Tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks) Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18.saj reisijad kasutasid Pausaniast (R.Chandler, E.Dodwell,W.Gell,W.Leake) Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel- memorial landscape, mälestuste maastik. 19.saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883) 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea) 42.Selgita seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2.sofistika (uus sofistika 2.-3.saj) retoorika ja erudeeritus. Padeia- haridus ja kasvatus.Autopsia-isiklik kogemus 43.Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse Kodifikatsioon. 12.tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas
president · Douglas MacArthur - Ta oli Jaapanile aatomipommi heitmise peamine pooldaja. USA armee kindralina juhtis ta Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril. · Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees,kes juhtis vägesid ning oli hiljem korduvalt Prantsusmaa president · Carl Gustaf Emil Mannerheim- Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja 24. Kuidas on järgnevad kohanimed läinud II maailmasõja ajalukku? · Pearl Harbor - 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta. · El-Alamein - Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja- Aafrikast lahkuma. · Stalingrad - lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943
leppemärgi tsenter või mõni muu koht tavaliselt selle objekti keskpunktiga. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. Reljeefi kujutatakse põhiliselt horisontaalide ehk samakõrgus või samasügavusjoonte abil. Kasutatakse ka erinevaid värvusi. Järsakutel ja tehiskalletel on eraldi leppemärgid. Omaette rühma leppemärke kaardil moodustavad tekstid ja arvud. Siia kuuluvad kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud, teede, sildade ja hoonete karakteristikud, puuliikide kõrgust näitavad andmed ja muud nimetused. Eriline koht on kirjašriftil. Nt veekogude info on tavaliselt väljendatud kursiivkirjas. Plaanide koostamisel kasutatakse erinevaid värve. Musta värviga on joonestatud enamik maastiku objekte ja kontuure, sinisega kujutatakse hüdrograafiavõrk, punasega geodeetilised punktid ja administratiivpiirid, pruuniga reljeefielemendid ja horisontaalid
kausatiivi- ja faktitiiviliited -ta-, -da-, -sta-, -nda-, -lda-, -rda-, -t- refleksiiviliited -u-, -bu-, -bi- translatiiviliited -ne- kontinuatiiviliited -tse-, -ise- momentaaniliited -ata- (-ahta-), -a- frekventatiiviliited -le-, -dle-, -tle- (-tele-), -skle- (-skele-), -i-, -ki-, -gi-, -ku-, -gu-, -u- 6. Nimisõnatuletus: Isikunimetused. Kogu- ja kohanimed. Tegevuse, tegevuse üksikjuhtumi, saaduse, vahendi ja objekti nimetused. Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust –mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - (a)m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, -(a)rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - (V)r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, -(i)stu, -la, -mu, -mik, -ndik 7. Omadussõnatuletus.
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav,
roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta RauricaAugst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth; Caesaris Praetorium (Kaiserstuhl); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi. Colonia Agrippina> Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits). 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle 9 rahvusvahelise suhtlus ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid.
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
poliitgeograafiline asend). Eesti asub Euraasia mandri loodeosas Põhja- Euroopas Läänemere idarannikul. Lähimad ülemeremaad on Soome ja Rootsi. 4. Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir? Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmjärv ja Pihkva järv. 5. Mis on põhikaart? Kogu riigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maasikuobjektid, maapinnarelieef ja kohanimed. 6. Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem (GPS)? See koosneb ümber maakera tiirlevatest satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest.Satelliitidelt lähetatud signaalide järgi määravad GPS- vastuvõtjad reaalajas oma geograafilised koordinaadid maailma mis tahes punktis. 7. Mis on geoinfosüsteem (GIS)? Too näiteid milleks seda kasutatakse. Aparaatide, programmide ja kohateabe kooslus, mida kasutatakse
6. Kuidas on tekkinud eesti keele laadivaheldus? Laadivaheldus – tugevas astmes esineb klusiil. Üks vanemaid astmevahelduse liike. On omane vanale sõnavarale, genuiinsetele sõnadele ja varasematele laenudele. Selle sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat XIV-XV sajandil, sest veel XIII sajandi kohanimedes on klusiili nõrk vaste säilinud, vrd. Kohanimed Andikevaerae ’Annikvere’, Eghöntakae ’Jõetaga’, Jogentagania, Raudanal ’Raua-’, Hergaenpae ’Härjapea’ XIII sajandi ürikuis, aga XIV sajandi algul juba ka Meintacus ’Mäetaguse’, Waympere ’Vaopere’. Tegelikult jätkus selle muutusega juba varem alanud sulghäälikute nõrkade vastete kadumise tendents. Juba eelmise aastatuhande lõpu poole olid δ ja γ kadunud teisest silbist kaugemal, nt *antaδak > *antaak, *õhtaγo > õhtoo
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
ning miks seda kirjutatakse. Lõpukirjand on kindlatel faktidel põhinev loogilises järjestuses oleva sisuga analüüs. Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika, raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud, kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega). Väga tähtis on enne kirjandile minekut aru saada, miks üldse kirjutatakse seda ja kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase suutlikkust analüüsida fakte, tema sõnaosavust, ning küpsust. Lõpukirjandit
taevakehad, maailmajaod, kohad, linnad, veekogud, ehitised: Veenus, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju, Euroopa, Kreeka, Viljandi, Narva jõgi, Paks Margareta Nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse sidekriipsu abil: Ida-Euroopa, Lõuna-Aafrika, Tsaari-Venemaa, Kaval-Ants. Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Läti laev, Hollandi juust,Soome kelk. AGA väikse tähega kirjutatakse kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetustes: eesti keel, norra rahvakultuur, hispaania kunstnik, taani filosoof. perioodikaväljaanded: Postimees, Sirp, Maaleht, Eesti Loodus, Eesti Päevaleht tooted: kefiir Gefilus, Ema sai, limonaad Buratino, Värska, Philips, Ford Focus asutused, ettevõtted, organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu, Kalev, Philips Läbivat suurtähte (s.t ka liigisõnad suurega) kasutatakse ametlikes tekstides (dokumentides, pitsatitel
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 ...
Algul vaarao keeldus iisraellasi välja lubamast, kui Jumala tahtel Egiptuse peale langenud nuhtlused sunnivad vaaraod oma otsust muutma. Iisraellased lahkuvad ja neid jälitav vaarao sõjavägi hukkub Kõrkjamere lainetes. Tõenäoliselt toimus suurem väljarändamine Egiptusest vaarao Merneptahi ajal. Selle ajaga seotud pärimused on Piiblis koondatud ühtse teema alla Jumala juhtimisel kõrbes, kinnituseks pärimuste paikapidavustest on näiteks nende täpne lokaliseering. Paljud kohanimed on identifitseeritavad. Samuti ilmnevad neis jutustustes nomaadliku eluviisi kogemused, mid aon Piiblis kujutatud imedena. Jumala poolt kõrbes toiduks pakutav manna on teatud tamariskiliigi söögikõlblik hangunud mahl; rändavaid vutte on pärast laskumist kerge kinni püüda. Lepingu vahendajana tõuseb Mooses Siinai mäele, kus ta saab Jumalalt käsud. Samas ei suuda all ootav rahvas aga teda ära oodata ja valmistab enesele ebajumala kuju kuldvasika. Mooses
teole pigemini kui ise valib oma teed. Tõepoolest, kui inimene on küllalt nõrk, laseb ta ennast meelsamini surma talutada kui katsub katkestada köie, millest teda talutatakse, ja ma arvan, et paljud inimesed on nõrgad ja mitte mina üksi.'' Paljud inimesed leiavad, et nad ei jaksa enam eluga toime tulla ning võtavad selle endalt, kuna see on lihtsam, kui raskustele vastu minna. Teoses esinevad nimed, kohanimed ja jumalad (järjekord ei ole esinemise ega tähestikulises järjekorras): · Sinuhe · Senmut · Kipa · Teeba · Horemheb · Amon · Surnute linn · Puntimaa · Nefernefernefer · Babülon · Osiris · Amenhotep III · Siidon · Horemheb · Burraburiash · Sargon · Bastet · Gaza · Anukis · Minos · Smürna · Kaptah · Jeruusalemm · Habirud · Madruk · Hattusa · Pime maja/Knossose pale
Nimed ja autorid Esimesed raamatud Asai Ryi (1612-91) Esimene professionaalne jaapani kirjanik. Kirjanduslik karjäär algas hiinakeelse Kanshigi dansho`ga (1649). Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitok...
