Sisemajanduse kogutoodang (SKT): siseriigis aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses Rahvamajanduse kogutoodang (RKT): kodumaise päritoluga tootmistegurite (sõltumata kas need asuvad siseriigis või välisriikides) toodetud kaupade ja teenuste kogusumma. (Rahvuslik koguprodukt). RAHVAMAJANDUSE PÕHIMÕISTED · rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. RT=SKT sünonüümid SKT RT-st rahalises väärtuses suurem (RT-st arvatakse maha kaudsed maksud ja amortisatsioonikulud) · inimarengu indeks hinnatakse ja võrreldakse inimeste valikuvabadust rahva keskmise eluea, hariduse taseme ja ühe elaniku kohta tuleva sissetuleku (SKT/a elaniku kohta) alusel 1990-st alates avaldab ÜRO indeksitabeleid, indeksi väärtus alla 0,5 tunnistab riigi madalat arengutaset.
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Rahavoogude jaotus: 1) Esialgne rahavoog – kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks; 2) Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise; 3) Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus. Mõtle juurdekasvuliselt!!! Mõõda seda, mis midagi muudab!!! Investeeringute efektiivsus Investeeringute efektiivsus ehk tasuvus väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeritud summa suhtena. Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta. Kapitali tasuvus – kasumi ja investeeringute suhe ehk fondirentaablus (ehk vararentaablus). Tasuvusuuring – kuidas projekti arendada ja kuidas finantseerida. Riskide analüüs Riskiallikad ettevõtte jaoks: varad, funktsioonid, kohustused. Riskide üldine jaotus: 1) Vararisk;
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õ...
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d) Istandusriigid e) Vähimarenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates piirkondades ja sellepärast nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas enamuses on need Euroopa päritoluga kristlikud riigid. Nendes riikides elab
kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudluskõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient null ning siis on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega. Üldistavalt võib öelda, et tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähemelastsem madalate hindade korral. Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid, kuna selle abil on võimalik välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu. Kogutulu on rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Selle suurus leitakse kaubaühiku hinna ja müüdud koguse korrutamisel. Siin on järgmised võimalused: 1) Kui E on ühest suurem, siis hinna tõus vähendab kogutulu. 2) Kui E võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. 3) Kui E on ühest väiksem, siis hinna tõus suurendab kogutulu. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb.. 1.19.2 Nõudluse elastsuse mõjurid
· Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele. Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP). SKP peegeldab riigis tetud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust SKP saadakse kui liidetakse kõik palgad, rendid, i. intressid ja kasumid ning lisatakse amotrisatsioon ja kaudsed maksud Rahvatulu on ühiskonna teenitud kogutulu Rahvatulu = SPK - amortisatsioon - kaudes maksud
S.t. seda, et tootmisvahendite arvu samaks jäädes ei jätku teatud töölisest alates enam piisavalt tootmisvahendeid ja töölised hakkavad üksteist segama. Lõppkokkuvõttes kogutoodang väheneb. Kartulipõllu näide! Toodangu tk B A kogutoodang Tööliste arv Ettevõtte kattepunkt- joonis! Ettevõtte kattepunkti leidmiseks kasutame kogukulu kõverat ja kogutulu joont, mis näitab ettevõtte müügikäivet (müügitulu). Firma optimaalne tootmismaht on punktis Q1, kus ettevõte katab oma lühiajalised tootmiskulud ja hakkab andma kasumit. Seepärast nimetatakse seda punkti KATTEPUNKTIKS. Enne seda on firma oma olemasoleva tootmismahuga kahjumis. Tulu ja kulu KT kasum KK K kahjum
Elastsus < 1 – Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus on nõudlus ühikuelastne. Elastsus = 1 – Kauba nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1 – Täielikult elastse nõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = omega Hind ja ettevõtte kogutulu Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus R=pxq Nõudluse elastsust mõjutavad: – Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu – Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus – Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab – Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne ETTEVÕTTE ROLL MAJANDUSES
