tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang (RKT), so. majanduses teatud perioodil toodetud lõpphüvise summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitaja sisemajanduse kogutoodang (SKT), so. rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Niisiis on SKT kogutulu, mis on riigi teenitud. See sisaldab välismaalaste tulu, mis on teenitud Eestis, kuid ei sisalda meie riigi kodanike teenitud tulu välismaal. Sisemajanduse kogutoodangut võib arvutada nii sissetuleku meetodil kui ka tarbimise meetodil. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks.
Iirimaa, Kreeka jt) Euroopa Liidu eelarve. KULUD: kõige suurem osa eelarvest kulub põllumajandusele (tagada toiduainete stabiilsed hinnad, talumajapidamiste elujõulisus), toetatakse ka mahajäänud riike jne EL ei tohi laenu võtta. Eelarved määratakse seitsmeaastaseks perioodiks. Liikmesriikide panus EL eelarvesse: · kolmandate riikide tollimaksud · 0,5-1% ühtlustatud käibemaksubaasistrahvamajanduse kogutulu järgi arvestatav maks: rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem. · 2007-2013 Eesti maksab EL-le 20,6 miljr krooni, saab aga toetusi 70,17 miljr krooni Euroopa Liit loodi kui rahu-ja majandusliit. EL-s on 495 milj inimest. Lissaboni strateegia: · võeti vastu 2000.a, · eesmärgiks aastaks 2010 muutuda kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks majandusühenduseks maailmas Kopenhaageni kriteeriumid:
suurus koduvaluutas arvestatuna. Valuutarisk näitab avatud valuutapositsiooni suurus, mis on välisvaluutavarade ja-kohutuste vahe 34. Mida nimetatakse pikaks positsiooniks ja millisel juhul on pikk positsioon pangale ohtlik? Kui avatud valuutapositsioon on positiivne e välisvaluutariskid on suuremad kui välisvaluutakohustused nim seda pikaks positsiooniks. Pikk positsioon on ohtlik kui välisvaluuta nõrgeneb 1)väheneb panga kogutulu välisvaluutatulude tõttu rohkem kui välisvaluutakulude tõttu 2)väheneb varade turuväärtus enam kui kohustuste turuväärtus 35. Mida nimetatakse lühikeseks positsiooniks ja millisel juhul on lühike positsioon pangale ohtlik? Kui avatud valuutapositsioon on negatiivne e. välisvaluutavarad on väiksemad kui välisvaluutakohustused nimetatakse seda lühikeseks positsiooniks Lühike positsioon on ohtlik kui välisvaluuta tugevneb: 1
c. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne d. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga 12. TKF-le hind on võrdne: a. AR = MR = TR/Q b. MR c. AR d. TR/Q 13. MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: a. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad b. Turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga c. Firma keskmine tulu kõver on negatiivse tõusuga d. Toodangu iga täeindav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses 14. Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: a. Ei reklaami oma toodangut b. Pikal perioodil saab majanduslikku kasumit c. Tema toodang omab kaubamärki d. Tema toodang mõnevõrra erineb konkurentide omast 15
mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
lähedale toormaterjalile ning vastupidi. 34. Tootmistegurite optimaalne kombinatsioon Eeldame, et pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Seega saab ettevõte valida, milliseid tootmistegurite kombinatsioone ta kasutab. Tootmistegurite kombinatsioon on optimaalne siis, kui kahe erineva tootmisteguri toodetud piirtoodangu suhe kuludesse on võrdne. Kui ettevõte kasutab palju ühte tootmistegurit ja vähe teist hakkab kohe toimima ka kahaneva piirtootlikkuse seadus. 35. Kogutulu, keskmine tulu ja piirtulu Kogutulu on ettevõtte toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine tulu on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ühiku kohta. Piirtulu on lisatulu, mida saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist.
