kus on vabaturg, millel on soov ja võimalus tuua seadused kooskõlla ELi õigusega. Selline väärtus aitab arendama riiki majanduslikust seisukohast. Alates teisest vaatenurgast, see aitab ühendada Euroopa rahavast, koos säilitamisega eri riikide ja rahvaste huve. Juba Vana-Roomas hakkasid tegelema vabakaubandusega mis hiljem andis järsk tõus majanduse ja riigi arengule. 5Vana-Roomas oli üks mõiste - Jus civile* tsiviilõigus tuleks kohaldada ainult õigussuhtleks kus mõlemad pooled olid Rooma kodanikud, sellel ajal ei olnud veel vabakaubanduse , aga hiljem ilmus .Jus gentium* - on õigus universaalne selles mõttes, et see kehtib kõigi osalejate kaubandus, sõltumata nende kodakondsusest, ja siis ilmus vabakaubandus. Võib uuesti kinnitama et välja töötamine kaasaegse riike oli tingitud Euroopa, antud juhul Vana-Roomale. SÄILINUD KULTUUR 6 Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest
EÕK kehtib kuni põhivaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. · Esialgne õiguskaitse Taotluse lahendamise aeg: EÕK taotluse viivitamatu lahendamine tähendab eelkõige seda, et kohus peab taotluse lahendama piisavalt kiiresti selleks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks efektiivne. Põhjendustest loobumine: kuni 30-päevaseks tähtajaks on võimalik EÕK kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. · Haldustoiminguks loa andmine Seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. · Haldustoiminguks loa andmine
alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Põhiõiguste kohustatud subjektiks on ka füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kes teostab riigivõimu (vt § 14 komm 2.2). Küsimus, kas ja millises ulatuses saab eraisik ka muul juhul olla seotud teise isiku põhiõigustega, on küsimus põhiõiguste kolmikmõjust, mis jääb põhiõiguste adressaatide teemast väljapoole (vt § 19 komm 5). Kuidas põhiõigusi kohaldada, sõltub kõigepealt rekonstruktsiooniteooriast. Teiseks sõltub põhiõiguste kohaldamine sellest, mis on põhiõigusnormi koosseis ja mis õigusjärelm, ning kolmandaks sellest, kas koosseisu tõlgendus on avar või kitsas. Kaks kõige olulisemat rekonstruktsiooniteooriat peituvad terminite „õiguste siseteooria” ja „õiguste välisteooria” taga. Õiguse siseteooria kohaselt on olemas ainult üks asi: õigus selles ulatuses, milles see võimaldab isikule definitiivset kaitset
anda objektiivseid ütlusi. Vastavalt Euroopa Kohtu 16.06.2005.a lahendile Maria Pupino süüasjas peab igal liikmesriigi kohtul olema võimalus lubada väikestel lastel, kes põhikohtuasjaga sarnastel juhtudel on väärkohtlemise ohvrid, anda ütlusi väljaspool avalikku kohtuistungit ja enne selle toimumist korras, mis võimaldab tagada nende laste kaitse vajalikul tasemel. KrMS § 287 lg 5 alusel on võimalik väikestele lastele kohaldada kas kaugülekuulamist KrMS § 69 järgi või teatud juhtudel avaldada kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 p 5 alusel, et vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad erialaspetsialistide hinnangul tekkida alaealisele kohtus ülekuulamisega 6. Vastastamine ja äratundmiseks esitamine 77. Vastastamine (1) Isikud võib vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
kasutajanõudmiste kirjapanemise ja disainimise hõlbustamiseks. m LowerCASE tööriistad, mis võimaldavad hilisemates etappides aidata programmide kirjutamist, testimist ja vigadeotsimist. Hea tarkvara Tarkvara peab sisaldama endas kasutaja poolt soovitud funktsionaalsust, olles samas piisava jõudlusega (seejuures mitte raiskama riistvararessursse) ning kergelt hallatav (tarkvara peab saama kohaldada muutuva keskkonna nõudmistega), usaldusväärne ja hõlpsasti kasutatav. Tarkvara loomisel tuleb kokku puutuda: m Arhailiste süsteemidega neid tuleb uuendada ja kohandada. m Heterogeensete süsteemidega hajusad süsteemid, mis koosnevad nii riist kui tarkvarast. m Survega toota tarkvara kiiremini. Tarkvaradisain ei ole ainult tarkvara loomise printsiibid, see sisaldab endas märksa suuremat vastutust
sumo maadlejate jne. Kuid sellest hoolimata tugevad klanni jaotus, tattoo meistrid Jaapanis jätkuvalt teostada tellimusi, kandes oskusi edasi põlvest põlve, koos ainulaadse võimaluse tätoveerimine (traditsioonilise kunsti tätoveerimine hõlmab kanooniline valmistus kasutades bambusest ja pere retseptid värvaine) Tuntud koolides Jaapani tätoveering kunstnike stuudiod ja pere klannid (Horitoshi, Horitama, Irezumi, ja teised). 6. Huvitavaid fakte Filmis "Pandorum" meeskond kohaldada tätoveeringud sees küünarvarre identifitseerimiseks. Katoliku kirik ei ole vastu tätoveeringud. Põliselanikud kristlusse teeb tätoveerida rist või krutsifiks, et nad ei saa minna teist usku. Praegu on umbes 100 ametlikult registreeritud liit Christian tätoveeringud, kes pakuvad oma teenuseid tätoveerimise Piibli stseene ja kanooniline tekstide. Soovi korral need tätoveeringud võib isegi pühitseda [volituses 88 päeva].
juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine osadena. Kui kahju tekitasid mitu isikut ühiselt, vastutavad nad selle eest solidaarselt.(§ 115) 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine ning millal on õiguskaitsevahendite kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega? Kui isiku õigusi rikutakse on tal võimalus oma õigusi kaitsta.Õiguste kaitsmisel võib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada järgmisi õiguskaitsevahendeid: *hinna alandamine *viivis *kohustuste täitmisest keeldumine *kahju hüvitamine *täitmise nõudmine *lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine *või muud lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendid (nt nn häbipost) Pretensioon tuleb esitada õigust rikkunud isikule mõistliku aja jooksul peale kohustuse rikkumise teada saamist (samas on ette nähtud erisused).
Konfidentsiaalsusele sisult lähedane, kuid turvaprobleemidelt erinev on aspekt, mis hõlmab näiteks autoriõiguste kaitset: informatsioon võib oma loomult olla avalik ja üldkättesaadav, kuid on kellegi seaduslik omand. Seda silmas pidades lisavad paljud mudelid, metoodikad ja turvapoliitikad neljanda põhiatribuudina legaalsuse ja eetilisuse. Tõsi küll, nende kaitset on praktikas võimalik korraldada mitte omaniku, vaid kasutaja poolel, st arvutisüsteemide omanikud võivad kohaldada meetmeid näiteks varastatud tarkvara kasutamise tõkestamiseks. Kuna käideldavus sisaldab endas teovõime nõuet, meenutab ta teataval määral süsteemi töökindluse nõuet, kuid ei kattu sellega (vt allpool). Seni on töökindlus turvamudelitest välja jäetud ja teda on vaadeldud tavaprobleemidest lahus. Komplekssemad käsitlusviisid püüavad opereerida omaniku ja legaalse kasutaja seisukohalt otstarbekamate infotöötlussüsteemi kvaliteedi agregeeritud näitajatega (T. Beth, J.C
seetõttu võivad tekkida raskused ühtse juhtimise suhtes; • Infosüsteemid : Kuna mõõtühikud ei ole globaalselt standardiseeritud, võivad tekkida eksimused kasutatavas ühikus, formaadis; • Põhjused, miks üldse alustada rohelise logistikaga. See ei saa tuleneda ainult konkurendi edukast tegevusest; Rohelise tarneahela kujundamisel tuleb ettevõtte juhtkonnal lähtuda ka järgnevatest küsimustest : • RTJ eesmärgid; • Kuidas kohaldada süsteemi ettevõtte tegevusstrateegiaga; • Aktsionäride huvid; • Kes tegeleb süsteemi kujundamisega ja hiljem ka selle jälgimise ja võimaliku hooldamisega; • Kuidas kasutatakse süsteemist tulenevat informatsiooni; • Kas süsteem reaalselt tõstab kliendi rahulolu; 7 6.Kokkuvõte
sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte; 3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste rikkumise kohta; 31) nõuda Eesti Vabariigi nimel kohtu kaudu kolmanda isiku poolse tarbijate õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist, kui kolmanda isiku tegevus puudutab määramatu arvu tarbijate ühiseid huvisid; 4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi; 5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba konfiskeerimist; 7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta ;
saavutusvõimekus langeb drastiliselt. Objektsusele kalduvatele isikutele tuleb anda konkreetsemaid juhiseid ja !! vähendada valikuvõimaluste arvu optimaalseni. !! EESMÄRK EESMÄRK !! !! !! VABADUSE MÄÄR VABADUSE MÄÄR ! Joonis 1. Subjekti juhtimine eeldab suurema vabaduse andmist. Joonis 2. Objekti juhtimiseks tuleks kohaldada ! kitsamaid raame. ! II Juhtimist võib vaadelda ka kui tingimuste ja keskkonna loomist eesmärkide saavutamiseks. Juhi vastutusel on, et kõik asjassepuutuvad isikud oleksid informeeritud oma tegevuse üldisest ja igaühe isiklikust tööalasest eesmärgist. Juhi ülesandeks on tagada kriitilised eeldused ühise eesmärgi saavutamiseks, läbi
Samas tuleb ametnikule määratud kriminaalõiguslikku karistust arvestada distsiplinaarkaristuse määramisel, s.t ametniku kriminaal- või väärteokaristust tuleb asjaoluna arvesse võtta diskretsiooniõiguse kasutamisel. Nii võib ametiasutus distsiplinaarkaristuse määramisel jõuda järeldusele, et ametnikule samas asjas süüteo tõttu määratud karistus ei ole teenistusalaste huvide tagamise aspektist piisav ning kohaldada tuleb täiendavalt ka distsiplinaarkaristust. Seega võib siinkohal formuleerida reegli, et ametniku suhtes määratakse lisaks juba määratud kriminaalkaristusele ka täiendavalt distsiplinaarkaristus, kui see on vajalik, et tagada ametniku kohustuste järgimine või rehabiliteerida ametnikkonna maine. 2. Süütegu avastatakse ministeeriumi sisekontrolliteenistuse poolt 1,5 aastat pärast selle toimepanemist. Kas ametnikku saab distsiplinaarkorras karistada?
lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada, kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. 2. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine ning seda reguleerib mittetulundusühingute seadus
maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Nõuda sisse maksuvõlad. Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes karistusi. Teostada järelvalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. §10 (2) 8. Mis on uurimispõhimõte? Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjad tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusi. §11 (1) 9. Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele?
tõendama. Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtumenetlusele toimepanemise ajal kehtinud riigisisese või rahvusvahelise õiguse järgi ei Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma 2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema olnud süütegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui süüteo lähedaste vastu. süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. toimepanemise ajal ettenähtu. PS § 23 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Artikkel 7
Euroopa Liidu Kohus on liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kohtuorgan. Euroopa Liidu Kohus koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust; tema peamine ülesanne on hinnata liidu õigusaktide seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine. Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse nende pädevuse piires täielikult kohaldada liidu õigust ning kaitsta sellega kodanikele antud õigusi (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata selles, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees). Euroopa Kohus järgib ka põhimõtet - mille alusel liikmesriigid vastutavad liidu õiguse rikkumise eest -, mis seisneb ühest küljest isikutele liidu õigusnormidega antud
tustel ja ametnikel õigus: 1) juhtida alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, anda neile täitmiseks kohustuslikke ülesandeid; 2) sekkuda alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistada nende poolt vastuvõetud haldus- akte; 3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6 Kohtute puhul on teenistusliku järelevalve reservatsioonideta rakendamine tinglik ning neid põhimõt- teid saab kohaldada vaid analoogia alusel. Näiteks ei kehti kohtunike üle teenistusliku järelevalve teostamisel üks selle kontrolliliigi peamisi tingimusi, mille kohaselt teenistuslik järelevalve toimib tsentraliseeritud ametkonnas, kus valitsevad subordinatsioonisuhted. Rangelt võttes ei allu esimese astme kohtunik tema üle teenistuslikku järelevalvet teostavale isikule. Eri kohtuastmete kohtunike vahel ei ole väljaspool edasikaebemenetlust alluvusvahekorda õigusemõistmise sisulistes küsimus- tes
7) Milles seisneb asja lahendamise olemus. Lisaks: 6.2 Õiguse rakendamise olemus - Õigunormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei). Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ilma pädeva aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral. Näiteks töövaidlus või mingi varaline vaidlus. 3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. 6.3 Õigusloome organisatsioon ja korraldus. (ei pruugi olla tõsi) - Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas
Vabariigi PS aluspõhimõtetest. III loeng 03.03.2006 §1 on seotud otseslt PS-e sama seaduse täiendamise seaduse §2-ga. §2: Eesti kuulumisel EL-i kohaldatakse EV PS-st arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selle sättega on fixeeritud seni Euroopa kohtupraktikas mainitud kohaldamisprioriteet...st seda, et liikmesriik ei saa jätta täitmata Euroopa õigust, mis on antud liidu pädevuse raames. Euroopa õigust tuleb kohaldada ka siis, kui liikmesriigi PS näeb ette teistsuguse regulatsiooni. PS-e täiendamise seaduse pakkus välja õiguskantsler Allar Jõks. Sellise El õiguse primaarsuse olukorras nägi aluspõhimõtetes õiguskantsler nn kaitseklauslit. Niipea kui EL-i aktid lähevad vastuollu PS-e aluspõhimõtetega, peaks Eesti alustama liidust väljaastumise protseduuri. Samal ajal on ta aga liidu õiguse primaarsusest tulenevalt
Õiguse rakendamine e. kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine) Üldised käitumisnormid Isik täidab õigusnorme Isik paneb toime õigusrikkumise Riik kasutab sundi (õiguse rakendamine)
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool s...