ning teaduse ja kulturi rahastamiseks. Alates 1980. aastatesr hakati paremal ja kehvemal majanduslikul järjel olevaid riik nimetama vastaval Pühjaks ja Lõunaks. Alates 1990. aastast kasutab ÜRO riikide arengutaseme hindamiseks inimarengu indeksit, mis koosneb elujärje, hariduse ja tervise näitajatest. Hariduse puhul arvestatakse kahte näitajat: keskmine õpinguaatate arv ja eeldatav õpinduaastate arv laste kooliminekul. Elujärge iseloomustab ostujõuga korrigeeritud rahvaajanduse kogutulu inimese kohta. Tervise hindamiseks kasutatakse oodatava eluea näitajas sünnihetkel. Koondindeksi saamiseks arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. Arenenud riigid- kõrge elujärje , moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riigid, peamisel maakera põhjapiirkondades, sp nim ka Põhja riikideks. b) Sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll, eliit, keskklass Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid
Populatsiooni suurema varu (B2-B) juures on saak suur ka vähesema jõupingutuse puhul. Kui populatsioon kahaneb alla maksimaalset juurdekasvu võimaldavat arvukust (B), kahaneb püük ka jõupingutuste suurenemisel. Jõupingutuse ja püügi vahekord on populatsiooni juurdekasvu ja kalavarude seose peegelpilt. 41) Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. Oletame, et kalurid saavad püüki müüa hinna P eest. Püük S korrutatud hinnaga annab kalurite kogutulu TR=P·S(J). Kuna lähtume sellest, et hind ei sõltu püügi suurusest, vastab kogutulu funktsiooni vorm jõupingutuse funktsiooni vormile. Kalurite kulud väljenduvad kalastamisele kulutatud jõupingutuses J ja ajas. Aega saame esitada, korrutades kasutatud tunnid tunnipalgaga w. Kalurite kogukulu on TC=w·J. Efektiivne püük Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim
o hinnad ei muutu; 20 o kulud ja tulud on lineaarsed; o ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur maht (kogus); o tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu; o varud ei muutu; o ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske. · Kasumi suurendamise võimalused o Lähtevariant: Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) * toote hind (P) o Suurendame müügihinda: tarbija on nõus maksma, kui toote väärtus on suurem. Kui hind konkurentide hinnast kõrgem, siis toodangu läbimüük väheneb o Säilitame hinna, suurendame tulu läbimüügist (st kõrgemat kvaliteeti, efektiivsemat reklaami) o Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv) 31
o hinnad ei muutu; o kulud ja tulud on lineaarsed; o ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur maht (kogus); o tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu; 20 o varud ei muutu; o ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske. · Kasumi suurendamise võimalused o Lähtevariant: Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) * toote hind (P) o Suurendame müügihinda: tarbija on nõus maksma, kui toote väärtus on suurem. Kui hind konkurentide hinnast kõrgem, siis toodangu läbimüük väheneb o Säilitame hinna, suurendame tulu läbimüügist (st kõrgemat kvaliteeti, efektiivsemat reklaami) o Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv) 31
o hinnad ei muutu; 20 o kulud ja tulud on lineaarsed; o ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur maht (kogus); o tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu; o varud ei muutu; o ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske. Kasumi suurendamise võimalused o Lähtevariant: Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) * toote hind (P) o Suurendame müügihinda: tarbija on nõus maksma, kui toote väärtus on suurem. Kui hind konkurentide hinnast kõrgem, siis toodangu läbimüük väheneb o Säilitame hinna, suurendame tulu läbimüügist (st kõrgemat kvaliteeti, efektiivsemat reklaami) o Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv) 31
