vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule
Lepingu vorm). Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (§ 208. Müügilepingu mõiste) 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? Vastus: - Seaduses on kirjas, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS §76) ning vastava kvaliteediga. Vaatavalt VÕS §100 on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine eeldab seega kehtiva võlasuhte olemasolu, mille alusel
Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses. Reeglid, mis kõigi valdkondade normidel on ühised: üldpõhimõtted, isikute kohta normid, tehingute üldnormid.
aega ning mis on tema hobid. Inimene, kellel ei ole motivatsiooni parendada oma elukvaliteeti, sooritab kergekäeliselt süüteo. Süütegude rühma kuuluvad kuriteod ja väärteod. Väärtegu on see, kui nt. sülitatakse tänavale, huligaanitsetakse avalikus kohas, valetatakse või solvatakse kedagi. Kuriteoga kaasneb suurem vastutus. Kuritegu on see, kui nt. varastatakse või veelgi hullem - mõrvatakse kedagi. 14-18 aastasele inimesele võib kohaldada vanglakaristust tingimisi, täisealisele aga kohaldada reaalset vanglakaristust. Kui alaealine rikub seadust ning ei käi koolis saadetakse ta kas Tapa, Puiatu või Kaagvere erikooli. Kohavalik oleneb sellest, kas ta on poiss või tüdruk. Alaealiste põhilised rikkumised on alkoholi tarbimine, suitsetamine, käitumisprobleemid, koolikohustuste mittetäitmine, kehavigastuste tekitamine ning vargused. Kõik saab alguse
Euroopa Komisjoni koduleheküljel. Euroopa Komisjon on pakkunud selle lihtsustamiseks konkreetseid lahendusi: õigusakti, millega lubatakse abielupaaril valida, millise riigi õigust nende lahutuse korral kohaldatakse. ELi määruse ettepanek aitab eri rahvusest või eri riikides või koos väljaspool kodumaad elavaid paare. Kohaldatava õiguse eeskirjade ehk kollisiooninormide eesmärk on kindlaks määrata, millist õigust kohaldada. Üldiselt kohaldatakse abielu lahutamisel selle riigi õigust, kus on lahutusmenetluse algatamise ajal abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodakondsus abikaasadel on. Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, kohaldatakse abikaasade viimase ühise elukohajärgse riigi õigust, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kui eespool
Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil
menetlusena. Kohtuväline menetlus - pankrotihalduri tegevus, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse füüsiliste isikute, asukohast - juriidiliste isikute puhul. Füüsiliste isikute elukoha kindlaks
Miks on vaja kohelda inimlikult neid, kes seda teistega ei tee? Kas keegi tõesti usub, et vanglasüsteem tuleb püstitatud eesmärkidega toime ja trellide tagant väljuvad seadusekuulekad mehed ja naised? Mina seda ei usu ja arvan, et vaja on muutusi. Ühe alternatiivina näen ma surmanuhtluse taaskehtestamist. Humanistid-patsifistid ütlevad, et on vale otsustada teise inimene elu üle ja ka vangide inimõigusi tuleb austada, aga mina arvan, et on vale kohaldada samu karistusi niivõrd erinevate süütegude eest, kui meil seda praegu tehakse. Näiteks - Karistusseadustiku järgi on maksimumkaristus orjastamise või piinamise eest viis aastat sama, mis varguse eest avalikus kohas vägivalda kasutamata. Tundub justkui ebaloogiline. Mis puutub vangide inimõigustesse, siis kas ei tundu veider, lausa paradoksaalne, et isikud, kes on räigelt rikkunud teiste õigusi, näiteks õigust elule, hakkavad vanglasse sattudes
