väättoimetuleku võtetest. Kui selline periood kestab üle paari nädala ning toob kaasa unetuse, peavalu, seedehäired ja muid kehalisi vaevusi, on põhjust abi otsida ja nõu küsida asjatundjatelt. Kui tunned end seejuures talutavalt ning suudad toimunuga seotu järk-järgult omaks võtta, võib seda aega käsitada jõu kogumisena edaspidiste muutuste läbiviimiseks, sest edaspidine sõltub sellest, kas leiad endas jõudu ise muutuda ja ümbritsevat muuta. Olukorraga kohanemine on sellesse suhtumise muutmine ja sisaldab järgmisi võtteid: Enese kõrvutamine teistega nii, et toimunu paistab sulle paremas valguses, ei lahenda küll probleeme, kuid aitab ajutiselt olukorraga leppida-kuni leiad jõudu vajalikeks muutusteks Tunnetest kellelegi rääkimine aitab selgusele jõuda, mida toimunu sinu jaoks tähendab ning muudab sind sallivamaks. Halamine ja äärmuslik enesekriitilisus suurendavad valu
Eestis on koostatud uusi materjale keelekümblusklassidele, kuid eestikeelses koolis pole muust rahvusest õpilaste vajadusele üldse mõeldud. Samas on täiesti reaalne, et varsti õpib eesti koolis väga erinevatest keelerühmadest pärit üksikuid õpilasi. Kuidas nad toime tulevad? Probleemi teravdab asjaolu, et muukeelsed lapsed ei moodusta ühesuguste vajadustega rühma: nende keeleoskus, võimed, motivatsioon, kohanemine jm on väga erinevad. Praegu on ainus lahendus kohandada õppetekste keeleliselt iga õpilase jaoks. Kahjuks puudub õpetajatel selleks aeg ja (sageli) ka oskus. Õpetajad Üks probleem on et õpetajad suhtuvad vähemusrahvustest õpilastesse eelarvamusega ja ootavad neilt vähem, kui lapsed tegelikult suudavad. See mõjutab omakorda laste õpimotivatsiooni. Paljud õpetajad peavad lahenduseks lapsele riigikeele selgeks õpetamist sellega nende arvates mured lõpevad
esimesel poolel praktikal tuli välja viie palli süsteemis neljaga, siis praktika lõpus võisin tellimustega vägagi rahule jääda. Kuna praktika ettevõtteks oli töökoht, kus ma iga kuu töötan, siis uusi teadmisi ja oskusi juurde ei lisandunud, sest olen selles ettevõttes töötand juba üle 2 aasta. 4.KOKKUVÕTE Olen väga rahul, sellega et valisn sama koha, mis eelmistel kordadel. Hea on ju töötada kui ettevõte on tuttav, töötajad ja ka tooted. Siis ei võta algy kohanemine kaua aega vaid saab kohe tööle asuda. Hea oli ka see, et ettevõte asub minu kodukohas, mulle ei meeldiks võõras kohas elada ja tööl käia. Ja kuna Soya Food Baltic OÜ võimaldab kõiki praktika programms ettenähtud punkte on see ideaalne koht praktika teostamiseks. Hea on ka see, et ettevõte areneb iga korraga, ei ole sellist olukorda, et praktikal olles midagi uut ei õpi. Ly ütles mulle, et võin igal ajal uuesti
ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. 36. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid? Emotsionaalne eneseteadvus – andmete kogumine emotsionaalse kliima kui ühe tulemuslikkuse mõjuri kohta. Kohanemine – paindlikkus väljakutsete ja takistustega vastamisi seistes. Ausus – Usaldusväärsus toidab usaldust. Enesekontroll – Efektiivne tegutsemine surve all, selle asemel, et tunda paanikat, viha või ärevust. Optimism – Paindlikkus tagasilöökide kogemisel. Empaatia – Teiste inimeste, nii klientide ja tarbijate kui ka kolleegide tunnete ja perspektiivide mõistmine. Mitmekesisuse ärakasutamine – Võimaluste nägemine erinevustes.
Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu
28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Vastus: 29. Sooline sotsialiseerimine Vastus: 30.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupi liikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 31.Muutused perekonnas, laiendatud ja tuumikperekond
· teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid · Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT)
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest
- töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine; - tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes; - personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades; - erialase väljaõppe korraldamine. Personaliga seotud uuringud ettevõtte tasandil: - tööjõu jaotumine ja tootlikkus; - tööjõu liikumise (voolavuse) prognoosimine; - tööjõu defitsiidi (ülekülluse) lokaalne prognoosimine; - tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga. Töö – inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjekte või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks. Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis = töö efektiivsus. Töö efektiivsuse näitajateks on: 1) tööjõudlus – konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde
1 Jean Baptiste de Lemarck Esimese tervikliku evolutsiooniteooria esitas mitmekülgselt kuulus prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lemarck teoses ,,Zooloogia filosoofia'' aastal 1809. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tendentsi. Esiteks sisemine täiustumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitusega organismid. Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega seisneb selles elutegevuse muutustes, mida põhjustavad need tingimused. Need muutused on alati otsetarbekohased ja põhjustavad muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes. Elu keskel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. Samasuunaliste mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib seal uus liik. Nii olevat kaelkirjaku pikk kael arenenud põlvest põlve kestnud püüdel sirutada ühe kõrgemate puulehtede järele. Kallak, H. (1970)
vaibu teadlaste vaidlused selle üle, mis soojenemist põhjustab. Kuigi ilmaennustamine nädalaks ette läheb üha täpsemaks, ei olda veel üksmeelel, milline ilmastik ootab inimkonda kasvõi 20 aasta pärast. Elu on meie planeedil õitsenud peaaegu neli miljardit aastat. Ja selle aja jooksul on kliima drastiliselt kõikunud. Kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadest kuni põrgukuumade ajastuteni välja. Iga muutusega on kaasnenud osade liikide häving ja teiste kohanemine. PAARI AASTA eest näis, et on jõutud üksmeelele ning kliima soojenemist seotakse Maa atmosfääris olevate nn kasvuhoonegaaside hulga suurenemisega. Et inimtegevus paiskab õhku süsihappegaasi, metaani ja teisi gaase, mis ei lase Maalt soojuskiirgust kosmosesse, siis seostati soojenemine üheselt inimese poolt põhjustatud saastamisega. Esimest korda tunnistati inimtegevuse mõju kliimale 1988. aastal, mil USA idarannikut tabas erakordne kuumalaine.
Globaalne riskiühiskond – rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski poliitmajandus. Globaaldebattide koolkonnad – skeptikud – majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus. Hüperglobalistid – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele, lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. „transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) – Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i
Andeka lapse omaduste hinnanguline test Andekusega seostuvad kooliprobleemid Õppetööga seotud mured. · Läbisaamine koolikaaslastega pole alati probleemitu. · Raskused mängukaaslaste leidmisel. · Eristuvad vabatahtlikult. · Autoriteediprobleemid. · Üliarenenud õiglustunne. · Ei talu rumalust. · Oskamatus vaikida. · Kuulab valikuliselt. · Ei talu rutiini. · Painavad filosoofilised probleemid. · Tüdrukud eelistavad poistemänge. · Kohanemine võib olla näiline. · Ei pruugi taluda konkurentsi. Soovitusi andeka lapse kohtlemiseks KAASAV ÕPE Mis on kaasav õpe? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? Eesmärgid Hariduse eesmärk: luua kõikidele õpilastele (sh puuetega õpilastele) võimalused ja tingimused võimetekohase ja kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis lubab õpinguid jätkata ja elus väärikalt toime tulla.
