Väljendid(kaa pähe x[ ) 1. Pull of - hakkama saama 2. Keep searching for sth - edasi otsima 3. Pull out - välja tõmbama 4. Working class - töölisklass 5. Easily attained - kergelt saadud 6. Get off from the hook - kergelt pääsema 7. Loaden with sth - laetud millegagi 8. As far as - kuni 9. Be able to restore - olema suutlik midagi taastama 10. Rack up - koguma 11. Be adopted - kohanema 12. Set out - ette võtma 13. Be able to move - liikumisvõimeline 14. One of the biggest islands - üks suurimaid saari 15. Take up - käsile võtma 16. In a couple - mõne 17. Grocery store - toidupood 18. Occasional round of dancing - juhuslik tantsuring 19. Economic crisis majanduslik kriis 20. Reduce to essentials - põhilisele taandama Päikest
Uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas 2. Nimeta keskkonnast tulenevaid faktoreid, mis mõjutavad liidrit spordis, ning kirjelda neid lühidalt. ülesande iseloom – uus, tavapärane, keeruline, lihtne üles.? stressitase – kui oluline on ülesanne organisatsioonile? Millised on ülesande mittetäitmise või vea tegemise tagajärjed? rolli selgus – kas kõigil on selgelt piiritletud roll või peavad kohanema? grupi suurus – kas edukaks tegutsemiseks on piisavalt või liiga palju inimesi? ajaline piirang– kas ülesande täitmiseks on piisavalt või liiga palju aega (tagajärjeks aja raiskamine)? ülesande sõltuvus – kui palju sõltub ülesande täitmine teistest ülesannetest või teistesse gruppidesse kuuluvatest inimestest. VÄÄRTUSSTRUKTUURID SPORDIS 1. Too välja neli aspekti, miks on sport ühiskonnas oluline.
1.2.Tootmise arengu põhisuunad Uued tehnoloogiad ja teaduse saavutused annavad hulgaliselt võimalusi äritegevuse elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning võimaldavad tootmistegevuses minimeerida mõttetute jääkide teket. Kuna uued teholoogiad on kallid, siis tuleb neid juurutamise järel intensiivselt kasutada. Samas eeldavad uued tehnoloogiad seda juhitvatelt inimestelt initsiatiivi, kõrgtasemel haridust ja täiendavat väljaõpet. Inimesed peavad uuega kohanema järjest kiiremini. Kohanemise kiirendamiseks peavad eri teadusharud oma süsteemide modelleerimise meetodeid üldistama, üksteisele lähendama ning võimalusel ühildama. Konstrueerimise ja turunduse tsükkel- idee, innovatsioon, imitatsioon- on pidevalt lühenenud. Uus toode peab turu vallutama kiiresti, enne kui võistleja selle kopeerib. Kui 1940. aastatel oli toote elutsükli pikkus 30-40 aastat, siis praegusel ajal kestab see harva kauem kui 30-40 nädalat.
laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3
Struktuuri areng: Põhitegevused, Tugitegevused, Org. säilitamisega seotud funktsioonid, Kohanemisega seotud funktsioonid (Burns & Stalker) Uurisid elektroonikasektori organisatsioone Suurbritannias. Küsimus- mis seletab ettevõtete edu? Erinev kohanemisvõime turul toimuvate muudatustega? Väliskeskkond on organisatsiooni kujundamisel kõige olulisem tegur, see ei ole muutumatu Organisatsioon ja selle sisekeskkond peab kohanema väliskeskkonnaga. Muutus organisatsiooni keskkonnas kutsub esile muutuse organisatsioonis ja selle juhtimises (Lawrence & Lorsch) Uurisid 6 keemiatööstuse ettevõtet. Küsimus: mis tagab organisatsiooni edu ja kohanemisvõime väliskeskkonnaga? Organisatsioon saab edukalt oma keskkonnas funktsioneerida olles kas samal või kõrgemal komplekssuse tasemel Organisatsioonid peavad väliskeskkonna keerukuse järgi kohandama organisatsiooni siseseid
elukvaliteeti ja üldist suutlikust. Meiega sarnaste maade võrdlevad uuringud näitavad, et haigestumine ja varajased südamesurmad sõltuvad otseselt hoiakutest ja usust sellesse, kuivõrd saab ise oma mõtteviisiga tervist mõjutada (Viigimaa 2010: 14). Abituse tunne, mis sageli kaasub tõisiste terviseriketega, kujundab keerulised, kuid lahendatavad, olukorrad ületamatuteks, võitlusteks, mida ei saa võita. Pika haigestumise (eriti krooniliste haiguste) puhul peab inimene kohanema nende paratamatute muutustega, mis tervise halvenemisega kaasnevad. Muutustele vastu töödates, lootuses, et kohe-kohe saab "tavalise" inimese igapäevaelu juurde tagasi, võivad tekkida tüsistused, millega kaasnevad veel suuremad terviseprobleemid. Psühholoogiliselt on oluline, et haige lepib enda olukorraga ja lähtub just hetke seisundist, mitte sellest, kuidas kunagi sai elatud või kuidas sõbrad-tuttavad käituvad. Haigusega kohanemisele, abituse vähendamisele
need vaatemängud olemata, kuigi hauapanustest selgus, et agarad käsitöö meistrid olid jõudnud sepistada niisuguseidki stseene väikses valitseja elust. Pärast pidustusi saadeti Tutanchamon koos oma noore naisega, keda nüüd hüüti Anhesenamoniks, tagasi Amarnasse, kus neid ootas Nofretete. Raske on mõista, mida mõtles poisike, kui ta pärast toretsevat kroonimitseremooniat naasis mahajäetud päikeseketta linna, kui ta pidi hülgama seni omase Atoni-kultuse ja kohanema uuega, mis oli talle võõras. 15-aastaselt kuulutati Tutanchamon täisealiseks, tema regendi Horemhebi võimupäevad olid selleks korraks lõppenud. Vaarao jätkas Luksori templi väljaehitamist, laskis püstitada mälestusmärke ja varustas need oma pitsatiga. Ta huvitus usukultusetseremooniatest ja poliitikast. Vahekorrad välisnaabritega olid tema isa ja venna valitsemis ajal enam-vähem korraldatud, polnud sõdu ega vaenuretki. Ei ole see tõttu usutav, et hauakambrist leitud
Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga.