Valitsus määrusega. §-d 29-32 [kehtetud] (RT 1992, 20, 287 ja 288) Samas karistuse täitmise kord ja tingimused kriminaalkoodeksi järgi võivad esile kutsuda ka nn. lisakaristused need on eraldi välja toodud kriminaalkoodeksis § 321. Karistuste täitmise kord ja tingimused Karistuste täitmise kord ja tingimused sätestatakse vastava seadusega. § 33. Erikonfiskeerimine 6 (1) Kohus võib kohaldada kuriteo toimepanemise vahendi ja riista ning kuriteo läbi omandatud vara erikonfiskeerimist. (2) Kohus võib kohaldada kuriteo vahetuks objektiks olnud asja või aine erikonfiskeerimist käesoleva koodeksi §-des 76, 86, 147, 148, 1481 lg 2, 1487, 14815, 149, 1491, 1523, 155, 157, 1772, 2002 ja 281 sätestatud kuritegudes. (3) Erikonfiskeerimist kohaldatakse: 1) käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2025, 2101, 2102, 2103 ja 2104 sätestatud kuriteo
põhiseadusele. See ei oleks aga kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõttega. Põhjendus: - PS § 152 lg 2 + põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus: Riigikohtu pädevus tunnistada mis tahes seadus või muu õigusakt kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. - PSTS §st 2 tuleneb: Eesti kuulumisel ELi (arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi), saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on ELi õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole ELi õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub (Riigikohtu 11. mai 2005. aasta arvamus 3-4-1-3-06). - Kui Riigikohus kasutaks seda pädevust õigustloovate aktide EL-i õigusega seotud sätete puhul, siis põhjustaks ta vastuolu ELi õigusega.
36/95) vahel. Tegemist on järgmiste teemadega: Piirideta televisiooni direktiiv Liikmesriigist edastatav telereklaam Eksitava reklaami keeld Lastele suunatud reklaami keeld. Kas asutamislepingu artiklit 30 või artiklit 59 või 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ tuleb tõlgendada nii, et nad a) keelavad liikmesriigil võtta meetmeid telereklaami vastu, mida reklaamija edastab teisest liikmesriigist (kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95); b) keelavad kohaldada ringhäälinguseaduse § 11 lõikes 1 esitatud eeskirja, mis keelab lastele suunatud reklaami (kohtuasi C-34/95). Vastus esimesele küsimusele Asutamislepingu artiklit 59 tuleb tõlgendada nii, et see ei keela liikmesriigil oma õigusnormide alusel reklaamija vastu telereklaami tõttu meetmeid võtta. Selle kontrollimine, kas need õigusnormid on ülekaaluka üldhuviga või mõne asutamislepingu artiklis 56 nimetatud eesmärgi täitmisega seotud nõuete täitmiseks vajalik, kas nad on selle
Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused: Eeldus 1 J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud Eeldus 4 J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja Eeldus nr 1 kontroll Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub,
Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused: Eeldus 1 – J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud Eeldus 4 – J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja Eeldus nr 1 kontroll Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub,
üürileandjalt asja üleandmist.Kui üürileandjana sõlmib üürilepingu isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub, siis on üürilepingu täitmine võimatu. Üürilepingu täitmise võimatus ei välista aga üürniku poolsete üürilepingu rikkumisest tulenevate nõuete maksmapanekut üürileandja suhtes. Kui üürileandja üürnikule asja üle ei anna võib üürnik kohaldada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid, nagu näiteks kahju hüvitamist. Üürilepingu sõlmimisel tasuks üürnikul kontrollida, kas üürileandjal on õigus asja kasutusse anda või mitte (nt allüürile andmise õigus). Sest juhul, kui üürileandjal puudub õigus asja kasutusse anda, tekiks üürnikul üksnes kahju hüvitamise nõudeõigus ürileandja vastu, mis aga ei pruugi olla üürniku huvides.