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8
Elastsus = Nõudlus on hinnaelastne, kui nõudluse elastsus hinna suhtes ületab absoluutväärtuse üks, s.t nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest. Nõudluse hinnajäikus ehk ebaelastsus iseloomustab olukorda, kus nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on alla ühe. Hinna muutmisel 1% võrra muutub nõutav kogus vähem kui 1%. Hinna alanemisel kogutulu väheneb, hinna tõustes suureneb. Indiferentse hinnaelastsuse puhul jääb kogutulu pärast hinna alandamist endiseks ja elastsus võrdub ühega.(Vihalemm 2008) 1.3 Konkurentide hindade uurimine Hinnapoliitika kujundamisel arvestatakse turul valitseva konkurentsitüübiga, sest sellest sõltub tootja ja müüja hinnaautonoomia. (Vihalemm 2008) · Monopol riikliku monopoli korral täidab hind nõudluse reguleerimise funktsiooni,
Majanduse arvestuse kordamisküsimustik Liisa Aavik 10c Mis on majandusteadus? · Sotsiaalteadus · Uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Miks on majandus sotsiaalteadus? · Sest hõlmab inimkäitumise uurimist. · Teaduseks saab seda nimetada, sest majanduse uurimiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Mis on tootmine? · Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, ...
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjaliku...
Vali üks: a. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga b. Ei kehti kahaneva piirtulu(tootlikkuse) seadus c. Keskmise- ja piirtulukõverad kattuvad d. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 17 Õige Küsimuse tekst MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: Vali üks: a. Toodangu iga täiendav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses b. Turu nõudlusekõver on negatiivse tõusuga c. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad d. Firma keskmise tulu kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 18 Küsimuse tekst Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiaajaliselt: Vali üks: a. Alati olla võrdne АТС b. Olla suurem või väiksem kui АТС c. Olla võrdne piirtuluga d. Alati olla suurem kui АТС Küsimus 19 Küsimuse tekst Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: Vali üks: a. Р = АТС b. МС = АС c. MR = MC d
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c. värbab töötajaid monopsoni iseloomu...
Rahvariigi asutamisest on seda valitsenud Hiina Kommunistlik Partei (ehk HKP). Kuigi sotsialistlikud riigid on enamasti kapitalismivastased, siis Hiina on need kaks ühendanud neil toimib riigikapitalism. Hiina tähtsus pole koguaeg olnud nii suur, kui ta on tänapäeval. Kuid sellegipoolest umbes 250 aastat tagasi oli Hiina väga võimas riik, mis tootis kolmandiku kogu maailma kaubast ning sellega ületas ta isegi Euroopat. Koos teiste Aasia riikidega oli nende kogutulu 80% maailmamajandusest. 50 aastat hiljem oli Hiina Euroopaga ligikaudu võrdse kogutuluga. Sealt sai alguse langus. Pärast Teise maailmasõja lõppu väljus Mao Zedong Hiina kodusõjast võitjana ning hakkas ehitama üles kommunistlikku riiki Nõukogude Liidu eeskujul. Eraomand likvideeriti, ettevõtted riigistati ning kaupade kogustele kehtestati piirangud. Kõik investeeringud suunati otse rasketööstusesse. Mõnda aega suutis süsteem püsida, kuid lõpuks
Sisemajanduse kogutoodang(SKT) rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. Rahvatulu kõigi inimeste e. Kogu rahva tulud, mis nad perioodi(tavaliselt aasta) kestel on saanud; ühiskonna majandussubjektide(majapidamised,ettevõtted, valitsemisasutused) teenitud kogutulu, kus sisemajanduse kogutoodangust on maha arvatud kaudsed maksud ja amortisatsioon. Suurriik tähistab riike, kelle majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid paratamatult arvestama nende riikide huvide, ambitsioonide ja poliitika. Tavamajandus majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial;vanim majandussüsteem,
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
Kui Ed>1 siis on elastne Teoreetiliselt võib olla ka Ed=0 ja Ed=lõpmatus Kogus on konstantne hind läheb üles Ed=0. Tarbijad ei ole hinna suhtes tundlikud. Hind on kogu aeg sama, tarbijad hinda mõjutada ei saa ja ka osta saavad vastavalt pakkumisekle Punktielastsus Kaare elastsus e keskpunkti eastsus Nt: p1=10 a1=100 Q=40/100=40% p=5/10=50% P2=5 a2=140 Ed=40%/50%=0,8 Kaare elastsus Ed= g(p1+p2)/p(q1+q2) Ed= 40*15/-5*240=-1/2 Elastsus ja kogutulu TR=Q*p TR- kogutulu(total return) Kui tootja tõstab hinda, siis selle osa peale läheb Ed<1, sest tarbijad ei ole elastsed. Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid 1. Osatähtsus sissetulekust- kui moodustab sissetulekust suure osa, siis mõjutab rohkem. Kui aga moodustab sissetulekust väikse osa siis aga reageeritakse vähem tundlikult. 2. Asenduskaupade olemasolu-Kui on asenduskaupasid siis reageeritakse tundlikult. 3
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (t...
