Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kohalikel" - 379 õppematerjali

kohalikel on ka mitte kodanikel, kes elavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil. Kandideerimis õigus on ainult Eesti kodanikel riigikokku saab kanditeerida +21 ja valda +18. 3.majoritaarne- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimis ringkonnas kõige rohkem hääli (inglismaal) 4.proportsionaalne- iga partei saab parlamendis kohti võrdeliselt, kogu riigis kogutud häälte arvele.
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik ­ sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne. Tr. liik Transpordiliigi eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam? Autotransport Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained, Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel heitgaasid keskkonnakahjulikud. vahemaadel ja kohalikel vedudel. Raudtee-transport Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge. Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad. ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Tihedasti asustatud piirkondades Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja reisijate kiirveod.

Geograafia → Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Korvpall

Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. Riietus - korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust. Meeskonnad - korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab

Sport → Kehaline kasvatus
179 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Uurimistöö:Kaitseliit ja selle vajalikkus

1934.aastal võeti veel vastu ka Kaitseliidu kodukord, mille eesmärk oli koguda kõik juhendid ja määrused üheks dokumendiks. (M.Laanemets, R.Viljat, 2008, 8) 1934.aasta 12.märtsil kutsus riigivanem Konstantin Päts taas sõjavägede ülemjuhataja 6 ametisse Johan Laidoneri. Laidoner kehtestas samal päeval terves Eestis 6-kuulise kaitseseisukorra. Kaitseseisukord kehtestati tänu sellele, et kohalikel valimistel oli võitnud Vabadussõjalaste Liit ja oli arvata, et nad võidavad ka Riigikogu ja riigivanema valimised. Päts ja Laidoner ei tahtnud lasta sellel juhtuda ja kehtestasidki kaitseseisukorra. Kaitseseisukord ei jätnud puudutamata ka Kaitseliitu, nimelt tuli 1.juuniks 1934.aastal puhastada kogu Kaitseliit vapsidest (Vabadussõjalaste Liidu liikmed). Kokku arvati 1934.aastal Kaitseliidust välja 1031 liiget.(Silla, 2002, 15) Peale Laidoneri ja Pätsi riigipööret

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Eesti ajalugu 1920-1940

Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ­ ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20. eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid ­ riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja vallavolikogudel ja ­valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. 1920. aastal valiti Riigikogu esimene koosseis

Ajalugu → Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas

SEB maijooksus 2 ning SEB sügisjooksus 2. 12. klasside neidude populaarseimaks jooksuks on Paide ­ Türi rahvajooks. Küllaltki palju osaletakse ka teatejooksudel. 12. klasside noormeeste osatähtsus on kõige suurem teatejooksudes ning seejärel on küllaltki suurel tähtsusel osalemine koolisisestel pikamaa distantsidel. Kokkuvõttes saab öelda, et gümnaasiumi astmes on küllaltki suur osalus erinevatel jooksuüritustest. Osalejad peavad oluliseks osalemist kohalikel jooksuvõistlustel. Nad ei pea esmatähtsaks tulemust, vaid osalust, mis toob kaasa rahulolu. 2.3. Teadlikkus venitusharjutuste tähtsusest 10. klassis venitusharjutuste vastasid 19 neidu, et nad venitavad alati peale jooksmist või võistlusi. 11 neidu ei pea venitusharjutuste tegemist peale jooksu vajalikuks. Peamiselt teevad 10. klasside neiud venitusharjutusi säärtele. Paljud ei pea venitusharjutusi tähtsaks, sest nad ei harrasta jooksmist, vaid tegelevad jooksmisega

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

õpiraskuseid. Inglismaal käivad erikoolides vaid 1% kõigist erivajadustega inimestest. Esimeseks kooli valikuks HEV õppijale peab alati olema kohalik- või eelistatult tavakool. Siiski kui see kool ei ole sobilik, ega vasta õpilase vajadustele, võib ta õppida ,,ressurssidega" koolis (koolis, mis saab garanteerida vajalikud ressursid ja kogenud töötajaskonna vastamaks erivajadustega õpilaste vajadustele). 1.2. Õigussüsteem Haridusseaduse (1996) järgi on kohalikel omavalitsustel (KOV) järgnevad kohustused: Selgitada välja haridusliku erivajadusega (HEV) lapsed; Võimalus hinnata nende vajadusi, võttes arvesse haridus-, meditsiini-, psühholoogilised ja muud tegurid; Võimalusel kaardistab need vajadused ja leiab vahendid nende vajaduste täitmiseks. KOV peavad koostama ja avaldama HEV alase poliitika, mis näitab kuivõrd kätte saadav on HEV õpilasele riiklik õppekava

Pedagoogika → Eripedagoogika
99 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Ostujuhtimise eksami konspekt

Loeng 1 Tarneahela komponendid: toormaterjal, komponendid, tootja, hulgimüüja, jaemüüja,tarbija Tarneahela juhtimise alla kuulub kõikide osade juhtimine a la kliendisuhted, teenindus, nõudlus, tellimuste täitmine, tarnijasuhted, tootearendus, tagastus. Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu...