· Süü ülestunnistamisele ilmumine või süüteo avastamisele kaasaaitamine · Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul · Süüteo toimepanemine ähvarduse, sunni või sõltuvussuhte tõttu · Süüteo toimepanemine afektiseisundis · Süüteo toimepanemine raseda või kõrgemas eas isiku poolt · Süüteo toimepanemine hädakaitsepiiride ületamisel · Leppimine kannatanuga. Lisaks eelnevatele võib kohus kohaldada ka muid karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud on : · Omakasu või muu madal motiiv · Süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades · Süüteo toimepanemine alaealise, raseda, kõrges eas isiku või psüühikahäiretega isiku suhtes · Süüteo toimepanemine sõltuvussuhtes · Süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal · Loodus- või ühiskondlikuõnnetuse ärakasutamine
õigust/vabadust ei kasuta. Ta võib seda kasutada aga ta ei pea. Vastutus (sanktsioon) õigusnormi tagajärg, milles määratakse kindlaks isiku suhtes kohaldatava sunni liik ja määr. Kõige levinum liik karistus, milles heidetakse isikule midagi ette/ mingit käitumist ja isiku suhtes rakendatakse selle eest koormavat meedet, näiteks vara ära võtmine või inimese vangi panek. Lihtne struktuur üks eeldus ja tagajärg. Kui juhtub nii, siis tuleb teha nii. Eelduse aset leidmisel tuleb kohaldada nimetatud tagajärge. Kuhjuv struktuur õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge. Kui normil on mitu eeldust, siis tagajärge saab kohaldada vaid sel juhul kui kõik eeldused on täidetud, muidu ei tohi tagajärge kohaldada. Kui mitu tagajärge on õigusnormil, siis eelduse toimumisel, tuleb neid kõiki tagajärgi kohaldada, ei piisa vaid ühe tagajärje kohaldamisest. Valikuline ehk alternatiivne struktuur Õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge
välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. On ilmselge, et Mardi töökohustused ei ole kerged. Järgmisena tuleks tähelepanu pöörata tööaja regulatsioonile ja ka lisatundide tegemisele. Kuna Mart on koolikohustuslik, siis saab tema suhtes kohaldada TLS § 4 punkti 2, mis sätestab koolikohustusliku isiku tööaja piirangud päevas ja nädalas - 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Juba selle sätte järgi on näha, et tööandja on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, sest lõikes 4 nimetatud piirangu rikkumine on keelatud, mida kinnitab ka lõige 5 - kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja
Ostu-müügi lepingu analüüs ostja seisukohalt Negatiivsed punktid ostjale: 1.) Punkt 1, on küll nimetatud kaup, aga ei ole ära toodud tingimusi, millele ta vastama peaks. Pesumasina ja tema kvaliteedi kirjeldus ning lisade jne kajastamine lepingus võimaldaks Müüja kohustuste rikkumisel Ostjal kohaldada õiguskaitsevahendeid tuginedes lepingule. Vastasel juhul lähtutaks küll sellest, et kaubal peavad olema samasugused omadused, mis on samaväärsel asjal, aga alati ei pruugi aluseks võetav asi olla siiski võrdväärne. Lisaks ei võimalda see punkt ostjal teostada tal lasuvat ülevaatamise kohustust, kuna viimane on suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi)
Karistusseadustik 1. Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Minu arust on see küll vähe, mõne kindla teo eest, mis on korda seatud. Näiteks kui keegi tapab väga rängalt ja tahtlikult kellegi ära, siis ta kõige hullemal juhul saab ta eluaegse vangisutse ja sealt saab ta ka välja kui ta heal käitumisel on. 2. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Minu arvates võiks rahatrahvid olla kindlasti suuremad ja neid võiks jagada rohkem ikka neile, kes midagi hullemat teinud on, näiteks kui antakse kellegile mingisugune vangistuse aeg, siis oleks mõistlik, et peale kohtukulude kinni maksmise peaks ta ka suure rahatrahvi maksma. 3
liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma, et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Selgus ja täpsus väljendub sellest, et automaatsel vastastikusel tunnustamisel ei ole täiendavat tingimust vaja. Mis asi peab selge olema ? - 3) Direktiiv on täiendavate eeltingimusteta – seda on võimalik kohaldada ilma, et riik teeks midagi muud peale seaduse kohaldamise 4) Suhe on vertikaalne, st et üheltpool on eraisik K ning teiselt poolt riigi korrakaitseorgan 5) Vastuolu riigisisese õiguse ja direktiivi vahel ehk rikutud õigus- eraisikul peaks olema õigus sõita teise riigi juhilubadega ja teisel riigil ei tohiks olla õigus karistada. Antud juhul saab kodanik K nõuda oma õiguste saamist antud direktiivist ehk vahetu õigusmõju kohaldamist
See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e
lahendada, kuna Mihkli tegevuse kohta faktid puuduvad. Veel üks probleme on selles, et küsimus on vallasvara vahendustegevuse kohta, milleks ei pruugi olla tingimata kalliskivid. Kui siiski oletada, et mõeldud on sama isikut, olgu selleks siis Mihkel ning et vallasvaraks on kalliskivid, siis ei saa teda nimetatud teo eest karistada, kuna see toimus enne, kui vastavat tegu karistav seadus jõustus. § 437 lg 2 on tühine, kuna seadust ei või kohaldada tagasiulatuvalt, va kui see toob asjaosalistele kaasa positiivse tagajärje. Kuna aga on tegemist Karistusseadustikuga ja antud seaduse järgimine tooks kaasa sanktsiooni, siis pole seda lubatud tagasiulatuvalt rakendada. 5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834: Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15 killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud.
mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori.
meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti peab see eesmärk olema legitiimne demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik. meetme vajalikkus isiku suhtes karme meetmeid ei tohi kasutada, kui eesmärk on võimalik saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega. meetme mõõdukus isegi kui meede on kohane ja vajalik, ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. Kaalutlusreeglid: diskretsiooni piirid kaalutlusnormiga antud volituste piire asutus ületada ei tohi. diskretsiooniõiguse kasutamise kohustus sõltuvalt konkreetsel juhtumil kehtivast regulatsioonist on asutus alati kohustatud, kas omal initsiatiivil või puudutatud isiku taotlusel, kaaluma talle antud õiguste kasutamist.
ei tunnista kuriteoks seadus mis oli jõus teo toimepanemise ajal.Selle normi järgimine peab tagama õigusliku karistusõiguse,seda nimetatakse seaduslikkuse printsiibiks ja sellest põhimõttest on tuletatud veel 4 olulist printsiipi. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. II. Määratletuse põhimõte Et seaduslikult käituda peab igale ühele olema tagatud võimalus ette näha milline käitumine on keelatud ja milline karistus selle eest ootab.Määratletuse põhimõte kehtib nii süütegude koosseisus kirjeldatud keelatud tegude kui ka nende toime pandud ettenähtud karistuste suhtes. III. Tavaõiguse kohaldamine
valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus • Kui õigusnorm annab tagajärje kohaldamisel ametnikule valikuvõimaluse, tähendab see: – Õigust otsustada, kas üldse tagajärge kohaldada või – Õigust valida, millist tagajärge kohaldada. • Kaalutlusõiguse eesmärk on võimaldada õiglase otsuse saavutamist • Võimalikud kaalutlusvead: – Kaalutlusõiguse kasutamatajätmine – Piiride ületamine – Valedest kaalutlustest lähtumine Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus Kaalutlusõigust tuleb teostada: • otsuse langetamisel – nt avaliku ürituse lubamine või keelamine, kui otsuse aluseks
E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y suhtes on temale üle läinud. Kuna E nõuab telerit V pankrotihalduri P käest, saame siin kohaldada AÕS § 80 lg 1. E väidetest võib järeldada et P valdab telerit ebaseaduslikult. Seega toimub asja väljanõudmine isikult kes valdab telerit õigusliku aluseta. Nõude aluse kontrollimine: Kuna E nõuab P käest telerit endale tuginedes sellele et omand on talle üle läinud peame esmalt kontrollima kuidas tekib omand. Televiisori puhul on tegu ilmselgelt vallasomandiga. AÕS § 92 lg 1 kohaselt näeme et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega
b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist.