kolmas maailmas. 2009 aastal oli Kanadas registreeritud 20706616 sõidukit millede aastane läbisõit oli kokku 333,3 miljardit kilomeetrit. 88,9% sõitudest olid kohalikud sõidud, 4,9% transiitsõidud ning 6,2% sõitudest tehti USA ja Kanada vahel või väljaspool Kanadat. 14 http://www41.statcan.gc.ca/2008/4006/grafx/htm/ceb4006_000_map1-eng.htm 2007. aastal oli Kanadas 72212 km raudteid, sh. 31 km elektriraudteed. Raudtee teenuse kogutulu oli 2006. aastal 10,4 miljardit dollarit, kuid ainult 2,8% sellest moodustas reisijateveo tulu. Reisijatevedu raudteel moodustab ainult 0,2% reisijateveost maanteedel. Kanadas on 26 riikliku lennujaamade süsteemi (National Airports System) kuuluvat lennujaama, 726 sertifitseeritud lennuvälja ning 1700 väiksemat maandumise- õhkutõusmise kohta. Eestist Kanadasse on võimalik reisida ainult kas lennukiga või laevaga. Lend Tallinnast
täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Suurust, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust, nimetatakse inflatsioonilõheks 41. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest. Maksumultiplikaator: algne muutus on põhjustatud avaliku sektori kulutuste suurenemisest (mis omakorda oli tingitud maksude suurenemisest). Ekspordimultiplikaator: algne muutus on tingitud ekspordi mahu suurenemisest. 42. Kogunõudluse
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
seotud kuludega. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe. 25) Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperioodil ei ole võimalik kõiki sisendeid muuta, vähemalt üks peab jääma konstantseks. Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte võib muuta kõiki. 26) Firma tootmisotsused. Firma töö tulemused sõltuvad ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millis hinnaga ta oma toodangut müüa saab. Kasum kujuneb ju kogutulu ja kogukulu vahena. 27) Turustamise olemus ja turustamise eesmärgid. Turustamine ettevõttes väärtuse loomise viimane etapp, haarab tegevusi, mis on valmistoodangu või teenuse müümisega tarbijale. Turustamist mõjutab ettevõtte ühiskondlik ja majanduslik ümbrus. Kokkuvõtvalt: turustamise abinõude valikut ja edu mõjutavad tarbijad, konkurendid, vahendajad, ettevõtte ümbrus. Turustamise eesmärgid võivad olla:
Kliendi suhete juhtimise tüüpilised probleemid on seotud: • kliendiväärtuse ja -kasumlikkuse hindamisega, • kliendi rahulolu mõõtmisega • kliendi lojaalsuse ja lojaalsusprogrammidega • teenindustaseme mõõtmisega • klientidele suunatud kampaaniate juhtimisega • klientide ostukäitumise prognoosimisega • andmebaasiturundusele keskendumisega. Kliendile pakutav väärtus on kliendi kogutulu ja kogukulu vahe. See on kogum kasusid, mida klient loodab saada toote või teenusega. kliendi kogukulu on kogum kulusid, mida klient arvab kandvat toote või teenuse hindamise, omandamise ja tarbimisega. Kliendi eluaegne väärtus (CLV) kõigi lojaalsete klientide ostude summa CLV = lojaalsete klientide arv Eluaegset väärtuse leidmisel kasutatakse kliendilt saadavat aastatulemit, lojaalsete aastate arvu ja firma kasuminormi ehk
1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad Oma- ja müügihinna arvestamisel on oluline võtta arvesse ühe toote või teenuse ühiku tootmiseks vajaminevad püsikulud, muutuvkulud, maksud ja müügikatet, mis sisaldab kasumiootust. Müügitulu on müüdud kaupade ja teenuste eest saadud või saadaolevate sissetulekute summa (Mereste, 2003, lk 641). Ettevõtte tekkepõhiste finantstulemuste matemaatilised valemid on (Alver & Reinberg, 2002, lk103): Kasum = kogutulu – kogukulu (1) Kulude liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks pannakse valem kirja järgmiselt: Kasum = kogutulu – muutuvkulud – püsikulud (2) Teades, et ettevõtte kogutulud ja muutuvkulud sõltuvad tegevusmahust, kasutatakse järgmist valemit: Kasum = müügihind*tegevusmaht – ühiku muutuvkulu*tegevusmaht – püsikulud (3)
finantseerimist piisavalt tagada, siis inimeste soov riiki maksudega toetada kindlasti väheneb (Pirtillä, 1999). Lisaks majanduslikele kaalutlustele sõltub maksu maksmine ka maksumaksjate sisemisest aususest ning arusaamast, et maksu maksmine on eelkõige sotsiaalne kokkulepe (Vihanto, 2000). Valitsussektori kulutused Viimastel aastakümnetel on arenenud riikides suurenenud nii valitsussektori aktiivsus kui tema kulutused. Üldtendentsiks võib pidada asjaolu, et koos kogutulu kasvuga kaldub valitsussektori osakaal sisemajanduse koguproduktis suurenema. Vastavalt Wagneri seadusele (Dr. Gablers, 1976) on majapidamiste nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes elastne, mille tulemusena on sissetulekute kasvul tendents suurendada valitsussektori kulutuste osakaalu sisemajanduse koguproduktis. Wagneri seaduse toime pidurdamiseks peaksid riikide valitsused järgima ranget fiskaalpoliitikat ja vähendama valitsussektori kulutusi.
mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei saa või ei taha tööl käia palk tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgakstegelikult väljateenitud palk enne maksude maksmist; b) netopalgaks, mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab rahvatulu (RT) ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu RKT rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) SKT(P) sisemajanduse kogutoodang( produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest subsiidium rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjatele
Kui tootmisfunktsioonil ilmneb kõigil pensionisüsteemi, garantiisid tööpuudusega ja millest olulisematena võib nimetada: Belgias. väljunditasanditel mastaabiefekt, ületab õnntusjuhtumitega seoses. pensionikindlustus on organiseeritud kas Sotsiaaldemokraatliku mudeli puhul on keskmine kulu alati piirkulu. Sellisest Tulujaotuse all mõistetakse teenitud kogutulu riiklikult või eraõiguslikult; kõigil elanikel õigus üldisele sotsiaalkaitsele, tootmisest tulenevad kahjumid pikema aja (koguprodukti rahalise ekvivalendi) pensionikindlustus on kas kohustuslik või mis püüab maksimaalselt tagada vältel sunnivad firmasid turult lahkuma ning jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. vabatahtlik; võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi. selle vältimiseks tuleb tegutseda riigil
21. Tarbija ostukäitumise mõjurid (turunduse, keskkonna, psühholoogilised, individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus. Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus, elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid, tähelepanu, taju, õppimine, mälu, hoiakud. Keskkonna mõjurid: majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, ostusituatsiooni mõjurid. 22. Tarbija väärtustaju kujunemine. Kogutulu: toote kvaliteet, teenuste kvaliteet, personali kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu. 23. Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID. Funktisonaalne
Araucaria angustifolia 10 134 8 200 Populus sp 5 777 8 299 Schizolobioum amazonicum 81 208 82 252 Allikas: FAO 2010 Metsast saadav tulu Järgnevas tabelis on toodud metsandusega seotud kogutoodangu väärtus Brasiilias. Tabelis on esitatud mõningad tooted. Olgu öeldud, et metsast saadav kogutulu kokku on 88 315 649 37 brasiilia reaali. (FAO 2010) Tabel 2. Metsast saadav aastane ametlik tulu 2010 aasta 8 Toode Tulu (Brasiilia reaal) Küttepuit 1 287 353 00 Ümarpalk 6 603 868 00 Saetööstuse produktid 4 942 594 53 Puusüsi 1 679 410 00
TEHNIKA KASUTAMISE EFEKTIIVSUS • Tootmine on efektiivne, kui kasutatakse igat ja seega kõiki sisendeid ühe väljundi ühiku kohta väiksemates kogustes • Tootmisfunktsioon- iseloomustab antud toote maksimaalse väljalaske ja sisendite vahelist seost • Tehnoloogia on majandusliku arengu alustalaks • Põllumajandustehnika ekspluateerimise majanduslik efekt väljendub täielikumalt väärtuselistest näitajatest- kasumi ja kogutulu suurenemisest o kasumi saamiseks on vaja arvutada masinatööde või saadud toodangu omahind TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Tootlikkuse kitsamas käsitluses keskendutakse efektiivsusteooria töö efektiivsusele • Töö efektiivsus- näitajad tööjõudlus ja tööviljakus o tööjõudlus- tööprotsessi tulemus o tööviljakus- tootmisportsessi tulemus
Riigi roll (1) Institutsioonide tagaja eraomand, õigusriik Tulude jaotaja riskide jagamine Majanduskasvu edendaja (rahva juhtimine õige äri juurde; standardid; haridus ja teadmised) Süsteemne ja sünergial pohinev heaolu- organisatsioonide ja institutsioonide vaade majandusarengule. Tänane debatt "Usume, et Aafrikale on tulnud aeg jälgida Alfred Marshalli soovitust: kogutulu oma sissetulekule või kaupade tootmiseks, mille suhtes kohaldatakse sissetuleku vähendamise seadust, ning maksu suuruse määramine nende kaupade tootmiseks, mille suhtes kohaldatakse kasumlikkuse suurendamise seadust". "Donald Trumpi all olevad USAd on nuud ideoloogiliselt ja kaudselt sillutanud teed Aafrika industrialiseerimisele. See peaks olema tööstusriik, mis ei keskendu peamiselt rahvusriigile, nagu Ladina-Ameerika industrialiseerimine. Samuti ei saa see põhineda peamiselt
omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest propaganda (2) - ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism (3) - demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele rahvatulu (RT) (4) -ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu RKT(4) -rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) reform (1) - valitsuse poolt planeeritavad ja juhitavad muutused ühiskonna mingis valdkonnas. Reformi toimumise aluseks on võimude poolt vastu võetud õigusaktid regulatiivsed normid (2) - normid, mis kehtestavad õigussubjektidele (õiguselus osalejatele) juriidilised õigused ja kohustused revolutsioon (1) - põhjalik pööre ühiskonna arengus, mille tagajärjel tuleb võimule uus
Mitteresidentide puhasinvesteeringud ...... -25 10 =765 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 1 200 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ja remondiks 600 000 krooni ja mootorkütuse ostmiseks 100 000 krooni. Ühistu Ü kogutulu kalade müügist oli 2 100 000 krooni. Kui suur on ühistus loodud lisaväärtus? LV = 2 100 000 (1 200 000 +600 000 + 100 000) = 200 000 krooni 31. Millist maksu alljärgnevatest ei loeta tavaliselt kaudseks maksuks? a) käibemaksu; b) aktsiisimaksu; c) kinnisvaramaksu; d)) tulumaksu;; e) tollimaksu. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 33. Kas vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis
paigutused niiviisi, et riski vähendades kokkuvõttes tulusus sellest ei muutu. Sellist jaotust nimetatakse diversifitseerimiseks ehk riski hajutamiseks ja see annab kokkuvõttes tootluse väiksema standardhälbe ja seega ka väiksema riski. Riski hajutamiseks põllumajandus ettevõtetes kasutatakse tavaliselt erinevaid tootmisliike, ka mittepõllumajanduslikke (taime- ja loomakasvatus; puidutöökoda jms). Madala ja negatiivne korrelatsioon tuluallikate vahel stabiliseerib kogutulu pikemas perspektiivis. Tootmise hajutamise probleem: võimalik efektiivsuse ja tulude kaotus spetsialiseeritud tootmiselt (mastaabidisökonoomika) 50. Finantsjuhtimise roll strateegilise planeerimise protsessis · Funantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. · Finantsjuhtimise meetodeid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses.
Suurem SKT ei ole sama, mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. SKT arvutatakse: 1. toodangupühine antud territoorumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus. 2. tarbimispõhine kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind. 3. sissetulekupõhine antud territooriumil saadud kogutulu. 2. RKT rahvamajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. SKT ja RKT on üldjuhul sarnased. 3. Majanduse struktuur . Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses - Seda arvutatakse kahel moel : 1. hõive eri majandussektorites
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MIKROÖKONOOMIKA RÜHMATÖÖ Juhendaja: Raul Omel Tartu 2013 SISSEJUHATUS Töö käigus iseloomustame meie ettevõtet, anname ülevaated nõudmisest ja pakkumisest, kauba/teenuse hinnaelastusest, iseloomustame kauba/nõudluse eripärasid, kulusid ettevõttes ja esimese tegevusaasta kulusid. Kirjeldatakse ka tegevusala turustruktuuri ning räägitakse tööturust. Töö eesmärgiks on anda hea ülevaade nendest punktidest. 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Ettevõtlusvaldkonna valik ja esmane põhjendus Üritades parendada Eesti Maaülikooli tudengi võimalusi meie otsustasime luua ühiselamutesse korralikult toimiva pesumaja, kus oleks tudengitel lihtne võimalus oma pesu pesta. Oma ettevõtlusvaldkonda valides tuginesime mõttele, et mida oleks meil võimalik teha, et muuta meie kaastudengite elu mugavamaks. Pesumaja tüübiks otsustasime luua...
MATA TEOORIA Teooriaküsimused nr. 1 1) Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja? Eeskirja, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja mingi ühe kindla väärtuse, nimetatakse funktsiooniks. Sõltuv muutuja - Valemis muutuja, mille väärtus sõltub ühest või enamast teisest muutujast. Sõltumatu muutuja - Valemis iga muutuja, mille väärtus ei sõltu ühestki teisest muutujast. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Funktsiooni määramispiirkond - valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Funktsiooni muutumispiirkond - muutuja y kõigi väärtuste hulk. Funktsiooni loomulik määramispiirkond argumendi väärtuse hulk, mille korral funktsiooni määrav ees...
