eluaegse vangistuse. (2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused 13. § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32–32 000 eurot. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. § 156. Sõnumisaladuse rikkumine (1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.
eelotsust võib küsida kohe, kui selgub, et see on siseriiklikus menetluses otsuse tegemiseks vajalik; eelmenetluses ei pea eelotsust küsima, kui on teada, et asja lahendatakse edasi lõppmenetluses; esialgse õiguskaitseküsimuses tavaliselt praktilistel kaalutlustel eelotsust ei küsita, aga juhtub ka seda. Siin on nimelt probleemiks eelotsuse menetluse pikkus Euroopa Kohtus. 3.2. Eelotsuse küsimine ja esialgne õiguskaitse Eesti kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ja ajutiselt peatada Eesti haldusakti toime juhul, kui see akt toetub Euroopa Liidu õigusele, mille kehtivuses kaheldakse. 7 Euroopa Kohus ise ei või kohaldada esialgselt õiguskaitset eelotsuse tegemise menetluses, see on vastuolus eelotsuse taotluse menetluse põhimõttega, mille kohaselt annab Euroopa Kohus ainult Euroopa Liidu õiguse kehtivuse või tõlgenduse osas vastuse. Esialgse
kujunenud sotsiaalsete tähenduste ja normide pidevat kordamist nii kõnes kui tegevuses. 1980. aastatel hakkasid eelkõige Ameerikas õilmitsema etendusuuringud (performance studies), mis üritasid lõhkuda tavapärast eristust teatri ja elu vahel. See tõi esiteks kaasa huvi institutsionaliseeritud teatri varju jääva etendamisakti vastu, mille analüüsimiseks on teatriuurijad ja -praktikud üritanud kohaldada eriti antropoloogia sõnavara. Teisalt on teatriteoreetikud asunud analüüsima ka teatriväliseid sündmusi, näiteks meeleavaldusi (Taylor 1994). Siin on mõjukaks osutunud teatriteoreetik ja -praktik Richard Schechner, kes on „sotsiaalse draama” mõistet rakendanud nii valitsuskriisidele kui ka Shakespeare’ile (Schechner 1977). Kokkuvõtvalt kirjutab Kaljundi, et ajal, mil performatiivsuse tähendusväli on
puutumusel teiste riikide õigusega. REÕSeadus § 1."Seaduse kohaldamisala": Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega Edasi käsitleme I.Nurmela jt teoses lk. 14-30 toodut, valikuliselt. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. 1.3.2. REÕ ülesanne (eesmärk) Seda võib määratleda mitmeti: - määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; - vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi (vt, prof Stefan Riesenfeld Boalt Hall`st UC Berkeley, Ca); - lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks, juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud. 1.3.3. REÕ ese (objekt) Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole
vahendite õiglane jaotus. Kõkkuvõtteks võib öelda, et bioeetika mõistet ei peaks kindlasti käsitama meditsiinieetika sünonüümina, vaid pigem laiema erialadevahelise valdkonnana, millega üritatakse kirjeldada elu kui bioloogilise nähtusega seotud väärtusprobleeme ning sobitada neid moodsa inimesekäsitluse ja ühiskondlike oludega. Kõigele elusale ei paista olevat võimalik kohaldada samu eetikapõhimõtteid, paratamatu on inimese valikulisus teiste elusolendite suhtes. Kahtluseta on tänapäeva bioeetika suur ülesanne säärasaid valikuid hoolikalt ja vastutustundlikult kaalutleda, õigustada ja leida sobivaid viise nende elluviimiseks. Nii igal inimesel kui ka inimkonnal on, mille üle järele mõelda.