ka teise poole vajadustega. · Seda moodust võib proovida kui ajutist alternatiivi, et osapooled võtaksid aega järelemõtlemiseks. Vältimist kasutatakse: o Triviaalne probleem o Näha, et ei ole mõtet sekkuda o Vastuolu tulemused on halvemad kui loobumine o Maha rahuneda o Teised saavad lahendada paremini 8 o Kui vastuolu viib edasiste vastuoludeni · KOHANEMINE - erimeelsuste eiramine ja üldiste huvide rõhutamine või konflikti vältimine, mis toob kaasa vastuolulisi tundeid. · Sellise strateegia puhul võetakse arvesse teise poole arvamused, aktsepteeritakse neid, surudes alla enda vajadused. Kasutatakse: o strateegia on kasulik siis, kui on oluline heade suhete säilitamine ja kui konflikt on tekkinud ebaolulisel põhjusel. · KOMPROMISS - otsitakse lahendusi, kus mõlemad pooled annaks ja saaks midagi, lõhestades erimeelsusi kui võimalik.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool JOODI RISKIANALÜÜS Referaat Koostajad: Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Füüsikalis- keemilised omadused............................................................................................ 4 3.Kineetika ja metabolism...........................................................................................................5 4.Käitumine looduses........................................................................................
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja labo...
· Kaubamärk Mis on turundus? Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. Turundus on nagu film, milles toode on staar ja lugu räägib meile sellest, miks see staar nii eriline on ja miks me peaksime just teda aatama. Põhimõte: · Müüa nii palju kui võimalik · Nii kaua kui võimalik · Nii paljudele kui võimalik · Nii kõrge hinnaga kui võimalik Turunduses mängib suurt rolli kiire kohanemine vastavalt turu nõudlusele ja selles suunas tegutsemine. Turunduse 2 ülesannet Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut. Oma toodang reklaami, aktiivse müügi ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida. Turundus jaguneb kaheks: Laiemas mõistes- turundus on kõikvõimalik tegevus vahetuse korraldamisel Kitsamas mõistes- turundus on ettevõtte turukeskne juhtimine Turunduse eri funktsioonid · Ostumotiivid
· teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid · Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT)
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
2) Sõltuvus tung aine järele, kontrolli kadu tarvitamise üle, tolerantsi tõus, võõrutusseisundid, sotsiaalsed tagajärjed, prioriteetide muutus. 3) Võõrutusseisund reeglina vastupidine aine toimele (nt rahustite katkestamisel rahutus). Tingitud KNS kohanemisest tarvitatava ainega. Sõltuvuse tekke faasid: 1) eufooriafaas aine tarvitamine tekitab mõnutunde 2) tolerantsifaas mõnutunne tõstes annuseid (ajus neurokeemiline kohanemine, nt retseptorite tundlikkus langeb, arv tõuseb). 3) võõrutusfaas aine tarvitamise katkestamisel või mittepiisava annuse tarvitamisel tekivad võõrutusseisundid, mille kupeerimiseks aine tarvitamist jätkatakse (neurokeemiline kohanemine ajus, retseptorite tundlikkus langenud, vähenenud endogeenne ligand, organismi tasakaal häiritud). Kaks põhilist hüpoteesi seletamaks sõltuvusainete tarvitamist:
(isiku omadused, sisemine konflikt (alateadvus), psühhofüsioloogiline, haiguskäitumine on seotud stressiga. Kognitiivkäitumuslik lähenemine- käitumise kombestik on seotud mie uskusmustega. Interpersonaalne mõtlemine- kõigesuurem mõju on nimesel, tema perel ja ümbritseval keskkonnal. Haiguskäitumise käsitlused Adaptsiooniteooria kas haigus kui kõrvalekalle on õige? Kas sellisel juhul näeme üldse haiguse põhjuseid. Haigus ongi loomulik osa elust. Kohanemine. Kultuurilise sotsiaalse, instutsionaalne ja biomeditsiiniline interaktsioon. Eristatakse haigestumist kui sotsiokultuurilist, kui sotsiobioloogilist nähtust. Mis on haige käitumine enne kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse. Märgistamise teooria- missugune on kultuuriline keskkond, kus see käitumine toimub. Ühiskond märgistab staatuse, või sündmuse- positiivseks, või negatiivseks. Oleneb, milline on sotsiaalne grupp, kuhu kuulutakse