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
selle saavutamiseks püüda tulujaotust hoopiski ühtlustada? Riigi osa vähenemine majanduses viib eeldatavasti tulujaotuse ebaühtlustumiseni, kas see võib hakata arengut takistama? Poliitiliselt tuleb Eestil Euroopa Liitu vastuvõtmiseks üles ehitada liikmesmaade poolt aktsepteeritav (euroopalik) ühiskonnakorraldus. Tulujaotust võiks vaadelda selle ühe, ja sealjuures küllaltki olulise aspektina. Tulujaotuse majandusteoreetilised käsitlused Tulujaotuse all mõistetakse teenitud kogutulu (koguprodukti rahalise ekvivalendi) jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. Teoreetiline vastus küsimusele, kas majanduse arengut soodustab suhteliselt ühtlane või ebaühtlane tulujaotus, sõltub sellest, mida peetakse majandusarenguks ja millist tootmisressurssi selle põhiliseks tagatiseks. Kõige üldisemas mõttes seisneb majandusareng heaolu tõusus. Et see realiseeruks, peab lisaks rikkuse suuremisele (mida
p ei tohi lubada muutuda tõsisteks. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaalpoliitika jaguneb kaheks 1 A 1. Automaatne t t Valitsuse tegevusest mittesõltuvad automaatsed stabilisaatorid on majanduses endas. Nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse,, kui kogutulu g või töötus muutub. 1. Majanduse langusperioodil automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. 2. Kui majanduses on inflatsioon, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Tulumaksu vähenemine majanduslanguse korral ja suurenemine inflatsiooni korral 2. Situatsioonikohane Valitsuse otsustest tulenev eelarvepoliitika. Maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmine.
Stabilisatsioonipoliitika: eesmärgiks hoida lühiajaliselt reaalse SKP tase võimalikult lähedal potentsiaalse SKP tasemele, et majanduses ei tekiks kõrget tööpuudust ega kiiret inflatsiooni. 3) Majandustsükli definitsioon ja tunnused, graafiline esitus Majandustsükkel ehk äritsükkel (business cycle) või ka konjunktuuri kõikumine on tõusu- ja langusperioodid majanduses, mis avalduvad majanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena vaadeldaval ajavahemikul ja toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris. TUNNUSED: hõlmavad endas mitmete makromajanduse indikaatorite (mitte ainult SKP) muutumist ajas; on omased detsentraliseeritud turumajandustele; koosnevad tõusu- ning langusperioodidest; kestavad kauem kui ühe aasta (eristumaks sesoonsest kõikumisest majanduses) ning on püsivad;
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
Kortermajas on 56 korterit, suurusega alates 52,6 m2 kuni 92,6 m.(üldpind). Võttes arvesse keskmist samaväärsete projektide ehitusmaksumust 12 000 EEK/m2, on kortermaja ehituskuluks korterite ruumteetri alusel kokku 48 636 000 EEK. Korterid lähevad müüki kolmandal kuul peale ehituse alustamist. Prognoosi kohaselt müüakse (broneeritakse) ehitustegevuse käigus 3-4 korterit ja 1-2 parkimiskohta kuus. Korterite müügist saadav potentsiaalne kogutulu on 75 430 000 krooni. Projekti tasuvusaeg on ca 12 kuud (plaanitud). Korterite andmed Baashinnad Koefitsiendid Arvutused Rõdu hind kr/m²
Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12. Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks ettevõte pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine tootmises loob eelduse suurte ettevõtete tekkimiseks.