1. Kaudsed maksud om oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetukekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusma...
määramispiirkonna elemendid x, mille korral f(x)=y. Kirjutame x = f -1 ( y ) a2006 TTU M.Veimer 15 5 Tulu-, kulu- ja kasumifuktsioonid Püsiv kogukulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust Muutuv kogukulu (TVC) kulu, mis ei sõltub kauba tootmismahust Tootmise kogukulu TC (Q )=TFC+TVC Kogutulu tulu, mis saadakse toote müügist R(Q)=pQ (p on ühe ühiku hind) Ettevõtte kasum (Q) = R(Q) - C (Q) Tasuvuspunkt müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. Firma toote nõudlusfunktsioon on esitatav kujul QD = 490 - 0,1 p 2 . Milline on vähim hind, mille puhul nõudlus puudub? Leida lineaarne pakkumisfunktsioon, teades, et tasakaaluhind on 20 ja hinna 10
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õi...
käes. Kahe äärmuse vahele jäävad veel näiteks monopolistlik konkurents ja oligopol. Täielikku konkurentsi on ideaalsel kujul raske leida. Sel turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada pakutava hüvise hinda, aga mida ta teha saab, on muuta toodetavat kogust. üks iseloomulik joon täieliku konkurentsi puhul on, et suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida vaid ajutiselt. Seda sellepärast, et nõudmise ja pakkumise tulemusena kujuneb hind nii, et erinevus kogutulu ja kulu vahel muutub minimaalseks. Kui nõudlus suureneb ja hind tõuseb, saabki suurt kasumit teenida. Kui tuleb veel uusi pakkujaid, siis ostjate pärast konkureerides hind hakkab jälle alanema. Uusi pakkujaid tuleb seni, kuni on võimalik kasumit teenida. Samuti ei saada ka pikaajaliselt kahjumit, sest kohe peale hinna langemist nii madalale, et ettevõtted hakkavad teenima kahjumit, loobub osa ettevõttetest tootmisest. Teine iseloomulik joon on, et hind on nii madal kui
(X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud e Yd Yd Isiklik kasutatav tulu C tarbimiskulutused I=YCG S säästud I investeeringud (TX TR) isiklikud netomaksud Y tootmisfunktsioon C tarbimiskulutused RKP = SKP ± Y G avaliku sektori kulutused
Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikk...
Tootmisfunktsioon- iseloomustab antud toote maksimaalse väljalaske ja sisendite vahelist seost, kusjuures tootmisprotsessi väljundi võib saavutada sisendeid erineval viisil kombineerides. Võib väljendada järgmiselt: Q= f (x1, x2...xn), kus x1, x2...xn kujutab erinevate sisendite koguseid, Q on tulemuseks saadava väljundi kogus. Põllumajandustehnika ekspluateerimise majanduslik efekt väljendub kõige täielikumalt väärtuselistes näitajates- kasumi ja kogutulu suurenemises. Kasumi (või kogutulu) määramiseks on vaja kalkuleerida masinatööde või saadud toodangu omahind. 5. TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Töö efektiivsuse näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd).
mõtle mi ses on suur tähtsus stiimulitel ning sellel, muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. kuidas need inimkäitumist mõjutavad. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogu tulu Piirprintsiibi kasutamine mõtlemises on lisanduvate (hind x kogus). Kui hinnamõju on väike, on nõudlus kulude ja tulude arvestamine ning see mõjutab ini - jäik. Sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu. meste aja kasutamise, raha teenimise võimaluste ja Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse kulutamise otsuseid. Ettevõtted, kelle eesmärk on juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid teenida kasumit, peavad samuti valima, kuidas muudavad. Nõudluse suurenemine tähendab aga, tegutseda, ning oma tegevuses piirprintsiipi arvestama. et inimesed soovivad osta iga hinnaga roh kem
Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiastuste lõikes. Riigitulude prognoos, riigikulud ja finantseerimistehingud moodustavad kokku riigieelarve. 3. SKP/SKT? Sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. SKP moodustab ainult mingi riigi või piirkonnna territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpptoodete ja teenuste (lisaväärtuste) summa. Tähtis on see, et arvesse lähevad ainult need teenused ja kaubad, mis on mõeldud lõpptarbimiseks. SKP moodustub eratarbimise, investeeringute, avaliku sektori (valitsuse) kulutuste ja eksport-importist. 4. Riigirahandus
3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandamissüsteemi põhitüübid Maj. 3 põhiküsimust on: mida toota Kuidas toota Kellele toota Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega: Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. Majanduslik käitumine. MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse. Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused. Ressursid: loodusvarad, Inimesed kapital Kuidas maj. süst. Toimib? Maj.süst. on mehhanism, mis ühendab kõiki ressursse ning arusaamu ja teadmisi majandamise põhimõtetest. Riik otsustab kuidas kasutada loodusressursse, inimre...