Logistika → Ostujuhtimine
79 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Haridussüsteem Suurbritannias

20 KOKKUVÕTE Aastasadade jooksul väljakujunenud inglise haridussüsteem pole tänapäevani üle elanud suuri muutusi. Uurmistööst sain teada, et haridussüsteemi pikajaline areng Suurbritannias on viinud praegusel hetkel selleni, et palju otsustusõigust on antud kohalikele omavalitsustele ning koolidele endale. Riiklikul tasandil väljatöötatud õppekavad on üldisemat laadi, kohalikel omavalitsustel ja koolidel on võimalus kasutada erinevaid õppemetoodikaid, viia õpetamise kiirus ja tase vastavusse õpilaste võimetega. Nagu igas süsteemis, peab ka haridussüsteemis olema tasakaalus vabadus ise otsustada ja kontroll tegevuse üle. Koolis toimib oma sisekontroll. Kohalik omavalitsus kontrollib koole oma territooriumil, lisaks teostab sisulist kontrolli ka kohalik kooliringkond, kes annab aru piirkondlikule haridusministeeriumile. Seega on koolidel

Keeled → Inglise keel
80 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

Britanniasse, luues anglosaksi rahva. Taani samas sai rahvatäiendust Kesk-Euroopast. SKANDINAAVIA ÜHISKOND o Elatusid peamiselt põlluharimisest ja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuigi erilist klassierinevust ei olnud, eksisteerin õrn ülikkond, mis aja arenedes kasvas. Inimesed olid valdavalt vabad, elati suurte taluperedena, mille peaks oli taluperemees ehk bond, kes käis kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna koosolekutel ehk alltingidel. Peredes oli ka orjasid ehk trääle. o Rikkamate bondide seast valiti maakondade ja nende liitude valitsejad ehk konungid. Seeläbi kujunes Rootsis kaks suuremat hõimuliitu ­ põhjapoolsed svealased ja lõunapoolsed götalased, see ei tähendanud püsiva riikluse olemasolu. Kogukonnad olid sõltumatud, ning konungid jätkasid rikkuse ja võimu pärast võitlemist.

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti Vabariik

määruse alusel. EESTI KAASAEGNE OMAVALITSUS Omavalitsusüksusteks on vald ja linn. 2006. aasta seisuga on Eestis 32 linna ja 194 valda. Esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Hääletamisõiguslikud on püsivalt kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18aastased Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht on vastavas linnas või vallas. Samuti on kohalikel valimistel hääleõiguslikud Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kes elavad siin alalise elamisloa alusel, kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas või kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisloa alusel. Kandideerimisõigus on vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on antud vallas või linnas. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Volikogud on minimaalselt seitsme või enamaliikmelised

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
58
docx

KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS

Sama aasta veebruaris kehtestati veel üks detailplaneering, millega anti ärimaale ehitusluba. Lisaks kehtestati veebruaris ka detailplaneering, millega määrati ehitusõigus äri-, majutus- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks, sh ujula ja jäähalli püstitamiseks ning planeeringuala liikluskorralduse lahendamiseks. Käesoleval hetkel on eelpool nimetatud hoone ehitusjärgus ning selle valmimist ootavad elanikud kannatamatult, kuna seni on kohalikel sisesportimisvõimalused Jõhvi spordikoolihoones. Uutele korterelamutele aga detailplaneeringuid ei ole kehtestatud. Viimane uus korterelamu ehitati 2007 aastal. Antud korterelamu m2 hinnad käesoleval hetkel algavad 1084 € / m2. (üldpind 72,9 m2). Majas on 32 korterit6 ning kinnisvaraportraali www.kv.ee ja www.city24.ee andmetel on selles majas müügis 3 korterit. Jaanuaris 2015 aastal kehtestas Jõhvi vallavalitsus detailplaneeringu Tartu mnt 11b

Varia → Kinnisvaraturundus
25 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt

Nii näiteks Uus Meremaa standardi järgi (Cranswick, 1995) loetakse villa väga heaks, kui pikkuse variatsioonikoefitsient on väiksem kui 12%, heaks kui see on 13...20% ning villa peetakse pikkuselt ebaühtlikuks kui see ületab 21%. Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasutusotstarve on laiem. Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmenteerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab villa kolletumist

Põllumajandus → Lambakasvatus
243 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Island

­ see on mädamuna oma! Mõni jõgi on võikalt piimjat ja helesinist värvi, aga väidetavalt puhta veega. Hoopis rahutud kuumaveeallikad lausa purskavad. Sõna "geiser" ongi tulnud islandi keelest. Sellist nime kannab siinne suurim purskav kuumaveeallikas. Tõsi küll, nüüdseks on ta puhkusel ja enam vett 80 meetri kõrgusele ei lennuta. Küll aga rõõmustab turiste Strokkur, mis saadab mürina saatel iga viie minuti tagant veejoa 35 meetri kõrgusele. Minul oli Islandil veidi kõhe, aga kohalikel väidetavalt mitte. Külmavärinaid tekitas nõue kohaliku lubjatehase töötajatele ­ jätta auto näoga sõidusuunas, muidu ei jõua purskava vulkaani eest põgeneda. Mõne aasta eest vaadati pealinna kinosaalis kuulsat vulkaanisõud, kui maa värisema hakkas ja inimesed (turistid) oma tugitoolides kiikusid ja hüplesid. Keegi ei ehmatanud, sest pidasid seda programmi osaks. Vulkaanid on ka liustike all. 1996. aastal pursanud vulkaan tekitas liustiku sulamise

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat Vana-Rooma kohta

ka ennast ise seal ära tunda. Ka süseedki olid võetud igapäeva koomilistest situatsoonidest. Kasutati erinevaid ihneid vanamehi, rumalaid noori, lõbutüdrukuid, orje, üleolevaid sõjamehi jne. Kasutati roppu ning ebaviiskat kõnekeelt. 63.a. eKr vallutas Rooma väejuht Pompeius Palestiina ala. Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis. Juudid olid monoteistid ja seepärast ei nõutud neilt Rooma jumalate austamist. Kohalikel valitsejatel olid esialgu küllaltki suured õigused. Hiljem määras keiser Augustus Juudamaale asevalitseja ­ prokuraatori. Juudid olid juba pikka aega oodanud messiat ehk Taaveti soost päästjat, kes taastab juutide muistse hiilguse ja lõpetab juutide hädad. 1.sajandil tegutses Palestiinas juudi rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas, et peatselt on saabumas jumalariik. Ta väitis, et jumalariiki pääsemiseks on kõige olulisemad siiras usk, jumala- ja ligimesearmastus

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse

saj ­ üle 400 000 mündi; Ermitaaz ­ 1760 ­ 1 000 000, kõige suurem; Briti muuseum ­ 1753 ­ 650 000 münti; Kuninglik mündikabinet (Stockholm) ­ 500 000 münti, see on Eesti jaoks oluline, kuna seal on ka Eesti aardeid ning Eestis löödud münte; Berliini mündikabinet - Brandenburgi kuurvürst Joachim II ­ 400 000 münti. Eesti suurim mündikogu on TLÜ AI müngikogus on veidi üle 100 000 mündi. Väiksemaid mündikogusid on ka kohalikel muuseumidel. Näiteks Tartu Linnamuuseumis on ühe kollektsioneerija kogu. Kuna kogujaid ning kollektsioone tekkis juurde, siis tekkisid 15. sajandil ka mündikaupmehed. 16. sajandi lõpust on teada ka mündioksjone. Hakkasid ilmuma ka antiikmünte käsitlevad õpikud ning kataloogid, mis õpetasid, kuidas neid ära tunda jne. Varaseimad mündikataloogid: Jean de Berry, Berry hertsogi kataloog; 1465 Medicite kogu kataloog.

