Kontakt leiab aset siis, kui suudame figuuri taustast eraldada. Kontakti puhul on tegu teadlikusega, see eeldab tõeliste minade kontakti. Kontaki puhul on tegu vastupanuga. ,,Suhtlemisoskused", A. Kidram uus versioon ,,Suhtlemine", üks raamat kehakeelest, Igor Yaro Starak, James Oldham, Tony key ,,Risk olla elus" Kontakti liigid jagnuevad kaheks: mehaaniline kontakt, mida näen lehelt ning teiselt poolt sisemised kontaktioskused (psühholoogiline kohalolek, sisemiste tegevuste katkestamiseoskus, minapiiride tunnetamine ja realiseerimiseoskus, kontakt oma enda tunnetega, vastutus nende eest, töö iseenda ja parteriga). Üldiselt inimene üritab oma tasakaalusesundit hoida (ei taha teisega suhelda, tahetakse oma mõtet säilitada), kuid kontakt eeldab, et tasakaaluseisundit kõigutatakse. Vastupanu tähendab seda, et ei laskuta kontakti. Introjektsioon (sissekujutamine), projekstiooni (eeldamine),
Laste suhtlemisoskuse omandamine toimub suhtlemise kaudu, kogemuste kaudu ja matkides. Suhtlemisrepertuaar omandatakse kogu sotsiaalse keskkonna kaudu, sh ennekõike kodust. Teadlased M.Henry ja E.Maccobi jt on välja toonud erinevad suhtlemisdimensioonid: - Soe suhtlemisviis väljendab armastust, kaitstust ja turvalisust. Suhtele on iseloomulik vastastikune usaldus, toetus, tunnete vaba väljendus ja emotsionaalne seotus. Vanematepoolne lapse julgustamine, kohalolek vastavalt vajadustele. - Külm suhtlemisviis avaldub vanema ükskõiksuses, tõrjuvas ja ka vaenulikus hoiakus. Ei arvesta lapse soovidega, ei toeta laste ega pühenda temale aega. Vanema käitumine väljendab oma vajaduse tähtsamaks pidamist lapse omadest. - Domineeriv suhtlemisviis ilmneb selles, et vanem püüab last pidevalt kontrollida, jälgib võimalusel igat lapse tegevust, kehtestab piiranguid ja on nõudlik.
aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). 19731993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987
21. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama tähistab peamiselt zanrit ( tragöödia, komöödia, draama ), vahel ka põhiliiki ( lüürika, eepika, dramaatika e draama ). Dramaatika on dialoogiline suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne. Autori kommentaarid e remargid on vähemuses ning tegelaskõnest eraldatud kas sulgude või erineva trükikirjaga. Tegelased pöörduvad otse lugeja, vaataja poole- autori, jutustaja kohalolek on varjatud. Kõne on draamas tegevuslik. Draama on orienteeritud teatrile. 22. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem. Sellest tulenevalt on näidendid ajaliselt ja ruumiliselt üsna kontsentreeritud
kui teised ja võivad hoiduda oma ideede jagamisest. Siiski, ka selline osalus on rühmale üsna kasulik. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades. Lisaks ülesandele orienteeritusele ja teiste rühmaliikmete julgustusele, esineb ka veel sotsiaalne toetus – see tähendab, et rühmaliikmed panustavad tööülesandesse tavaliselt rohkem just seetõttu, et teised inimesed on ümberringi. Teiste kohalolek stimuleerib neid paremini tegutsema. Konsensus - võtmeelement rühmaotsustamises Kui täielik ühehäälsus seada eesmärgiks omaette, võib see põhjustada eriarvamusel olevate liikmete allasurumise ja lõputud vaidlused. Seetõttu ei nõua enamus juhtidest ühehäälsust. Kui täielikku nõusolekut ei peeta vajalikuks, võetakse vastu otsused, mida osa liikmeid ei toeta. Sel juhul hääletatakse poolt ja vastu, põhimõttel üks liige, üks hääl
Oluline: - kuulaja enda kuulamisharjumused ja oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon Abistava kuulamise korral: - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb · Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks · Huvi teise isiku vastu · Kehakeel ja vestlejate vaheline distants · Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside · Tähelepanu rääkijal · Psühholoogiline kohalolek · Tähelepanelik vaikimine Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · unelemine · samastumine · väitlemine · õigustamine · teema vahetamine Mida tähele panna: · Meeldida rääkijale · Olla kena inimene