hoiuruum, Saadaval toad allergikutele, Suitsetamine on eraruumides ja avalikes kohtades keelatud , Konditsioneer, Restoran (à la carte) TEENUSED: Toateenindus, Koosolekuruum/banketisaal, Pesumaja, Keemiline puhastus, Hommikusöök hotellitoas, Triikimisteenus, Pruutpaari sviit, Valuutavahetus, Suveniiri-/kingitustepood, Rattalaenutus, Kingapuhastus, Autorent, Faks/Paljundusmasin, Transporditeenus (lisatasu eest), Eridieetide menüüd (taotluse alusel). Lemmikloomad on lubatud. Võidakse kohaldada lisatasu. HINNAD ALATES :150-ST EUROST! Hotel Telegraaf See luksuslik viietärnihotell asub 1878. aastast pärinevas ajaloolises hoones, Tallinna raekoja platsist kõigest 70 m kaugusel. Hotellis on tasuta WiFi- ühendus, sisebassein ja eksklusiivne spaa Elemis. Hotelli Telegraaf tubades on konditsioneer, lameekraaniga televiisor, satelliittelevisioon ning hommikumantlite ja sussidega vannituba. À la carte restoranis serveeritakse Eesti ja rahvusvahelisi roogasid
sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte; 3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste rikkumise kohta; 31) nõuda Eesti Vabariigi nimel kohtu kaudu kolmanda isiku poolse tarbijate õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist, kui kolmanda isiku tegevus puudutab määramatu arvu tarbijate ühiseid huvisid; 4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi; 5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba konfiskeerimist; 7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta ;
"Kahju vältimise" printsiip on erinevalt "saastaja maksab" printsiibist suunatud mitte tagajärgede likvideerimisele, vaid kahju ärahoidmisele potentsiaalselt ohtliku tegevusega tegelev isik peab võtma tarvitusele kõik meetmed, et vältida otsest tekkivat kahju. See printsiip kuulub siiski kohaldamisele olukordades, kus on juba täpselt teada, milline kahju ja millisel kujul millise tagajärje tulemusena tekib. Üldjuhul siiski nii ei ole, mistõttu nende puhul tuleb kohaldada eelkõige ettevaatusprintsiipi ettevaatusmeetmeid tuleb rakendada ka siis, kui ei ole täpselt teada, kas ja milline kahju võib kasvatamise, kasutamise vm tegevuse tagajärjel tekkida. "Saastaja maksab" printsiibi juurde tagasi tulles võib öelda, et see tagab olukorra, kus keskkonnahoid ei oleks ainult riiklike organite, vaid kogu ühiskonna ühine eesmärk. Saastaja maksab põhimõttest lähtuvalt peaksid saastekontrolli kulutused peegelduma toodete ja teenuste
§ Selle otsusega võimaldati eestirootslaste tuleviku toetamises ja arengus osaleda kõigil eestirootslastel. Valimised toimusid 2.-4. veebruaril 2007 ja viidi läbi kolmes kohas. Valiti 21-liikmeline Kultuurinõukogu, mille esimeheks sai Uile Kärk-Remes ja aseesimeheks Lars Rönnberg. Kes saaks taotleda kultuuriautonoomiat tänapäeval? § Eestis elavatest vähemusrahvustest saab praegust vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadust kohaldada ainult venelastele, ukrainlastele, valgevenelastele ja soomlastele, kuna ühegi muu rahvuse esindajate hulgas pole Eesti Vabariigi kodanikke üle kolme tuhande. Lisaks laieneb seadus sakslastele, juutidele ja rootslastele, keda on seaduses eraldi nimetatud. Teiste vähemusrahvuste õigused Eestis on tagatud Põhiseaduse ja teiste seadustega. Seejuures saavad ka mittekodanikud osaleda kultuuriautonoomia tegevuses, kuid mitte
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule h...
paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2003. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhjendusi ning jäeti hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses esitatud motiividel. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ekslikult TsK § 249, § 250 ja § 251. Asjas tuleb kohaldada TsK § 248, milles sätestatakse, et kui müüja, rikkudes lepingut, ei anna ostjale müüdud asja üle, on ostjal õigus muuhulgas keelduda lepingu täitmisest. Hageja kui aktsiate müüja rikkus lepingut ning ei säilitanud müügilepingu eset. Maakohus leidis ekslikult, et see asjaolu on käsitatav TsK § 251 alusel asja kvaliteedipuudusena. Maakohus tuvastas õigesti, et müügilepingu esemeks olid aktsiad, mis annavad osaluse majanduslikult toimivas äriühingus. Vaidlusaluse lepingu