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist
thumbnail
28
doc

KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960

Põhiülesanne oli sõjas kannatanud piirkondade majanduse taastamine ja sõjaeelse taseme saavutamine. Sõjaeelne tase saavutati juba 1946. aastal. Ehitati palju uusi tööstusettevõtteid. Kuid tööstuse arendamisel ei lähtutud Eesti enda vajadustest, silmas peeti vaid NSV Liidu tervikhuve. Paljude Eesti asutavate tehaste tarvis toodi tooraine Venemaalt ja sinnasamasse veeti tagasi ka toodang. Näiteks suur sõjatehas "Dvigatel" oli nagu riik riigis, mille üle Eesti kohalikel juhtidel polnud sõnaõigust. Tööstuse kiire arendamine kätkes eesti rahvale ohtu. Pidevalt kasvas tööstus nõudis üha rohkem töölisi. Eestlastest endist ei jätkunud, tööjüudu hakati sisse tooma Venemaalt. Kuna elamistingimused Eestis olid veidi paremad kui mujal NSV Liidus, tuldi siia meelsasti. Selle tagajärjel hakkas eestlaste osakaal rahvastikus kiiresti vähenema. Kaubakäive pidi kasvama viisaastaku lõpuks võrreldes 1940. aastaga 28 protsenti,

Majandus → Kaubandus ökonoomika
66 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

see nii ilmne kui Brasiilias ja selle rahvuslikus tantsus sambas. Sambas on eri tantsud eriti lähedalt seotud ning jagavad sarnas ajaloolist tausta. Pärast Brasiilia anastamist kolisid sinna paljud portugallased ning tõid endaga kaasa oma kodumaa muusika ja tantsud. Lõuna-Ameerika riikide koloniseerimise tagajärjel sai alguse orjade sissevedu Aafrikast. Selle tule,musel sai Brasiiliast riik, kus on segunenud kolm kultuuri. Kohalikel Brasiilia indiaanlastel on oma iidne religioon, mis meenutab voodood, ning oma religioossed tantsuseremooniad ja muusika. Sissetungijad kohtlesid pärismaalasi väga halvasti, mistõttu nende kultuur ei ole tänapäevaseid tantsuvorme eriti palju mõjutanud. Kõiksugu kultuuride segunemisel tekkisidki Portugali traditsiooniline tants ja muusika. Peamiselt on Brasiilia muusikat ja tantsu mõjutanud orjade sissevool. Mustanahalised tõid endaga kaasa oma traditsioonilise muusika ja tantsud

Kategooriata →
39 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõtte...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Jooksukiirus ja selle arendamine

vastupidavust, arenevad suurel määral ka inimese koordinatsioonilised võimed. (4) 11 2. TREENINGMETOODIKA Sügis 2015 treeningud algasid ettevalmistusperioodiga septembris. Ülesanne oli organismi järk-järguline ettevalmistamine intensiivsemateks ja mahulisemateks treeninguteks. September oli nii-öelda "sisseelamise" kuu, mil harjutada tuli neli korda nädalas, et keha harjuks treeningutega. Oli ka võistlemist kohalikel spordikooli võistlustel. Ettevalmistusperioodi eesmärk oli jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine, liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine, lihasvastupidavuse arendamine, jooksutehnika täiustamine (jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel on olulised tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused). September ­ oktoober: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. Jooks: Krossijooks ühtlases tempos 1-3 km Fartlek (jooksumäng) kuni 1 km

Sport → Treeningu analüüs
14 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

17. sajand Rootsi aeg

väiksemad sadamad kaubandusele suletaks. Tallinn saavutas küll korraks oma tahtmise, kuid De la Gardie'd kasutasid oma mõjuvõimu Rootsi valitsevates ringkondades, ning neil õnnestus Haapsalu taas kaubandusele avada. Kõigile püüdlustele vaatmata ei saanud Rootsi ajal Haapsalust kuulsat kaubandus­ ja sadamalinna. Esiteks olid siinsed sadamaolud üsna halvad -- suured laevad ei pääsenud madala lahe tõttu sadamasse sisse. Teiseks polnud kohalikel elanikel kaubanduse arendamiseks vajalikku hulka raha ega kogemusi. Sellele vaatamata oli kohalik kaubandus üks haapsallaste peamisi elatusallikaid. Võõrastel oli keelatud Haapsalu ümbrusest põllusaadusi ja kala kokku osta ja talupojad pidid oma ülejäägid Haapsallu turule tooma. Kauplemine, alkohoolsete jookide müügiks valmistamine ja leiva küpsetamine olid lubatud ainult Suurgildi liikmetele

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

liberaalsema mõtlemisega uusliikmetelt. Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning teised Mandri- Euroopa riigid ei ole nõus oma põllumeeste toetusi drastiliselt kärpima. Järelikult tuleb kulusid vähendada muudes valdkondades. EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS JA TÖÖKEELED Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 14 vaba liikumine EL-i piires 15 valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 16 Diplomaatiline kaitse ­ ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 17 Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles).