protsentuaalne muutus on nõudlusühikuelastne. Elastsus = 1 Elastne-Kauba nõudlus onelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1 Täielikult elastne-Täielikult elastsenõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = lõpmatuseni HIND JA ETTEVÕTTE KOGUTULU Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus R=pxq Nõudluse elastsust mõjutavad: ·Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu ·Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus ·Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab ·Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne II LOENG I OSA. Firma roll majanduses. Konkurents
(kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingu kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise-ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiit, vaid majandususubjektide residentsus. Maksebilanss: a. Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k. gross national product; GNP) ning rahvusliku kogutulu ( rahvuslik kogutoodang tulude aspektist; ingl. k. gross national income; GDI) kujunemist. b. Näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri. c. Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega. d. Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Niisiis on maksebilanss lihtsalt kõigi majandustehingute (kaupade, teenuste, finantsvarade
majanduslike protsesside jadast. Projekti hindamine ja analüüs kujutab endast tulevase sündmuste rahaliste tulemuste hindamist eesmärgiga määrata kindlaks projekti ligitõmbavus antud ajamomendil Hindamine kaheastmeliselt: 1)eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramine 2)investeeringuprojektidele hinnangu andmine teatud kriteeriumi alusel 33:Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood) Investeeringute efektiivsust ehk tasuvust väljendab kogutulu (kasumi) juurdekasv ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma 1.Esialgne rahavoog hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. 2.juurdekasvuline rahavoog projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise 3.lõpetav rahavoog on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja
John Rawls: ühiskondliku heaolu käsitlus põhineb eeldustel, et inimesed peaksid ühiskonna heaolu üle otsustama sõltumata otsuste mõjust nende endi positsioonile. Ühiskonna heaolu parandab vaid kõige halvemas olukorras olevate isikute heaolu parandamine, teiste isikute heaolu parandamine ühiskonnale täiendavat kasu ei too. Ükskõiksuskõverad on L-kujulised Ühiskonna ebavõrdustase: mõõdetakse Lorenzi kõveraga, mis näitab kululatiivsete osade kaupa riigi kogutulu (kui palju teenivad kõige vaesemad 5%...jne). Mõõtühikut nimetakse GINi- koefitsiendiks (Täielik ebavõrdus=0) 5. Loeng Riigieelarve Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel. Eelarve koostamise printsiibid: Täielikkuse põhimõte: eelarves kajatsuvad kõik kulud ja tulud brutoprintsiibil
Eksport X oma maa kaupade müük välismaale Import Z välismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks Puhaseksport NX ekspordi ja impordi vahe Koguprodukt aasta jooksul riigi piires toodetud lõpptoodang, kogutoodang miinus vahetarbimine. Saab mõõta turuhindades (kaudsed maksud sees, tõstavad kaupade hinda kuigi toodang turuhindades kasvab, võib kogus püsida muutumatuna) või tegurikuluna (kaudsed maksud maha arvatud; koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu võrdsed suurused) Turuhindades: SKP=C+I+Gt Tegurikuluna: Y=C+I+G+Ti Leke kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele. Lekke allikaks on import. Süst investeeringd ja valitsuse kulutused, Ekspordi kaudu lisandub raha. SKP mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. Lähtub territoriaalsuse printsiibist. Mõdetakse riigi
Tasuvus uuring annab ülevaate kuidas äriprojekti arendada ja kui suures osas finantseerida.; Hindamine kaheastmeliselt: 1) eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramine 2) investeeringuprojektidele hinnangu andmine teatud kriteeriumi alusel; Hindamisprotsess kus otsustatakse kas paigutada raha või mitte. 34. Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood) Investeeringute efektiivsust ehk tasuvust väljendab kogutulu (kasumi) juurdekasv ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Projektile hinnangu andmisel kõrvutatakse baasrahavoogusid ja projektist tulenevaid voogusid. Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma: 1.Esialgne rahavoog- hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu. 2
1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele. 3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega peab kaasnema todangumahu kasv ning kasumi suurenemine. piirefektiivsus_tulu ÜHE täiendava investeeringu rahaühiku kohta.Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutame hindamisvahendina rahavoogusid.Vadeldakse aekunud raha e. sissetulevat rahavoogu ja väljamastud raha e.väljaminevat rahavoogu. Rahavoogude jaotus- esialgne, juurdekasvuline,lõpetav 33
c) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika vahendid, vahendid vahendid mis vahendid, mis kindlustavad kindlustavad avaliku avaliku sektori sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub. 31. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a) erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas; b) valitsuse valitsuse fiskaalpoliitilised fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu; c) kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat.
puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. SKP JA RKP arvutamisel kasutatakse kolme meetodit: 1) Tootmise meetod 2) Tarbimise meetod 3) Sissetulekute meetod ehk saadud tulu. 8. Majandustsüklid. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Majandustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, mis avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja, mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris. Neid tsüklilisi kõikumisi võib perioodi pikkuse järgi jagada: • Pikad äritsüklid, mis teooria järgi peaks tekkima iga 40 – 60 aasta järel, mille põhjustajaks on innovatsioonipuhangud. Nt. Infotehnoloogia saavutused, mis muudavad kardinaalselt ärivõimalusi ja tõõviljakust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