Hind
100 A
50 B
Kogus
100 200
Elastne nõudlus E>1 (nõutava koguse muutus>hinna muutus) kaupu võetakse
rohkem kui alanes hind
Võiks langetada hinda-suurem kasum.
Mitte-elastne nõudlus E<1 nõutava koguse muutus
mastaabiefekti ehk negatiivse mastaabisäästuga. a) Õige b) vale 55. Kui toodangu maht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu positiivse mastaabiefekti ehk positiivse mastaabisäästuga a) Õige b) vale 4 Konkurents, 5 Majandusressursside turg, 6 Riigi osa majanduses 56. Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe suurim a) Õige b) vale 57. Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe väiksem a) Õige b) vale 58. Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit a) Õige b) vale 59. Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust suurem, saab firma kahjumit
(kaudsed maksud) Lahutades rahvamajanduse koguproduktist RKP amortisatsiooni D (e põhivara kulumi), leiame rahvamajanduse puhasprodukti RPP RKP ja RPP on rahvatulu RT näitajad, vastavalt kogu- ja netorahvatulu RPP = RKP D RPP - rahvamajanduse puhasprodukt RKP - rahvamajanduse koguprodukt D - amortisatsioon Yd = C + S = Y (TX TR) Yd - kasutatav (isiklik) tulu C - kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused S - kodumajapidamiste säästud Y - (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) TX - personaalsed maksud (TA üksikisiku tulumaks) TR - avaliku sektori tulusiirded ehk transferdid KMP-le. avaldist TX TR nimetatakse ka netomaksud Y (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) moodustub: Y = töötasu, palk ning lisamaksed (sh sotsiaalmaks) W + renditulud rt + netointressitulud (intressitulu - tulumaks) r + dividendid (aktsionäridele, osanikele) + mittekorporatiivsed kasumid (tulud e omanikutulu) noncorp
tehakse): A. PIKAAJALISED KULUD B. LÜHIAJALISED KULUD Kogukulu kõver - KOGUKULU KÕVER KK = Kp + Km *Kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas püsikulud, mille suurus ei olene tootmismahust. Teades olemasolevaid tootmistehnoloogiaid ning töö ja masinate hindu, saab ettevõte kalkuleerida madalaima kulu, millega toota. Ettevõtte kattepunkt - Ettevõtte kattepunkti leidmiseks kasutame kogukulu kõverat ja kogutulu joont, mis näitab ettevõtte müügikäivet (müügitulu). Firma optimaalne tootmismaht näitab, kus ettevõte katab oma lühiajalised tootmiskulud ja hakkab andma kasumit. Seepärast nimetatakse seda punkti KATTEPUNKTIKS. Enne seda on firma oma olemasoleva tootmismahuga kahjumis. Teema 5 Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. harus on palju üksteisest sõltumatult tegutsevaid firmasid - see joon
Skeem 1 Koostatakse kogukulumeetodil. Kulutuste ja tulude arvestuslik kooskõlastamine saavutatakse sellega, et valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide suurenemine ja oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekute võrra suurendatakse müügitulu (realiseerimise netokäivet) , nende vähenemisel aga vastavalt vähendatakse müügitulu. Eelised: 1) kasumiaruande saab koostada kululiikidejärgse arvestuse alusel; 2) saab kindlaks teha ettevõtte kogutulu ( netokäive + valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide muutus + oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekud); 3) eraldi kajastatakse materiaalsed ja tööjõukulutused kui olulise tähtsusega , ettevõtte tulupotensiaali määravad tegurid; 4) eraldi näidatakse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestise summa, mis iseloomustab ettevõtte sisefinantseerimise võimet. Puudused: 1)Kuna kulud on toodud elementide lõikes, pole võimalik eristada tootmiskulusid
keskplaaneerimise nõukogule. Selle tulemusena kasvas relvatoodang. Siit alates läksid aga kaks tööstusgiganti, Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid, Saksamaast tootmismahult võimsalt ette. Sellest sai alguse Kolmanda Reich'i lüüasaamise peapõhjusi. Milline mõju oli natside majanduspoliitikal saksa rahvale? Mõningane edasiminek oli saavutatud. 1938. aastaks oli Saksamaa majanduskriisi tagajärgedest lõplikult õle saanud ja riigi kogutulu ületas eelmise kõrgpunkti, 1928. aasta näitaja 20 protsendi võrra. 1932. aastast alates olid tõusnud ka palgad, vähenenud tööpuudus, suurenenud toidukaupade tarbimine ning kasvanud rõivaste ja kodukaupade käive. Mõju rahvastiku erinevatele rühmadele oli erinev. Neist suurim, tööstustöölised, kindlasti võitis sellest, et tööpuudus alanes 1932. aasta 6 miljonilt 1938. aastaks 0.4 miljonini. 5 Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6
· Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. · Maksutulusid suurendatakse, jättes seejuures avaliku sektori kulutused muutmata. · Vähendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulu. Automaatne fiskaalpoliitika · Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid automaatsed stabilisaatorid sisse planeeritud majandus- süsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutused automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. · Levinuim automaatne stabilisaator on tulumaks. Rahapoliitika · Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. · Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank). Rahapoliitika vahendid
· SKT ppp ühe elaniku kohta (per capita PPP Purchasing Power Parity), st ostujõu pariteedi näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. SKT arvutamiseks on kolm viisi: w toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus w tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind w sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu RKT- rahvamajanduse kogutoodang (Gross National Product, GNP) aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: 1)hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) 2)eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s. Arenenud riikides on
Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33. Languslõhe suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset 34. Multiplikaator on kordaja, mida näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentides. SKP multipikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostiseks. 35. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatiooni situatsioonis või stimuleerivad kulutusi , kui majanduses on langus. Automaatsete stavilisaatorite näiteks on tulumaks 36
1. lähtudes kaupade ja teenuste ostmisel tehtavatest kulutustest 2. lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust 3. Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON II. SKP arvutamine kulumeetodil Kulude liigid: Investeeringud, Puhaseksport(ekspordi-impordi vahe), Valitsuse kulutused ja Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS=LÕPPTOODANG VAHETOODANG
kulunõudlus • Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalustest • Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada
d. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit 24. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): a. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. Suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu c. Keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb d. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu 25. Firma maksimiseerib: a. Kogukasum b. Kogutulu c. Turuosaga d. Kasumi väljundi ühikule 26. Mastaabisööst võimaldab selgitada: a. Mille poolest einevad püsi- ja muutuvkulud b. Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline c. Milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogemus d. Miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkõveraga viimase miinimumpunktis 27. Firma otsesekulud olid 22000 €
arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu. 33) Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu. Amortisatsioon on alati kulu, seepärast ta ei kuulu rahvatulusse. 34) Kaudsed maksud (Indirect taxes) -(neto). Olulisemad kaudsed maksud Eestis on aktsiisimaks ja käibemaks, mis sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. 35) Isiklik tulu (Personal income) on üksikisiku kogutulu, mida ta saab enne otseste maksude tasumist. Lisaks tegurtuludele kuuluvad siis ümberjaotatud maksud, mis makstakse välja mitmesuguste toetustena. 36) Tarbimine (Consumption) C - on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks 37) Autonoomne tarbimine (Autonomus consumption) - on tarbimiskulutuste baastase, mis ei sõltu kasutatava tulu suurusest. (Kodutu peab ka sööma)