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vast...
Kui admisnistratsioon rakendab abinõusid, mis käsitlevad reservatsioonita põhiõigusi, siis saab piirang tuleneda üksnes põhiseadusest enesest. st kui seda nõuavad teiste põhiõigused või muud põhiseaduslikud printsiibid. Siin on tegemist põhiseaduslike õigushüvede kollisiooniga. Adm. peab hindama õigushüvesid. PS §-d 12 lg 1, 13 lg 1, 28, 29 lg 5, 38 lg 1, 39 ...jne.. Ilma seadusliku aluseta ja volituseta ei tohi ametiasutus ega ametnik kohaldada abinõusid, mis piiravad põhiõigusi. Nii diskreditsiooninorm kui ka selle rakendamine üksikjuhtumil peavad olema rangelt kooskõlas põhiseadusega. Võrduse printsiip on üks olulisi põhiseaduslikke väärtusi, millest peab administratsioon lähtuma diskreditsiooni teostamisel. PS § 12. Diskreditsioon teostamisel peab administratsioon lähtuma ka proportsionaalsuse printsiibist PS § 11. 1. abinõu on siis sobiv, kui taotletavat eesmärki on võimalik saavutada; 2
lihtne filosoofia. 2. Näited Kallistamise kultuur tähendab seda, et klienti puudutatakse, teda kuulatakse ja temast hoolitakse, temaga saadakse nii lähedaseks, et klient muutub tähtsamaks kui miski muu. Aja jooksul areneb kallistamise kultuuris salongi ja kliendi vahel ainulaadne isiklik ja ametialane suhe- see on lojaalsus, mis põhineb usaldusel, mis täidab kliendi ootused, mis klientidele meeldib ja mis neile sobib. · Tuleks kohaldada muudatusi, luues keskkonna, mis on kliendi-, mitte toote- või hinnakeskne. Meie arvates on kliendikesksed organisatsioonid parimad kallistajad. Kliendikeskse all mõtlen seda, et klient on maailma naba. Kõik keerleb ümber kliendi. Kõik ütlevad, et klient on oluline, aga enamikus ettevõtetes räägivad teod hoopis teist keelt. Kliendikeskse filosoofia tugevus tuleneb sellest, et kogu kollektiiv pühendub kliendile
seadusega. · Asjaõigusseadus kohustab omanikku taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule. Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte? JAH 8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks? Kes peab jahti ja laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea andku pool saagist maaomanikule. Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha. Iga kodanik on vaba. 9. Lahenda vaidlus Tarmo ja Kaarel vaidlevad omanikuta rabamaatüki üle. Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest ja viitab maaseaduse sättele, mida oleks tema meelest vaja laiendavalt tõlgendada. Kaarel
soovitused ja arvamused. Neil o nliikmesriikide jaoks erinev siduvus. EL Määrus ·Kõige kõrgema õigusjõuga akt. Kohaldatakse kogu liidu ulatuses; ·On igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohaldatav. EL direktiiv ·Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse lähendamisel. ·Üldjuhul ei ole vahetult kohaldatav st direktiivis antud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditega ja viisil. ·Erandina võib direktiivi vahetult kohaldada juhul, kuita ei ole seni siseriiklikku õigusesse sisse sisse lülitatud. EL otsused ·Üksikaktid, suunatud konkreetsetele subjektidele. ·Kasutatakse konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ja kohustavad adressaadile. EL soovitused ja arvamused ·Väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. ·Soovitusliku iseloomuga. õigusakt
↓ Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas ↓ Lähteorgani ettevalmistav menetlus - kas vastab nõuetele? - kas on põhjendatud? ↓ Kui vastab nõuetele ning ei ole lähteorgani arvates põhjendatud: edastamine 7 päeva jooksul nn vaideorganile. Kui ei vasta nõuetele – tagastamine (§ 79). Kui on põhjendatud – vaide rahuldamine (§ 80 lg 2). ↓ Vaideorgan: - võib kohaldada esialgset õiguskaitset1; - vaatab vaide läbi: viib läbi haldusmenetluse ja sooritab selleks vajalikud toimingud; - vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib pikendada 30 päeva võrra). ↓ Vaideotsuse tegemine – nn kassatoorsuse põhimõte. Vt: HMS §-d 71-87. Kohustuslik kirjandus: E. Vene. Vaidemenetluse funktsioonide mõju menetlustoimingutele. Juridica 2005, nr 10, lk 705-718. 1
Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Inimese tahtest olenematult võidakse talle kohaldada psühhiaatrilist ravi või hooldust/järelvalvet lähtudes Karistusseadustikust (sundravi), Psühhiaatrilise abi seadusest (tahtest olenematu ravi) või Sotsiaalhoolekande seadusest (nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses). Õiguslikus kontekstis nähakse selles eeskätt vabaduse piiramisena, inimese põhiõigus tervise kaitsele jääb tahaplaanile, kuna ei olda teadlik psühhiaatrilise ravi tulemuslikkusest ning tulemuslikkust mõjutavatest asjaoludest
See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. 2. Mis on teisesed õigusaktid? Teisesed õigusaktid on direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad esmastel õigusaktidel ehk aluslepingutel. 3. Mis vahe on järgmistel Euroopa õigusaktidel: direktiividel, määrustel ja otsustel? Määrus- on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis. Direktiiv- on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille ELi liikmesriigid peavad saavutama. Otsus- on siduv nende jaoks, kellele see on adresseeritud (nt ELi liikmesriik või mõni üksik ettevõte) ning see on otseselt kohaldatav. 8. EUROOPA LIIDU EELARVE Vasta küsimustele: 1. Mis on ELis raha ümberjagamise peamine eesmärk? Elutaseme tõstmine vaesemates piirkondades ja toiduohutuse tagamine. 2. Millised valdkonnad on need, mida EL rahaliselt toetab?
3.1 Õpikohtade paigutus Arvutid paigutatakse õpikohas valgusallikate suhtes selliselt, et vältida otseseid või kaudseid peegeldusi kuvari ekraanil ning otsest ja kaudset pimestamist. Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest. Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele. 3.2 Laud ja tool Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele. Kuvar peab asetsema istuva õppija ees otse. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 6070 cm. Arvutiklassis peab laua kõrgus olema õppija kasvukohane. Laud peab olema ühetooniline ja mati tööpinnaga. Õpikohal peab olema poolpehme istmega ja püsikindel tool, millel on keha profiili jälgiv seljatugi.
seadusandluse vahel on EL õigusaktid ülimuslikud. Ei, nad ei ole samatähenduslikud- EL õigus on ülimuslik liikmesriigi õigusnormide üle, vahetu kohaldatavus aga samaväärne riigi seadusandlusega. 20. Kas liikmesriigi õiguskorras peab olema õiguskaitsevahend, mis võimaldab kontrollida, kas riigisisene õigus (nt Eesti seadused) on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega? Jah, peab küll. Liikmesriigi kohtunikul peab olema võimalus kohaldada esialgset õiguskaitset sellise kohtuotsuse täieliku toime kindlustamiseks, mis tehakse ühenduse õigusest tulenevate õiguste kohta. 21. Mida tähendab põhimõte, et Euroopa Liidul ei ole pädevuse pädevust? Kas pärast Lissaboni lepingut on pädevuste küsimus õiguslikult selgem või pigem segasem, kui varem? Põhjenda vastust. EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames
• täitmisnõue §108 lg2 • kahju hüvitamise nõue §115 (varaline, mittevaraline • lepingust taganemine §116, tarbijalemüügi puhul ka §209 lg6 Lepingust taganemine: vajalik olulise rikkumise olemasolu (täiendav tähtaeg antud) Kontrollides müüjapoolse nõuetekohase täitmist: • kas müüdud asi vastab lepingutingimustele? • Kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest? • Millised konkreetseid ÕKV-d saab ostja müüja suhtes kohaldada? Ostja ÕKV eeldused lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral: • müügilepingu rikkumine müüja poolt ◦ kontroll vastavalt §217 ◦ alternatiivselt §77 lg1 • Müüja vastutus ◦ üldpõhimõte §218 lg1 (erinorm §103 suhtes) ◦ Erandlikud vastutuse äralangemise juhud: ▪ §218 lg4 ▪ §220 lg3 ▪ Erikokkulepped vastutuse kohta (nened ekehtivus §221 lg2, §108 lg2, §42)
ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest ning et töötaja saaks väljaõppe õigete töövõtete kasutamise kohta. Asjakohase juhendamise peab saama ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka teisaldustöö ei kuulu. Töötajate juhendamist ja väljaõpet võib läbi viia ainult tööandja määratud pädev isik. 3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Lühiülevaade töötervishoiu ja tööohutuse tingimustest, mida tuleb kohaldada töökohas. Tööandja või vastutav isik on teavitanud töötajaid tingimustest kinni pidamisest. TÖÖTERVISHOID Ventilatsioon Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse
pädevale asutusele; 3) esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes. Paragrahv 10. Valla- ja linnavolikogu tarbijakaitsealane tegevus (1) Valla- ja linnavolikogu võivad moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi. (2) Valla- või linnavolikogu volitab tarbijakaitsega tegelema ametiisiku(d), kellel on õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist; 2) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud ettekirjutusi; 3) kohaldada haldusvastutust kooskõlas haldusõiguserikkumiste seadustikuga või teha ettepanekuid õiguserikkuja vastutuselevõtmiseks. Paragrahv 11. Riiklik tarbijakaitse (1) Riiklikku tarbijakaitset korraldab Vabariigi Valitsus ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kaudu. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953) (2) Tarbijakaitsealased riikliku järelevalve volitused on: 1) Tarbijakaitseametil; 11) Konkurentsiametil võltsitud kauba käibe tõkestamise alal; (RK s 15.12
riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus, karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust
Karistusõigust realiseeritakse teo toimepanemine ajal. Kui mõne normi alusel kergendatakse karistuse määrasid, siis kergendatakse ka karistust. Karistusõiguse struktuur: 3 samba teooria 1. Materiaalne karistusseadustik – karistusseadustik, annab eeldused ja sisu 2. formaalne karistusseadustik – menetlusseadustik, regulatiivne 3. Kriminaaltäitevõigus – regulatiivne, sätestab reeglid kuidas mat. Õ sisu tuvastada ja kuidas seda kohaldada. I Põhikaristusõigus II Harukaristusõigus • KarS Kõik need eriseadused, mis näevad ette • Aalaealiste mõjutusvahendite seadus. karistatavad teod. Al 14. aastast saab vastutusele võtta, kui aga Karistatavad teod jagunevad: nooremad panevad toime kooseisupärase Süüteod: õigusvastase teo. Nende suhtes tuleb ka mingeid 1
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui pankrot lõpeb peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttud on halduril kohustus esitada kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses sätestatud andmed PankrS § 162 lg 2. Võlgniku pankrotiõiguslik vastutus Pankrotiõiguslik vastutus väljendub nende õiguskaitsevahendite kaudu, mis on sätestatud pankrotiseaduses ning mida saab kohaldada üksnes pankrotimenetluses. Eelkõige on sellisteks õiguskaitsevahenditeks arest ja ärikeeld. Mõlemat vastutuse vahendit saab kasutada üksnes pärast pankroti väljakuulutamist ning nende sisu tuleneb pankrotiseadusest. Aresti ja vastutuse eesmärgiks on tagada võlgniku kohustuste täitmine pankrotimenetluses. Arest - võib kohaldada eelkõige siis, kui võlgnik ei täida teabe andmise, pankrotimenetlusest osavõtu või vande andmise kohustust, samuti kui ta rikub
