga
enamasti seotud maakera pöörlemise 24 tunnise intervalliga Rütmide põhjuseks ei ole väliskeskonnas toimuvad muutused Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme n im biloogiliseks kellaks Tuntuim on ööpäeva rütm Une ja ärkveloleku tsükkel:itta lennates ööpäeva tsükkel lühene b, läände aga pikeneb Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline kohastumine keskonna muutustele Miks me vajame und? Magades teeb organism nö hooldustöid toodab kemikaale, mida inimene vajab ärkvel olles; salvestab püsimällu meeldejätmist väärivad sündmused ning viskab minema ebavajaliku. uneajal puhkab ja taastub organism kuni raku tasemeni. Järelikult on normaalne uniaktiivne puhkus
ka nende muutused- • latimeeria ja taandarenemine (Kevad- ja odasaba sügisräim. Võilillede õitsemine juunis ja augustis) 7. Kohastumine (pärilik)– pöördumatu, organismi ehituse ja taltluse pärilik muutumine. Popul. On mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. Pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes. (nt, kõrbetaimed ja-loomad on kohastunud eluga kõbes(sügav juurestik, lihakad varred-vee säilitamiseks, lehed taandarenenud, hoiatusvärvus, varjekuju) Kohastumused avalduvad organismide: 1
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
5. Adaptatsioon e kohanemine, finess e kohanemus, koadaptatsiooni mõiste Adaptatsioon e kohastumus tekib, säilub või muutuvad LV mõjul. Varjevärvus, hoiatusvärvus (lepakas), mimikri (pettekohastumus, imiteerib teist organismi, nt herilane ja sirelane, kõrvenõges ja iminõges, liblikate tiibadel silmtäpid, loomad kardavad), mimetism (ollakse elutalooduse objekti sarnane, nt maamõõtja) Adaptatsioon on liigi kohastumine mingitele konkreetsetele keskkonnatingimustele (elusa, elutu keskkonna). Kohastumine on alati suhteline. Adaptatsioonid ei ole kunagi täiuslikud (tekivad väga aeglaselt). Kohanemus võib olla ühe asja jaoks kasulik, teise tingimuse jaoks kahjulik. Samas looduskeskkond kogu aeg muutub. Leidub adaptatsioone, mis on oma väärtuse minetanud ja nii mõnigi kord muutunud kahjulikuks. Nt L-Am puude seemned on paksu koorega (ei levi tuulega, kukuvad lihtsalt puu otsast all)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
