nõudest, mis nõuab adressaadi nõusolekut. Ka siin on vastuollu mindud PS sätestatud võrdse kohtlemise printsiibiga. Autorile jääb arusaamatuks, miks on esile kutsutud selline privileeg. Seaduse kohaldamise võrdsus tuleneb juba PS § 3 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt saab riigivõimu teostada ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kui riigivõimu teostatakse seaduste alusel, siis tuleb neid seadusi kõigi suhtes ühtviisi kohaldada sh Vabariigi Valitsuse ja peaministri. Teiseks, kui välistada õigusloome võrdsus PS § 12 lg 1 esimese lause kaitsealast, võiks seadusandja kehtestada meelevaldselt diskrimineerivaid reegleid. Nõue, et kõik peavad olema võrdsed seaduse ees, oleks täidetud, kui täidesaatev võim neid reegleid kõigile ühtviisi kohaldaks. Säärane olukord oleks aga vastuvõetamatu, sest ükski 13 HMS- RT I 2001, 58, 354; https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005?leiaKehtiv; 25.10.2017
2. Kontrollida kohustuse ülevõtmise kehtivust, uue võlgniku vastuväiteid ning eristada lepingu ülevõtmisest; tunneb ettevõtte üleandmise üldisi põhimõtteid ja tunneb sellekohast kohtupraktikat. 3. Tunneb ära isikute paljususe liigid, oskab sõltuvalt paljususe liigist formuleerida nõudeid, teab, millised on solidaarvõlgnike ja –solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted ning suhted vastavalt võlausaldaja ja võlgnikuga; teab, kuidas kohaldada isikute paljususe sätteid koos erinormidega (nt käendus) 4. Tunneb ära ehtsa ja ebaehtsa lepingu kolmanda isiku kasuks, teab, milliseid nõudeid võib kolmas isik esitada ja kui kaua; tunneb ära lepingu kolmanda isiku kaitseks ja oskab sellise kaitsva võlasuhte tekkimise tingimusi kontrollida, mõistab kolmanda isiku poolt täitmise erisusi ja tagajärgi.
P on otsene valdaja, M kaudne valdaja. Tegemist omavoliga. Valdus on kaitsutud omavoli vastu. § 40 lg 2. Käesolevas kaasuses võeti valdus ära. Ukseluku vahetamine ja tõstab asjad ukse taha. Omavoli seetõttu, et toimus üürniku tahte vastaselt ning seadusevastaselt. P-l kahju hüvitamise nõue § 45 lg 1 (valduse taastamine) ja VÕS § 1045 lg 1 p 5. Kas üürileandjal on võimalik esitada mingeid vastunõudeid? § 45 lg 2? Ei saa kohaldada. § 40 lg 2 omavoliline valdus. Üürnik ei saanud valdust omavoliliselt nende vahel on üürileping. Fakt, et üürileping on lõppenud ei mõjuta valduse saamist, sest valduse saamine ei olnud omavoliline. M saaks nõude ainult siis esitada, kui P oleks korterit omavoliliselt vallanud. § 46? Ei saa kohaldada vastuväitena. Mida saab valduse omanik veel teha? § 48 lg 2 pöörduda kohtu poole ning nõuda õigust oma asjale. Paluks kindlaks teha, et üürileping on lõppenud
aastaks. See periood on piisav, et kindlaks teha laenu võtja kasutatud fondide tegelik tasuvus. Paljud ettevõtted koostavad kvartaliaruandeid eelarve kontrolli siseeesmärkidel ja juhtimise tõhustamiseks. Kui seda teeksid või saaksid teha laenu võtvad ettevõtjad, lahendaks see pankade jaoks probleemi. Teise võimalusena saaks kvartali jaoks kriteeriumina kasutada laenu võtva ettevõtte aastast tasuvusnormi, mida saaks vastavalt olukorrale kohaldada kahele või kolmele kvartalile. Konkreetse laenu võtva osapoole aastane tasuvusnorm on pangale teada ja seda saab väga lihtsalt kindlaks teha, mistõttu saab seda kasutada juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha laenuvahenditelt teenitud tulu sedavõrd kuivõrd nad moodustavad osa laenu võtva osapoole kasutatavast kogusummast. 2.3.3. Lühiajalised laenud üheks kuni kolmeks kuuks Selle ajavahemiku puhul on jällegi kaks võimalust:
suhetega. Kui avaliku võimu kandaja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooniavalik-õiguslikuga. Era- ja avalikku õigust ei ole praktikas võimalik üksteisest täielikult lahutada. Paljudel juhtudel tuleb ametiasutuse tegevuse suhtes kohaldada üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Selline olukord võib kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu
N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt: „Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes
pädevad riigiorganid. Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiroganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise pritsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega.
Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2
antud kohtunikuabide pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul. TsMS § 595 lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kohtu koosseis asja arutamisel on kas ainuisikuline või kollegiaalne. Esimeses kohtuastmes menetleb asja kohtunik ainuisikuliselt. Teise astme kohus lahendab kõiki vaidlusi kollegiaalselt, kolmeliikmelises koosseisus . Ringkonnakohtu esimees võib kaasata kohtu
rikutakse õigusnorme. Ühiskondliku reaktsiooni sisu on järgmine : üleastujalt nõutakse seletust, tema käitumine mõistetakse hukka ja isik peab kandma temale ebasoodsaid varalisi isiklikke tagajärgi, olenemata sellest kas tema suhtes kohaldatakse juriidilisi sunnivahendeid või ainult moraalseid mõjutusvahendeid. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle sisuks on riigile kuuluv õigus kohaldada õigusrikkumise toimepanemise eest seaduses ettenähtud tagajärgi. Õigusrikkuja kohustuseks on aga neid tagajärgi kanda. Loomulikult võivad sundi kohaldada peale riigi ka mitmesugused organisatsioonid, kuid riikliku sunniga on tegu vaid siis, kui sundi rakendab riik oma organite kaudu. Kui sundi kohaldavad organisatsioonid oma liikmeskonna suhtes, siis ei ole tegu riikliku sunniga. Tuleb ka mõista, et juriidline vastutus on vaid üks riikliku sunni vahenditest
Alusetu rikastumise (AR) õigus: See, kui üks isik saab midagi teise arvelt. Väljaandmisnõue e kondiktsioon on suunatud sellele, et see, kes midagi teise arvelt sai, annaks saadu tagasi. Eristatakse SK ja MSK (7) juhtumeid. Oluline, kuidas suhestuvad KAA ja AR. ÕKAA puhul AR õigust ei kohaldata (54-08). MÕKAA puhul oluline § 1024 lg 4, mis eristab pahau ja heau AA-st. Ainult heau AA puhul AR nõuded vastavalt kas SK või MSK nõuded. EAA puhul saab kohaldada AR sätteid, aga tuleb silmas pidada, et see ei kujuta endast ühelgi juhul sooritust. Saame rääkida ainult MSK-de kohaldamisest kas § 1041 või § 1042. LAA puhul pole tegu sooritusega. Kõne all ainult § 1042, praktikas kohaldamisele ei tule. 51. Millised on soorituskondiktsiooni eeldused? Mida tähendab võlgniku rikastumine kui SK eeldus, sooritus kui SK-i eeldus ning missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid?
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideol...