Liidulaienemise instrument on igatahes limiteeritud, kuna laieneb vaid Euroopa territoriaalsete piiride sees asuvatele riikidele ning eelistatakse nähtavalt väikeriike suurtele. Kuna mitme kandidaadi jaoks võib liitu pääsemine muutuda mõrumaiguliseks, on kogu protsess tasakaalutu. Euroopas pööratakse palju tähelepanu kandidaatriikide kvaliteedile.6 Liitumise eest küsitav „hind“ võib olla liiga kõrge ja ootused ebaselged. Laienemist ei ole võimalik kohaldada kogu maailmale ega eksportida. Tuleb leida alternatiivne väljapääs, millega sätestada oma norm rahvusvahelistes suhetes. Oma normi propageerimise eesmärgiks on see, et teised seda tunnistaksid ja omaks võtaksid, kuid siit tulebki EL-i enesekehtestamise raskus: mitte ükski suurvõim ei ole nõus teiste ettekirjutustega nende käitumise või elukäsitluse aadressil.7 Algupäraselt lõid eurooplased originaalse institutsiooni ning kehtestasid Euroopas
kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.; 5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest. 14. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 15. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega. 16. Ametniku katseaeg Teenistusse võtmise õigust omav isik võib, kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal hinnatakse ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada Katseaega ei kohaldata: 1) ametnikule, kelle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus või peaminister;
• Registreeritud väärtpaberi suhtes kohaldatakse registri asukohariigi õigust. Väärtpaberi puhul määratakse õigusega selle õiguslik olemus; omajale kuuluvate õiguste sisu, tekkimine ja lõppemine; käsutamise tagajärjed; õiguste teostamise tingimused; tagatisena kasutamine; koormavate õiguste järjekoht; vahendaja õigused ja kohustused väärtpaberi suhtes. VÕLAÕIGUSE ÜLDREGULATSIOON • Kohaldamisele kuuluvad need Eesti õiguse sätted, mida tuleb kohaldada sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest • Lepingule kohaldatakse: - poolte poolt kokkulepitud riigi õigust; - kokkuleppe puudumisel riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. • Tugevaim seos leitakse järgmiselt: - poole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse; - majandus- või kutsetegevuses lepingu täitmisel lähtutakse peamisest või lepingu täitmisega seotud tegevuskohast;
2) Võivad teha erinevaid uuringuid kontrollitavatele objektidele. 3) Piirata, peatada või lõpetada tegevust mis kahjustab või võib kahjustada inimeste tervist. Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest §181 1) Rahvatervise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. 4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. 5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet. Finatseerimine §21 1. Tervisekaitse asutusi rahastatakse riigieelarvest 2. Kohalike programme võib osaliselt või täielikult rahastada riigieelarvest 3. Programmid - osaliselt või täielikult rahastatud ravikindlustuse eelarvest Kasutatud kirjandus
Samuti parkimisalasse sissesõit oli märgistatud teatega, kus oli välja toodud parkimistingimused. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? Võib, kuna tegemist on ettepanekuga, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ning tegemist on hinnatariifi väljapanekuga. Samuti ei ole ettepaneku tegija väljendanud selgesti, et tegemist on pakkumusega, kuna antud märk ei olnud nähtaval selgelt ja silmale eristatav. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest?
Artikkel 11. 1. Igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. 2. Kedagi ei või süüdi mõista kuriteos mõne teo või tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse või rahvusvahelise õiguse järgi. Samuti ei või määrata raskemat karistust, kui see, mida oleks võinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal. Artikkel 12. Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei või meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust või au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt määrida. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest. Artikkel 13. 1. Igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida. 2. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale
ära kassas leiduv sularaha ja seda tehti tahtlikult. Selleks, et süüdlast karistada, peab ta olema ka süüdi tehtud teos. Kuid kui röövijaks osutus 12-aastane, siis ei ole ta süüvõimeline. Ta pole röövimises süüdi ja teda ei saa karistada seaduses ettenähtud karistusega. Samuti võib kohata süüvõimetust ka 25-aastase röövija puhul, kui ta põeb näiteks vaimuhaigust. Sel juhul ei ole röövija samuti süüvõimeline ja tema suhtes karistust kohaldada ei saa. Kui aga puuduvad süüd välistavad asjaolud, siis on inimene oma kuritegelikus käitumises süüdi ja teda karistatakse. Kui süüvõime on piiratud, siis võetakse seda karistuse mõistmisel arvesse ja karistus on sel juhul leebem (nt. 14-18 aastane alaealine on piiratud süüvõimega). Olulise tähtsusega on ka kaks järgmist paragrahvi. Väljavõte seadusest § 36. Joobeseisund Tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.
Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. [...] Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas
Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. *REÕSeadus § 1.“Seaduse kohaldamisala“: Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. REÕ ülesannet võib määratleda mitmeti: määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi; lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks, juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud.
vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jagu Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 3. jagu Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused § 49. Tegutsemiskeeld
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kok...
realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats. ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid - nõuab riigiorganilt ulatuslikku organiseerivat tegevust ( kohtuprotsess, krim.asja uurimine)
Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping,
tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9. Kuidas toimub lepingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramine, kui lepingus puudub kohaldatava õiguse kokkulepe? Millistele piirangutel tuleb tähelepanu pöörata? 1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks.
1996: 11). Ühiskondliku lepingu teooria Rousseau käsitluses lähtus üldise tahte ideest ja on sellisena ühiskonna eksisteerimiseks vajaliku minimaalse üksmeelsuse nõudena aktsepteeritav ka tänapäeval. Eeldades, et üldine konsensus realiseerub riigiõiguslikes mehhanismides ning et kõik sellisel teel saavutatavad otsused jäävad ühiskondliku lepinguga lubatud piiridesse, siis ei ole mingit alust väita, et riigil puudub õigus kohaldada surmanuhtlust. Üldise julgeoleku tagamiseks võib riik nõuda oma kodanikult eluga riskimist või oma elu ohverdamist, tal on õigus käsutada süütute ja kuulekate inimeste elu. Järelikult ei ole õige eeldada, et tal ei ole õigust nõuda kurjategija elu selleks, et tagada õiguskord (ibid). Kas surmanuhtlus suudab kuritegusid ära hoida, kas ja milline on tema ennetav mõju ning millest tuleneb surmanuhtluse põhjendatus karistusliigina? See toetub karistusteooriale, mis tänapäevasel
Seega tuli ka määruste koostamise puhul uurida karistusõigust reguleerivaid seadusi. Lisaks määrustele koostasin dokumentidest veel vahistamistaotlusi (lisa 6) ning asitõendi vaatlusprotokolli (lisa 7). Tihti anti mulle ka lihtsalt kriminaaltoimik, ilma konkreetse ülesandeta koostada selle põhjal mingi dokument, ning paluti mõelda, vastavalt toimikus sisalduvatele asjaoludele, mis ma konkreetse kriminaalasjaga teeksin: kas asi lõpetada või saata kohtusse või kohaldada mingit muud menetlusliiki või oleks vaja ühendust võtta uurimisasutusega täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks jms. Lisaks erinevate dokumentide koostamisele, tutvusin praktika raames ka karistusõiguse menetlusliku poolega. Viimane seisnes põhiliselt erinevate kriminaalkohtuistungite 5 külastamises ja jälgimises. Eriti huvitav oli jälgida neid kohtuistungeid, kus olin ise eelnevalt süüdistusakti koostanud
2)lepingu printsiip on see, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust avaldada kahtlust ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse suhtes. Van Gend& Loos hagi alusel otsustas Euroopa Kohus ,et kõik asutamislepingute sätted, mis on sõnastatud tingimusteta on iseseisvad ning juriidiliselt täielikud,nii et nende täitmine või kehtivus ei nõua liikmesriikide ega komisjoni mingit täiendavat sekkumist ning neid saab kohaldada vahetult üksikisikutele.Edaspidi kohaldas kohus seda põhjendust Emü sätetele nt. art. 48 (vaba liikumine ), art. 52 (elama-ja tööleasumise ning firmade asutamise vabadus) ja art. 59 (teenuste vaba liikumine). 3. Mida tähendab subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Ühenduse õiguses (selle jaatav ja eitav pool) Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 tõdetakse ,et lepingupooled loovad omavahel Euroopa Liidu ja et otsused tehakse võimalikult avalikult ning kodanikukeskselt