Kohustus maksta hüvitist töösuhte lõppemisel tagab, et töötajal on olemas piisav sissetulekuallikas olukorras, kus ta ei saa oma erialasel tööl tegutseda või kus töö leidmine on oluliselt piiratud. TLS ei näe ette töötajale konkurentsipiirangu hoidmise eest makstava hüvitise suurust seega mida suuremat takistust piirang töötaja õigusele tööle asuda kujutab, seda suurem peab olema ka makstav hüvitis. Pärast töösuhte lõppu võib konkurentsipiirangut kohaldada kuni üheks aastaks. Kuna konkurentsipiirangu kokkuleppe eesmärgiks on tööandja huvide kaitsmine, siis on selle korraliseks ülesütlemiseks õigustatud ainult tööandja. Korralist ülesütlemist põhjendama ei pea. Korralisestkonkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama 30 kalendripäeva. Tööandja saab korraliselt üles öelda nii töösuhte ajal kui kui ka pärast töösuhte lõppemist. Pean vajalikuks sellise piirangu olemasolu
Hüve see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis. Hüvis inimeste tarbeid rahuldav vara või teenus. Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajaline kestmine, selle ajaline pikkus, vältus. Kestvus Kohaldama JUR seadustes ettenähtud karistust, mõjutamisvahendit jne. (Selles asjas tuleb kohaldada 15. Paragrahvi lõiget.) Kohandama teatud tingimustele, olukorrale vastavaks, kohaeks, sobivaks muutma, millegagi kokku sobitama. Kompleks tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute kogum. Käsitlema teatud küsimuse või ainega tegelema, tegemist tegema. Midagi kõne, vaatluse alla võtma, arutama. Käsitsema masinat, tööriista vm käte abil kasutama. Parandama kahjustust, riket, viga kõrvaldama, kasutamiskõlblikuks tegema.
jagamiseks kogu maailmaga. Facebookis on 2 miljardit aktiivset kasutajat ning Facebook on endiselt suurim sotsiaalmeedia võrgustik. Iga sekundi jooksul on loodud viis uut Facebooki profiili. Ühe päeva jooksul laaditakse üles rohkem kui 300 miljonit fotot. Iga minut postitatakse 510 000 kommentaari. Iseenda digitaliseerimine on meie jaoks väga tähtis, sest tänu sellele on arstidel ligipääs teabele, millist haiguse tüüpi me põeme, missugust ravi kohaldada ning geneetiline profiil võib viidata sellele, kas ravi toimib või mitte. Oma andmete digitaliseerimisel on võimalik ka ennetada oma haigusi ning kuidas neid vältida. Osa inimesi on jaganud ka kogu maailmaga oma keha andmeid teatud olukorras näiteks joostes. Tänu sellele on teadlastel võimalik eri inimeste andmeid võrrelda ning näha mustreid. Selle kaudu on võimalik hinnata inimese tervist võrreldes teiste inimestega.
esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kui kohus ei algata pankrotimenetlust, jäävad avalduse läbivaatamise kulud võlausaldaja kanda. Kui kohus menetluse algatab, siis ettevalmistavate ja avalduse tagamise toimingutena nimetab ta ajutise halduri; määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks; võib avaldada ajalehes avalduse läbivaatamise aja ja koha; peab võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise; võib kohaldada pankrotiavalduse tagamiseks kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada elukohast lahkumise keeldu, võlgniku sundtoomist ja aresti. Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse
See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes
Palun põhjendage oma seisukohta ! Jah, ostja võib keelduda puudustega asja vastuvõtmisest juhul kui asja ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab ostja pöörduda kolmandate iskute poole. 2. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse
samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 1. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Tegemist on pakkumuse ettepanekuga. 2. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? Jah, võib. 3. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole
asjaoludest Juhatusele. 4. ÕIGUSED Hotellijuhil on õigus: 4.1. Esindada oma pädevuse piires Hotelli huve kõigis riigiorganeis, kohalikes omavalitsustes, suhetes teiste äriühingutega ja organisatsioonidega ning üksikisikutega. 4.2. Sõlmida ja lõpetada töölepinguid Hotelli töötajatega, kinnitada töötajate ametijuhendid ning kohaldada distsiplinaarkaristusi. 4.3. Käsutada eelarve piires Hotelli vara ja vahendeid, tagamaks Hotelli vara korrasoleku. 4.4. Sõlmida Hotelli majandustegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid ja kokkulepped iseseisvalt või anda volikirju Hotelli töötajatele selliste tehingute tegemiseks. Hotelli tegevdirektori volitused tehingute sõlmimiseks on määratletud Juhatuse otsusega. 5. VASTUTUS 5.1
tagatud. Tsiviilõigusest võib rääkida kui õppedistsiplinist või teadusharust. Tsiviilõiguse rakendamine Kohaldamine või elluviimine teiste sõnadega. Selle all tuleb mõelda tsiviilõiguse normides sisalduvate reeglite elluviimist või realiseerimist. Rakendamisel on oluline eristada kolme staadiumit: tuleb leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile selgitada, kas tegelikkuses on olemas normi koosseisu tunnused ehk faktilised asjaolud, mis võimaldavad seda normi kohaldada välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajätg kokku viia. Tsiviilõiguse tõlgendamine Tõlgendada võib mitmel viisil: Grammatiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine Tsiviilõiguse kehtivus Territoriaalne kehtivus Ajaline kehtivus Kehtivus isikute suhtes Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus
mõistlik jätta karistamata või siis eirata halba tegevust vaid selgitada mida tööandja neilt tegelikult ootab ja millised on reeglite rikkumise tagajärjed. Tõenäoliselt ei soovi ükski tööandja uut töötajat karistada kui töötaja ei ole kursis olemasolevate reeglitega. KARISTUS on negatiivsete tagajärgede rakendamine või hüvitise eemaldamine eesmärgiga vältida soovimatut käitumist. Lihtsaim karistamise viis on mingi soodustuse eemaldamine. Aga miks ka mitte kohaldada kahjulikke stiimuleid nagu nt. kui töötaja puudub sageli töölt siis kõrvaldades ta mingiks ajaks veel töölt ilma tasu maksmata, toimus reageering negatiivsele teole negatiivse tagajärjega. Sellist käitumist pole ka taas mõistlik rakendada uutele töötajatele. EIRAMINE :lisaks eelnevatele võimalustele on veel üks käitumise kujundamise võimalusi. Kus töötajate käitumise kujundamiseks ei rakendata ei tunnustust ega karistust nimelt eiramist
Lahenduses tuleb oma seisukohti teoreetiliselt põhjendada, jäädes kaasuse põhiküsimuste piiridesse (nt nõude loovutamise kaasuses ei ole vaja analüüsida lepingu sõlmimise õigusliku regulatsiooni ajaloolise kujunemise probleeme). Tuleb arutada alternatiivseid variante. Nt kui ei ole täpsustatud poolte staatust, tuleb kaasus analüüsida kõike alternatiive arvestades (nt tarbija, ettevõtja). Hindamisel on otsustavaks lahenduskäigu õigsus ning oskus kasutada õiguse allikaid ja kohaldada seadust. Tsiviilõigusliku kaasuse puhul taandub lahendus enamasti küsimusele: "Kas X võib nõuda Y-lt (või enamatelt isikutelt) teatud käitumist (sooritust)"? Igasugune muu ülesandepüstitus (küsimuseasetus) viitab üksnes ühele osale sellest küsimusest. B Nõude põhjendatus ehk lahenduse materiaalosa ("ekspertarvamuse stiil"). Siin tuleb kontrollida, kas X-le (või enamatele isikutele) kuulub kaasuse asjaolude põhjal nõue Y (või enamate isikute) vastu.