u kohaldamisele nõuete kohaldatakse üheaegselt või enama sunnivahendi u mittetäitmise eest. sama rikkumise eest. hulgast, rakendades neist ri (Nt ..., karistatakse Kehtivas kar.sead. vaid ühte. Loob jä rahalise karistusega) puuduvad, kuid kohtul on võimaluse valida r õigus kohaldada efektiivseim gi lisakaristusi. sunnivahend. 3.4. ÕIGUSNORMIDE LIIGID Lk 48-50 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud, eristatakse a. seaduse norme- sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes ja neil on
määrab minister. Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 11. Ministri pädevus ministeeriumi juhina ja ministri õigusaktid. Ministeeriumi kantsleri pädevus ministeeriumi juhtimisel. Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel Ministri pädevus: juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu
Mille poolest erinevad ametid ja inspektsioonid? Kohtusse pöördumise garantii; kohtu sõltumatus; õigus seaduslikule kohtunikule; õigus olla oma Inspektsioon: seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. kohtuasja arutamise juures; õigusemõistmise avalikkus. Põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud 19. Mis on põhiseaduslikkuse järelevalve? Kes seda teostab? alustel ja ulatuses. Kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle. See on üksnes Riigikohtu tegevus. Amet: seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on 20. Milline on Riigikohtu pädevus
Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud. 1. kas rikkumine on toimunud? 2. mis selle tagajärg on? Kas äkki on tühine? Tühisuse alused § 301 1 3. kehtetuks tunnistamine vastuolu seadusega, vastuolu põhikirjaga (mõlemad § 302 lg1), tsüs § 38 lg 1 lause 2. 4. nõudeõiguslik isik? § 302 lg 3, tsüs § 38lg2 lause 2 5. tähtaeg, 302 lg 1 lause 2. Kui teine pool kohtus ise ei too välja, et tähtaeg on aegunud, siis kohus ise ei saa seda kohaldada ja rahuldab nõude. § 3011 lg 4. Kokkukutsumise kord: päevakord, kas piisav aeg ette teatatud, kuidas kutsed on saadetud, aadressid selgelt seaduses välja toodud, teate sisu-koosoleku toimumise aeg ja koht. Päevakorra mittenäitamine on aluseks tühiseks lugemisel, 301 1 lg1 p4. Aegumise vastuväide on asjakohatu. Otsus on tühine küll, aga mis nõuded olid? Kehtetuks tunnistamine ja registrikande tühistamine
Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes. Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel. Praktiliselt ainsaks piiravaks tingimuseks on töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega arvestamine ja väikelaste vanemate ning töötajate esindajate eelistamine tööle jäämisel. Kui vana TLS keelustas alla 3-aastaste laste vanemate koondamise täielikult, siis uus seadus kaitseb koondamise eest vaid seda vanemat, kes reaalselt kasutab lapsehoolduspuhkust. Niipea, kui töötaja katkestab puhkuse ja naaseb tööle, ei keela s...
väljakutsetega. Neile viidatakse sageli kui niinimetatud kurikavalatele ja keerukatele probleemidele, kuna traditsiooniliste hierarhiliste valitsemisstruktuuride ning -mudelite kaudu on neid raske lahendada. Eesti on väike avatud majandusega riik, mis kuulub Euroopa Liitu. See tähendab, et paljud turgude ja poliitikatega seotud otsused ja piirangud tulenevad Euroopa Liidu tasandilt ning need tuleb siseriiklikult vastavalt kohaldada. Selleks, et suuta neid otsuseid muuta, peab väike liikmesriik olema suuteline looma tugeva läbirääkimispositsiooni enda jaoks olulistes valdkondades (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120). See on üks põhjuseid, miks Eesti peaks olema ELi tasandil aktiivne, eriti neis kohtades, mis on seotud nõudluspoole poliitika ning ühiskondlike väljakutsetega seotud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Referaat ABIVAHENDID. 1 SISUKORD 1.Liikumisabivahendid............................................................................................ 5 1.1Neljarattaline rulaator..................................................................................... 5 Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõida...
Intressi tasumisega viivitamisel viivist nõuda ei saa Viivise vähendamine kohtus kui see on ebamõistlikult suur Hinnaalandamine- Eeldus: mittekohase täitmise vastuvõtt Tahteavaldus teisele poolele, Hinda vähendatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, Alternatiiv kahju hüvitamisele Mõistlik kasutada juhul, kui ei ole veel kogu lepingusummat tasutud. Lepingust taganemine- Võimalik kohaldada ühekordsete lepingute puhul. Aluseks kas seadus või leping, Taganemisavaldus teisele poolele Tagajärg leping lõpeb. Võlasuhe muutub nn tagasitäitmissuhteks (mõlemad pooled tagastavad lepingu järgi saadu), Säilib kahju hüvitamise nõue Lepingust taganemine- Kohaldatav kestvuslepingute korral, Ülesütlemisavaldus teisele poolele, Tagasitäitmist ei toimu Erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata
On õigusi, mida ei saa üle anda, ei saa olla esemeks, sest neid ei saa ju ka näiteks pantida. Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk). Samuti ei saa objektiks olla inimene. 52. Tsiviilõigus rahvusvahelises ärisuhetes Rahvusvahelisi ärisuhteid reguleerib rahvusvaheline eraõigus - seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu ja rohkus näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element (subjekt, objekt, juriidiline fakt). Kui esineb kas või 1 element, kuulub selline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. 53. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil : 1) Teatud liiki juriidilise isiku või 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
läbimõtlematu muutmise või tühistamise tagajärjel D lünk õigusnormis või aktis: normitehniliste puuduste tõttu on õigusakti või normi regulatiivses toimes tühikud lünk õigussüsteemis: õigussuhe, mille reguleerimise järele on vajadus ja mis tegelikult vaikselt ongi olemas, kuid seda ei ole varem kunagi õigusega reguleeritud. 49. Seaduse analoogia tähendab kohaldada teatud juhu reguleerimisel norme, mis reguleerivad analoogilisi aluseid, juhtusid, korda, õigussuhteid või nähte. Õiguse analoogiat kohaldatakse seadusandluse üldiste põhimõtete kohaselt. Seaduse ja õiguse analoogiat ei saa kasutada siis, kui teatavat nähet pole üldse reguleeritud. Kriminaalõiguslik printsiip nulla poena sine lege. Seaduse analoogia näiteks võib tuua riigiorgani kohustuse lahendada mingi küsimus,
isikule saab määrata rahalist karistust ja sundlõpetada tema tegevus 1 78. Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) või *arest ( kuni kolmkümmend päeva). Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Juriidilisele isikule võib konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. 79. Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud *rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada päevamäära - päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel
Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt? Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Tal on õigus nõuda leppetrahvi 4 hilinemise päeva eest, sest vastavalt VÕS § 158. leppetrahvi mõiste lg.1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ülejäänud aja eest ei saa leppetrahvi nõuda, sest graafikute hilinemine ei olnud põhjustatud otseselt tellja süül. Saab kohaldada VÕS § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. V-9 OÜ Bronto pidi OÜ Pomerantiga sõlmitud lepingu alusel ehitama temale laohoone. Lepingus oli ehitamise lõpptähtajaks märgitud 30. juuni 2010. a. Tegelikult anti laohoone üle tellijale 31. juulil 2010. a. Seetõttu esitas tellija töövõtjale nõude maksta lepinguga ettenähtud
Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu
Katseaja hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad. Katseaega pole alaealistel ja invaliididel juhul kui on tegemist spetsiaalselt invaliidile mõeldud ametiga. Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda. Katseaeg on kontrolliks mõlemale poolele, kas töötaja saab hakkama, ja kas suhtlemine klapib. Katseajal õigus töötaja ametist vabastada päeva pealt, kuid talle peab põhjendama ja seletama miks ei läbinud katseaega. Katseaega ei tohi kohaldada kui on muudetud lepingut. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud. ATS`i järgi max 6 kuud. Katseaega võib pikendada ainult katseaja jooksul, kuid max summas võib katseaeg siiski kokku olla vastavalt 4 või 6 kuud. Ametnike puhul ei kohaldata ajutiselt tööle võetud inimesele ja kui on ametisse nim peaministri poolt Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega 2 nädalat enne katseja lõppu ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult vormistada ja vastused kanda atesteerimislehele. 8
on sooritatud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema 8. HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE ________________________________________________ 1. §1 Haldussunni mõiste ja liigid Riiklik sund on suunatud õigusnormides kehtestatud käitumisnormide tagamine faktilises käitumises. Õigusriigis saab sundi kohaldada vaid kehtivas õiguses ettenähtud korras ja alustel. Seadus peab välistama võimaluse riigiorganite ja nende ametiisikute omavoliks sunni kohaldamisel. Riikliku sunni liigid on karistusõiguslik sund, menetlusõiguslik sund, distsiplinaarsund ja haldussund. Haldussund on riikliku sunni alaliik. Haldussunni tunnused: Haldussundi kohaldatakse eelkõige avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks.