Süütegude eest võetakse vastutusele ka välisriikide kodanikud juhul kui isikul ei ole välislepingutest tulenevat puutumatust. Samamoodi võetakse vastutusele ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 2.1 Karistuseadustiku ajaline kehtivus Karistusseadustik kehtib ajaliste piiridega paika pandult, kindlal territooriumil ning teatud isikute suhtes. Tegu, mille eest isikut karistatakse, peab olema süüteona karistatav vastavalt kehtivale seadusele. Karistust saab kohaldada vaid siis, kui teo toimepanemise hetkel kehtis seadus, mis näeb sellise teo eest ette karistuse. Kui mõni seadus kehtib tänasel päeval aga ei kehtinud veel kuriteo toimepanemise hetkel, ei saa selle teo eest tagantjärgi enam karistust määrata. Ehk kui keegi tegi midagi näiteks mitu aastat tagasi, mis oli seadusega lubatud teo toimepanemise hetkel aga nüüd enam ei ole, siis ei ole seaduslikku alust isikule karistust määrata. Näiteks hasartmängu
olema konkreetne!! 6. valitsuse määrusega ette nähtud juhud (nt koolides pedagoogide ametikohad koolidirektor valitav 5 a) Kui 1. ja 3. punktis määratud tähtajaga TL on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui 2 korda järjest loetakse see määramata tähtajaga TL-ks, kui kahe lepingu vaheline periood ei ületa 2 kuud. Ei saa nt rendifirma - tuua põhjuseks hoone rendiaja lõppemist. §132 määratud ajaks sõlmitud TL ei või kohaldada ebasoodsamaid tingimusi kui määramata TL-ga. TL vorm: kirjalik, vähemalt 2 eksemplari, mõlemad pooled kirjutavad isiklikult alla; ka alaealine (+ vanema nõusolek lisana). Tegelikult tööle lubamine on võrdsustatud TL sõlmimisega, sõltumata TL vormistamisest. TL-s tuleb kindlasti kajastada TL kohustuslikud tingimused. KATSEAEG kindlad asjad, mitte midagi muud! §33 selleks, et TA saaks veenduda, et töötaja oma tervise, võimete, suhtlemisoskuse ja kutseoskuste poolest sobib
kohustuste kandja nt. ostja ja müüja vaheline suhe. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib, kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab jälgima, et rakendamine oleks seaduslik (kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega), põhistatud (kõik asjasse puutuvaid fakte peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab
tulenevalt VÕS § 76 lg 4. • Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama. • Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmist tõendava dokumendi. Kohustuste rikkumine • Kui lepingupool jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. • Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. • Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma kohustused täitmata, va VÕS § 110 ja 111 sätestatu. Kohustuste rikkumine • VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. • Võlgnik vabaneb kohustuste rikkumisest, kui
rakendatakse. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimine riigiorgani toel/abil/kaudu ning see on seotud mingisuguse organiseerimisega – see ei teostu iseenesest. Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine); 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus); 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad kompetentsed selleks riigiorganid. Õigusnormi rakendamine peab olema seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. 10. (l.120-124) Tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega (tehing või seadus), kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi. Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest,
Formaalselt määratlub veel: 1) liigitus õigusliku iseloomu alusel; 2) liigitus vormi alusel; 3) liigitus nimetuse alusel; 4) liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Üldakt dekreet, seadlus, määrus, kohaliku omavalituse määrus, käskkiri. Üksikakt korraldus, otsus. Vaidemenetlus - on haldusakti laehndamine haldusorgani asutuse sees. Vaie on kohtuväline võimalus. Kaalutlusõigus haldusorgan peab HMS §4 kohaselt teostama õiguspäraselt kaalutlusõigust. Kohaldada või mitte kohaldada abinõusi. Tuleb vaadata et oleks sadusega kooskõlas, tuleb vaadata faktilisi asjaolusi. Vigadeks: on kasutamata jätmine, piiride ületamine ja väär tarvitamine. Haldusleping võib olla nii üld-kui üksikakt. Tekitavad õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele. 8. Halduse kontroll selle all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostavat järelvalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende
TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Teleoloogiline- mõttekohane, eesmärgiline tõlgendamine. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada. Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist või asukohast, tõlgendatakse koos teiste sätetega/õigusaktidega. (Tehingu kehtivus-TsÜS, lepingu kehtivus-VõSüldosa, konkreetne lepingu sisu-üürileping VõSeriosa) Tuleb kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist. Ajalooline-lähtub ajaloolise seaduseandja tahtest (vanade seadustega tegeledes), abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu.
kõrgema pinge ahelatest ebapiisavalt. 4. Vooluahela ehitus SELV- ja PELV-ahelate pingestatud osad peavad olema eraldatud nii üksteisest kui ka muudest ahelatest isolatsiooni abil, mis vastab vähemalt kaitseväikepinge trafo primaar- ja sekundaarmähise vahelisele isolatsioonile. SELV- ja PELV-ahelate juhid tuleb üldiselt paigutada muude ahelate juhtidest eraldi. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohaldada üht järgmistest võtetest: SELV- ja PELV-ahelate juhid kaitstakse peale põhiisolatsiooni isoleerkatte abil; SELV- ja PELV-ahelate juhid eraldatakse muu pingega ahelate juhtidest kaitsemaandatud metallvarje või -kattega; SELV- ja PELV-ahelate juhid võivad koos teiste, muupingeliste ahelate juhtidega olla ühes ja samas paljusoonelises kaablis või muus juhisüsteemis. SELV- ja PELV-ahelate
Eelk andmed vara kohta, kas on nõuded oma võlgnike vastu, millised on vu-te nõuded. Peamine huvi halduril- selgitama varaline olukord. § 85- Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. § 19 lg 1- kui võlgnik on jur isik- Juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Need on isikud, kelle suhtes teabe andmise kohustus kehtib. Peamiselt on see kohustus eelk juhatuse liikmetel, aga ka raamatupidamisega tegeleval isikul. Kohustuse täitmise tagamiseks on ettenähtud võlgniku vanne- § 86, tuleb anda kohtus enne esimest koosolekut. Erandid: 1
Määrused EL-i teisese õiguse aktide suhtes kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võrreldav riigi sees parlamendi poolt vastu võetud seaduse jõuga. Neid võtavad vastu Europarlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, selleks pole vaja mingeid siseriiklike kehtestamisprotseduure ning riikidel pole õigust avaldada ELi määrust oma seadusandlike aktide kogus. Direktiivid kõige olulisemad õigusaktid ELi liikmesriikide seadusandluse lähenemisel , neid loetakse ka liidu sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Neid annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon.
Ilmselt toimub selles staadiumis ka leebusetaotleja kaasamine jälitustegevusse või muul viil isiku kasutamine tõendite kogumiseks ja õiguserikkujate ringi kindlaks määramiseks. Kui leebuse kohaldamise taotluse ei ole lisatud piisaval hulgal tõendeid,või prokuratuur anda leebusetaotlejale kuni ühekuulise tähtaja tõendite saamiseks.Kui uurimisasutus ja prokuratuur on pärast leebustaotlejalt saadud tõendite hindamist leidnud,et ei ole alust isiku suhtes leebust kohaldada,teatab prokuratuur leebusetaotlejale taotluse tagasilükkamisest. Eeltoodust on ilmne et leebuse kohaldamise taotluse kvaliteet ja sellele lisatavad tõendid on leebuse saamiseks ääretult olulised.Pealiskaudselt või puudulikult koostatud leebuse kohaldamise taotlus või leebustaotlusega kaasnevate tõendite ringi ebapiisab piiritlemine,või suure tõenäosusega tuua kaasa leebuse kohaldamise tagajärgedega.Leebuse
jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Tõkendid on: * elukohast lahkumise keeld (kõige nõrgem tõkend), * vahistamine (kõige raskem tõkend), * kautsjon, * elektrooniline järelvalve. Tõkendit võib kohaldada, kui on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibiv kahtlustatav või süüdistatav hoiab uurimisest või kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Elukohast lahkumise keeld (§ 128) – kahtlustatav või süüdistatav isik või juriidilise isiku esindaja ei või oma elukohast lahkuda menetleja loata kauemaks kui 3 ööpäevaks
Kokkulepe aitab Ellareneda ja uuendadapoliitikaid,säilitada Elikonkurentsivõimet maailmas,samuti aitab Eli uutel liikmesriikidel jõuda järele vanade liikmesriikide elatustasemele. 13. Neli põhivabadust 1.isikute/kaupade/teenuste/kapitali vaba liikumine 14. Euroopa Üh.õigusaktid 1957a Rooma leping.Lepingu alusel tulid Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia- ühendus 15.Mida peab tegema EUriik määruse puhul? määrust tuleb kohaldada vahetult ja muutmata kujul. 16.Mastrichti kriteriumid ·Riigi eelarve puudujääk peab olema alla kui 3% SKPst. Riigivõlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. ·Rahvuslik valuuta ei tohi olla viimase 2 aasta joksul devalveeritud ·Inflatsioonimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonimäärade keskmisest rohkem kui 1,5% võrra. ·Pikaajaline intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi
Rahvastikuõiguse arvestus 1. Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on ☐ Eesti kodakondsus ☒ elamisluba ☐ välismaalase pass ☒ viisa 2. Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused ☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda ☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel ☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel ☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega ☐ ...
normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament; * pärimisleping. Need pärimise alused on oma jõult erinevad. Eelkõige lähtutakse pärimislepingust, kui lepingut ei ole või see ei hõlma kogu pärandit või jääb pärimine pärimislepingu järgi ära muul põhjusel, on pärimise aluseks testamendis väljendatud pärandaja viimne tahe. Juhul kui ka testamenti ei ole või ei saa seda kohaldada, toimub pärimine seaduse järgi. Testament - ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Testament võib olla notariaalne või kodune. · Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. · Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 2009. aasta 1.jaanuarist muutus pärimisseadus
töökeskkonnaplaan, juhul kui ehitus- või paigaldustöö sisaldab mõnda ohtlikuks määratletud tööd, mis on äratoodud allpool olevas nimekirjas, või kui töö on nii suur (rohkem kui 500 tööpäeva, ja mõnel muul juhul veel), et see tuleb Tööinspektsioonis eelregistreerida. Eelregistreerimise koopia tuleb ehitustööplatsile üles seada. Töökeskkonnaplaan sisaldab neid eeskirju, mida tuleb ehitustööplatsil kohaldada ja kirjeldust selle kohta, kuidas töökeskkonnatöö tuleb korraldada. Lisaks peab plaanis olema kirjas riskihinnang ja töökeskkonnameetmed, mida tuleb rakendada, kui tehakse järgmisi töid: · Kukkumisohtlik töö · Varisemisohtlik buldooseritöö · Töö teatud keemiliste või bioloogiliste ainetega · Töö, mille käigus puututakse kokku ioniseeriva kiirgusega · Töö kõrgepingejuhtmete läheduses · Uppumisohtlik töö · Töö kaevudes ja maa all
b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus -ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist. a. Pärimisseadus b. Võlaõigusseadus c. Võlaõigusseadus d. Äriseadus e. Töölepinguseadus f. Tsiviilseadus g. Äriseadus h. Pankrotiseadus i. Võlaõigusseadus j. Tsiviilseadus k. Põhiseadus l. Võlaõigusseadus Pooltel on soov luua juriidiline isik ja selle tegevuse eesmärgiks on ühele poolele kuuluva maja renoveerimine ja kasutamine hiljem erinevate sotsiaalvaldkonna programmide
tähenduses? (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VASTUS: Jah Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? VASTUS: Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole.
Seega tuleb silmas pidada, et esitatud skeemid on siiski üksnes abivahendid, mis hõlbustavad ja arendavad süstemaatilist mõtlemist. Et kõiki elulisi situatsioone ei ole võimalik viia universaalsete skeemide alla, tuleb lähtuda eelkõige lahendatava kaasuse eripäradest ning rakendada etteantud juhendeid ja skeeme paindlikult. Lisaks õiguse üldosa normidele sõltub lahendus eriosa seaduste sätetest, mida tuleb samuti osata õiguse üldpõhimõtete valguses õigesti kohaldada. Samuti on mitmete õiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Meeles tuleb pidada, et: 1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav). 2
alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Põhiõiguste kohustatud subjektiks on ka füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kes teostab riigivõimu (vt § 14 komm 2.2). Küsimus, kas ja millises ulatuses saab eraisik ka muul juhul olla seotud teise isiku põhiõigustega, on küsimus põhiõiguste kolmikmõjust, mis jääb põhiõiguste adressaatide teemast väljapoole (vt § 19 komm 5). Kuidas põhiõigusi kohaldada, sõltub kõigepealt rekonstruktsiooniteooriast. Teiseks sõltub põhiõiguste kohaldamine sellest, mis on põhiõigusnormi koosseis ja mis õigusjärelm, ning kolmandaks sellest, kas koosseisu tõlgendus on avar või kitsas. Kaks kõige olulisemat rekonstruktsiooniteooriat peituvad terminite „õiguste siseteooria” ja „õiguste välisteooria” taga. Õiguse siseteooria kohaselt on olemas ainult üks asi: õigus selles ulatuses, milles see võimaldab isikule definitiivset kaitset
päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. · Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb. 4.6 Elukohast lahkumise keeld · Juriidilise isiku suhtes võidakse kehtestada elukohtast lahkumise keelu juhorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või katsioniri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. · Võidakse kohaldada aresti. 4.6 Ajutine pankrotihaldur · Annab kohtule info, mis on talle vastava isiku suhtes teatavaks saanud. Täidab kohtupoolt määratus ülesandeid. Ta peab olema asjas erapoolik. 4.7 Kuritegu ja raske juhtimisviga · Kui ilmneb et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnusega teo teatab halfur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seaduses sätestatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