seotud tunnused- variatiivsus, autonoomsus, otsustusulatus, töö nõuded- teadmised ja oskused, suhtlemine, vastutus sh vigade tagajärjed. 3. Inimestevahelised suhted: töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud), suhted juhiga, suhted klientidega, mikrokliima, töö ja pere ning pere ja töö konflikt 4. Juhtimine: org.kultuur, muutuste ennustatavus, koolitus, tagasiside, hüvitised, uue tehnikaga kohanemine, muutused karjääris, töökoha vahetamine-edutamine, uus ülemus, pensionile jäämine, ametialane suletus 5. Füüsilised tingimused: valgus, müra, temperatuur, vibratsioon, saastatus, töövahendite disain, tehnoloogiaga seotud tegurid, ohtlikud töötingimused Tööstressi hind: kaotatud tööpäevad, stress, voolavuse suurenemine, tööõnnetused, vead töös, kvaliteedi ja produktiivsuse langus, otsustest hoidumine, konfliktid, pinged, rahulolu ja pühendumise langus
Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega ja treenitusseisundi tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi,
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
Imikustaadium (sünd-2.a) kogeb meelte abil meeldivat ja ebameeldivat ->dualism 2.Varane lapsepõlv (2-12)-ise hakkamasaamise periood, laps hakkab põhjuseid taipama 3.Hiline lapsepõlv (12-15)-laps suudab lahendada ka abstraktseid/teaduslikke probleeme, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist. 4.Noorus (15-...) Charles Darwin Evolutsiooni teooria ,,liikide tekkimine", Artikkel poeg Tody arengust, 1877. Oluline on väljendus võime ja mängu lust. Metodoloogia olulisus! Areng on pidev kohanemine keskkonnaga. 1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad. Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
4. Keskaegne põllumajandus a. Maaharimine muutus vähe muinasaja lõpuga võrreldes (kolmeväljasüsteem, adramaa) b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus oder ja üha rohkem talirukis. d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud. · Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure
taignas küpsetatud chillit), pärast mida suu põleb. (1, 3, 4 ) RIIETUMINE India tavariietus on enam-vähem moekas ja läänelik, kuid peamiselt arvestatakse kliimaga: see on suure osa aastast palav ja troopiline. Seetõttu kannavad paksud ärimehed väga kergeid ülikondi või triiksärke (vahel lühikeste varrukatega), kas lipsuga või ilmaga ja pintsakuta. See kõik aga ei tähenda vaba stiili: see on lihtsalt ilmaga kohanemine. Ärinaised kannavad kergeid seelikuid ja pluuse, jakke või kostüüme. Parem on olla alguses formaalne ja kui teised oma pintsaku ära võtavad, võite teie sama teha. Kandke viigipükse, mitte teksaseid ega khakivärvi kangast pükse. Seltskondlik riietus on sama, kuigi vahel sobivad puhtalt pressitud teksased triik- või spordisärgiga ( aga mitte T-särgiga!). Spordijalanõud sobivad vaid tänavale või
hinnang olümpiale oli ,,tõeliselt erakordsed mängud", mis sisuliselt tähendaski kõigi aegade paremaid mänge. Olüpiamängude lõputseremoonial antakse teatepulk edasi Londonile. Järgmine suveolümpia toimub 2012. aastal Londonis. Need on kindlasti hoopis teistsugused mängud kui Pekingis. Kindlasti sobib see ka meie sportlastele kuna kliima on peaaegu sama, mis meil ja ajavöönd Suurbritannias on vaid kaks tundi taga meie ajast. Sportlastel peaks oludega kohanemine kiiresti minema. Enne Londonit valitakse aga järgmisel aastal 2016. aasta olümpialinn. Korraldamisõigust taotlevad: Tokyo, Rio de Janeiro, Madriid, Praha, Chicago, Doha ja Bakuu. Peale uue olümpialinna valimist ja enne Londoni olümiat on meil veel oodata XXI taliolümpiamämge. Need toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouver linnas Kanadas.