a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb a) nende tootmiseks vajalikust tööjõukulust. b) nende tootmiseks vajaliku tööjõu ja kapitali ühendatud jõupingutustest c) lisakapitali investeerimisest d) tööjõu ekspluateerimisest 48. Kauba nõudlus on elastne, kui a) kogutulu suureneb iga hinnalangusega b) kogutulu langeb iga hinnalangusega c) hinnamuutustel ei ole kogutulule mõju d) nõudluskõver nihkub paremale 49. Konkurents turul on tähtis, sest see a) piirab pakkumise ja nõudluse mõju b) annab tootjatele põhjuse olla effektiivsem c) loob turu, millel tootjad saavad hindu kontrollida d) kõrvaldab kasumimotiivi 50. Riina ostab tavaliselt ühe kasseti nädalas. Nüüd sai ta teada, et kassettide hind tõuseb tuleval nädalal 10% võrra. Järelikult Riina nõudlus kassettide järele sel nädalal
täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Languslõhe: suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe: kogus, mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset. Multiplikaator: on kordaja, mis näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest(sõltumatu) komponentidest. SKP multiplikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka koostiseks. Multiplikaatorite liigid: Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest. Maksumultiplikaator: algne muutus on põhjustatud avaliku sektori kulutuste suurenemisest
varustus pole sinu enda oma, vaid sa hoopis laenutad seda vastavalt tellimusele, see läheb muutuvkulude alla. Muutuvkulude näide oleks näiteks sinu paarimees, kes sind koristusteenuse osutamisel mõnikord aitab ja mõnikord mitte. Temale sa pead palka maksma, siis kui abistab. Endale tahad püsivalt töötasu saada, seega püsikulu. 38. Mis on piirkulu? Mis on piirtulu? Piirkulu on otsusega kaasnev lisakulu, kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirtulu on lisatulu, kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra 39. Milline on peamine põhjus eelarve koostamiseks? Eelarve on tulude-kulude planeerimise vahend Eelarve peamine koostamise põhjus on see, et tahetakse saada ülevaadet oma kuludest, tuludest ning säästa raha. 40. Mis on täiendkaup ehk siduskaup? Täiendkaup on kaup, mida sageli koos kasutatakse 41. Mis on käibemaks
Ebasoodsad turu tingimused ja kinnisvara hinnad kasvavad; ülepakkumine turul. 4. Arendusprojekti väärtus ajaga võib kasvada. 8 5. MÜÜGIPROGNOOS Korterid lähevad müüki kolmandal kuul peale ehituse alustamist. Prognoosi kohaselt müüakse (broneeritakse) ehitustegevuse käigus 2-3 ja 1-3 parkimiskohta kuus. Broneeringu maksumus moodustab 10% korteri hinnast. Korterite müügist saadav potentsiaalne kogutulu on 87 600 000 krooni. Parkimisplatsidest saadav potentsiaalne kogutulu 9 070 286 krooni. Projekti tasuvusaeg on 14 kuud. Müügiprognoosi tabel on toodud lisas 1. 9 6. MÜÜGISTRATEEGIA Müügistrateegia põhineb sihtturu hindamisel, turunduskommunikatsiooniplaani koostamisel, kasumi suhte analüüsimisel ja hinnapoliitika valimisel. Müügistrateegias on plaanis kasutada ratsionaalseid ja emotsionaalseid tegureid, mis mõjutavad tarbija
protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus · kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks kulutatakse Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
ajahetkel. Pakkumiselastsus näitab, kuidas hinnamuutus mõjutab pakutavate koguste muutust. Pakkumine on elastne siis, kui 5% hinnamuutus põhjustab pakutavate koguste muutust rohkem kui 5%. Kui pakutav kogus suureneb vähem kui 5%, siis on pakutav kogus jäik. Nõudluselastsus näitab kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu=hind*müüdud kogus Hinnatõus kogutulu suureneb- jäik nõudlus, väheneb elastn nõudlus. Hinnalangus vastupidi. Kui hinnamõju suur elastne nõudlus, kui hinnamõju väike- jäik nõudlus. Nõudluselastsus on erinevatel kaupadel ja teenustel erinev järgmistel põhjustel: 1)Asenduskaupade olemasolu mida rohkem, seda elastsem. 2)Osatähtsus eelarvest mida suurem see on, seda elastsem on nõudlus 3)aeg- mida rohkem on aega inimestel kohaneda hinnamutustega, seda elastsem on nõudlus.
Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud Firma võttis aastase laenu intressiga 10%. Sama perioodi inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne intress? a. 4,8% b. 5,2% c. 10% d. 14,8%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