Ühiskond → Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Fiskaalpoliitika

2006.a. tõsteti miinimumkohustuse aluseks olev summa 1400 kroonini, 2007 aastal 2000 kroonini kuus ja 2009 tõstetakse see eelneva aasta kuupalga alammäärani. 2006 a lõpus pesnionikindlustuse reservi kantud 5,7 miljonit krooni saab kasutada järgnevate perioodide puudujääkide katmiseks. (Riigieelarveseadus 2008- 2011) Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas on varasematel aastatel valitsusektori fiskaalpositsiooni halvendanud, kohalikel omavalitsustel on õigus teha iseseisvaid eelarvelisi otsuseid. Kohalike omavalitsuste eelarvetasakaal on kõige enam mõjutatud Tallinna linna eelarveotsustest. Aastast 2004 on Tallinn suutnud eelarve pudujääki vähendada. Kiire majanduskasv tõi 2006. Aastaks eelarvetuludena 20% kasvu. Edasiseks loodetakse jätkuvat tasakaaalu. (Riigieelarveseadus 2008-2011) Eesti vabariigi eelarve poliitika üks osa on haridus- ja teaduspoliitika. Seoses negatiivse

Majandus → Majandus
227 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta

head nime. See on Eestis inimväärikuse garantiiks. 11.Valimiste üldmõisted. PS §60 kohaselt on valimised Eestis vabad, üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed ning leiavad aset proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Vabad valimise tähendavad igaühe õigust oma paremal äranägemisel osaleda valimistel kandideerides või valikut tehes. Valimiste üldisus tähendab seda, et peale põhiseaduses nimetatud erandite on osavõtt valimisteks avatud kõigile riigi kodanikele, kohalikel valimistel ka mittekodanikele ja EL liikmesriikide kodanikele. Valimiste salajasus tähendab seda, et need peavad aset leidma tingimustes, milles ei ole võimalik kõrvalisel isikul tuvastada valija poolt tehtud valikut. Valimiste ühetaolisus tähendab seda, et kõik valimistel osalejad teevad oma otsuse ühesugustes tingimustes Valimiste otsesus tähendab seda, et lõpliku valiku tegemiseks ei valita otsust vahendavaid

Õigus → Õigus
66 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest. Eestis ekspordile tolle kehtestatud ei ole. Alates 2000nda aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis enamsoodustusreziimi tollimaksu seadus, mille kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad. Lisaks eelpool loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada mitmeid erinevaid makse. Sellisteks maksudeks on näiteks isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, reklaami- ja kuulutusemaks ning teede ja tänavate sulgemise maks.

Majandus → Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksam

Tr. liik Transpordiliigi eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam? Autotransport Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel. keskkonnakahjulikud. Raudtee- Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge. Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transport Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga transpordivahendid, maavarad. tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.

Geograafia → Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse. Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Gordon Brown. Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e. munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. 11 Tallinna Volikogu esimees Toomas Vitsut ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

veebruaril Kallaste Karakatitsat (Lisa 1). See on üritus, kus peipsi mehed toovad välja omaehitatud masinad inimestele vaatamiseks. Samas võiks vabalt antud üritust laiendad. Teha võistlusi karakatitsate omanikele ja ka külastajatele. Talvel külastavad piirkonda ka lätlased. Neil on märtsi algul isegi omavaheline võistlus „Läti kalurid“ (Koppel 2014). Konkreetse kasutuseta on jalgpalli väljak Kasepää küla keskel. Samas võib seda avalikult kasutada. Nimelt kohalikel noortel huvi jalgpalli vastu on. Seda näitab igapäevane jalgpalli toksimine suvel (Sorgin 2014). Seega võiks seal suvel vabalt korraldada näiteks noortele jalgpalli laagreid. Samuti on piirkond vaheldusrikas. Seal on segunenud eesti ja vene kultuur. Sellest lähtudes võiks laagrid olla nii jalgpalli oskuste kui ka vene ja eesti keele omandamise poole pealt küllaltki atraktiivsed. Võimalus oleks suvel jalgpalli väljakul ka erinevaid võistlusi pidada. Näiteks sel aastal

Turism → Turism
32 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

alkoholi/piirituse müük ja nende turustamise koht oli kõrts. Turistile saab täna töötava kõrtsina soovitada Altja kõrtsi Lääne-Virumaa, kõrtsihoonena aga Vastseliina linnuse külastuskeskust. Kõrtsid sarnanesid ehituslikult talupoegade rehielamule, eristuseks ukseesised sambad. Kõrtsid kuulusid tavaliselt mõisnikule, kellele nad muutusid tähtsaks kasusaamise allikaks. Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu, uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad

Turism → Turismigeograafia
18 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Theresa May. Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Ka meil ei juhi riiki president Kersti Kaljulaid, vaid peaminister Jüri Ratas. Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks ehk MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel ehk munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla 16-aastased ja vanemad kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse neljaks aastaks. Tallinna Volikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Tallinna linnapea Taavi Aas Volikogu määrab volikogu esimehe (kes on nagu president riigis) ning ka linnapea ehk meeri

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning teised Mandri-Euroopa riigid ei ole nõus oma põllumeeste toetusi drastiliselt kärpima. Järelikult tuleb kulusid vähendada muudes valdkondades. EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS JA TÖÖKEELED Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 1) vaba liikumine EL-i piires 2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ­ ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles).

Ühiskond → Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Arvuti viirused - referaat

Kohe peale süsteemi nakatamist võttis Melissa MS Outlooki aadressiraamatust 50 esimest adressaati ja saatis neile oma koopiad, tehes seda kasutaja nimel, kuid märkamatult. Melissa autor tabati, selleks osutus 31-aastane New Jerseyst pärit programmeerija David L. Smith. Smith mõisteti 9. detsembril süüdi ja karistati 10-aastase vangistusega ning 400 000 dollarilise trahviga. 20 Leiti ka viiruse CIH autor ­ Taiwani Tehnoloogiaülikooli üliõpilane Cheng Ing-hau, kuid kuna kohalikel firmadel tema vastu kaebusi ei olnud puudus politseil alus tema arreteerimiseks. 7. mail tungisid viirused graafikapaketi CorelDraw valdustesse. Skriptikeeles kirjutatud viirus Gala oli esimeseks viiruseks, mis suutis nakatada nii CorelDraw enda, kui ka Corel PhotoPainti ja Corel Ventura faile. Suve algul puhkes ohtliku võrguussi ZippedFiles epideemia. Viirus kujutas endast EXE-faili, mis peale süsteemi juurdumist hävitas mõningate populaarsete rakenduste failid

Informaatika → Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

Julius Kuperjanov

eest pelgu Tallinnas. Kirjanduses on mainitud Järva ja Petseri maavalitsuse esimehi, kes pagesid omavoliliselt teenistuskohalt, levitades kuuldusi Paide ja Petseri langemise kohta Punaarmee kätte. Taolise juhtumite vältimiseks andis ülemjuhataja korralduse, mis lubas vallaametnikel - 14 - taanduda maksimaalselt kuni kümme versta kaugusele rindest ning maakonnaametnikel mitte kaugemale kui diviiside staapide juurde; kohalikel kaitseliitlastel aga kästi ühineda rahvaväe üksustega. Kuid ka Ajutisel Valitsuses, Maanõukogus ja rahvamäe juhtkonnas valitsesid pessimistlikud meeleolud. Kuivõrd rindelt tuli iga päev Hiiobi sõnumeid, siis tugevnes paratamatult veendumus, et ainsaks pääseteeks on välisabi saabumine. Iseloomulik oli selles suhtes Maanõukogu 17. detsembril erakorraline koosolek, millel vaeti Eesti kaitsevõimalusi.

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

a. alustas Saksa valitsus kolimist Bonnist ajaloolisse pealinna Berliini, kus kevadel valmis 600 miljoni marga eest remonditud Riigipäevahoone. Esimene Bundestagi istung toimus uues hoones 6. septembril 1999. a. 2002. a. parlamendivalimised võitis taas G. Schröder. Kuid nagu näitasid 2004. a. kohalikud parlamendivalimised, on Saksamaal ohtralt vastuolusid tekitanud Schröderi tööturureform ja immigratsioonipoliitika. Selle tulemusena korjasid Saksimaal ja Brandenburgi liidumaa kohalikel Maapäeva valimistel suurparteide kõrval hulga rohkem hääli kui eelmistel valimistel nii parem- kui vasakäärmuslikud erakonnad. Eriti sokeeris avalikkust Saksimaal 9,2% häältest ning 12 kohta parlamendis kogunud saksa Natsionaaldemokraatliku Partei (NPD) edukas esinemine (eelmistel valimistel vaid 1,4% hääli). Paljudes maaringkondades suutiski NDP koguda sotsiaaldemokraatidest rohkem hääli. Teine paremäärmuslik partei on Saksamaa rahvaliit (DVU), olles nüüd Maapäeval

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform. Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. 15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament. Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord 1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret. 1930 jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis. Põllumajanduslik tootmine vähenes ja hinnad alanesid, mis viis paljud talud pankroti. Turustamisraskuste ja hindade languse tõttu piirasid tootmist ka tööstused. Kasvas ulatuslikult tööpuudus. Jaan Tõnissoni valitsus devalveerib 1933 krooni 33% võrra.