uurimust. Ühe nendest uuringutest viis läbi Joan Woodward. Ta pani tähele seost tehnoloogia ja organisatsiooni eduka struktuuri vahel. Ta väitis, et bürokraatlik, mehhaaniline organisatsiooni tüüp sobib firmadele, mis kasutavad masstoodangu tehnoloogiat. Teistele firmadele sobib teistsugune lähenemine. Ta väitis ka, et edukad organisatsioonid on kokku sobitanud struktuuri ja tehnoloogia. Burns ja Stalker rõhutasid, et organisatsiooni edukas kohanemine keskkonnaga sõltub tippjuhtkonna võimest tõlgendada tingimusi, mis keskkonnas valitsevad ja tegutseda seeläbi õigesti, võtta kasutusele õiged abinõud ja vahendid. Mõlemad uuringud näitavad, et organiseerimise protsessis tuleb langetada väga palju otsuseid. Uuringud näitasid ka seda, et efektiivne organisatsioon sõltub tasakaalu saavutamisest strateegia, tehnoloogia, struktuuri, inimeste vajaduste ning väliskeskkonna vahel. (Morgan 2008)
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
(rd). i = rd + p*. Intressimäärade indekseerimine on komplitseeritud ja raske ülesanne. 1970. aastate inflatsioonide reaalne tulemus: Enamik tänapäeva laenulepinguid näevad ette muutuvaid intressimäärasid (eelkõige pikaajalised laenud). Kaasajala on laenuintress kahes osas. i = Euoribor + kokkuleppeline intress 13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Heaolu kahanemine 1. Inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) ei päästa ikkagi kogu kahjust. Inflatsioon alandab rahaliste hoiuste väärtust. 2. Firmad tegelevad g finantsprobleemidega, p g , selle asemel,, et tegelda g tootmisküsimustega. g
mereloomadele vajalike toitainete kättesaadavusele ning ökosüsteemidele. Samas võivad toimuda ka elupaikade muutused, eriti suurte laiuskraadidega aladel. Igasugused häired planktoni elutegevuses võivad mõjutada ookeanide omadust neelata ja säilitada süsinikku, ookeanid toimivad nagu metsadki. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperaatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa- alasid. Viimase 250. aasta jooksul on suvede kesmine temperatuur Tallinnas tõusnud 1,5 kraadi ja talvede keskmine temperatuur viimase 500. aasta jooksul tervelt 1,8 kraadi
Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine. Asotsiaalid ebaühiskondlikud inimesed kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta Tolerantsus sallivus teistsuguste suhtes Diskrimineerimine kellegi tagakiusamine soo, rassi, usu jm pärast Rassism kedagi taga kiusama tema rassi pärast Rahvus inimkooslus, keda seovad ühine ajalugu, kultuur, keel Etniline rahvuslik , rahvusesse puutuv Identiteet enda samastamine nt
sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus. Samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid Ei kehti enam: Amet kogu eluks, töö täisajaga, töö väljaspool kodu, meeste-naiste ebavõrdus. 3. ’Globaaldebatid’ Skeptikud: majanduse regionaliseerumine, rahvuriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid: globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele, lokaalne usaldamatus Transformatsionalistid: Piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju kahesuunalises muutuses 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikus Kaks suhtumist: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne allutamine ja vastandumine loodusele, looduse valitsemine Keskkonnaprobleemide globaliseerimune al. II MS’ist, ületarbimine, kasvu piirid Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab
vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on rohkem harjunud lühema või pikema läbikuivamisega, kui teised orhidee liigid. 5 Joonis 1. Orhidee väliskuju (Siibak 2007: 11) Taime juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud ning paljudel liikidel on välja arenenud ka mugulaid meenutavad varrepaksendid. Sellise kehaehituse juures ei suuda nad taimed pikemalt seisvat liigvett. See pärast teeb läbikuivamistega kohanemine orhideest ühe vähenõudlikuma ja vastupidavaima toataime. 1.3. Orhidee nõudmised asukohaks, kasvatamiseks, istutamiseks ja kärpimiseks Orhidee edukaks kasvatamiseks oleks vajalik teada, millises keskkonnas taim kõige paremini kasvab, milline on parim asukoht taimele. Samuti on oluline õigeaegne kastmine ja väetamine, teada millal oleks vaja taime ümberistudada või kärpida. Orhideele sobiv asukoht: (Kuidas kasvatada... 2001)
• Intelligentsusiga 9-12 aastat, IQ 52-67 • Intelligentsusea (psüühilise vanuse) ja intelligentsuskvoodi IQ • Võimelised enamikes eluvaldkondades iseseisvalt toime alusel saab vaimse alaarengu jagada eri tasemeteks. tulema • Isiku sotsiaalne toimetulek on keskse tähtsusega. • Kergesti mõjutatavad ja altid ühinema asotsiaalse tegevusega • Vaimsed võimed ja sotsiaalne kohanemine võivad aja jooksul • Igapäevaste toimingutega saavad iseseisvalt hakkama muutuda. • Raha kasutamise oskus on puudulik • Diagnoos peaks põhinema praeguse hetke võimete tasemel. Mõõdukas vaimne alaareng • Intelligentsusiga 6-9 aastat, IQ 36-51
kultuuririskid. Globaalne riskiühiskond – suutmatus aimata/ennustada riske; riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus. Globaaldebattide koolkonnad: „Skeptikud“ – majanduse regionaliseerumine; rahvysriikide valitsuste rolli tähtsus „Hüperglobalistid“ – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu „Transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. Jätkusuutlikkus – Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a -le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus -ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik ühiskond: • Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna
piisavalt teadmisi, et tagada uuele perekonnaliikmele parim hoolitsus ja võimestada vanemaks olemist. 24. Milliseid nõuandeid vajab naine enda osas seoses emadushooldusega? Naised vajavad informatsiooni kõikvõimalike naise tervist puudutavad probleemide kohta: pea- ja seljavalu, lahkliha piirkonna valu, verekaotus/aneemia, kurnatus, urineerimishäired, organismi sünnitusjärgne taastumine, pereplaneerimine, kontratseptsioon, sünnitusjärgne seksuaalelu, psühholoogiline kohanemine. Naised vajavad ka nõuandeid, kuidas töökoormust jagada ja piisavalt puhata. 25. Milliseid nõuandeid vajab naine vastsündinu osas seoses emadushooldusega? Imikuga seotud informatsioon on naistele vajalikud nabahaava ja naha hoolduse ning vastsündinu hügieeniga seotud teemad, samuti ohumärkide äratundmine (söömisprobleemid, vähenenud motoorne aktiivsus, hingamisraskused, palavik ja alajahtumine). 26. Millised 4 tingimust tuleb täita lapse rinnale võtmisel (õige imetamisasend)?