ranna kohvikust ei ostetud. Põhja poolsetes mägedes oli rumeenia ungari sega asustust. Sep- tembrikuus liigub pohla marja korjajate hiigel armee mööda metsa servi ja soo ääri. Mullu oli saagi kehv vilja aasta. Elame 4 toalises korteris. Vanadel lage ja hooldus raie lankidel kasvavad nüüd mets vaarika põõsad. Tulge akna katete suur müügi nädalale! Klassi juhatajale võib nüüd palka maksta kuni 3 tunnise töö eest nädalas. 4. Ühendage kokkukirjutatavad kohanimed ja sõnad, kasutage õigeid algustähti, põhjendage. Uuriti Kõrg-Eesti pinnavorme. Suur- ja väike-karja tänavas on mitu kauplust. Eesti kaardilt leiame mitmeosalisi kohanimesid , nagu näiteks Uue-Saaluse, Vastse-Koiola, Suure-Jaani, Vana-Antsla, Uuemõisa, Mõisaküla, Väike-Prangli, Suuremõisa, Rannaküla, Kolga-Jaani, Pühajõe, Suur Emajõgi, Saarepeedi, Lääne-Nigula, Harju-Madise, Ahijärv, Viru-Jaagupi jt. F.
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
tegema eel- regioonid (nende parandus) + TIN mudel teeme ortofoto Põhikaardil kujutatud, asustus, veekogud, teed ja el liinid, pinnamood maakasutus kohanimed, geodeetilise mõõdistus-võrgu punktid... jm. Tootnud on Eesti Kaardikeskus, Regio, EoMap (pole enam). Põhikaardilt saab määrata neljas koordinaatsüsteemis koordinaate: L-est 97, NSVL 1942, UTM ristkoordinaadid; ... 2065 põhikaardil lehti. Projektsioon Lamberti konformne kooniline, algus punkt x =6375 km y= 500 km Põhikaardi valmimise skeem: Projekt aeropildistamine aerofototriangulatsioon, ortofotode valmistamine 1. stereokaardisatmine + välitöö 2
vabaõhukärajatele, mida nimetati Althingiks. Viikingiretked jagunesid üldjoontes Lääne- ja Idateeks. Lääneteel liikusid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht-teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Nende rajatud on ka Wexford, Waterford ja Limerick. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedaste saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Nemad varustasid esimeste elanikega ka Norrast peaaegu 700 km lääne poole jäävad Fääri saared, mis olid senimaani täitnud üksnes iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet.
