Riikide arengutase ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (Gross Domestic Product, GDP)- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste kog...
MC a) Kasumi maksimeerimiseks peaks ettevõte tootma 5 või 6 ühikut. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kuid kasumi maksimeerimine ei tähenda veel reaalset kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. b) Ei või olla, sest täielikul konkurentsil peavad nii hind kui piirtulu võrdne piirkuluga. c) 6. Hind P Kogus Q Piirkulu Kogutulu Kogukulu Kasum pii Piirtulu MC TR milj TC milj MR 100 0 10 0 0 0 0 90 100 000 10 9 3 6 90 80 200 000 10 16 4 12 50 70 300 000 10 21 5 16 40
Kalle Kusta 46 2208,00 on Margarita Mesi 56 2688,00 ei Vambola Samba 34 1632,00 on Silvi Siiber 12 576,00 on Siim Susi 89 4272,00 ei Kokku 237 11376,00 Töökindlustuse tööandja osa 0,50% ? 56,88 Ettevõtte kogutulu ? 15187,88 Trükitud 25.01.2005 jaanuar 2005 töötukindlustus pk2 Pensionikindlustus Tulumaks Kätte 22,00 on 44,00 106,00 2036,00 0,00 ei 0,00 237,00 2451,00
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum) ATC(45)= (1000 + 45*100)/45 = 14500/45 = 433,3 AVL = 100 AFC = ATC - AVL = 433,3 - 100 = 333,3 Muutub keskmine kulu (Pm-ATC)* Qm Kogus Q=100-0,1P , P =100 AVC(90)=(1000 + 90*100) / 9...
Test 1 1. Monopol pakub unikaalset kaupa ÕIGE 2. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. ÕIGE 3. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol VALE 4. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. VALE 5. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt ÕIGE 6. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa VALE 7. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale ÕIGE 8. Monopson on ainuostja ÕIGE 9. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina ÕIGE 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted VALE Test 2 1. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt õige 2. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit
LM c) rahanõudlus on intressitundlik; IS d) investeeringud on intressitundlikud intressitundlikud. Q 34. ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: Joonis 5 a)) kogutulu k t l ja j intressimäära i t i ää tõusu; tõ b) kogutulu ja intressimäära vähenemist; c) c) intressimäära intressimäära tõusu tõusu ja ja kogutulu kogutulu vähenemist; vähenemist (vaata joonis 5); d) 19 rahanõudluse vähenemist. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 35
Piirkulu kõver (MC) on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis o See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb o Keskmine kulu hakkab kasvama kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta KASUMI MAKSIMEERIMINE Majanduslik kasum on kogukulu ja kogutulu vaheline erinevus Kogutulu ja piirtulu Kasum = kogutulu – kogukulu Kogutulu = hind x kogus Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurenemisel ühe ühiku võrra Piirtulu ja piirkulu Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu vähendada Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on kasum maksimaalne
positiivne ja et hakati ostma 12%, kui sissetulek tõusis 10% - st, et oled asjast aru saanud. Nõudluse ristelastsus Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ).
kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal asuval kõveral suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned, täiendkaupade puhul täisnurkse kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed sirged või ka nõgusad. VALEMID Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X.
SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus toodangu kogus ühe töötaja
Üldpind 38 Ekspl.kulu 2 tulu kasv 3% Kulude kasv 3% diskontomäär 10% Müügikulu 2% Kap. määr 8% Aasta 1 2 3 4 5 6 Oodatav kogutulu 2850,00 2935,50 3023,57 3114,27 3207,70 3303,93 Ekspluatatsioonikulu 76,00 78,28 80,63 83,05 85,54 88,10 Netotulu 2774,00 2857,22 2942,94 3031,22 3122,16 3215,83 Diskontokordaja 0,91 0,83 0,75 0,68 0,62 0,56 Diskonteeritud netotulu 2521,82 2361,34 2211,07 2070,37 1938,62
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TU...
d. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad 62. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: a. mitteelastne b. elastne c. vähenenud d. ühikelastne 63. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 64. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Mis siis juhtub kui, pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: a. p= + q= - b. p= ? q= + c. p= - q= + d
Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga keskmine tulu/toode kasvab), kuid keskpunktist all pool, kus kogutulu hakkab uuesti langema, on hinnaelastsus alla ühe (keskmine tulu/toode väheneb). Mikroökonoomika 15.09.2011 harjutustund Harjutusülesanded punasest harjutuste raamatust! (Võiks kaasa võtta edaspidi) 14. paremale (c) 15. (d) inferioorne kaup kaup, millest ollakse nõus loobuma, kui raha saadakse juurde. 16. (e) 17. (a) 18. (a) 19
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud 0,25, siis 0,15 on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000. Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu Piirkasumit arvutatakse : müügitulu muutuvkulude kogusumma Kui ettevõtte tegevusvõimenduse tase on 5 ja ettevõte soovib saada 30% kasumikasvu siis müügitulu peab kasvama 6 % Tegevusvõimenduse aste = piirkasum / kasum (üldjuhul kasutame ärikasumit, aga tähistame niisama kasumina) Tegevusvõimendus on näitaja, mis arvutatakse püsivkulude osatähtsusena kogukuludes ning kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure
a) Õige b) Vale 42. Piirkulu iseloomustab kogukulu suurenemist tootmismahu suurenedes. a) Õige b) Vale 43. Keskmine toodang on kogutoodang ühe tootmissisendi ühiku kohta. a) Õige b) Vale Kasumi maksimeerimine 1. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. a) Õige b) Vale 2. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 3. Kasum on ettevõtte kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. a) Õige b) Vale 4. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 5. Keskmine tulu iseloomustab kogutulu ühe müüdud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 6. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, siis järelikult on ka kogutulu suurem kui kogukulu. a) Õige b) Vale 7. Ettevõte otsustab lühiajaliselt toota kahjumiga, kui hind ületab keskmist muutuvkulu. a) Õige b) Vale 8
) kasvama kui üksikisiku nõuded mingi kauba järele suurenevad järsult. Turunõudlus peegeldab enamasti keskmist üksikisiku nõudluste summat ja kaudselt majanduse ,,tervislikku" seisu. 2.Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab Hinnamuutuse mõju kogusele mida tarbijad ostavad on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, siis on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik ehk mitte elastne. Viimane kehtib enamasti esmatarbe kaupade grupi suhtes. 3.Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutuse vahel? Hinnamõju näitab kuidas kauba hinna muutus muudab tarbija kulutamisharjumusi. Kui hinna tõustes võib tarbija asendada soovitud kauba asenduskaubaga, siis nõudluse tõusu puhul on tarbija tihti sunnitud maksma sama kauba eest kõrgendatud hinda. Nõudluse muutus mõjutab
hinnaväliseid agressiivseid turundusmeetodeid. Kasumi eesmärgid Maksimaalne kasum, tasuv investeering, vastuvõetav kasum raha kiire käive. Nõudluse uurimine Tunniülesanne rühmatööna Villast lõnga müüdi detsembrikuus 250 kg hinnaga 5 eurot/100gr Jaanuarikuus müüdi villast lõnga 150kg hinnaga 4 eurot/ 100gr Arvuta hinna elastsus ja anna hinnang elastsuse kohta ? NB! Nõudlus on hinnaelastne, kui nõudluse elatsus hinna suhtes ületab absoluutväärtuse 1. Kasvab kogutulu (hind x kogus) Nõudluse hinnajäikust iseloomustab elastsuse absoluutväärtus alla 1. Täiselastsuse korral ei sõltu hind pakutavast kogusest. Lõngamüügitabel (kogus ja 100gr hind) jaanuar veebruar märts aprill mai 150/4 200/ 4 100/3,5 150/2 50/1,5 Kodune ülesanne Tee hinna uuring, sind huvitava toote kohta, vastavalt hinnakujunduse alginfo nõuetele (slaid 9) ja koosta hinnaelastsuse analüüs (ka graafiliselt) ning tee enda hinnangul
Likviidsed varad 3212,78 eurot Lühiajalised kohustused 0 eurot Pikaajalised kohustused 0 eurot Kaubavaru 150 eurot Põhivara: Omakapital 5900 eurot 1.Masinad 1900 eurot Jaotamata kasum 56,78 eurot 2.Mööbel ja riidepuud 693 eurot 3.Tolmuimeja 100 eurot KOKKU 5956, 78 eurot KOKKU 5956, 78 eurot RAAMATUPIDAMISKASUM (Kogutulu-kogukulu) Firma esimese tegevustsükli kogutulu on 1500 eurot, kogikulude alla lähevad elekter, üür ja töömatejalide kulu 1500-400=1100 eurot MAJANDUSLIK KASUM 1500-800(eelmise töökoha keskmine palk sest palk oli honoraripõhine)- 245(saamata jäänud intress 5% 4900-st)-400(ilmutatud kulu)-60(ettevõtte normaalne kasum 15% 400-st)=-5 Esialgne majanduslik kasum on küll miinustes, aga inimeste teadlikkuse tõustes ja suurema reklaami korral on varsti oodata majanduslikku kasumit. TEENUSED, HIND
Mida on kohandatud kõige vähem,sellel on kõige suuremad kaalud 103) Kuidas leitakse kaalutud keskmist? Hinnatava objekti Kaalutud keskmine ruutmeetri hind leitakse korrutades võrdlustehingute ruutmeetri hind vastava kaaluga ja liites need kokku. 104) Millise valemiga leitakse turuväärtus tulude kapitaliseerimise meetodil?Tulude kapitaliseerimise meetodil leitakse turuväärtus järgmise valemiga: MV=NOI:CR NOI-aasta puhastulu,CR-kapitalisatsioonimäär 105) Kas potentsiaalse kogutulu leidmisel võib aluseks võtta kehtivaid üürilepinguid? Kui ja, siis miks? Kui ei, siis miks? Potentsiaalse kogutulu leidmisel võib aluseks võtta kehtivaid üürilepinguid,see oleneb kas on turutasemele vastav üürimäär. 106) Kas potentsiaalse kogutulu leidmisel võib aluseks võtta kehtivaid üürilepinguid? Kuija, siis miks? Kui ei, siis miks? 107) Mis on efektiivne kogutulu? Efektiivne kogutulu saadakse maksimaalset võimalikust kogutulust lahutades vakantsid ja üürivõlad.
Import on välismaal toodetud kaupade sisseostmine kodumaiseks kasutamiseks. Puhaseksport puhasekspordiks nimetatakse impordi ja ekspordi vahet, on SKP osa. Inflatsioon (Tarbija Hinna Indeks)on hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus. Tööviljakus ehk tööjõu tootlikkus on toodangu hulk ajaühikus ühe töötaja kohta. Püsikulud fixed costs kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumata toodangu mahust. Muutuvkulud variable costs toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Mastaabisääst economies of scale, keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärel.
Astmeline tulumaks vs proportsionaal ne tulumaks NIMI Maksusüstee m Proportsionaal Progressiivne Regressiivne ne NIMI 2 Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu (kogutulu – maksuvaba miinimum) Türi, Maasikas, Rand 3 Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=368&lg=et 4 Positiivsed küljed Negatiivsed küljed • Ei vaja keskmise palga kasvuga muutmist • Aitab kaasa elanikkonna ...
p1 KÕIGIST pE VASTUVÕE- TAVATEST KOMBI- p2 NATSIOONIDEST JÕUAB TURG KO- GUSE qT JA D HINNA hT JUURDE q qE Q 45 Tootja ei maksimeeri hinda ega kogust, vaid kogutulu. Ristelastsus Nõudmise hinnaelastsus näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46 Iseloomustab koguse muutust hinna suhtelisel muutumisel Annab vastuse 2 küsimusele: 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2
pakutavat kogust 3% võrra. 16. Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk. 17. Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist. 18. Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda --- 19. Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb. 20. Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb. 21. Tootmistegureid on 3. 22. Muutuvkuluks on töötasu. 23. Võrdelist positiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel väljendatakse mõistega kogupakkumine. 24. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi mõõdab SKP. 25. Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna, siis tekib kauba puudujääk. 26
b. MRC kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema 9. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: a. P = MRP b. AVC = MC c. MP = MRC d. MRC = MR e. MRP = MRC 10. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: a. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega 11. Firma töö nõudluse kõver: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 12
vahelist seost igal konkreetsel tulutasandil. APS = S/Y e. MPS – Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus – igast täiendavast tuluühikust säästmisele kulutatav osa. MPS = ΔS(muutus säästudes)/ΔY(muutus tulus) 11. Investeerimine ja investeerimisjoon 12. Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal? a. 13. Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu? Mis on avaliku sektori kulutused? a. Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i