1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
paremini. (Cialdini 2005:279). HETKELINE MÕJU Kõige enam on arenenud meie võimalused infot koguda, talletada, üles leida ja teistele edasi anda. (Cialdini 2005:288). Meie kaasaeg erineb kõigist varasematest aegadest. Erakordne tehnoloogiline areng on kaasa toonud pideva informatsioonihulga tõusu, valikuvõimaluste ja alternatiivide avardumise ning teadmiste plahvatusliku kasvu. Me oleme pidanud muutuste ja valikute uputustega kohanema. Üks oluline kohanemine on aset leidnud viisis, kuidas me otsuseid langetame. Kuigi me kõik soovime vastu võtta võimalikult häid otsuseid hoolikalt järele mõeldes ja kõiki asjaolusid arvestades, ei paku tänapäeva pidevad muutused ja üha kiirenev elutempo meile sageli sobivaid tingimusi selliseks hoolikaks analüüsiks ning kõigi heade ja halbade külgede kaalumiseks. Järjest enam oleme sunnitud abi otsima teistsugustest meetodist- otseteest,
mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal,määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke.); Röhk(Oluline just lindude puhul , kes lendavad erinevates kõrgustes, kus ka erinev rõhk.); Tuli; Vesi; Muld; Temperatuur jne. 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit - Niiskus; Soolsus; Toitained; Happelisus; Atmosfääri gaasid. 11. Mis on kohanemine - pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 12. Mis on kohastumine - pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud
Investeeringud haridusse ja tervishoidu; Uurimis- ja arendustegevuse alane toetus; Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärgid: pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse; tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse; tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse; võrdsete võimaluste tagamine tööturul; 8 töötajate kohanemine majanduslike muutustega; tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine; haridus- ja koolitussüsteemide tugevdamine; inimpotentsiaali tugevdamine. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) Põllumeeste sissetulekute toetamine Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele Uute tegevusalade soodustamine maal Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3726/maaelu_aren gu_aruanne_2011final.pdf?sequence=1&isAllowed=y) Põllumajanduse arengut eri etappidel mõjutanud olulisemad tegurid (lk 86) Aastatel 19881995 algatati olulised reformid, taastati Eesti iseseisvus ning senised tootmisstruktuurid ja institutsioonid asendati uutega. Aastaid 19962001, mil olulised reformid olid algatatud, kuid ei olnud veel täielikult ellu viidud, iseloomustab turumajandusega kohanemine, millega kaasnes tootmismahtude kiire langus. Aastatel 20022008 oli põllumajanduses kõige olulisemaks liikumapanevaks jõuks ELiga liitumine ning sellega kaasnenud senisest enam reguleeriva ning ka toetava ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendumine, mille olulist mõju võis märgata juba mõned aastad enne liitumist. 2009. aastal alanud periood, millesse jäävad ,,toidukriisina tuntud hinnahüpped maailmaturul, üleilmne finantskriis, majanduskriis,
tulla äkitselt muutunud olukorraga. Kriisiolukorras reageerivad inimesed erinevalt ja reaktsioonid on individuaalsed, sageli ettearvamatud. Mis võib põhjustada kriisi? *Keskkonnaga seotud lumetorm, tulekahju, üleujutus *Inimesega seotud haigus, vägivald *Suhetega seotud lahutus, kaotus Esimene reageering kriisile on järsk ja tugev vapustus. Vapustusele järgneb muutuste läbilöömise aeg. See võib kesta nädalaid või kuid. Läbitöötamisele järgneb toibumine ja kohanemine. Ükskõik, kuidas inimene kriisi sattudes käitub, vajab ta ennekõike teiste kohalolekut ja inimlikku toetust. Kelle poole saab pöörduda abi saamiseks? *Perearst *Kool *Laste tugikeskus *Nõustamis- ja kriisiabikeskused Pilet 6 1) Seksuaalsuse trepiastmed Seksuaalsuse areng tähendab erinevate trepiastmete läbikäimist nii mõtetes, tunnetes kui ka tegevustes. Sellel teel avastatakse oma seksuaalseid tundeid, mõtteid, unistusi ja ihasid, kellegi märkamine ja
.................................. 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas........................................................................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................................................................... 14 xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad............................................................................................. 14 xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted.............................................................................................. 15 xxxviii. Venemaa eestlased.................................................................................
Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad. 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine. (näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused. Püsivus ehk konstantsus (N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte). Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. (tajub paremini neid objekte, mille silmis inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju. Liikumistaju
Kohastumuse kujunemine - Kohastumine organismi ehituses ja elutegevuses toimunud pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks on eeldused liigi püsima jäämiseks!!! - Kohastumused tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada - Nt: kõrbetaimede sügavale ulatuv juurestik, lihakad varred ja lehed vee säilitamiseks Kohanemine - Kohanemine organismi ehituse ja talitluse pöörduv mittepärilik muutumine - Nt: punaste vereliblede arvu suurenemine kõrgmäestikus (ajutiselt) hiljem algne olukord taastub, kui mäe otsast alla ronida Muutumisvõime on evolutsiooni eelduseks - genofond = geenifond populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid - populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