nüüd EL õiguse kohaldamine? Pärast Lissaboni lepingut kohalduvad kõik EL õiguse printsiibid (esmasuse printsiip, C-3-199-11 kohtuotsus). Nüüd ka suurem ja tihedam seostumus teiste EL õiguse valdkondadega, toimub aina suurem integratsioon teiste valdkondadega. Poola ja Saksamaa pole senini tunnistanud EL õiguse ülimuslikkust. 83(2) – kuidas tõlgendada, millal peaks kasutama kriminaalõiguslikke sanktsioone? Öberg rõhutas, et vorme võib kohaldada alles siis, kui varasemalt on ühtlustamist rakendatud. 325 iseseisvalt? Õigus on luua kriminaalvastutust, aga millal seda luua? Millistel kaalutlustel jne. Siiani olnud vastus konkreetsetele probleemidele. Edaspidi võiks õigusloome põhineda konkreetsetel põhimõtetel ja võiks olla pikemalt tulevikku vaatav. Kes võiks kriminaalõigust kujundada? Euroopa Ülemkogu – aluslepingus ELTL art 68 -
koondatavale töötajale uut tööd pakkuda, ei kao seetõttu ka õigus töötajat koondada. TÖÖTAJA VARALISE VASTUTUSE EELDUSED JA VASTUTUSE PIIRANGUD Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Uus töölepingu seadus lubab tööandjal kohaldada töötaja suhtes asjaoludest sõltuvalt järgmisi vastutuse viise: · leppetrahv (§ 22, 26 ja 77) · töötasu alandamine (§ 73) · kahju hüvitamine (§ 74) · varalise vastutuse kokkulepe (§ 75) · vastutus kolmandate isikute ees (§ 76) Leppetrahvis võivad töötaja ja tööandja kokku leppida kolmeks juhtumiks: · koos saladuse hoidmise kohustusega töötaja peab saladuses hoidma tööandja tootmis- ja ärisaladust nii töösuhte ajal kui pärast töösuhte lõppemist
ähvardava ohu tõrjumise eesmärgil, vastutab ta ainult tahtluse ja raske hooletuse järgi. Teabe andmise kohustus ja välja andmise kohustus. 49. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult? § 1024 lg 4. Nõuded saavad tekkida ainult heausksel asjaajajal. Pahausksel asjaajajal nõudeid ei teki. Heausksel asjaajajal võivad tekkida nõuded alusetu rikastumise õiguse alusel. Saame kohaldada kas soorituskondiktsiooni või mingisugust mittesoorituskondiktsiooni liiki. Heauskseks ei saa pidada sellist asjaajajat, kes jättis välja selgitamata soodustatu tahet, kuigi tal see võimalus oli (3-2-1-158-13). 50. Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded? Käsundita asjaajamisest tulenevate nõuete puhul ei kohaldata üldist 3-aastast aegumistähtaega, vaid 10-aastast (TsÜS § 149 ls 1). Alusetu rikastumise (AR) õigus:
Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heit...
Kuuendaks on otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui: · 1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine) · 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) · 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine 2. Õigusnormi tunnused ja funktsioonid ühiskonnas. (tunnused lk 66, funktsioonid lk 57) Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub
Tööandjate organiseerituse määra kohta puudub usaldusväärne statistika, ent see on ilmselgelt madal. Selle tulemusena toimuvad kollektiivläbirääkimised äriühingu tasandil. ÕIGUSAKTID Valitsuse algatusel laiendamist seadusse ei lisatud, ent 2000. aastal tegi parlament seda ise. Selle kohta esitati väga lühidalt kolm selgitust: • et enamik kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi toimub äriühingu tasandil, siis annab laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja
õigusnormi nõuetele vastavalt. Sanktsioonid jagunevad: absoluutselt määratletud sanktsioon – on selline, kus määratletud õigusvahend on antud ilma igasuguste muude võimalusteta; suhteliselt määratletud sanktsioon – on selline, kus on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid; alternatiivsed sanktsioonid – kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel; kumulatiivsed sanktsioonid – võimaldavad kohaldada mitmeid sanktsioone üheaegselt; määratlemata sanktsioon – on sanktsioon, mille sisu ei ole määratud. Normitehnilise reeglina ei panda õigusnormi kirja tema loogilise struktuuri kolme elemendina (H-D-S), vaid piisab kui õigusnorm anda kahe elemendi kaudu: H-S või H-D. H-D esitlusviisi kasutatakse laialdaselt riigiõiguse ja tsiviilõiguse aktides, H-S aga kriminaalõiguse aktides. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigustkaitsev.
Ei ole võimalik kindlaks teha perekonda kes oleks teistest selles suhtes kõrgemal ja võiks pärimisõigust omada. Robert Firmer on öelnud: "Adam oli esimene kuningas ja praegused kuningad on tema pärijad, või neid tuleb selleks pidada". Sellega autor ei nõustunud. Looduslikus seisundist tulenevalt on kogu võim ja kohtumõistmine vastastikune, kellelgi ei ole seda õigust rohkem, kui teistel. Poliitiliseks võimuks peab autor võimu teha seadusi ja nende eiramisel kohaldada karistusi. Siin tuleb mõelda millised on inimesed loomu poolest. Looduslikku võrdsust vaadeldes on Richard Hooker öelnud, et inimesed armastaksid teisi samapalju, kui iseendid. Selline tunnetus on inimeste vahel kes omavad samasugust loomupärast mõistmist oma elu juhtimiseks. Autor selles osas Hookeriga täiesti ei nõustu. Kõik inimesed on ühe kõikvõimsa ja lõpmatult targa looja meistriteosed, nad on tema sulased ja on tema korraldusel saadetud maailma tema asju ajama
Näiteks perekonnas aset leidnud ootamatute sündmuste või õnnetuste-avariide puhul, samuti perekondlike kohustuste täitmiseks juhtudel, kus töötaja ise ei saanud toimumise aega määrata (lapse jõulupidu lasteaias). Kuna abiellumine on tavaliselt pikemaajaliselt ette planeeritav, siis on seda võimalik korraldada töövälisel ajal, puhkusel olles või muudel tööst vabadel päevadel. Tööandja võib aga töötajale seadusest soodsamaid tingimusi alati kohaldada ja anda tasulist vaba aega vastavalt poolte kokkuleppele igasuguste töötaja isikuga seotud sündmuste puhul (http://www.rmp.ee/toooigus/jurist/abiellumine-ja-tasulised-vabad-paevad-2012-04-02). Kas tööandja peab selle aja eest säilitama keskmise palga? Ei. Kuna abiellumine pole ootamatu sündmus, mida töötaja ette näha ei saa. 7. Millal hakkab kulgema vahetuste (tööpäevade) vaheline puhkeaeg a) kohe peale tööpäeva lõppu või b) alates kella 00.00-st?
sellega õiguse hüvitisele. Antud peatüki viimane paragrahv sätestab, et kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub hoonestaja. Samuti ka avalik-õiguslikud reaalkoormatised. Võimalik on siiski ka kokku leppida teisiti.3 Hoonestusõiguse puhul on kaks õigust konkureerivad, sest koormatud maatükk ning hoonestusõigus on mõlemad kinnisasjad. Nad on niiöelda üksteise peal. Nii hoonestusõiguse sisu kui ka ulatuse suhtes saab kohaldada kõiki maatüki omandiõiguse sisu ja ulatuse kohta käivaid sätteid. Hoonestaja on maatüki otsene valdaja, maatüki omanik on selle kaudne valdaja. Siiski on omaniku õigused eelistatud hoonestusõiguse omaniku õiguse ees, sest omanik saab hoonestusõiguse lõppemisel koormatud maatüki tagasi enda valdusesse. 3RT I 1993, 39, 590 6 4. Hoonestusõiguse ulatus AÕS § 241 ütleb, et hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka
Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 2 kohaselt üheks Euroopa Liidu keskseks ülesandeks. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ka eraldi keskkonnapeatükk, millele põhineb suur hulk sekundaarseid EL õigusakte (määruseid ja direktiive). Tegemist on ühe kõige põhjalikumalt reguleeritud valdkonnaga Euroopa Liidus, keskkonnaga seotud normid on tihti väga konkreetsed ning ranged. Eestil kui EL liikmesriigil on kohustus võtta direktiivid üle siseriiklikku õigusesse ning kohaldada otse kõiki määrusi; seetõttu on meie keskkonnaõiguse normide puhul suures osas tegemist EL õigusest üle võetud regulatsiooniga. Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust. Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus
Kolmandaks, kui toiming on sooritauud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE ________________________________________________ §1 Haldussunni mõiste ja liigid Riigi sund on suunatud õigusnormides kehtestatud käitumisnormide tagamine faktilises käitumises. Õigusriigis saab sundi kohaldada vaid kehtivas õiguses ettenähtud korras ja alustel. Seadus peab välistama võimaluse riigiorganite ja nende ametiisikute omavoliks sunni kohaldamisel. Haldussunni tunnused - avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks - kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid - kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid - eesmärkideks võib olla: o õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine
ajalised piirangud; e) heitmete laad ja hulk. 3. Seepärast on arusaadav, et see, kas teatud protsess on "parim võimalik tehnika" või mitte, oleneb tehnika muutumisest ajas ning majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest, samuti teaduslike arusaamade ja teadmiste muutumisest. 4. Kui saaste ja heitmete vähendamise parima võimaliku tehnika rakendamine ei anna keskkonnakaitse suhtes vastuvõetavaid tulemusi, tuleb kohaldada lisameetmeid. 5. "Tehnika" hõlmab nii kasutatavat tehnoloogiat kui käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi. PARIM KESKKONNAPRAKTIKA 6. Termin "parim keskkonnapraktika" tähendab sobivaimate keskkonnakaitsemeetmete ja -strateegiate koosluse rakendamist. Valides üksikjuhtumite jaoks kõige sobivamaid meetmekooslusi, tuleb võtta arvesse alljärgnevat järkjärgulist meetmete nimekirja: a) avalikkuse ja kasutajate teavitamine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