sõbrad. Perekonnas võib ju kõik väga kena näida ja ongi, ent ümbruskonnas on lapsel tekkinud kahtlased sõbrad. Sõbrad, kes üritavad last ära kasutada ning kui lapsel puudub enda mina ning maailmapilt ja väärtushinnangud ei ole veel paigas on kerge sattuda valele teele. ,,Ilma sõpradeta oled sama hästi kui surnud" See, kes ennast sõprade maailmas mugavalt ei tunne, riskib kas regresseerumisega või sellega, et teda hakatakse kiusama. Nooremad lapsed peavad tavaliselt kohanema vanemate lastega. Valitseb kõige tugevam ja tuleb ette altkäemaksu. ,,Kui sa ära kaebad, saad tappa, kui oled vait, saad pepsit." (Mangs & Martell, 2000, 251.) Nii mõnigi noor inimene on väga mõjutatav. Kui sõpruskonnas liigub alkohol, narkootilised ained, sigaretid on see kindlasti oht noorele inimesele. Risk hakata suitsetama ja tarbima alkoholi ning proovima narkootilisi aineid on suurem. Need noored on aga paraku ka just õpiraskuste ning käitumisprobleemidega laste riskigrupis.
sada aastat tagasi veel ei esinenud. Siit näeme, et inimtegevuse eest pole kaitsetud mitte ainult loomad, vaid ka inimesed ise. (McGavin, 2006) Täna mõistame oma mõju keskkonnale oluliselt paremini kui need inimesed, kes elasid industrialiseerimise algusaegdel. Tulevastel tehnoloogilistel saavutustel on võime jätkata keskkonna kahjustamist, kuid samas ka neid mõjusid leevendada. Ellujäämiseks peame pidevalt kohanema, kuid me teeme seda ilma tuhandete taime- ja loomaliikideta, kes ei suuda muutustega kaasa minna. Isegi kui me ei vastuta täielikult globaalse soojenemise eest, võib üha jätkuv industrialiseerimine vajutada elusloodusele kohutava pitseri. (McGavin, 2006) Neid liike, mida ei ole kodustatud ega kultuuristatud, tuleb püüda metsikust loodusest. Keskkonnasõbralik tegutsemine eeldab, et iga liigi puhul tohib loomi püüda vaid ilma populatsiooni taastumisvõimet kahjustamata
Evolutsioonilised psühholoogid on kogunud mitmeid tõendeid, mis toetavad neid hüpoteese. Paljud antropoloogid, ajaloolased, sotsioloogid ja psühholoogid on evolutsioonilist lähenemist teravalt kritiseerinud. Sotsiaalbioloogid kinnitavad, et tõenäoliselt põhiline mille poolest inimesed erinevad teistest liikidest on nende kohanemisvõime- muuta ennast ja maailma. Erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on pidanud mehed ja naised kohanema paljude erinevate sotsiaalsete reaalsustega. Kriitikud leiavad, et mehed ja naised omavad erinevaid hoiakuid mitte sellepärast, et nad oleksid programmeeritud iidsete geneetiliste koodide poolt, vaid sellepärast, et nad vastavad erinevatele sotsiaalkultuurilistele reaalsustele. Smuts (1991) täheldas: Mõnedes kultuurides lõigati naistel suguelundid välja või õmmeldi kokku, et hoida ära seksuaalset aktiivsust. Tänu sellistele asjadele hakkasid naise seksi seostama ohuga.