elastsem. 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des + normaalkaubad, väärtus positiivne · inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 3.2.Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + asenduskaubad, väärtus positiivne · täiendkaubad, väärtus negatiivne 4.Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab. Kui tarbijad on tundlikud hinnalanguse suhtes, siis hinna muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv. Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine
Majanduslikud kulud Otsesed kulud tekivad, kui ettevõte ostab tootmistegureid, mida ise ei oma. Nende (võõraste) tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. Kaudsed kulud laias, üldises e majandusanalüütilises tähenduses on loovutatud võimalus teha või saada midagi muud või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu (kogulaekum e kogutulem TR), millest on maha võetud ainult otsesed (e ilmutatud) kulud. Majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust lahutada kõik majanduslikud kulud, see on kõik alternatiivkulud e teisisõnu otseste ja kaudsete kulude summa. Kasutatakse ka nimetusi lisakasum e supernormaalne kasum. Normaalkasum e normaalne kasum on termin, mida mõnikord kasutatakse
Linnastu- lähestikku paiknevate ja kokku kasvanud linnade kogum Megalinn- ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahell on kokku kasvanud mitmeid linnastud SKT- sisemanaduse kogutoodang Toodangupõhine- antud territooriumil toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimispõhine- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind Sissetulekupõhine- antud territootiumil saadud kogutulu Loomulik iive- elussündide ja surmade vahe Ränne- inimeste püsiva elukoha vahetus Siseränne- inimesed kolivad sama riigi siseselt Välisränne- inimesed asuvad elama teise riiki
Elektri tarbimine elaniku kohta - 13,961.22 kWh (6) (2009) Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel 81,6 a (16) (2012) Sündimus 10,24 in/1000 el kohta (190) (2012) Imikusuremus 2,57 in/1000 el kohta (219) (2012) Arstide arv 1000 el kohta 3,868 (25) (2009) Inimarengu indeks 0,916 (8) (2012) Õpinguaastate arv 11,7 (2012) Eeldatav õpinguaastate arv laste kooliminekul 16 (2012) Ostujõuga korrigeeritud rahvamajanduse kogutulu inimese kohta 36,143 (2012) Rootsi kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.
hinnatasemel, ceteris paribus. 32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 33. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 34. Multiplikaator –loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 35. Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36
Ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui Ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist Täieliku konkurentsi turul (TKT): On firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR): Võrdub toodangu hinnaga Täielikult konkureeriva firma kogutulu: On tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis või suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra või teda kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge Täielikult konkureeriva firma (TKF) tooteühiku hind võrdub: keskmise tuluga = piirtuluga TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni: Firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest
kommertspankadele laenu andmine pankadevaheliste arvelduste teostamine riikliku raha ja panganduspoliitika teostamine valitsuse laenude organiseerimine On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15 Leia: Tasakaalutulu Tarbimiskulutused Sääst Raha hoidmise alternatiivkulu: on kaotatud intressitulu Kitsendava rahapoliitika vahendid on: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservisuhte tõstmine Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus- ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. Õige Kuidas jaguneb elanikkond 16'ndast eluaastast pensionieani?
6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra? Arvestage multiplikaatorefektiga. Y = 1,25*200=250 7. Riigis, kus on peaaegu piiramatult vaba tööjõudu, suureneb investeerimisaktiivsus. 7.1. Näidake joonisel, seda vajalikul viisil täiendades, millised tagajärjed on sellel lühiperioodil makromajandusele. Tekib inflatsiooniline majanduskasv. 7.2. Määratlege, kas ja kuidas selline investeerimisaktiivsus mõjutab majanduse põhinäitajaid.
Vastavalt suhtelise eelise printsiibile, kasutab riik ressursse selleks, et toota ja eksportida hüvesid, mille alternatiivkulu oleks kõrge. 3) Tööjaotuse all mõistetakse seda, et töötajad on spetsialiseerunud teatud tööoperatsioonide teostamiseks. 4) Tarbijate sissetuleku kasv toob kaasa- 5) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse. 7) Enamasti on kaubanõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem (kuna koguse muutus on suurem kui hinna muutus) 8) Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootja kogukulu suureneb. Järelikult Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 9) Mis alljärgnevalt on firma kaudsed kulud. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................
juures olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks efektiivselt ja täielikult kasutada kõiki oma ressursse. 33. Languslõheks nim. suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Seda iseloomustab maksude vähendamine peab olema suurem kui avaliku sektori kulutuste kasv, et mõjutada sisemajanduse koguprodukti samas suunas. 34. Multiplikaator ehk võimendi>loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Multiplikaator jaguneb: *Kulumultiplikaatori (V) saame avaldada järgmise valemiga V= 1 / (1 MPC). Maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu Yd proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa Yd muutusest mõjutab kulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist; *Maksumultiplikaator = MPC / (1 MPC).Seetõttu on maksumultiplikaatori efekt kogutulule alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. 35
MPL=(1−α )× A × K × L (1−α )× Y α×Y MPL= MPK= L K Y=C+I+G C=C0 + c ×(Y −T ) tarbimine C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind,
Majanduskeskkond logistikas Vaheeksam (20 punkti) - 17.03.2020.a. I osa Valige vastamiseks viis küsimust (5*2=10 punkti) 1. Millised on riigi majandusse sekkumise viisid, nimetage kolm (2 p.) ● Riik sekkub majandusse turutõrgete kaudu. (monopol, määramatus, välismõjud, avalikud hüvised). o Avalike hüvitise loomine on oluline; o infrastruktuuri loomine ja arendamine (aitab ühtlasi kaasa äride paremusele, kuna kaubaliikumine on kergendatum ja sihtkohti saab rohkem olla, kuna ei pea nii palju tiirutama punktide vahel); ● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läh...
25. Miks on turistide nõudlus restoranilõunate järele tunduvalt mitteelastsem kui kohalikel elanikel? 26. Firma tõstab oma kauba müügihinda 15%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 18% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? Läbimüük kahaneks endisest 100% kuni 82% ni ehk see oleks 0,82 0,82*q. q. Kui hind tõusis 15% võrra, siis saadav tulu oleks T = 0,82*q * 1,15 = 0,943q. Seega vähenes kogutulu 1-0,943= 0,057, s.o. 5,7% võrra. 11 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 27. Graafikul on toodu summaarse pakkumise S0 ja kogunõudluse D0 kõverad. Nende lõikepunktis kogutoodangu tasemel Qe on tegemist tööjõu täishõivega. Milline allpool pakutud vastustest oleks tõene? P S1 c P3
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
Majanduselu oli allutatud rangelt riigi kontrollile: riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu, lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi; kehtestati plaanimajandus (nelikaastad); rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks; ehitati tuhandeid kilomeetreid kiirteid. Need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd, mis tõstis suuresti Hitleri populaarsust. 1938. aastaks oli Saksamaa majanduskriisi tagajärgedest lõplikult üle saanud ja riigi kogutulu ületas eelmise kõrgpunkti. Tõusid ka palgad, vähenes tööpuudus, suurenes toidukaupade tarbimine ning kasvas rõivaste ja kodukaupade käive. Kuna Hitler sai võimule siis, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus rahva jaoks väljapääsmatuks, kuna
Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside
Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside
c. Tehes kõike loetletut d. Tõstes liikmete tööviljakust e. Suurendades nõudlust toodetavale kaubale 11. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: a. Tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. Ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. Väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu 12. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. Ressursi piirkulud ületavad MRP b. MC ületab MR c. MRP ületab töötasumäära d. Keskmine toodang on suurem kui MP e. Töötasumäär on väiksem kui MP 13. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: a. Negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega b
lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON Palk Rent teguritulud Intress Kasum ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
Tid Indirect tax Косвенный налог Kaudsed maksud TC Total cost Общие затраты Kogukulu TFC Total fix cost Общие постоянные Kogu püsikulu затраты TP Total product Общий продукт Kogutoodang TR Total revenue Общий доход Kogutulu Tr Transfer Трансферные платежи Siirdemaksed e.transferid TVC Total variable cost Общие переменные Kogumuutuvkulu затраты TU Total utility Общая полезность Kogukasulikkus u Unemployement Безработица Töötus V Velosity Оборачиваемость денег Käibekiirus
Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