asendustehingu näol ning võlausaldaja on selle põhjendamatult tagasi lükanud. Sellisel juhul on kahju edasine tekkimine võlausaldaja enda tahte kohane ning võlgniku poolne lepingurikkumine ei ole enam kahju põhjuseks. Kolleegium juhib tähelepanu, et asjaolu, et nimetatud ruumides tegutseb Loksa Muusikakool ja ruumidest väljatõstmine oleks kahjulik kooli õpilastele ja õpetajatele, võib anda aluse kohaldada VÕS § 108 lg 2 p 4, mille kohaselt ei või kohustuse täitmist nõuda, kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Et vältida kahjulikku tagajärge muusikakooli õpilastele, võib olla mõistlik anda hagejale üle muud ruumid, mis vastavad maleklubi tegutsemise vajadustele. 3-2-1-53-16 p 18 arve esitamise kohustus AS X (hageja) esitas maakohtule isiku X (kostja I) ja isiku Y (kostja II) vastu hagi, milles palus
Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1. Määrused- On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. 2. Direktiivid- On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades.3. Otsused -On
riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omadiõiguste küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu-alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamine koosneb erinevatest staadiumidest, mille kohta kehtib reegel, et järgmine ei saa olla ilma eelmiseta. Esimene staadium- tehingu olude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Mis ja kuidas toimus teo toimepanija, kannatanu, kurieo koht, viis, vahendid jne)
öelda. · saladuse hoidmise kohustus. TA peab määratlema teabe, mida tuleb saladuses hoida. Saladuse hoidmise kohustus võib säilida ka pärast töölt lahkumist ja eritasu selle eest ei ole vaja maksta. Konkurentsipiirang kui see on vajalik TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks. Peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud. Pärast TL lõppemist saab seda kohaldada Riina Vään 3 juhul kui on kirjalik kokkulepe; makstakse pärast lepingu lõppemist igakuuliselt hüvitust; max kestus 1 aasta. · Töö tegemisel tekkivate kulutuste hüvitamine · KATSEAEG töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks.
Tõmbamise aeg võib olla planeeritud tagajärg või kõikide teiste tegurite kokkulangevus. Nõrgumisega kohvimasinad ja samalaadsed kohvivalmistamise meetodid peaksid vett ja kohvi kontaktis hoidma 46 minutit. Kui tilkesüsteem laseb kohvipurul olla veega kokkupuutes rohkem kui 7 või 8 minutit, peab kasutama jämedamat jahvatust, et alandada tõmbamiseaega. Korraliku presskannu tõmbeaega määrab ainult eksperiment. Esialgu võib proovida nelja minutit ja siis kohaldada tõmbamisaja kestvust, et saada vähem tugev maitse. Espressomasinad peavad olema leiutatud ja seadistatud vastavalt jahvatuse jämedusele ning et nad suudaksid päeva jooksul valmistada erinevat kohvi vastavalt vajadusele. Korraliku jahvatusega võtab espressomasinal kohvi tegemine 2228 sekundit. Valmis kohv tuleb kohe ära juua! Vala see soojendatud tassi, nii et ta säilitab oma temperatuuri võimalikult kaua. Valmis saanud kohv hakkab maitset minetama
Kuid esmalt peab teadma, kas tegemist on õigusliku probleemiga. Kohaldatakse mõnda sarnast normi või lahendatakse probleem õiguspõhimõtete järgi. 1) Seaduse analoogia-kohaldatakse mingit teist, sarnase olukorra puhul kohaldatavat sätet. 2) Õiguse analoogia-kui vastavat seadust pole võimalik leida, lähtutakse õiguse üldisest mõttest. Riigikohus on korduvalt analoogiat kasutanud, viitena “seaduse lünk”, mis on praeguseks juba täidetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele õigussüsteemis. Analoogia asendajaks võib tsiviilõiguses pidada hea usu põhimõtet, mida rakendatakse kui iseseisvat õiguste ja kohustuste tekkimise alust. Analoogia on lubatud avalikus õiguses-protsessiõiguses, aga karistusõiguses on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal. Tsiviilõigus-eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid
avatud ning pesulahus pääseb torustikust (4) takistuseta 208. toodangutorustikku (3). 211. 22 212. 213. 214. 215. Ühe Tetra Alcip pesukeskusega võib olla ühendatud kuni 15 erinevat pesuringi. Kogu protsess on täielikult automatiseeritud ning seda juhivad kontrollerisse salvestatud programmid. Neid programme saab kohaldada vastavalt vajadusele. Korraga suudab üks kontroller käsitleda 14 erinevat pesuprogrammi. Erinevad programmid on vajalikud selleks, et sõltuvalt pestavast seadmest, oleks võimalik muuta pesuvee survet, temperatuuri, pesemisega jm parameetreid. 216. Pesukeskused on tavaliselt valmistatud kompaktsete moodulitena, mida on hõlbus paigaldada näiteks teenindatavate seadmete lähedale (joonis 10). Sellisel juhul on tegemist lokaalse keskusega (joonis 11)
läikivad, hea talvekindlusega. ADR sertifikaat. • ‘Gärtnerfreude’ – õied violetjaspunased, 15-40 kaupa kobaras, ADR • ‘Lumivalgeke’ – laiuva kasvuga polüantroos, väiksed valged õied tihedates kobarates, meeldiva lõhnaga. Väga hinnatud vana Eesti päritolu roos jne Mullastik ja väetamine • Enamik muldi sobib rooside kasvatamiseks. Enim sobib 35-45 cm paksune kohev huumusrikas aiamuld, pH 5,5-6,5. Teisi muldi annab struktuuri parandamisega kohaldada roosidele. Ei sobi liigniisked ja põuatundlikud liivikud ja kruusakünkad. Põhjaveetase ei tohiks suvel olla kõrgemal kui 1,2 m. Kasvukoha puudujääkidest annavad teada järgmised nähud: Mullastik ja väetamine • Lehed kollased, valkjad – kloroos, mida põhjustab raua või magneesiumi puudus • Lehe servas pruunid äärised – fosfori ja kaaliumi puudus • Lehed tuhmjalt hallikad ja pruunide laikudega – üleväetamine • Kareda veega kastmine - kloroos
õigusest valdaja poolset abi tekkinud probleemide lahendamisel. 18 Tarkvara võltsimine rikub nii tarkvara autori varalisi õigusi (AutÕS § 13 lg 1 p 1), kui ka kaubamärgiseaduses sätestatud kaubamärgiomaniku õigusi (tihti on tarkvara õiguste valdaja ja kaubamärgi omanik sama isik) (kaubamärgiseadus, edaspidi KaMS § 5 lg 3 ja 4). Võltsitud tarkvaratoote kasutamine on samuti käsitletav õigusrikkumisena, sest puudub õiguste valdaja luba (litsents). Seega on võimalik kohaldada sanktsioone ka võltsitud tarkvaratoote ostja suhtes, juhul kui ta on asunud vastavat võltsitud programmi oma arvutis kasutama (st on installeerinud vastava võltsitud arvutiprogrammi oma arvutisse).19 3.1.3 Litsentsita programmide installeerimine Tarkvara laadimine müüdavate arvutite kõvaketastele on tegevus, kus müüja installeerib litsentsita programmid arvutitesse, millega nad meelitavad kliente enda juurest ostma. Arvutikomplektide müüjate seas väga levinud piraatluse vorm
lepingut ja kahe lepingu vahe ei ületa 2 kuud, siis on tegemist juba tahtajatu lepinguga. - Konkurentsipiirangu ja arisaladuse hoidmise kokkulepe. Mida sellega taotletakse? Teave mida loetakse saladuseks ei maaratleta lepingutes enamus kordadel ara. Leppetrahvi saab nõuda siis, kui sa oled juba arisaladuse valja raakinud. Kui ettevõtte konkurents saab kahjustada, siis on see ärisaladuse hoidmise kokkuleppe rikkumine. Ärisaladus, konkurentsipiirang, kui töötaja ei ilmu tööle saab kohaldada LEPPETRAHVI. Kui leppetrahvi nõuad,siis kahjunõuet enam nõuda ei saa!. VÕS ütleb tuleb hoida tootmis-ja arisaladusi, vt. ka Konkurentsiseadust. Olen aru saanud selle kohustuse sisust koht, kuhu töötaja saab panna allkirja!!!!! Konkurentsipiirang on pigem selline kus piiratakse konkurentsi ettevõtte tegevusala suhtes ja töötajate teadmiste ja oskuste juures panen piirangu peale. - Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida
seda lubab. Õigusi ei saa realiseerida piiramatult. ● Proportsionaalsus - riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi tühja-tähja pärast, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik. Seotud mõõdupärasusega - hindamisekriteeriumid; Abinõu sobivus - meetme kohasus (eesmärgipärasuse saavutamine); Abinõu vajalikkus - meetme vajalikkus (hädavajalikkus); meetme mõõdukus - ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. ● Kaalutlusõigus - (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema proportsionaalne. Vastama etteantud/kirjutatud õigusnormide kooskõlale (olemasolu võimaldab teha õiglase otsuse.
-Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad õigussüsteemid avaldavad oma geogr läheduse ja tiheda suhtlemise tõttu eesti õigusele suurimat mõju. 27. Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste
Ohtlike jäätmete % kogutekkest 34% 41% 40% 43% 47% 7 Suur osa meditsiinijäätmetest on ravimijäätmed ehk ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud, samuti ka ravimitootjate praakpartiid. Ravimijäägid loetakse ohtlikuks jäätmeks ja sellest johtuvalt tuleb nende käitlemisel kohaldada muid meetmeid kui lihtsalt prügilasse ladestamine. Ravimijääkidele järgnevalt keskendumegi. 1.2 Ravimite ohtlikkus keskkonnale Keskkonna saastumine ravimitega on muutunud oluliseks uurimisvaldkonnaks. Organismi läbinuna, väljuvad ravimite toimeained kas muundumata kujul või metaboliitidena (edaspidi kokkuvõtvalt lihtsalt toimeaine) keskkonda. Seda leidub sõnnikus ja reovees, reoveesettes ja pinnavees, kompostväetises ja väetatud mullas.
Liikmesriigid võivad otsustada, et nad kohaldavad ühist Euroopa müügiõigust ka riigisiseste tehingute korral; • kaupade müügi lepingute (mis moodustavad ELi-sisese kaubanduse põhiosa) ning digitaalse infosisu üleandmise lepingute suhtes, mis hõlmavad muusikat, filme, tarkvara ja nutitelefonide lahendusi; • nii ettevõtja ja tarbija vaheliste kui ka ettevõtjatevaheliste tehingute suhtes; • kui ühe lepingupoole asukoht on ELi liikmesriigis. Kauplejad võiksid kohaldada samu lepingutingimusi tehingute puhul kauplejatega nii EList kui ka väljastpoolt, andes nii ühisele Euroopa müügiõigusele rahvusvahelise mõõtme. ASUTAMISVABADUS JA TEENUSTE VABA LIIKUMINE Asutamisvabadus Euroopa Liidus • Allpool esitatud sätete kohaselt keelatakse piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Niiviisi keelatakse ka piirangud, mis takistavad
seotud vastava tahte ja tahteavaldusega õigusvastane tegu – kellegi teise subjektiivse või objektiivse õiguse rikkumine 2. Subjektiivne õigus SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE: Subjektiivse õiguse kaks õigustuse liiki: 1) õigus ise teatud viisil käituda ja 2) õigust nõuda teistelt isikutelt teatud kätimust ja eelkõige nende koustuste täitmist (nõudeõigus). Subjektiivne on õiguslikult tagatud,st et on õigus riigi kaitsele ja kohaldada õiguskaitsevahendeid. Subjektiivse õiguse teostamine ehk maksmapanemine ehk volitused, mida subjektiivne õigus sisaldab (kooskõlas hea usu põhimõtetega ja kommetega) SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE LIIGID Oluliseim liigitus kohustatud isiku määratluse alusel: 1) Absoluutsed – õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlalt määratud (näiteks isikuõigused, asjaõigused, intellektuaalne omand)
kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Erandi sellest arusaamast moodustab vaid juhtum, mil kolmas isik ise annab nõusoleku kohtulahendi täitmiseks oma vara arvel. Seejuures tuleb arvestada, et kolmanda isiku vara, mille suhtes saab kohaldada konfiskeerimist, on ammendavalt määratletud KarS § 83 lg-s 3 (tahtliku süüteo toimepanemise vahend, aine või ese) § 831 lg-s 2 (tahtliku süüteoga saadud vara) ja § 832 lg-s 2 (eelduslikult kuriteoga saadud vara). Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise võimalus ei ole mõeldud asendama kuriteo toimepanija poolt kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara tagasivõitmist pankroti- või täitemenetluses