hulka. RK lahend nr 3-2-1-93-12 – vana seaduse kohaldamise kohta! Pooled vaidlevad selle üle, kas abikaasal, kes on lahkunud poolte ühisest kodust, milleks oli poolte ühisomandis olev korteriomand, on õigus nõuda korteriomandi ainukasutamise eest hüvitist teiselt abikaasalt, kes jäi eluaset üksi edasi kasutama. Kaasomanikul oli õigus saada nii oma osale vastav osa ühise asja viljast kui ka kastutuseelistest. Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest, olid abikaasade osad ühises asjas määramata ja sellest tulenevalt oli ka abikaasadel ühine õigus saada asja vilja ja kasutuseeliseid.
ole traditsioonilises mõttes ettevõtja. 3. Kohtutäitur ei ole riigiametnik. Riigikohtu lahend kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kelle tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ja kes tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Seega on kohtutäitur riigivõimu osa ja avalikes huvides tegutsev ametnik. 3) Kohtutäituri vastutus Kohtutäituri suhtes on menetluse käigus tehtud vigade puhul võimalik kohaldada 3 liiki vastutust: 1) Tsiviilvastutust - Tuleb käiku siis kui ta on teinud menetluse käigus vigu. - Süüliselt tekitatud kahju, see tuleneb Riigivastutus seadusest. - Vastutab ka oma oma bürootöötajate tekitatud kahju eest. - Ettevaatamatusest tekitatud kahju. Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust - Kohaldada saab Justiitsministeerium ja Aukohus
6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo
kõrgemalseisev eeskiri on vastuolus ELi õigusega või mitte. ELi riikide ühine õigussüsteem põhineb sellel, et ELi õigus on siseriiklikku õiguse suhtes ülimuslik ning et eeskirju saab otse vaidlustada riiklikes kohtutes ja ametiasutustes ning et riigid on võtnud kohustuse lepingut järgida. ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Kui siseriiklik eeskiri on vastuolus ELi õigusega, tuleb alati kohaldada ELi õigust ning siseriiklikku sätet (seadust, korraldust, määrust jne) tuleb eirata. Selle ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtte on sätestanud Euroopa Kohus, kes on seda ka edasi arendanud. Põhimõttega peab tagama, et siseriiklik õigus ei õõnestaks ELi õigust, vaid viimast kohaldatakse kõikides liikmesriikides võrdselt. Samuti on Euroopa Kohus mitmes otsuses selgelt sedastanud, et ELi õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes selle mis tahes
töökohti. Peamised põhjused tööturu paindlikumaks muutmisel ja sotsiaal- ja majandussüsteeme kohanemisel on: globaliseerumine, kiiresti vananev ühiskond, naiste osakaalu suurenemine tööjõus. Rahvusvahelist kaubandust iseloomustavad kiiresti muutuvad turud ja suurenev konkurentsisurve, mis nõuavad ettevõtetelt paremat reageerimist muutustele. Nimetatud surve avaldab mõju ka ühiskonnale, kuna see mõjutab rikkuse loomise võimet. Turvalist paindlikkust ei ole võimalik kohaldada igas riigis ühtemoodi. Üks lähenemisviis on kogu tööjõu suhtes paindlike tingimuste kohaldamine (see hõlmab töötajaid kes teevad alalist tööd või kellel on tüüpiline tööleping). Teine lähenemisviis on ebatüüpiliste, nt tähtajalise ja ajutise töölepinguga ning osalise tööajaga töötajate õiguste normaliseerimine, säilitades samal ajal sellist liiki lepingute paindlikkuse.Ühe riigi