Kanepi, Karula, Kodavere, Kolga-Jaani, Kursi, Kõpu, Laiuse, Maarja- Magdaleena, Nõo, Otepää, Paistu, Palamuse, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Setumaa, Suure-Jaani, Tartu-Maarja, Tarvastu, Torma, Urvaste, Vastseliina, Viljandi, Võnnu ja Äksi. Talupojarõivastuses püsisid vanad rõivavormid, kuigi rahvariided ise olid ka Lõuna-Eesti siseselt küllaltki erinevad, siis 18. sajandil hakkas kohanema kahar seelik, algul ühevärviline, hiljem pikitriibuline, mis sai üldiseks 19. sajandil. Naised kandsid villaseid või linaseid piklikust kangalaiast õlgkatteid 19. sajandi keskpaigani (või kauemgi), kuigi need olid juba populaarsed muinasajal. Üldiselt kandis Lõuna-Eesti naine pikkade varrukatega, pilu või geomeetrilise tikandiga kaunistatud särki.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium REFERAAT STRESS Autor: Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 MIS ON STRESS? ..........................................................................
organismis tekkinud mittevajalik eritatakse välja (metabolism). 59)Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi). 60)Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info). 61)Elusorganismid on arenemisvõimelised (arenemist surmani nimetatakse ontogeneesiks). 62)Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele). 63)Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. · Elu organiseerituse tasemed 64)Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 65)Rakutasand esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 66)Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad (histoloogia). 67)Organismi ehk isendi tasand autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid
2. Mõju mõtlemisele Mõtlemine on võime peegeldada, arutleda ja teha järeldusi vastavalt oma kogemustele, teadmistele ning arusaamadele. See on see, mis teeb meist inimesed ja võimaldab meil suhelda, luua, areneda ja olla tsiviliseeritud. Mõtlemine omab nii palju aspekte, mis määravad, milliseks laps kujuneb. On teada, et tehnoloogia areng, eesotsas internetiga, muudavad meie viise, kuidas me mõtleme. Nii ilmselgelt ja peenelt on meie mõistused hakanud kohanema toimuva protsessiga ühiskonnas, et kõik tundub loomuliku nähtusena. Olgugi see tahtlik või tahtmatu, kasulik või kahjulik. Taylori (2012) meelest on tehnoloogia veel lapsekingades, kuid areneb siiski tormikiirusega. Meil puuduvad teadmised, kas sellise ,,tormiga" kaasa minek oleks hea või mitte. Meil puudub ajalooline võrdlusmoment ja napib aega, et analüüsida praegu toimuvat sügavamalt. Et jõuda seisukohale, millised tagajärjed võivad olla sellel meie laste mõtlemisviisidele.
Kavandatava juhtimise tase (ingl deliberative control) hõlmab nii roboti enda kui keskkonna pikemaajalist käitumist, mis nõuab planeerimist muutuvate kitsenduste tingimustes. Juhtimisdeviis on: ,,Enne mõtle, siis tegutse!" Just siin mängib olulist rolli roboti võime kohaneda ja õppida nii inimeste tegevuse passiivsest jälgimisest kui ka oma jooksvast kogemusest konkreetse inimpartneriga. Nii reaktiivse kui ka kavandatava juhtimise tase eeldavad, et robot on võimeline kohanema ja õppima. Nagu eespool kirjeldatud, peab robot omandatud teadmiste salvestamiseks ja üldistamiseks kasutama mitmeid mudeleid ja abstraktsiooniskeeme. Just selles valdkonnas on andnud roboti arendusse oma panuse TTÜ arvutiteaduse instituudis välja töötatud interaktsioonide ehk vastasmõjude õppimise meetod. Õpitud interaktsiooni mudeli põhjal saab robot jäljendada selle osapoolte rolle. Teiseks saab enne käitumismudeli kasutuselevõttu
· personalijuhtimise ja ametiühingu tegevuse vahele tõmmatakse sageli võrdusmärk. Personalijuhtimise eesmärk ja valdkonnad Kaasaegse organisatsiooni edukus sõltub eesmärkidest ja nende saavutamise viisidest. Personalijuhtimise eesmärgiks on kaasa aidata firma eesmärkide saavutamisele. Äriettevõtte eesmärgid on järgmised: · kasum; · organisatsiooni efektiivsus tulemuslikult töötav, töötajate kvalifikatsiooni hindav ja motiveeriv, võimeline kohanema muutuva keskkonnaga, suuteline lahendama organisatsioonisiseseid protsesse; · ühiskonna teenindamine toodete ja teenuste pakkumine; · sotsiaalne vastutus organisatsiooni eesmärk võiks olla ka elukvaliteedi parandamine. Paljud ettevõtted on seadnud eesmärgiks keskkonnakaitse, linna infrastruktuuride arendamise, kunsti toetamise; · tugev organisatsioonikultuur kuna inimene veedab enamuse oma ajast töökohal, siis
teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA. Nendes vahetegemine pole
· Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. · Looduslik valik on võimalik ainult tänu sellele, et organismidele on iseloomulik muutlikkus- erinevused sama liikide isendite vahel · Suunav valik · Stabiliseeriv valik · Lõhestav valik Kohastumus · Seega kui looduslik valik on oma valiku teinud: · Hakkavad organismid kohanema nende muutustega tekivad uued kohastumused. · Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi. · Ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused · Nt loomleviga taimede seemned on kohastumine vastu pidada loomade seedekulglas. · Lindudel on kujunenud palju kohastumusi lendamiseks: · Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne. · Loomade puhul on kõige tüüpilisem kohastumuseks varjevärvus või varjekuju.
-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Susteem on koos toimivate osade uhtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks taita oma konkreetsed ja olulised ulesanded. Susteemi iseloomustavad entroopia, sunergia, allsusteemide olemasolu. Entroopia on susteemi maramatuse ja korraparatuse maar ehk info maaramatu hulk. Kui susteem ei saa uusi sisendeid ja energiat keskkonnast, siis ta lopetab eksisteerimise. Organisatsioonid peavad jalgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid , et mitte ainult jaada ellu vaid ka edukalt tegutseda. Juhtimisega puutakse entroopiat vahendada. Sunergia tahendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Kui organisatsioon on loodud, tekib maailma midagi uut. On olemas juhtimine, koordineerimine ja toodang, mida varem polnud. Kui inimesed ja alluksused tootavad koos, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui igauks uksikuna.
paranemist. Jaan Sööt Tartu Ülikooli bioloogia osakonnast on öelnud: „Ja äkki jõuame me kunagi ka sinnamaale, et me ei pea uhkust tundma selle üle, et inspektsioonil õnnestus välja tragida 10 km ebaseaduslikke võrke, vaid selle üle, et ebaseaduslikke võrke vees ei olnudki.“ ( Saat, 2013) Tema öeldu võib tunduda utoopiana, kuid see, mis hetkel toimub on ohtlik mitte ainult kaladele, vaid kaudselt mõjutab see ka meid. Loodus suudab kohanduda, kuid inimene paneb looduse kohanema endaga ja liigub edasi, kui ressurssid on otsas – bioloogia mõistes oleks inimese definitsiooniks viirus. Inimene on viirus planeedile ja kalanduspoliitika on tähtis osa masinast, mis peab töötama, kui inimesed tahavad sellel planeedil jätkata veel tuhandeid aastaid. 13 VIIDATUD ALLIKAD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013 , 11. detsember 2013 02.03.2015
Tanel Annika Tiia ja Kadri isa Perearst Annika klassikaaslased 10 Joonis 2. Perekonna ökokaart (autori koostatud) Märgiseletus: Distantseerunud suhe - Lähedane suhe - Konfliktne suhe – Katkenud suhe - Perekond oleks võimeline kohanema muutustega, kui need muutused muudaksid praeguse olukorra paremaks. Muutuste läbiviimiseks peaks eelkõige tegelema Tiiaga, et leida võimalus muudatuste algatamiseks. Suurimat muudatust ja tuge pakuks Kadri, kes on valmis Tiia pere rahaliselt aitama. Samuti on perele kättesaadavad KOV poolt pakutavad teenused, millede vastuvõtmisel ja kasutamisel on võimalik pere elukvaliteeti oluliselt parandada. Peamine stressi- ja konfliktiallikas on suhe Toomasega, mille
Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Sõltub 2 asjaolust: 1. Ajategur mida pikaajalisem on ajaperiood, seda rohkem jõuab pakkumine kohaneda, seda elastsem on p-kõver; 2. Kasutatava ressursi iseloom mida haruldasemast ressursist konkreetset hüvist valmistatakse, seda vähem on pakkumine võimeline kohanema, seda mitteelastsem on p-kõver. H P H P H P MINIMAALNE VAJALIK HIND, ET TURULE TE- KIKS ESIMENE ÜHIK Q Q Q
Liigid ei segune omavahel kuna: • nad on geograafilises isolatsioonis • liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim. Ristumisbarjääriks e bioloogiliseks isolatsiooniks. Geograafiline liigiteke - Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Pikem: uutesse tingimustesse sattunud popul. Isendid peavad olema kõigepealt võimelised kohanema nende tingimustega ja paljunema. Olemasolev geenifond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Geograafiline isolatsioon: • Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. • Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist.
Muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi. Süsteem aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda. Avatud süsteem – seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem – seotus sisekeskkonnas. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia, allsüsteemide olemasolu. Entroopia on süsteemi märamatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Organisatsioonid peavad jälgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid. Sünergia tähendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Allsüsteemid on süsteemi osad, mis üksteisest sõltuvad. Muutused ühes organisatsiooni osas mõjutavad teisi organisatsiooni osi. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond - välimiste ja sisemiste faktorite kokku sobitamine, mis on võimelised
Liigid ei segune omavahel kuna: · nad on geograafilises isolatsioonis · liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim. Ristumisbarjääriks e bioloogiliseks isolatsiooniks. Geograafiline liigiteke - Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Pikem: uutesse tingimustesse sattunud popul. Isendid peavad olema kõigepealt võimelised kohanema nende tingimustega ja paljunema. Olemasolev geenifond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Geograafiline isolatsioon: · Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. · Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist.
kemotropism. Taimed rakkude rõhu muutustest tingitud liikumisi nimetatakse nastideks. 7 5. Elustrateegiad See on kohastumise kogum, mis tagab liigi säilime läbi põlvkondade. Eristatakse: C ehk konkurentsi taimed, neid taimi iseloomustab soodne keskkond, stabiilne populatsioon, pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates tingimustes, mille tõttu ta peab pidevalt kohanema, kuid kui ta sellega toime tuleb on ta populatsioon stabiilne ning eluiga pikk. R ehk ruderaal taimi iseloomustab keskkonna muutlikkus, kui on soodne keskkond, siis nad paljunevad kiiresti ja rikkalikult, kui aga on ebasoodsad tingimused, siis nad suudavad ainult säilitada teatud järglased. Strateegia tüübid võivad populatsioonis muutuda ajas 6. Taime kooslused Kooslus on taimede kooseksisteerimise vorm, kus valitsevad ühed keskkonna tingimused. Kooslused võivad ajas muutuda
ent need ei saavuta enamust, kuna soole limaskest ja maks suudavad need kahjutuks teha. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad takistada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalis. Kõhulahtisus on sageli märk, et soole normaalfloora on taandunudhaigusttekitavate bakterite eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole mikrofloorast. Samasugune olukord on siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. 1.8. Pärasoolde jäävad toidujäägid, mida organism ei kasuta. Seal säilivad tahked jäägid kuni nende eemaldumiseni päraku kaudu e. roojamiseni. Ööpäevas moodustuva rooja mass on umbes 150g. Tselluloosirikas ja teisi kiude sisaldavad toiduained, nagu juurviljad ja täisteraleib ning teatud puuviljad suurendavad rooja kogust ja kiirendavad ühtlasi soole peristaltikat
Nende hulgas olid esimesed meduusid, korallid, merisuled ja ussid. (Kindersley, 1997) 390 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed selgroogsed loomad, kalad. Neist arenesid kiiresti paljud erinevad liigid. Järk järgult tekkisid neil lõuad ja uimed. Soistele kallastele ilmusid esimesed väikesed maismaataimed, näiteks samblad. Cooksonia oli üks esimesi maismaataimi. (Kindersley, 1997) 350 miljonit aastat tagasi hakkasid taimede järel eluga maismaal kohanema ka loomad, näiteks tuhandejalgsed ja putukad. Okaspuulaadsed puittaimed olid üle 30m kõrged. Meredes ujusid haid ja paljud teised kalad. Umbes samal ajal tekkisid ka putukad, näiteks kiilid. (Kindersley, 1997) 300 milj. aastat tagasi esimesed kahepaiksed olid tulnud merest välja u. 50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema.
(Roper jt 1999: 253). Enamus kehas toimuvatest biokeemilistest protsessidest toimub ainult siis, kui kehatemperatuur säilib teatud piirides. Psühholoogilised kontrollimehhanismid kehas on reguleeritud väga täpselt, kuna termoregulatsioon on tervisele ja elule äärmiselt oluline. Inimese kehatemperatuur püsib normaalsuse suhteliselt kitsastes piirides ning tänu sellele on inimene võimeline kohanema keskkonna temperatuuri kõikumistega. (Roper jt 1999: 254). ,,Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsioonikeskus, soojusteke ja soojuskadu." (Roper jt 1999: 254). Termoregulatsiooni mõjutamisel osaleb mitmeid erinevaid tegureid. Näiteks füüsilised harjutused, kuna organism toodab soojust tänu skeleti liikumisele, siis on kehatemperatuur seotud isiku füüsilise aktiivsuse tasemega. Mida rohkem koormust kehale anda, seda
kui suur osa endiselt vaid tasuta tööd (kodutööd, lastekasvatamine jne) teinud ühiskonna liikmeid hakkavad osalema rahaga tasustataval tööturul. Tahame või mitte, raha on oluline. Isiklik raha annab selle teenijale teatud võimu ja võimalusi. Selle puudumine aga loob sõltuvuse sellest, kes raha teenib. Kui raha teenivad mõlemad partnerid, muutuvad ka nende suhted ja mõlemad osapooled peavad sellega kohanema. Kohanetakse nii suurenenud/vähenenud (rahalise) võimu kui ka suurenenud/vähenenud (rahalise) vastutusega partnersuhtes, peres, töökollektiivis. Ja kohanemisoskused on inimestel teatavasti erinevad mõnel suurepärased, teistel jälle kehvemad. Miks mõned mehed ei suuda naisi võtta võrdväärsete äripartneritena ja kas naised üldjuhul üldse on võrdväärsed? Vastates küsimusel esimesele poolele, arvan ma, et taaskord on tegemist kohanemise ja kohanemisoskuste ning
tulnud teha mitu ulatuslikku koolitusprogrammi, andmaks notaritele teadmisi uute eraõiguse seaduste esmarakendaja rolli täitmiseks. Samuti, et valmistada ette teenuse kättesaadavuse parandamiseks uusi notareid või tegeleda hoopiski kutse-eetika küsimustega. Eesti notariaadi põhiväärtuseks võib pidada usaldusväärsust ja erapooletust kõigi tehinguosaliste suhtes, mis on eeldatavasti ühiskonna esmane ootus notaritele. Samas peavad nii Notarite Koda kui ka notarid pidevalt kohanema, arendama nii toimingute kui ka teenuste kvaliteeti ning leidma koos sellega tasakaalu notariaadi olemuslike põhimõtete säilitamisel. 23 juridica 559 7 KASUTATUD ALLIKAD Kasutatud kirjandus 1. juridica 559 2. Notarite Koda. www.notar.ee (10.02.2015) 3. triinu käes olev raamat 4. milva lõputöö 5. P. Malavet. Counsel for the Situation: The Latin Notary, A Historical and Comparative
− OK, diferentseerime hinna. − Koostöö jäätmetekitaja, KOV, veo ja käitlusfirma vahel! Kokkuvõte: miks me seda teeme? Prügi ladestamine • Muudatused jäätmekäitluses tekitavad võõristust, ometi peame sellega leppima ja kohanema. − jäätmekäitlus ei ole välja mõeldud elanike kiusamiseks. Tänan − reeglid ei ole välja mõeldud ettevõtete kiusamiseks. • Jäätmekäitlus peab olema ratsionaalne ja motiveeritud tegevus, mida ei tohi teha keskkonna arvel. − jäätmefirma saab oma kasumi. − jäätmetekitaja väldib tarbetut raiskamist. • Unistus I – jäätmekäitleja teeb alati KÕIK õigesti! • Unistus II – iga inimene teeb alati KÕIK õigesti!
Stsenaarium peaks olema põhjalik, dünaamiline ja täiesti õige. Form Rahvusvahelises äris, DVD näib olevat kõige sobivam tähendab side. Kuid standard on erinevad riigiti. Sa pead kontrollima pigem oma standard sobib sihtriikides. Foreign Press Kasutavad seda suhtlusvahendiks nõuab head teadmised omadused sihtriigis. Põhimõte seisneb osta reklaamipinda ringhäälingu kuulutuse. Äriühing, mille valib välismaa ajakirjandus on sunnitud kohanema ise töömeetodite selle riigi, et tagada rahuldav tulemus. Aga seda tehnikat suhtlemine on kõige sobivamad piiranguid välisturgudel. Sisu Tekst peab olema lühike, selge ja väga täpne. Kuid toon tuleb kasutada tuleks, et kasutatavad perioodikaväljaanded. Esitamine on väga oluline, eriti kui üks on suunatud välisriigi avalik. Välismaa spetsialistide ad koostamise pakuvad erinevaid tõlketeenuseid. Ettevõte seisab võita maine keskmise ning tagab
fragmenteerumine ehk killunemine. Fragmenteerumine tähendab seda, et Lääne ühiskonna liikmetel on võimalik elu peavoolust kas üksinda või grupiti irduda ja sulguda mingisse oma maailma , suheldes arvuti kaudu näiteks ainult vormelisõidufanaatikute või jututubade vestluskaaslastega. Inimese eluolu ja mõttemaailm muutus 20. sajandijooksul palju. Seda mõjutasid kõige enam Esimene ja Teine maailmasõda. Inimesed pidid kohanema erinevate muutuste ja seadustega. Selle sajandijooksul said nad tunda nii rõõmu kui ka kurbust olenevalt toimuvatest sündmustest.
with products that will meet the fast-shifting demands of 3M's European customers. The future depends on how well the company has learnt to accommodate to change. One of the greatest changes in its markets is held in Europe, and much is at stake the ability of the EMATs to come up with products that will respond the quickly changing requirements of 3M's European customers. Tuleviku määrab kui hästi on firma õppinud kohanema muutustega. Suurimad muutused turul toimuvad Euroopas ja palju on kaalul EMATi võimest tulla välja toodetega, mis vastaksid kiiresti muutuvate nõuetega 3Mi Euroopa klientide seas.
3 0.1 0.5 60 näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Sõltub 2 asjaolust: 1. Ajategur mida pikaajalisem on ajaperiood, seda rohkem jõuab pakkumine kohaneda, seda elastsem on p-kõver; 2. Kasutatava ressursi iseloom mida haruldasemast ressursist konkreetset hüvist valmistatakse, seda vähem on pakkumine võimeline kohanema, seda mitteelastsem on p-kõver. 61 p ES,p = 0 - absoluutselt m.e. P,p = 8 lõpmatult e. ES,p < 1 ED,p > 1, lühiaja hetkeperioodi pakkumine pakkumine ED,p > 3, pikaajaline pakkumine q 62
põhimõtteliselt vähematki põhjust , miks valitsus ei peaks pöörama oma rahva majanduslikule ja tervishoiualasele heaolule suurt tähelepanu ning religioon ja seksuaalelu või kunstimaitse ja arvamused . Saksamaa või Itaalia kristlikud demokraadid, kelle meelest riigil oli ikka veel seaduslik õigus huvituda oma alamate käitumisest ja arvamusest, ei suutnud selle seisukohaga veel kaasa minna. Aga neilgi tuli seista silmitsi üha tugevneva survega, mis sundis neid olukorraga kohanema. Tsensuuri, nagu ka aksustamist, mõjutas tugevasti sõda . Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtestati mitmed kõige rangemad piirangud käitumisele ja arvamusavaldustele just Esimese ja Teise maailmasõja ajal, kusjuures hiljem neid nõudeid ei tühistatudki. Mujal Itaalias , Lääne- Saksamaal ja mõnes nende poolt okupeeritud riigis olid sõjäjärgse piirangud tegelikult fashistlike seaduste pärand, mille demokraatlikud seadusandjad eelistasid kehtima jätta
tagatud võrdsed õigused. 2. AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU ORGANISATSIOONIDE KESKKOND Viimasel ajal on järjest suuremat tähelepanu hakatud pöörama organisatsiooni keskkonnale. Kui varasematel aegadel tegelesid teoreetikud peamiselt organisatsioonisiseste teguritega, siis nüüd pööratakse võrdselt tähelepanu ka organisatsioonivälistele mõjuritele. Kuna keskkond on pidevas muutumises, peab ka olemasolevat positsiooni säilitada sooviv organisatsioon uuenevate oludega pidevalt kohanema. Mõnedes asutustes on loodud spetsiaalsed arenguosakonnad, mille ülesandeks on olla kursis keskkonna olukordade ja muutustega. Avalikel organisatsioonidel on tähtis eeskätt poliitiline, õiguslik ja majanduslik keskkond. Ka tehnoloogiline keskkond omab suurt mõju, eeskätt tänu informatsiooniajastule, milles me elame. Kultuuriline keskkond mõjutab peamiselt organisatsioonikultuuri. Kui erasektoris tegeldakse vahetu keskkonna
tihedalt seotud rahvakalendri tähtpäevade tähistamise ja lastele tutvustamisega. Teiste rahvuste kultuuride eripäraga arvestamisele pannakse alus lasteaias. Lasteaia kasvukeskkonna parendamine(Teema VI) Analüüs Lasteaiasse vastuvõtt Minu arvamus on see, et Eestis on laste lasteaedadesse äraandmise vanusega kõik korras, ja ei pea muutusi korraldama. Mina ei annaks last lasteaiasse liiga vara, sest laps peab kõigepealt kodukeskkonnaga kohanema, tulevikus kasvatusega seoses. Vanemad peavad ise hoolitsema oma lapse eest, eriti kui ta nii väike on. Samuti on kõik seotud tasulise emapuhkusega, mis eestis on 20 nädalat ja inglismaal vaid 12. Töö taimedega Mina ei mäleta kuidas ma kaevaks, istutaks ja üldse tegeleks taimega lasteaias. Kuid oleks väga kasulik, sest laps peab olema teadlik sellest mis on töö ja hoolitus. Minuga vanemad alati tegelesid maal, kus ma sain gi igasugust põllutööd proovida, see mõjus positiivselt.
Vanausulised Dana Makejenko KS 14 Старообрядчество — это религиозное движение, возникшее в XVII в. в результате раскола Русской православной церкви, произошедшего из-за церковной реформы Никона. Оказавшись под запретом, старообрядцы вынуждены были приспосабливаться к условиям гонений и выработать свою линию поведения, чтобы защитить собственный уклад и свою веру [3, с. 221]. Это определило обособленность их проживания, замкнутость, что в свою очередь способствовало сохранению древнерусской культуры XVI—XVII веков, в том числе и русской национальной пищи. Культура питания, традиции приготовления пищи бережно охранялись, сберегались, прививались детям, чтобы те могли передать их следующим поколениям. Таким образом, данное исследование актуально в свете сохранения культурного наследия. Кроме того, изучение традиционной кухни старообрядцев восполняет пробелы в изучении культуры нашего села, а также этнографических особенностей его отдель...
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
2) Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Inimese aju erineb teiste loomade ajust enim ajumahu poolest, mis on ligikaudu 1400 cm3. Suhteline ajumaht (aju ja keha suuruse suhe) on loomariigis suurim. 3) Mille poolest erineb inmeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest? * Erinevalt teiste loomade suhtlemisest põhineb inimeste käitumine eelkõige kultuurilistele märgisüsteemidele; * inimene on võimeline kohanema teistest loomadest kiiremini; * inimest eristab teistest loomadest ka kõnevõime ning kirjaoskus. 4) Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu? Inimene sõltub ellujäämisel täielikult tehnoloogiast. Tänu käte ja silmade osavale koostööle ja suurele ajumahule on inimene võimeline looma tööriistu (tehnoloogiat), mis aitab tal looduses ellu jääda. 5) Mille poolest erineb inimese toitumine teiste loomade toitumisest? Inimeste toit on mitmekesine ja sisaldab nii seeni, taimi kui ka liha
Tunnustamine inspireerib omakorda uuele aktiivsusele. 5 PERSONALIJUHTIMISE EESMÄRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Tulemuslikult töötav organisatsioon peab olema hästi korraldatud ning tema töötajad peavad olema kvalifitseeritud ja motiveeritud. Organisatsioon peab olema võimeline kohanema muutuva keskkonnaga. Organisatsiooni eesmärkide hulka kuulub ka tugev organisatsiooni kultuur. Kuna inimene veedab suurema osa oma ärkveloleku ajast töökohal, mõjutab tööga rahulolu kogu tema elu. Personalijuhtimise eesmärk on töö suurim efektiivsus nii töötajatele, organisatsiooni kui ka ühiskonna seisukohalt. Soovitud tulemuseni , milleks on rahulolevad kliendid ja motiveeritud töötajad, viib ainult kõrge hoolivuse tase nii klientide kui ka oma töötajate suhtes
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala ORGANISATSIOONI METAFOOR: ORGANISATSIOON KUI ORGANISM Juhendaja: Eneken Titov PS-2-E-P-tal Organisatsioon kui organism 2 Tallinn 2008 Organisatsioon kui organism 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. ORGANISATSIOON KUI ORGANISM.......................................................................... 5 2. UURINGUD.......................................................................................................................6 3. ORGANISATSIOON............................................................................................
Rahvusvähemused võivad olla (majanduslikult, poliitiliselt, kultuuriliselt) allutatud. Rahvusriik ei salli mingeid põhirahvuse tavadest väga erinevaid/eristuvaid vähemuste kombeid. Hariduspoliitikaga püütakse tekitada riigile ustavaid ja pühendunuid kodanikke, kes tunnevad põhirahvuse eripära. 7 Sisserändajate ühiskonnas peab iga uus sisserändajate rühm kohanema esimese rühma keele ja kultuuriga, kuid aja jooksul ,,loksub" võim avatud ühiskonnaks. Poliitiline nõrkus, vaesus ja rassiline märgistatus võib tekitada tüüpilise rõhutud klassi ja seada raskesse olukorda kogu selle olemusliku sallimisreziimi. Sooliselt-vähemuslikult erinevaid kombeid ent väga kaugele minna ei lasta. Mitmekultuurse hariduspoliitika mõtteks on ühiskonna pluralismi klassituppa toomine; mõnikord ka õpetada, kuidas
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kin...
ning arstid kirjutavad selleks välja liikumisretseptid. Igasugune liikumine on parem kui täielik passiivsus. Jälgi oma enesetunnet ja tea, et igasugune liikumine parandab südame tervist. Sörkjooks treenib südant ja vastupidavust, kui valida õige treenimise pulsisagedus.(joonis 1) 3 Joonis Sörkjooks 2. TREENINGUD Treening on igas eas väga vajalik. Alustada võib ka pikemast jalutuskäigust. Treeninguid alustades peab organism kohanema uute koormustega, mis vajab veidi aega.Hea tervise korral saab hiljem intensiivsust suurendada. Liikumist tuleb alustada mõõduka intensiivsusega (pulsisagedus 55-65% ealisest maksimumist) ja jälgi enesetunnet. Esimesed 3-4 nädalat harrastada liikumist 2-3 päeval nädalas mõõduka koormusega ja veidi lühemat aega, siis pikendada liikumise aega. Paari nädala möödudes suurenda treeningupäevade arvu ja hiljem hinda, kas sulle sobib suurema intensiivsusega treening.
Sinu kui(võimaliku tulevase) juhi kohta ütlevad? Tunnis lahendasime me väga palju erinevaid küsimustike, mille põhjal ma jõudsin arusaamisele, et teoreetiliselt ma peaksin juhi rolliga väga hästi hakkama saama. Üheks küsimusteseks, mida me täitsime oli kohanemisvõime küsimustik. Selles küsimustikus sain ma 34 punkti, mis peaks tähendama, et ma olen keskmise kohanemisvõimega inimene. Selle küsimustiku tulemuse kohaselt, peaksin ma olema võimeline kohanema üpris kiirelt enamikes esilekerkivates olukordades. Juhtimise oskuste analüüsimisel oli väga oluline selline küsimustik nagu konflikti lahendamise taktika küsimustik. Selle küsimustiku tulemus on oluline, kuna juht peab olema võimeline konflikte lahendama , nii töötajate vahelisi kui ka töötaja ning kliendi vahelisi konflikte. Nimetatud küsimustikus sain ma võrdsel määral kõrgeid punkte nii kohanemistaktika kui ka kompromisstaktikas. See tulemus peaks tähendama, et ma
alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3. isiku asesõnad käituvad nagu nimisõnad. Tema (*teda) jäeti maha. Asesõna mis puhul võib omastava või osastava asemel kasutada nimetavat. …raamat, mis = mille ma ostsin… Parim, mis = mida sa teha võid,…. Mis = mida te sellest arvate? Mis = mida teha? REKTSIOON Kaasaütlev: kaasnema, kohanema, sarnanema, võrduma, adekvaatne, analoogne, identne, paralleelne Alaleütlev: vastanduma, lähedane, tuginema, toetuma Alalütlev: baseeruma, põhinema, rajanema Osalema kus? milles? Hääletama kelle?/mille? poolt või vastu Alla kirjutama millele?, allkirjastama mida? Vastu: sümpaatia uue naabri vastu, kuritegu inimsuse vastu, huvi harmoonia vastu Omastav + kohta: tõend raha laekumise kohta, seletuskiri õnnetuse kohta,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