ajalooline tõlgendamine- abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Võib lugeda Riigikohtu stenogramme, juhtiva komisjoni protokolle. Tuleb selgeks teha, kas sisu on muudetud või oli enne puudu. Kui midagi on muudetud, kasutavad vaidlevad pooled seda ära. teleoloogiline tõlgendamine- normi eesmärgist tulenev. Üha suurem tähtsus. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada. Seoses tõlgendamisega tõusetub analoogia küsimus, kui ei ole võimalik leida vastavat õigusnormi. Analoogia probleem- õiguslünkade ületamine- vajadus tekib siis, kui seaduses ei ole konkreetset normi, mingi elulise situatsiooni lahendamiseks, kus võib eeldada, et seaduseandja sooviks probleemi reguleerida. Alati ei reguleerita õiguslikult kõiki küsimusi ja ei pea olema tegemist just seaduse lüngaga. Samas on selge, et situatsioon tuleks õiguslikult lahendada
valitseva suuna esindajate) ning realistide käsitlused. Juba ajaloolise koolkonna teoreetikud pöörasid 19.saj. erilist tähelepanu õiguse mõistetele ja nende süsteemile (mõistejuris- prudents). Ajaloolise koolkonna mõistejurisprudents valmistaski ette pinnase õiguspositivismile. 12. Positivistide teooriad. Positivistid tegelesid eelkõige ülipuhaste teoreetiliste konstruktsioonide ja süsteemidega. Nad töötasid läbi teoreetilised probleemid, tänu millele oli võimalik kohaldada tsiviilõiguse mõisteaparaati sellekohaste erisustega avalikus õiguses. Nad lõid kaasaegse avaliku õiguse mõiste süsteemi põhialused. 13. Õigusrealistide teooriad. Õigusrealistide teooriad eitavad positiivse õiguse vahetut seost õigusnormi ja õigusaktiga. Nende jaoks on õigus nn õiglane õigus (ka elav õigus), mis eksisteerib objektiivsest nagunii omaette. Õigus on ühiskonna staatiline komponent. Elu (ühiskonna areng) on dünaamiline element
a) asja mittenõuetekohase kasutamise tõttu, kui see tulenes tarbija ebapiisavast teavitamisest müüja poolt ning b) asjale endale selle puuduse tõttu. Kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kuludena võib käsitleda ka asjaajamisega seotud kulusid. Kahju kindlakstegemise kuluna võib vaadelda ka tarbija poolt tehtud kulutusi ekspertiisile. Tarbijamüügi korral ei ole üldreeglina põhjust kohaldada VÕS § 132 lõiget 4, mille kohaselt juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul või saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitist. Seda seetõttu, et tarbijamüügiga ei ole tegemist juhul, kui isik kasutab ostetud asja majandus- või kutsetegevuseks või tööks.
(loomuõigus on igavene ja stabiilne) probleemidega tegeledes koos ajaloolist arengut tunnustamata tahaplaanile jätsid. Ajaloolise koolkonna mõistejurisprudents valmistaski ette pinnase õiguspositivismile. Positivistid tegelesid eeskätt ülipuhaste teoreetiliste konstruktsioonide ja süsteemidega. Nende suur teene on õiguse põhimõistete kaasaegse süsteemi loomine. Just nemad töötasid läbi teoreetilised probleemid, mis võimaldasid kohaldada tsiviilõiguse mõisteaparaati asjakohaste erisustega avalikus õiguses, lõid kaasaegse avaliku õiguse mõistete süsteemi põhialused. Õigusrealistide teooriad eitavad positiivse õiguse vahetut seost õigusnormi ja õigusaktiga. Nende jaoks on õigus nn õiglane õigus (ka "elav õigus"), mis eksisteerib objektiivselt omaette nii kui nii. Õigus on ühiskonnas staatiline komponent. Elu (ühiskonna areng) on aga dünaamiline komponent
Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle esitanud talle tähendatud valitsuskoosseisu.VV on nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri ettepanekul. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab vähemalt pool valitsuse koosseisust
MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada, kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. Tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse
selleks seadusega antud pädevust. (MKS § 10 lg 1) Maksuhalduri ülesanded: (MKS § 10 lg 2 p-d 1-7) 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi; 5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 7) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatüki alusel madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmine. 8. Mis on uurimispõhimõte?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