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi zanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 54. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Need tehti 17 sajandil, kuna kreeka ja ladina laenude hulk oli nii suur et emakeele kõnelejad ei saanud enam hakkama. 55. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits) Eesnimesid on säilinud üksikuid (LuciusLucia, Cornelius, Marcus) aga perekonnanimed on tugevate mõjudega: AugustusAugust, AntoniusAnton, Nina 56. Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe
isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajlehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19
eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine oma tekstis õpitud (märksõnad, idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart, ortograafiareegleid; sündmuste kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri kirjutab suure algustähega versioonide kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, isiku ja kohanimed ja avaldamine, tagasiside saamine. väike algustähega õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetused; tunneb ära liitsõna;
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
Võimalik, et müüriga taheti tähtis kultuspaik eraldada muust maailmast, et sinna ei astuks kutsumata külalise jalg. Kaevamised müürijalamil näitasid, et mõisaaegse kivimüüri ehitamise ajal oli varasem, seega tõenäoliselt muinasaegne müür juba lammutatud. Seniste uurimistulemuste põhjal jääb veel selgusetuks, kas müür rajati kaitseotstarbel või kultuslikel esemärkidel. Selle seletamiseks lisavad mõttelennule omakorda hoogu vanad kohanimed nagu "Paasiaia põld", "Püha mets" või kogu ümberkaudse kihelkonna nimetamine Püha kihelkonnaks.7 5Ibid. 6 6 Lennart Meri. Hõmevalgem. Tallinn 1984. Lk 82 7 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/uuringud.html 2.5 Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides Vana- Kreeka müüt päikesepojast Phaetonist, kes päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle
Vin de Table (VTD) lauavein Vin de Pays (VDP) maakonnavein Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) Prantsusmaa Alsace Piirkond, mis aegade jooksul on olnud kord Saksa, kord Prantsuse mõjusfääris. Majad ja kohanimed on saksapärased, inimesed räägivad prantsuse ja saksa keelt ning kohalikku dialekti. Enamik viinamarjasorte pärinevad Saksamaalt, kuid veinid on prantsuspäraselt karged ja kuivad. Burgundia Sealsete veinide puhul peab meeles pidama, et 95% ülatuses kasutatakse vaid üht valget, Chardonnay viinamarja, ning ühte punast, Pinot Noir' marjasorte. Sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele.
Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne. Kihluspeol istub pruutpaar kõrvuti, nende vastas pruudi vanemad. Peigmehe isa istub majaproua , ema- majahärra kõrval. KIHLASÕRMUS Sageli ostetakse laulatussõrmused valmis juba
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viid...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid Referaat Koostas: ************ Juhendas: Kiira Mõisja Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest. ,,Almagestis" põhjendas Ptolemaios geotsentrilist universumisüsteemi, mis oli üldtunnustatud, kuni Kopernik tõestast Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Kartograafia seisukohast oli Ptolemaiose suurteoseks 8-köiteline raamat ,,Geographike hyphegesis" (,,Geograafia õpetus"). Selles andis ta kogu tol ajal tuntud maailma kirjelduse...
üldjoontes on need siiski mõistetavad. Viikingiaeg - ruunikivid Vanimad teadaolevad ruunimärgid on aastast 200pKr. Algselt koosnes tähestik 24 märgist, hiljem 16 märgist. Algustähtede järgi kutsuti tähestikku futharkiks. Pikemat tähestikku kasutati tähtsamate jas pühade tekstide jäädvustamiseks, lühemat igapäevasteks ülestähendusteks. Viikingiaeg nimed ajalooallikana Paljud viikingiaegsed kohanimed on kasutusel ka tänapäeval. Seda nii Skandinaavias kui ka mujal. Nimed võimaldavad uurida asustuse ajalugu, osalt ka seetõttu, et ühest kohast pärit viikingitel oli sarnane nimi mingi asja või nähtuse jaoks. Võime kindlaks teha, mis jumal oli populaarne või millisest Skandinaavia osast viiking pärines. Viikingiaeg - antropoloogia Viikingi keskmine pikkus oli meestel 172 cm ja naistel 158-160 cm. Kõige rohkem luustikke on leitud Taanist.
tähendustega. · Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 71. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · tegelaskõne kaudu ruumisuhted antaksetegelase vaatepunkti kaudu, tegelasekogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 72. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? · Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud · mänguline lavaruum - ei jäljenda midagi, ei jäljenda midagi, vaid
järjest, talletades nõnda põgusad aistingud. Impressionism oli prantsuse maastikumaali tugevamaid perioode. Kunstnikud maalisid Pariisis ja selle äärelinnades, Normandias ning Ile-deFrance'is Seine'i ääres, maakohtades ja mererannas. Uute värviaistingute otsingul reisisid kunstnikud ringi (Claude Monet käis Normandias, Londonis, Hollandis). Sageli maaliti ühte ja sama objekti erinevatel aasta- ja päevaaegadel. Teoste pealkirju täpsustasid kohanimed, aasta- või kellaajad. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest maalisid kunstnikud hobuseid, raudteid, sildu, pargaseid, purjekaid, lippe, suitsu, taevast, pilvi, tantsijannasid, vett ja peegeldusi selles. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Impressionistid loobusid frontaalsest vaatepunktist ja sügavuseillusioonist. Nad kadreerisid pilte sageli ülalt- ja altvaates. Piirjooned, tihedus ja ruumilisus hajuvad liikumises ja valguses
a) liitsõnad, nt vanaisa, kaubamaja. b) esimene sõna vastab küsimusele missugune?, nt puhkusereis, mootorpaat. c) esimene sõna on lühenenud, nt võõrkeel (võõras keel), purskkaev (purskav kaev). d) ne- ja line- liitelise omadussõnaga, nt mäekõrgune, suurejooneline, poisisarnane, Koidula-nimeline, L. Koidula nimeline, Lydia Koidula nimeline, Pärnu-suurune (nimi), 13-aastane (arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin.
Eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus. Ametlik kohanimi peab olema määratud: haldusüksustele (maakond, vald, linn), osavallale ja linnaosale, asustusüksusele, tänavale, väljakule, muule aadressid kasutatavale väiksemale nimeobjektile, raudteejaamale, rongi- või muu ühisõiduki peatusele, sadamale, tuletornile; nendele objektidele, kus nime määramine on oluline( kaitsealad, avalikud veekogud). 57. Millised on ametlikud kohanimed Riigi poolt kehtestatud a.k. tingimustele vastav kohanimi. Vabariigi Valitsuse, ministri, KOV või nende poolt volitatud organi või asutuse poolt õigusaktiga määratud kohanimi. 58. Miks kaarte generaliseeritakse? G on kaardil kujutatud nähtuste valik ja nende kvalitatiivsete ja kvantatiivsete näitajate üldistamine. Kaartide koostamise üheks algallikaks on teised kaardid, kus andmed on erineva täpsusega. Kaarte generaliseeritakse ehk üldistatakse, et muuta
Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Vastus: Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks.
aktiivsemad, saavad oma asjadega hakkama. - Meedia ja kommunikatsioon: - Religioon: On RVS tõstatanud fakti, et me ei tea teistest uskudest mitte midagi, või teame hästi vähe- usuteadust Eesti koolides ei ole. - Semiootika (märgiteadus, uuritakse erinevad sümboleid)/filoloogia (keeleteadus): Oluline RVS, sest saame erinevatest asjadest erimoodi aru. (nt eestlastel on matusevärv must, indias valge). Kohanimed erinevat moodi. - Tehnoloogia: RVS on mõjutanud relvade areng, millistel riikidel on arenenum relvatööstus. Millistel riikidel on raha osta kõige võimsamaid relvi, need on kõige ,,kõvemad". Praegu Hiina, USA enam varsti mitte. - Füüsika/keemia: aatompommid. RSV ei ole asi iseeneses. See on seotud absoluutselt kõigega/kõigi teadustega, mis on meie ümber! RS uurimismeetodid - Üksikjuhtum- case study
gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed 13. saj. üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest Henriku Liivimaa kroonika 12241227 Laula! Laula! Pappi! Kõige vanem sidus tekst Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri pärineb 1520. aastatest. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. Vanim eestikeelne raamat, millest on leitud katkendeid, on aastast 1535: Wanradti ja Koelli tõlgitud luterlik katekismus.
· Kõrgeim mägi:Ben Nevis,Suurbritannia, 1343 m. · Suurim järv:Lough Neagh,Suurbritannia, 396 km2. · Sügavaim veekogu Euroopas:Loch Morar,Suurbritannia,310 m. · Rahvuslill:Valge ristik Iiri keelest Iirikeelsed iirlased on justkui paigutatud kaitsealadesse - Gaeltacht piirkondadesse (Donegalis, Connemaras, väiksemad alad lõunapool), kus muuseas on kõik sildid iirikeelsed. Mujal Iirimaal on sildid nii inglise kui ka iirikeelsed. See, et iirikeelsed kohanimed ei ole eriti sarnased inglise keelsetele on reisjale kindlasti parajaks pähkliks piirkonnas ringi liikumisel, sest kaardid on tavaliselt ingliskeelsed. Aga mõningase fantaasiaga saab hakkama, kui ka väikestest viltuminekutest end väga stressata ei lasta. Kui Gleann Cholm Cille samastamine kaardiloleva Glencolumbcille'iga on suhteliselt lihtne (eriti kui ikka kaardi osatakse lugeda), siis An Clochan Liath'i tagant Dungloe leidmine nõuab elavat fantaasiat
I. Leninist). Ainsana on nendest püsima jäänud Mira (Eestis Rahu ja Lätis Miernese). Kolmandas Riigis nägi ilmavalgust ka päris mitu Hitlerinet. (Ibid) 2.1.4.Tuletus koha- või perenimest Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud perenimedeks (keskajal ja uusajal, võibolla seotult talupoegadele perekonnanime panemisega) ja perenimed hiljem eesnimedeks. Nii on tekkinud keldi algupäraga eesnimed Leslie ja Lincoln, samuti inglise Milton, Shirley ja Stanley. Ka on mõni vana eesnimi muutunud perenimeks, näiteks Paulus (Paal) ja Simon (Simm). Naistenimesid on muutunud eesnimede seas vähe. (Ibid) Seega on igal eesnimel oma kindel päritolu ja sellega seotult ka ajalugu. Vanad rahvuslikud
Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula)] · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud nimetus e.liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks
pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt ,,Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda; 2) läbiv suurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime või nimetuse sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross; 3) jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda,
tähistamiseks, nii näiteks maailma serval asuvad nagu Rifarrica (kujutelm Riefuse mägedega, hiljem seotud põhja Uuraliga, mõnikord on tahetud näha sellest Revala tähendust, mis pole õige) ja Taraconta (pole Taara maa, nagu on arvatud). Selles seoses tuleks käsitleda ka Araabia geograafilist allikat - Aegraaf? - valmistas kuningale hõbedast maailmakaardi, säilinud on kaardi kirjeldused ja mahajoonistused, see on araabiakeelne (konsonantkiri) - Põhja- Euroopa kirjelduses erinevad kohanimed - Kolovan - kirjalikes allikates Tallinnat nim 1154 (QCWRY) - selline etümologiseerimine on siiski nõrkadel jälgedel ja kui arvestada. Eesti nime järjepidev traditsioon on saanud alguse muinas-skandinaavia kirjasõnast, 11. saj peale omandab konkreetse ja reaalse tähenduse ka ld k kirjanduses. 11. sajandist on pärit ka teated, mis on seoses Eestiga - esmajoones Vene vürstide sõjaretked - 1030. aastal vürist Jaroslav
ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õpetus sõnade grammatilistest koostisosadest. Mõttekas on vahet teha muutemorfoloogia ja sõnamoodustus-morfoloogia vahel. Nimeteadus e onomastika valdkond, kus tegeldakse pärisnimede (isikunimed e antroponüümid ja kohanimed e toponüümid) nii diakroonilise kui ka sünkroonilise uurimisega. Onomastika e nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algset tähendust, päritolu ja muutumist. Nimi e pärisnimi e prooprium on liik üksikobjekti tähistamiseks (diferentseerimiseks ja identifitseerimiseks) kasutatavaid nimisõnu ja nimisõnafraase. Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti (nt Emajõgi, Jaan Kross, Võrumaa) kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