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA

aasta Isamaasõjast Baltikumis. Kirjeldas aga sellele eelnevalt ka Balti provintside ajalugu 18.saandil. Baltikumi liitmine oli möödapääsmatu sündmus. Akadeemiline ajalookirjutus: 19.saj lõpukümnendeil vajutas vene-balti ajalookirjutusele oma pitseri venestatud TÜ, haridussüsteem ja kohalik valitsusaparaat. Ehkki venekeelse TÜ ajalooprofessorite hulgas oli terve rida silmapaistvaid teadlasi, olid nende huvid Baltikumikauged ja vaid üksikjuhtudel võeti sõna kohalikel teemadel. Aleksander Brückner (1834-1896) – esimene TÜ aj.prof, keda võib tema saksa päritolule vaatamata osalt ka vene historiograafiasse kuuluvaks lugeda. Oli Peterburist pärit. Tema peateemaks oli Venemaa europiseerumine 17-18 sajandi. Oli Õpetatud Eesti Seltsi liige. Oli läänemeelne (pro saksameelne). Anton Jassinski (1864-1933) – uuris Tsehhi varakesaega ja agraarajalugu. Oli TÜ üldajaloo professor. Taunis sakslust. Rõhutas, et Liivimaa langemise põhjsued

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis

Henriku kroonikas on materiaalne moment kaalukas. Andamite määramine ja kogumine on samuti kesksel kohal. Vallutajad, eriti Kristuse sõjateenistuse vennad Liivimaal, aga veel enam Saksa ordu Preisimaal, kandsid hoolt, et pärisrahvail ei tekiks feodaalseid võimukeskusi. Vastasel juhul oleks ristiusustamine läbi viidud riigivõimude poolt rahulikul teel, aga see oleks võtnud rüütliordudelt sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju

Teoloogia → Eesti vana usk
36 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

Vormiliselt oli tähtsaimaks kohalikuks võimumeheks Riia peapiiskop, ent ordu ei soovinud sellega leppida. Sellegi tüli taustaks oli esialgu paavsti- ja keisrivõimu vastuolu. Maa kindlama alistamise ja välispoliitilise olukorra stabiliseerumise järel puhkes Vana- Liivimaal 1297. aastal esimene kodusõda. Hiljem peeti neid korduvalt, kusjuures võitlevad pooled kaasasid neisse ka naaberriike, isegi paganlikke leedulasi. Siiski tekkis kohalikel riigikestel ühiste ohtude tõttu (mässumeelsed põlisrahvad, välisvaenlased) teatud ühtekuuluvustunne. Vana-Liivimaa kujutas endast väga lõdvalt kokkuseotud konföderatsiooni. Oma võimu kindlustamiseks läänistasid maahärrad - Taani kuningas ja piiskopid -suure osa oma siinsetest valdustest. Tasuks maavalduse eest pidid läänimehed kandma sõjateenistust. Läänid ei olnud läänimeeste omand, vaid eluks ajaks antud valdus, kuid tavaliselt läänistati see isa surma järel pojale

Ajalugu → Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

81. Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Liik Transpordiliigi eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam? Auto- Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained, transport Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud. vahemaadel ja kohalikel vedudel. 25 Raudtee- Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus Veetavad kaubakogused suured, transport kõrge. mahukad. Puit, kütused, Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada transpordivahendid, maavarad.

Geograafia → Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Norra

Parteid on olnud märkimisväärselt stabiilsed: enamik Norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud Stortingis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi valijate lojaalsus parteidele on vähenenud. Seda seletab võib-olla suhteliselt tugev parteidistsipliin: Stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu välja. Pärast Teist maailmasõda on Stortingis olnud esindatud 6–9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see võib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust. Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre. Stortingis on esindatud järgmised parteid:  Töölispartei ehk Tööpartei (Det norske Arbeiderparti, Arbeiderpartiet; Ap/DNA)  Progressipartei (Fremskrittspartiet; Frp, FrP)  Norra Konservatiivne Partei ehk Parempartei (Høyre; H)  Norra Kristlik-Demokraatlik Partei ehk Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti; KrF)