Tõkendina esinevate õiguste ja vabaduste piiramise ajalised piirid annab tavaliselt seadus. Seadusega määratud ajaliste tähtaegade puudumisel kohaldatakse seda aga kuni teda tingitud faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemiseni. Nii vabastatakse isik karistusjärgsest kinnipidamisest, kui langeb ära selle kohaldamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Samas on haldusõiguslike sunnivahendite kohta lisatud, et neid ei tohi kohaldada kauem kui õigusrikkumise asjas otsuse tegemiseni või selle täitmisele pööramiseni,14 mis ei saa kuidagi kehtida karistusjärgse kinnipidamise kui mittekaristusliku sunnivahendi kohta, kuna otsus selle kohaldamiseks tehakse alles kohtus koos otsusega isiku süüjärgse karistuse kohta. 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 11 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 168-169. 12
Süütegu hõlmab endas nii kuriteod, kui ka väärteod. Teised väärteod on teistes seadustikus ka, nt. Liiklusseadustik. 2. Kas väärtegu või kuritegu? Meie KÕ on loobunud ühiskonnaohtlikkuse mõistest. Me lähtume sanktsioonist, kui määrame, kas on kuritegu või väärtegu. Seega sanktsiooni liigi järgi! Kuritegu: rahaline karistus ja vangistus FIle; sundlõppemine ja rahaline karistus JURile. Väärtegu: rahatrahv või arest. Ainult kohus võib kohaldada aresti. Pädevad ametnikud (politsei) määravad oma pädevuse piires. Rahalise karistuse arvutamise kohta on oma metoodika ja juhendid. Rahaline karistuse summa määramine: eelmise aasta tulude alusel ja jagatakse päevade arvuga (võitlikus, intressid, laenud jne). Saadakse päevamäär. Kohus ütleb, mis on päevamäär ja kui palju neid päevamääre vaja on (nt. 100*55EEK). Miinimum päevamäär on 50 krooni. Kui tegu väärteoga, siis on trahviühikud (praegu miinimum on 60 krooni)
Eraõiguse Ühtlustamise Rahvusvahelise Instituudi (UNIDROIT) poolt esmakordselt 1994 aastal välja antud Rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted (PICC) reguleerib rahvusvahelisi kaubanduslepinguid ja lepinguõigust. V. Kõve kirjutab oma doktoritöös, et PICC reguleerib "oma preambula järgi üksnes rahvusvahelisi ärilepinguid (commercial contracts) Pooled võivad 1 PICC kohaldada oma suhetele kokkuleppel nn lex mercatoria põhimõttel". 2. Milline on instrumendi õiguslik olemus (nt konventsioon, mudelseadus, seadus)? Tegemist on seadusandjatele eeskujuks oleva mudelseadusega. "Tegemist on mudelseadustega, mida kasutatakse õiguse allikana (valdavalt õiguse tõlgendamise eesmärgil) riikides, kus tsiviilseadused ei ole ajakohastatud ja kus on tekkinud otsene vajadus leida seaduse nüüdisaegse tõlgenduse allikad. Samas on Eesti enda seaduste puhul viidatud
kaasneb vajadus toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta. (2) Turvakontrolli teostab kompimise teel ametiisik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost. TS § 18. Riikliku järelevalve erimeetmed Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. VABADUSÕIGUSTE RIIVE PS-PÄRASUSE KONTROLL • Nimeta põhiõigusnorm - PS § 26 ! • Leia põhiõiguse kaitseala ehk keda ja mida põhiõigus kaitseb - igaühe vabadus eraelulisele puutumatusele - kaitseb üldsättena kogu eraelu. Vt ka PS § 26 kommentaarid!
Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus (1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. (2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid
nõutav käitumine. 2. Õigusnorm peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on normi rikkumise korral rakendatav riiklik sund. 7. Materiaalõiguse normid. N:võlaõigus Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhtusid), kuidas teatud olukorras käituda – panna toime tegu või hoiduda sellest. (purjus peaga ei tohi sõidukit juhtida) Materiaalõiguse normid: *ei rakendu iseenesest; *eeldavad, et subjekti õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