naise õigus isiklikule omandile ja varale. Üheks uudseks nähtuseks oli duodecim tabulis legem-iga sisse toodud abielu vorm, kus oli kehtivaks varadelahusus nagu tänapäeval väga levinuks on. See sai võimalikuks, sest abielu esimeseks ja kõige tähtsamaks aspektiks loeti järglaste sünnitamist mitte varanduslikku seisukorda. Gaiuse ,,Institutsiones" tutvustab kolme erinevat abiellumise vormi, millest esimene on religioosne akt ehk confarreatio. Vajalik oli kümne tunnistaja kohalolek ja preestrite kaasabi. Tegemist oli piduliku toiminguga, kus lausuti kindlad sõnad ning abielu sõlmimisel anti abiellujaile erilist leiba. Teiseks variandiks oli coëmptio, mis sisuliselt tähendas naise ostmist viimase isalt või eeskostjalt. Vajalik oli viis tunnistajat ning kaalumehe kohalolekut. Esmalt küsis peigmees pruudilt, kas viimane soovib tulla talle pereemaks. Kui pruut andis jaatava vastuse küsis ta sama peigmehe käest. Abielu sõlmimise juriidiliseks momendiks oli siiski
ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine
a.). Nimelt õpilane leiab probleemi, püstitab uurimisküsimused ja hüpoteesid ning töö eesmärgid ning tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem nende põhjal järeldusi. 10 Dialoog ja vestlused Eelkõige mõeldakse dialoogi all dialoogilist kuulamist. Rajaleidja (2014) on toonud välja dialoogilise kuulamise olulised punktid: vahetu kohalolek, õpilasele kontsentreeritus, respekt ja kannatlikkus on harmoonilise suhtlemise ja probleemilahenduse alustaladeks. See jällegi näitab seda, et dialoogiline õppimine pole see, et õpetaja õpetab ja annab oma teadmisi otseselt õpilasele edasi, vaid dialoog sisaldab samuti õpetajapoolset suunamist, mitte etteütlemist õpilasele. Dialoogi pidamine peab õpilast motiveerima ja suunama õigete aspektide juurde, et õpilane oleks ise nö uurija rollis. Nii näiteks võib öelda, et
Tuleb ära tunda, et tegemist on keerulise/olulise teemaga inimese jaoks ning et ta usaldab sind piisavalt, et sulle sellest rääkida. Signaalid: ● Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks ● Huvi teise isiku vastu ● Kehakeel ja distants suhtlejate vahel ● Kontrollitud liigutused, näoilmed ja silmside ● Tähelepanu rääkijal ● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine
territooriumiga, suurusega ligi 500 km2 (võrdluseks: Muhumaa on 200 km2 ), kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, ehkki Bonn seda soovinuks, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949. aastal sõlmitud kokkulepetele omaette haldusüksuseks, sisuliselt vabalinnaks. Ühtlasi oli tegu kahe maailmavõimu vastaseisu sümboliga, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muu kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Kõige alandavam Moskva jaoks oli asjaolu, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai
aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). 2.2 1973–1993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut – toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987
Uuemad piimaautod võivad olla varustatud ka eletroonse seadmega, mis võimaldab automaatselt identifitseerida piimatanki (joonis 2). Sel juhul farmeri kohalolek piima 29. vastuvõtu juures pole vajalik kuna kogu protsess käivitub automaatselt vooliku ühendamisel piimatanki väljavooluotsiku külge. 30
- Kodeerimise ja dekodeerimise protsesse - Tingimusi teatud koodide rakendamiseks - Informatsiooni muundumist (ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel) - Informatsioonivoogude vastasmõju Kommunikatsiooni liike: Massikommunikatsioon Vahetu kommunikatsioon 1930.aastatel - Vahetust kommunikatsioonist erinev - Rühma kohalolek vastuvõtja ja erinevad - On pidev, katkestusteta ja seega vastuvõtutingimused kestev (võrreldes nt vahendatud, sh massikommunikatsiooniga, mis VRD: sõltub vahendaja kohalolekust, - Massirepressioonid töökorras olekust ja selle - Massikultuur kasutamisest) - Masstoodang
maksumenetluses toimub riigikeelena eesti keeles va kui pooled ei lepi kokku teisiti. Maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb reeglina katta kaasanud isikul; 3. õigus kasutada esindajat maksukohustuslane võib määrata lihtvolituse alusel menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; Esindatava kohalolek menetluses on kohustuslik, kui see tuleneb seadusest või menetluse asjaoludest. Esindaja ja esindatav võivad osaleda menetluses ka koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende lähikondlane või pereliige või on isiklikult huvitatud menetluse lõpplahendist või on muid kahtlusi ,mis tekitavad kahtlusi tema erapooletus; Taandamise võimalused:
See, kuidas laps ise tajub hindajat ja tema olekut, mõjutab tema reaktsiooni ja ka hindamise tulemusi. Lapsi tuleks hinnata kakskeelselt, st tema mõlemas keeles. Testis ja hindamisvahendid peaksid olema lapse tugevamas keeles, samuti ka suhtlemine. Testide läbiviimine nõrgemas keeles, jätab vale mulje lapse tegelikest võimetest. Tuleb jälgida, et testis kasutatav keel oleks asjakohane ja üheselt arusaadav. Kui lapsele ei ole võimalust pakkuda testi tugevamas keeles, on vajalik tõlgi kohalolek, kes suudab muuta hindamise õiglasemaks ja täpsemaks. Hindamises peitub oht, et see võib tuua jaluleaitamise abil mahasurumise. Kui hindamine hakkab lapsi eristama, võib sellel olla lapsele halvav mõju. See võib viia laste liigitamisele, mis omakorda paneb lapsi ennast kõrvaletõrjuvana tundma. Hindamine peaks teenima lapse huve, innustama meid töötama lapse huvides, mitte tema vastu. (Baker, 2005, 282-287.) Lisatoetused kakskeelsele lapsele
Teatris mängitav draama jäljendab suhtlemist konkreetselt. Episeerumine eepiliste struktuuride mõjulepääs dramaatikas (N Bertolt Brecht) · Sündmustiku epitseerumine lõpplahendusele suunatusest loobumine · Aegruumi epitseerumine ainet püütakse esitada võimalikult täielikult · Kunstilise kommunikatsiooni epiteseerumine loo sisese või välise jutustaja kasutamine o Kirjeldavad ja kommenteerivad remargid o Autori kohalolek (sildid jmt) o Eepilised struktuurid dialoogi sees o Näitlejad, kes vahendavad näidendimaailma ja pärismaailma o Näitlemisviis, mille puhul näitleja ei näitle vaid esitleb Dramaatiline teater Eepiline teater kehastab sündmusi jutustab sündmustest tõmbab vaataja kaasa, tarbides ta aktiivsust teeb vaatajast jälgija, äratab ta aktiivsuse
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
voodimärgamine jm.; probleemid kaaslastega suhtlemisel üksindustunne, teised näivad lapsikud, kergesti ärrituvus ja vihastumine; muutused iseloomus enesessetõmbumine või väljaelamine; pessimism tuleviku suhtes tulevik muutub lühikeseks; väärkäsitlused. Vaatleme leinaprotsessi ja abistamise iseärasusi erinevas eas lastel. Väikelastel on olulisim hirm saada mahajäetud, seetõttu on abis tähtis füüsiline ja psüühiline kohalolek. Ei tohiks teha elumuutusi, nt. kolida uude elukohta. Säilitada tuleks igapäevaelu rutiinid, nt. jätkata lasteaias- või kooliskäimist nii ruttu kui võimalik. Tuleb teada, et väikelastel esineb suhteliselt sagedamini kehalisi sümptomeid. Nad võivad emotsionaalsele pingele reageerida isegi palaviku või krambiseisunditega. Tuleks võtta ära süütunded (nt. võib laps mõelda, et ema suri sellepärast, et ta ei kuulanud sõna või tegi pahandust)
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS 1. Millised on töökorralduse elemendid? Kuidas töökorralduselemendid sisalduvad ametikoha töös, too sellekohaseid näiteid? Struktuuriüksused (Hooldusravi osakond) Ametikohad (Meditsiiniõde) Ülesanded (Patsientide terviseseisundi jälgimine ööpäevaringselt) Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprots...
1950. aastate alguses ilmnes, et lääneriigid kardavad NL- du otseseid ja kaudseid mõjusfääri suurendamise katseid. Sellest tulenevalt suurendasid NATO liikmesriigid oma jõupingutusi, et arendada edasi sõjalisi struktuure, mis olid vajalikud ühise kaitsekohustuse elluviimiseks. Sellest hoolimata jäi NATO poliitiliselt juhitavaks organisatsiooniks, mis teenis kõigi oma liikmete huve. Põhja- Ameerika vägede kohalolek Euroopas ei julgustanud NL-tu lootma õnnestunud kallaletungile, vaid aja möödudes said endistest vastastest hoopis liitlased. Aastal 1952 liitusid alliansiga Kreeka ja Türgi, aastal 1955 Saksamaa Liitvabariik ning aastal 1982 Hispaania. Lääne- Euroopa ja Põhja- Ameerika saavutasid enneolematu stabiilsuse taseme. Allianss koosneb 19 liikmesriigist, kuid tema tegevus on kõrgel tasemel ja tihedas partnerlussuhtes paljude teiste riikidega. Alates 1990
pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemisvormid – suuline, kirjalik, visuaalne (joonised, skeemid). Kahepoolne suhtlemine on edukas kui endale selgeks teha, mida ja milleks. Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg Edastajast tulenevad – psühholoogilise kontakti mitteloomine, arusaamatu väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt.
Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku
igaühe eest, kes muutub vaeseks, kui tuleb sõda. Ma palun Teid kogu südamest taotleda Jumala rahu, selle nimel kõvasti töötada ja leida mingi lahendus. Te mõlemad tahate esindada oma seisukohta ja hoolitseda oma rahva eest, kuid võtke palun kõigepealt kuulda teda, kes on maailma tulnud, et meile rahu õpetada. Teil on võim ja jõud hävitada Jumala kohalolek ja jumalasarnasus: Jumala mehed, naised ja lapsed. Palun kuuletuge Jumala tahtele. Jumal on meid loonud selleks, et oleksime armastatud tema armastusega, mitte hävitatud omaenda vihast. Lähimas perspektiivis võivad selles sõjas, mille ees me kõik hirmu tunneme, selguda nii võitjad ja kaotajad. Ent ükski võit ei õigusta kunagi nii paljude elude viletsust, valu ja kaotusi. Ärge unustage, et kõike seda hakkavad põhjustama Teie relvad.
jalaväerühma taktika, politseifunktsiooni-, õhuvaatlus-, kuulipilduri-, formeerimis-, ja teisi kursuseid. Pidevalt tõhustatakse ka väljaõpet dessandiohtike alade blokeerimisel ja mobilisatsiooni korraldamise alal..(M.Jürjo 2008, 22-23) Kaitseliidu arenguteesid: ·Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis · Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada. ·Kaitseliit kujundab end laiapõhjaliseks kodanikuühenduseks, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme. · Kaitseliidu eriorganisatsioonid arendavad vabatahtlike kaudu elanikkonna riigikaitselist kasvatustööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist. ·Kaitseliidul peab olema realistlik, täidetav ja mõõdetav ning territoriaalset eripära arvestav sõjaline ülesandepüstitus.
* Hommikul last lasteaeda viies ütle talle, et ta jääb nüüd siia teiste lastega ja sina tuled õhtul järele. Võid kirjeldada päeva, mis teda ees ootab. Laps peab teadma, et ta jääb lasteaeda ilma sinuta. Kallistage ja lahku! * Lepi õpetajaga kokku, et kui laps hakkab nutma, võtab ta lapse vajadusel sülle ja hoiab teda. Nii on sul rahulikum lahkuda. Luba lapsel nutta, see aitab pingest vabaneda. Reeglina rahunevad lapsed pärast vanema lahkumist üsna ruttu. Vanema kohalolek ja pikad läbirääkimised võivad anda põhjust rohkem nutta. Laps mõistab, et mida enam ta karjub, seda kauemaks ema temaga jääb. * Kui valutav süda ei lase hiljem oma töid teha ja lapse nutt kajab kõrvus, on hea, kui oled küsinud õpetaja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud, * Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ja otsustusvõimelisemad hommikune hüvastijätt läheb valutumalt.
Yuan dünastia ehk mongolite valitsemisperiood. Marco Polo külastab Hiinat. Pekingist saab pealinn. IX 1368-1644: Min dünastia periood. Traditsioonilise kultuuri tagasipöördumine. Eksport suureneb. Jesuiidid tulevad õukonda elama, X 1644- 1912: Qing dunastia ehk mandzude aeg. Muudetakse kardinaalselt traditsioonilist hiinlase välimust - surmanuhtluse ähvardusel peavad kõik mandzude eeskujul patse kandma. Jesuiitide kohalolek süveneb. XIX saj. eurooplastele avatud- tõlgitakse hiina kultuuri raamatuid. Hiinlased suunduvad Euroopasse õppima. Religioon, rituaalid ja sümbolid Hiinlaste arvates nende valduses olev maa Taeva Impeerium maakeral, ning pidades absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks. Eurooplase stereotüüp on ''meretagune kurat''. Kuradeid
Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 39.1. Vanasõnad: - Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena.
Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku
Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 39.1. Vanasõnad: - Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena.
kohutavalt üksi. Ja üksi ta sinna ka jäetakse.(Saarinen 1985) Kierkegaard võrdleb usku mõtlemise, armastuse ja vaimustumisega. Armunu on meeleheitlikult kinni on armastatus, hoolimata sellest, kas ta saab ta endale või mitte. Ta viskub armastatu poole, kes iga hetk võib kaduda. Ja see on tema, kes armastab just tema peab armastama oma armastust.(Saarinen 1985) Igaüks peab ise oma mõtteid mõtlema, oma rõõmusid rõõmustama. Aktiivne, isiklik, kõrvaletõrjumatu kohalolek on Kierkegaardile inimsuse kandvaks sisuks. Selline on eksistents isikus ja isiku jaoks, selline on eksistents, mis on nabanööri pidi minuga seotud. (Saarinen 1985) Suund on seest välja. Üksikisik peab valima usu hoolimata objektiivsest ebakindlusest. Usk on valik, ja ei saa olla miski muu kui valik. Kierkegaard tahab siduda inimese tema valiku ja usuga, kirgastada nende positsiooni, nende eksistentsi temale endale paratamatuna. Valik peab olema teadlik, see peab välja kasvama
13 8. Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva õppimise teema) · sotsiaalne taju; sotsiaalne mõju, konformsus · hoiakud ja stereotüübid · atributsioon SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi ja kommunikeeruvad Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste kohalolek (G.Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979); inimese elukogemus, reaalsed suhted, kultuur, milledest inimesel kujunevad mina-skeemid, mis suunavad inimese käitumist-mõtlemist-reaktsioone · Erinevad koolkonnad rõhutavad erinevaid aspekte: 1. Õppimispsühholoogia: mõtted, soovid, vajadused, hoiakud, motivatsioon on omandatud läbi kogemuse 2
Kohustused abikaasa ja laste ees on tema jaoks tähtsaimad. Tal on fenomenaalne omadus teha teistele head endast hoolimata. Oht peitub selles, et teised võivad kuritarvitada tema lahkust ja kindlust; ja ESI võib saada kodune ori. Siiski tema peale võib loota kui stabiliseerivasse tegurisse suhetes. Tema rahulikkus on ühenduses raudse kindlusega. Ta riietub ja tegutseb adekvaatselt leides sageli õige määratluse igale situatsioonile. Tema kohalolek on märgatav kuid mitte rõhuv. Peale esmast tutvumist tema kohta sageli öeldakse: "Meeldiv inimene". 10 · ILI Intuitiivseltloogiline introvert Intuitiivseltloogiline introvert on teadlase tüüpi mõistuspärane, intellektuaalselt uudishimulik, abstraktse ja teoreetilise mõtlemisega. Paistab silma hea probleemilahendajana, ideede ja olukordade loogilise analüüsijana
1. Sümptomid Peret, mis on kokku varisenud CCD tõttu, iseloomustavad järgmised samal ajal toimuvad nähtused [16] : · Koorumata vastsed mahajäetud pesas. Samas kui tavaliselt ei jäta mesilased pesasid maha, kuni kõik vastsed on koorunud. · Tarust võis leida nii mett kui ka õietolmu. Tavaliselt oleks see teiste mesilaste või muude organsimide poolt ära võetud. · Kuninganna kohalolek. Kui kuningannat ei ole kohal, siis taru sureks, kuna aga kuninganna oli olemas, peab põhjus mujal olema. Sümptomid, mis võivad eelneda kokkuvarisemise algusele: · Ebapiisav hulk tööjõudu, et peret üleval pidada. · Tõõjõud näib koosnevat noortest täiskasvanud mesilastest. · Pereliikmed on vastumeelsed sööma toitu, nagu näiteks suhkrusiirupit või proteiiniasendajat.
4. Rakendus 5. Kinnitus Silverstone ja Hirschi (1996) tehnoloogiate kodustamise kontseptsioon koosneb järgmistest etappidest: 1. Aproprieerimine – tehnoloogia valitakse välja ja sellele omistatakse mingi rakendus- või kasutusvaldkond. Sisaldab endas majapidamise otsust tehnoloogia kasutusele võtta või mitte võtta ja esialgseid otsuseid, kuidas seda teha kavatsetakse. 2. Objektistamine – tehnoloogiale luuakse kasutuskoht ja tema kohalolek majapidamises justkui objektistatakse. 3. Inkorporeerimine – tähistab faasi, kus tehnoloogiad integreeritakse elurütmi 4. Konversioon – tehnoloogiate tähendus on teisenenud, selles faasis defineeritakse tehnoloogia tähendused ja suhted majapidamise ning valise maailma vahel. Leah Lievrouw Lievrouw (2001) on infoteaduslikust põhimõttest arendanud edasi kodustamisega sarnast mõttekäiku, seostades sellega
Ta kuulutab, ründab ja norib, kui mõni teine filosoof arutaks ja paluks täpsustusi. Ta on subjektivist. Igasuguses objektivismis peitub taustal subjekt. Ta on võitlev filosoof. Filosoof ei kirjelda, mõista ega seleta, vaid loob, määrab ja otsustab; filosoof väänab reaalsust. Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks.“Nii nagu ma olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et sakslase kohalolek häirib mu seedimist.“ Ta vihkam masse ja masivaimu. Ta oli keerulise stiiliga ega hoolinud lugeja harvamusest. Ta on kirjanduslik filosoof. Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: “ Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk “saa tugevaks”, sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev...” Nietzsche tunnetusteooria – selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on
Nende alusel otsustame teiste ja oma käitumise üle. Enamikul juhtudel võib hoiakuid pidada otseseks tuletuseks inimesele omaste väärtuste kogumist. Maailma tajumisele vahepeal inimesed käituvad teistmoodi, kuna nad tunnevad, et maailm või keegi temast kõrgem isik sellist käitumist temalt ootab/soovib, kuna tema uskumused ja hoiakud on sellised. 21) Sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine. Sotsiaalne soodustamine on nähtus, et teiste inimeste kohalolek võib mõjutada ülesande sooritust, sageli paremuse suunas. Sotsiaalne looderdamine on inimese kalduvus mõnes olukorras pühenduda grupi ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites. 22) Sotsiaalse mõju seaduse sisu. Sotsiaalse mõju seadus koosneb kolmest tegurist tugevus, arvukus ja lähedus ning need tegurid määravad ära sotsiaalse mõju, mis igale indiviidile igal hetkel toimivad.
sa oled hull naq metsik hobune. kui sulle midagi ktte anda siis tuleb teada et sa teed sellega midagi ajuvaba. kui sulle keegi sitasti ytleb siis on teada et sa ytled midagi teravat vastu ja sind ei huvita ms ta arvab sellest. you are grazy(Kati minust) Ei vaiki ma minutitki enam Maailmas keegi pole sust kenam Su kaunid silmad, su helisev naer Neile meldes justkui seisma jks aeg Nnda armsalt liiguvad su huuled Kahjuks ainult unelmais neid suudlen Ei kusagilt leia teist nii armast Ei kusagilt leia teist su sarnast *piisab hest valest sammust ja ilus muinasjutt vib saada inetu lpu. *nn on kui tuul - vahel puhub, siis jlle mitte. *aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mtsib nad tugevasti kinni.(et hel peval saaks keegi uuesti lahti rebida ning neile soola peale raputada.) *ilus oled alati, kui su hinges on armastus.Armastus ongi hinge ilu. *elu on liiga lhike. tuleb rkida ainult nendega, kes seda vrivad. *piisab vaid hest naratusest vi ilus...
I Tähelepanu väljendamise oskused- Tähelepanu väljendamist võib nimetada kogu kehaga kuulamiseks. 1. Sobilik kehakeel (keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoid, sobiv kaugus, liigutuste muutumine sünkroonseks rääkijaga, silmside, hoidumine närvilistest zestidest ja liigutustest, muuga tegelemise ning mujale vaatamise jne.) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal) II Jälgimisoskused- Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teisele mitte teele ette jääda, et uurida , millisena rääkija ise oma olukorda näeb. 1. Ukseavajad So. selline üleskutse rääkimiseks, mis ei sisalda sundi. o kehakeele kirjeldus o üleskutse juttu jätkama
äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis hoiab ära luteolüüsi Seal toodab embrüo estradiooli, mis annab emasloomale signaali tiinestumisest ja stimuleerib müomeetriumi kotraktsioone, et tagada loodete ühtlane jaotumine emakas. Hobusel tagab loote kohalolek emakas selle, et luteolüüsi ei toimu. Lisaks on vajalik embrüo ränne 1 emakasarvest teise 12-14x päevas vahemikus 12-14 tiinusepäeva. Kuna embro on põisjas (mitte lintjas), on see vajalik signaali viimiseks endomeetriumi rakkudeni. - pärast 5 päeva tekib sügoodist moorula (diferentseerumata), pärast 7 päeva blastotsüst – need toimuvad veel zona pellucida sees. Blastotsüst on sfääriline, eristatavad on kaks eradi
Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, · keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine · teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine,
ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, psühholoogiline kontakti puudumine – partnerid pole ühel emotsionaalsel lainel, ei mõista ega usalda teineteist, vihastamine, solvumine jt. negatiivsed reaktsioonid, valetamine vassimine ning halb keskendumisvõime ja nõrk tähelepanu, tõrjuv hoiak partneri suhtes. Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid, suured staatusevahed ja kõrvaliste isikute kohalolek. Igaüks teab, et pealesunnitud sotsiaalsed kontaktid mõjuvad kurnavalt. Koormav on ka see, kui üheskoos olevad inimesed ei leia enam kõneaine jätku ja vestlusesse saabub piinlik vaikus (Elenurm jt 1997: 40). Kuidas hoida ja luua häid suhteid teiste inimestega: tunne tõelist huvi inimese vastu, see on talle parim tunnustus, võimalda kaaslasel palju rääkida, eriti iseendast. See julgustab ja innustab teda ning rajab alguse paremale mõistmisele,
· lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; · kõrgendatakse häält; 4 · süüdistatakse teisi; · nägeletakse pisiasjade pärast; · teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; · püütakse kolleege leeridesse jagada; · pealekaebamine, ässitamine, laim; · vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm,
hinda suhtlemise efektiivsust vastukaja Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks,
edasi või teha midagi muud. 8.Tagasiside – toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale, sellega sulgub infoahel, tagasiaside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis kohale ja võeti kasutusele Keskkonnast ja olukorrast tingitud: müra sidekanalis (halb kuuldavus, nähtavus, halb käekiri), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine), suhtlejate staatusevahed, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine, pika monoloogi pidamine, piirdumine ainult kõige olulisemaga kujundlike detailide ja pikenduste ärajätmine, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel (jälgitakse
7. Kokkuleppeni mittejõudmine 8. Loogika või arusaama viga- teine ei käitu vastavalt ootustele (Randmann. L) 1.2 Konflikti tunnused 1. Kõrgendatakse häält 2. Süüdistatakse teisi 3. Nägeletakse pisiasjade pärast 4. Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid 5. Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada, intrigeerida, kaevata, ässitada, 6. Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt 7. Jäine viisakus 8. Apaatia, üldine loidus, passiivsus (Randmann. L) 1.3 Konfliktide tüübid 1. Akuutsed konfliktid- enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. 2. Kroonilised konfliktid- pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu. 3. Latentsed konfliktid- konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub
tegevustest. Kuna töö iseloom seab ette mitmed töökeskkonnaalased nõuded (valgustus, töövahendid jm), tuleks see analüüs läbi viia enne teisi. Töötamiskoha analüüs vaatleb töötamiskoha füüsilisi elemente nagu monitori asetus töötaja suhtes, töölaua ja töötooli reguleeritavus jne. Kõiki neid komponente hinnatakse lähtudes konkreetsest töötajast, kes sellel töötamiskohal töötab. Töötaja kohalolek on hädavajalik. Töökeskkonna analüüs vaatleb ja hindab töötamiskohta ümbritsevat keskkonda (hõlmates tegureid nagu valgustus, õhutemperatuur, müra jms, mis võivad mõjutada töötaja mugavustunnet või tööülesande sooritamist). Organisatoorne analüüs tegeleb küsimustega töökorralduslikul ja ettevõtte tasemel (siia kuuluvad näiteks töögraafikud, ületunnid, töö- ülesanded jne, mida tavapäraselt käsitletakse „töötingimustena“)
teadmiste ja oskuste läbi Klassifikatsiooni protsess sisaldab: • Ehituse dokumentide ülevaatust, veendumaks ehitatava laeva vastavuses reeglitele • Surveiori kohalolekut laeva ehituse juures, veendumaks, et laev ehitatakse reeglitele vastavalt • Surveiori kohalolekut tähtsamate komponentide valmistamise juures, nagu näiteks terase valmistamise, peamasinate, abimasinate ja metalli valude juures, veendumaks reeglitega vastavust • Surveiori kohalolek käigukatsetustel ja muudel süsteemide katsetustel enne laeva kätte andmist omanikule, veendumaks reeglitega vastavuses olekut • Kui kõik eelnev on vastavuses, võib laeva valmides taotleda klassiühingult laevale klassi määramist ja kui kõik on nõuetele vastav, laev selle ka saab 7. Kirjelda laevale mõjuvaid üldiseid jõude Raskusjõud Keha igasse punkti mõjub raskusjõud, nende mõjupunkti saab taandada ühte kohta, mida nim raskuskeskmeks
Värbamine ettevõttest väljastpoolt (välimine värbamine). Võimalik on moodustada ka segapaneel => mõlemad värbamistüübid. Sisemine värbamine Kandidaadid valitakse kontori, tsehhi või laboratooriumi töötajate seast. On soovitav vältida neid inimesi, kes on liiga seotud uuritava produkti tootmisega, sest nad võivad põhjustada tulemuste eba-objektiivust. Meetodi eeliseks on paneeli sujuvam töö, kuna paneeli liikmete kohalolek on kindlustatud. Puuduseks on assessorite raskem asendamine ja mõjutatavus ettevõtte toodangu tundmisest tulenevalt. Välimine värbamine · värbamine kuulutuste kaudu; · arvamusküsitlusasutused; · ettevõtet külastavad inimesed; · personali tutvusringkond. Välimise värbamise eeliseks on lai valikuvõimalus, valimine on lihtsam mittesobivuse korral pole riski inimest solvata, võimaluse rohkus. Lõplikku sensoorsesse paneeli peaks kuuluma vähemalt 10 valitud assessorit
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsrukts...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