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

päris mitmes maakonnas,» tõdes ta. Ta tõi võrdluse, et kui Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise ajal lepiti kokku juhtide tasandil ning ühinemine tuli avalikkusele ootamatult, siis Keskerakond soovib Rahvaliiduga arendada koostööd avalikult ja altpoolt üles ehk maakondades selgitust tehes jõuda ka juhtideni. «Aegamööda tegutsedes pole ühinemine üldse ebareaalne,» leidis Simson. «Juba kohalikel valimistel oli näha, kuidas rahvaliitlased peitusid erakonna nimekirja asemel valimisliitudesse.» Simson tõdes, et kui Rahvaliidu nüüdne olukord jätkub, siis ei ole 2011. aastal neid enam riigikogus oma ideid ja valijaid esindamas. Seda versiooni, et kui tuleb iseseisvalt jätkamise otsus, siis need parteilased, kes on huvitatud reaalse poliitika tegemisest, jagunevad lihtsalt Keskerakonna ja sotside vahel laiali, on pakkunud paljud poliitvaatlejad.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
29
doc

EESTI MAKSUSÜSTEEM

õiguspärase ootuse põhimõtetega. Lubamatu on maksukohustuste tagasiulatuv kehtestamine, samuti tähtajaliste maksusoodustuste ennetähtaegne tühistamine või tähtajaliselt fikseeritud määrade enneaegne tõstmine. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on riigi usaldusväärsuse üks tagatisi. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil suurema täpsusega koostada pikemaajalisi arengukavasid ning neid tulemuslikumalt ellu viia. Seetõttu tuleb maksuseaduste kergekäelisest muutmisest hoiduda ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud vähemalt üks aasta enne jõustumist. Maksuseaduste väljatöötamine peab toimuma osalusdemokraatia põhimõttel ja nende menetlus ranges vastavuses Riigikogu kodukorra seadusega. Maksuseaduste muutmisel

Majandus → Finantsjuhtimine
246 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art

Politoloogia → Euroopa liit
94 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...

Ajalugu → Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Eesmärgiks on käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Peamiseks 'õiguse allikaks on kohtu-ja halduspretsedent. Islami õigusperekond,hinduistlik õigusperekond ja judaistlik õigusperekond toetuvad olulised religioossetele põhimõtetele ja normidele, millel on sageli domineeriv roll käitumisreeglite hulgas. Kaug-Ida õigusperekond ning Aafrika ja Madagaskari õigusperekond lähtuvad spetsiifiliselt õigusfilosoofilistest kontseptsioonidest, mis rajanevad kohalikel tavadel ja traditsioonidel. Lähiminevikus küllalt suur sotsalistlik õigusperekond, mis paljude põhimõtete poolest sarnanes romaani-germaani perekonnaga, on praeguseks esindatud vaid mõne üksiku süsteemiga. (Kuuba,Põhja-Korea, Hiina) 27. Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste. Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis

Õigus → Õigus
118 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus • Subsidiaarsuse põhimõte • Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) • Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) • majanduspoliitika (art. 98-104) • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) • institutsioonilised sätted (art. 112-115) • üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art

Politoloogia → Politoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Tallinna büroohoonete turg 2007. - 2014. aastatel

büroopinnad. (Tosso 2012) Vähi definitsioonide võrdlemisel eelmises peatükis toodud Silicon Vally üldise klassifikatsiooniga näeme, et erisusi on küllalti mitmeid. Toodud B kategooria on pigem vastavuses eelneva C kategooriaga ning mitmed A pinnad kuuluvad B kategooriasse. Probleemile on viidanud Ober-Hausi turuülevaates ka Soraineni juristid, kelle hinnangul on tihti välisinvestoritel ja kohalikel müüjatel väga erinev arusaam büroopindade klassifitseerimisest ning mida ikkagi lugeda A ja mida B klassi hooneteks. (Sorainen 2014, 76) Erimeelsuste lahendamiseks ning klassifikatsioonide ühtlustamiseks on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liikme Ardi Roosimaa juhtimisel juba 2009. aastast koos käinud töörühm, kelle eesmärgiks on olnud omavahel kokkuleppele jõuda ühtsetes

Majandus → Majandus
22 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

81. Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Liik Transpordiliigi eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam? Auto- Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained, transport Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud. vahemaadel ja kohalikel vedudel. 25 Raudtee- Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus Veetavad kaubakogused suured, transport kõrge. mahukad. Puit, kütused, Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada transpordivahendid, maavarad.

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa Liidu vastused

justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art

Politoloogia → Euroopa liidu põhikursus
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun