võrdsus) 100-ni (täielik ebavõrdsus, st üks inimene saab kogu tulu, teised mitte midagi). Suurimad lõhed inimeste sissetulekutes on Namiibias (74,3), väga suur ebavõrdsus valitseb ka Komooridel (64,3), Botswanas (61), Haitil (59,5), Angolas (58,6) ja Kolumbias (58,5) Suurim sissetulekute võrdsus on Taanis (24,7), Jaapanis (24,9), Rootsis (25,0), Tšehhis (25,8) ja Norras (25,8). SKP- sisemajanduse koguprodukt SKT- sisemajanduse kogutoodang Inimarengu indeks- riikide võrdlemisel kasutatakse, vaadeldatkse kole aspekti: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Ökoloogiline jalajälg- keskkonnakasutuse suuruse võrdlemine Maa ökosüsteemi taastootlikkusvõimega. 4. Kuidas on seotud säästev areng, suurkorporatsioonid ning globaliseerumine (sotsiaalne, kultuuriline, keskkonnamõjude globaliseerumine)? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine
(näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete suhtes). Risk – Oht, mille ilmnemisel ettevõtja kaotab oma ettevõtte väärtust. Revalveerimiskasum – Laos hoitavate varade maksumuse suurenemine nende turuhinna tõusu tagajärjel, mida tehakse kindlaks ümberhindamisel. S Segmenteerimine – Turu jagamine teatud tunnuste järgi väiksemateks osadeks – turusegmentideks. Sihtturg – Toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – Aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele arvatakse juurde ekspordi ja impordi saldo. Slump – Majanduse äkklangus. Soetamiskulud – Kõik ostuhinnale lisanduvad kulud, mis tulenevad vara soetamisest või on sellega kuidagi seotud. Soetusmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning
Sloveenia kuningriigi näol ) Leedu , Läti , Poola , Soome , Tsehho Slovakkia ja lühikest aega ka Ukraina . Kadusid : Saksamaa 9) MILLISED RIIGID TEKKISID JA KADUSID PÄRAST 2.MAAILMASÕDA ? Tekkisid : India ( India ja Pakistan ) Tseilon , Panglades , NSV liit , kaks saksamaad , Tsehoslovakkia ja Jugoslaavia . Kadusid : Eesti , Läti , Leedu , Soome , Ukraina , Valgevene 10) MIS ON SKT (SKP)? Sisemajanduse kogutoodang on rahvamajanduse kogutoodangu osa mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (Tavaliselt aasta ) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses . See käib nii : 1. aasta / 1 el /USA dollarites teenintud tururiigis . 11) TOO KOLM NÄIDET RIIKIDEST MIS KUULUVAD ERINEVATESSE ARENGUTASEMEGRUPPIDESSE SKT ALUSEL . Vähim arenenud riigis on : Lõuna riigis ( Aafrika , Aasia ja Lõuna Ameerika )
maksumäärast. Seetõttu on metsaomanikel majanduslikult kasulik mets maha raiuda ja müüa ning selle asemele rajada midagi muud, mida saaks turustada. Asjatundjad ei ole ühel meelel selles, mil määral vaesus metsatustamist soodustab. Ühest küljest on märgatav korrelatsioon ühiskonna vaesuse ja metsatustamise vahel selles ühiskonnas. Väidetakse, et kui inimesed on vaesed, siis on metsatööd üks väheseid enese elatamise viise. Ühiskondades, mille rahvuslik kogutoodang inimese kohta on vähemalt 4600 USA dollarit, ei ole metsatustamine tavaliselt nii suur probleem. Teisest küljest, kui ühiskond on väga vaene, siis ei ole sel võimalik organiseerida suures mahus metsalangetust ja eksporti. Ning metsatustamine on oluline probleem ka näiteks Pürenee poolsaarel, kus kinnisvaraarendajad rajavad metsa asemele elurajoone. Samuti on enamiku jõukate riikide metsasus juba eelmistel sajanditel viidud oluliselt madalamale tasemele, kui praegu hoogsa
Organiseeritud kuritegevus ontänu suurepäraselt toimivale võrgustikule, poliitikute ning rahandus- ja äriringkondade toetusele tunginud maailma majanduse igasse valdkonda. ÜRO andmetel ulatuvad transnatsionaalsete kuritegelike organisatsioonide aastased sissetulekud umbes 1000 miljardi dollarini. See on ligikaudu sama palju, kui Maailmapanga koostatud kolme miljardit inimest haarava väikese sissetulekuga riikide nimekirja maade kogutoodang kokku. Summa sisaldab nii illegaalsest narkoärist, relvakaubandusest, tuumamaterjalidega kaubitsemisest kui ka maffia kontrolli all olevast ärist (prostitutsioon, õnnemängud) saadud tulud. Isegi on väidetud, et organiseeritud kuritegevuse tulu on palju suurem kui enamikel firmadel, kes kuuluvad maailma 500 edukama firmade hulka. Samal ajal teevad kriminaalsed rühmitused koostööd ka tavaliste firmadega ja investeerivad aktiivselt legaalsetesse ettevõtetesse, mis on heaks
lehmikut. Piima tootmine. Piimakarjakasvatus on olnud viimastel aastakümnetel kõige olulisem põllumajandustootmise haru. Oluline on siinjuures märkida, et Eesti toodab põllumajandussaadustest ainult piima üle oma siseturu vajaduse, mistõttu piimatootmise taseme ja konkurentsivõime tõstmine Eli turul on äärmiselt vajalik. Sarnaselt üldisele tendentsile põllumajanduses on piima kogutoodang viimasel 16 aastal aga vähenenud. Kui 1989.aastal toodeti Eestis 1 277 000 tonni piima, siis 2004.aastal toodeti vaid 652 400 tonni. Majanduslikult väga rasked aastad 1992-1995 viisid lehmade produktiivsuse järsult tagasi. 1990 aasta tase ületati alles 1997.a. Raske aasta oli ka 1999.a, kui piima kokkuostuhind püsis 8 kuu jooksul 1500kr lähedal. Alles 2004.aastal saadi arvestatav rekordiline piimatoodang 5528kg lehma kohta e. 33% rohkem kui 1990.aastal, 1994
Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitajaks sisemajanduse kogutoodang. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Niisiis on SKT kogutulu, mis teenitud riigis. See sisaldab välismaaalaste tulu, mis on teenitud Eestis, kuid ei sisalda meie
Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitajaks sisemajanduse kogutoodang. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Niisiis on SKT kogutulu, mis teenitud riigis. See
kohaline Liismiti lüpsikarjalaut, kuhu oli alles jäänud 51 lüpsilehma, piima väljalüps lehma kohta päevas oli ca 7 liitrit. Sellise lüpsikarjaga polnud võimalik toodangut tõsta, tuli uuendada tõukarja, mida osteti Kõpu ja Estonia OÜ-st. Kuna kõik kulges tõususuunas, siis osteti 1996.aastal veel üks 200-kohaline lüpsifarm, ASlt Uiborindu, koos selle juurde kuuluva tehnikaga, lauda üleandmise momendil oli laudas 131 lehma ja 41 noorlooma. Päeva kogutoodang oli selles farmis 680 kg päevas 6 väljalüps lehma kohta ca 5,2 liitrit päevas. Allesjäänud tehnika ei töötanud, kuna enamus masinad olid ära rüüstatud. Karja suurendamisel tekkis vajadus ka uue tehnika soetamiseks ning muude investeeringute tegemiseks. Käesolevaks ajaks (2003) on talus 300 lüpsilehma, 361 noorveist ja ligikaudu 1260 ha haritavat maad. Allpool joonisel on välja toodud lüpsilehmade arv aastate lõikes.
Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA
· Kookosõli kasutatakse kosmeetikatööstuses Banaan · maailma suurim rohttaim · banaanikobaras on 100-300 vilja ja kobar võib kaaluda kuni 30 kg · suuremad dessertbanaanide tootjad on Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Honduras, Filipiinid, Mehhiko, Costa-Rica, Panama Iga tootmisviisi juures peab oskama välja tuua järgmist: 1) Maa hulk (maa suurus) 2) Tööjõu vajadus 3) Tootlikkus 4) Kus levib 5) Kogutoodang NB! Võrdulus: suur/väike, kõrge/madal Intensiivne põllumajandus - toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu Ekstensiivne põllumajandus - tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajanduse jaotamine Kaubanduslik põllumajandus - kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus - toodetakse peamiselt oma pere tarbeks
Inimarengu indeks (HDI) mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel. Inimarengu indeksi (HDI) eesmärk on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust. Inimarengu taseme mõõtmine indeksi abil on andnud võimaluse riike kõrvutada ja nende arengut hinnata. Inimarengu indeksi käsitlemisel tuleb arvestada, et tegemist on väga üldise näitajaga, mis koosneb kolmest komponendist ning mille üks komponent (sisemajanduse kogutoodang SKT ühe elaniku kohta võrreldavates hindades) võib suhteliselt kiiresti muutuda, teised komponendid (keskmine oodatav eluiga sünnihetkel ja täiskasvanute kirjaoskus pluss kooliskäimise võimalused) on reeglina inertsemad. Kõiki inimarengu olulisi tahke on võimatu mõõta, ent pakutud lihtne inimarengu ühendnäitaja juhib tähelepanu seotud probleemidele, mida ei kajasta traditsioonilised näitajad.
Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud Lühenditest on kirjalikes töödes soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste lühendite järel punkti ei esitata. Nimelühendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt). Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Ühekohalised arvud (0–9) kirjutatakse tekstis sõnadega, suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega, näiteks kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga
parimad eeldused. Rahvusvaheline firma- ettevõte, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel riikidel. Globaliseerumine- ehk üleilmastumine, kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. SKT- sisemajanduse kogutoodang, aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. Majanduse struktuur- riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt majandussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude osatähtsus riigi majanduses
valitsemist. On demokraatiasse uskumise langus, sest on pooldemokr. Riigid, mis ei näita seda parimast küljest, see viib autoritaarsuseni ja see pole inimestele hea. 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt. Pole täiesti kindlat teooriat kas demokraatia on jõukuse kõrvalnäht, tagajärg või pole nad kuidagi seotud. Kõrgem sisemajanduse kogutoodang on tavaliselt seotud demokraatiaga. On üldine arvamus, et enne industrialiseerimist polnud eriti demokraatiat, arvatakse, et majanduslik areng ja jõukuse kasv aitab kaasa demokraatia tulekule või vähemalt viia sinna teele. See on siis modernisatsiooniteooria kohaselt. Mõned arvavad, et mida paremaks läheb majandus, siis seda raskem on vältida demokraatiat. Samuti, kui on juba jõutud demokraatiasse, siis kõrgem sissetulek aitab sellel demokraatial ellu jääda. Eriti kui on olemas
kultuuripärandile või varale. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine : I ≡ P * A * T Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja
Kuna firmad üksteisest vastastikku sõltuvad, võib neil mõnikord olla kasulik teha koostööd. Müüjatevahelisi kokkuleppeid hindade, turuosade jms. Nimetatakse kollusiooniks, millel on mitmeid vorme. Kõige tuntum kollusiooni tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jagamiseks. Tegelikult püüab kokkuleppe sõlminud oligopol käituda nagu monopol, st oma kasumit maksimeerida. Kartelli kõige tähtsamad ülesanded oleksid jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel ja kehtestada toodangule ühtne hind. Kartellid pole aga alati püsivad, sest sageli ei suuda firmad kinni pidada kokku lepitud tootmismahust. Hinnaliider on oligoopse haru firma, mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad. See peaks olema selline hind, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi 1.33 Kasumi maksimeerimine ja kahjumi minimeerimine erinevate turutüüpide puhul.
EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehased...
(kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingu kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise-ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiit, vaid majandususubjektide residentsus. Maksebilanss: a. Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k. gross national product; GNP) ning rahvusliku kogutulu ( rahvuslik kogutoodang tulude aspektist; ingl. k. gross national income; GDI) kujunemist. b. Näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri. c. Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega. d. Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Niisiis on maksebilanss lihtsalt kõigi majandustehingute (kaupade, teenuste, finantsvarade liikumise) süstemaatiline kokkuvõte teatud ajaperioodi kohta riigi residentide ja muu
proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest. Väheneva tootlikkuse seadus kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2.Suhted tegur tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne 3
o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samatoodangukõvera Tootmistegurite asendatavus
Teiseks kujunes majandusjuhtidel tööstusettevõtteid, nagu mingi enam-vähem terviklik elektrimootoreid tootev “Volta”, mit- ettekujutus Eesti tööstusest. mesuguseid masinaid ja seadmeid Tagajärjeks oli tootmisnäitajate tõus. valmistav “Ilmarine”, endisest Krulli Ajavahemikus 1958-65 Eesti majan- tehasest välja kasvanud Tallinna duse kogutoodang kahekordistus. Masinatehas, sõjatööstusettevõte Tõusid ka tööliste palgad. 1961. “Dvigatel”. Rasketööstuse eelisaren- aastal olid need keskeltläbi veel 90 damine oli Nõukogude Liidus rubla kuus. Kui arvestada, et ühe kujunenud dogmaks juba enne Teist inimese toit maksis tollal umbes 1 maailmasõda, ja hoolimata rubla päevas (või veidi alla selle), siis
Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA
maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid? Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus? Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, oskab riike võrrelda arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsida erineva arengutaseme põhjusi; (Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks ja tema osaindeksid) Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset? Kumb näitaja iseloomustab riigi arengutaset paremini, kas SKT või inimarenguindeks? Põhjenda. Miks ei saa ainult SKT alusel riigi arengutaset hinnata? Analüüsi joonise ja diagrammide abil, millised tegurid ja kuidas on mõjutanud majanduslikku erinevust Põhja-ja Lõuna-Itaalias.
Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised tootjad POPULATSIOONIÖKOLOOGIA
· Teisaldamis- ja parkimiskulud · Keskkonnakahju - Administreerimiskulud · Politsei, tuletõrje ja päästeameti kulud · Autoregistrikeskuse kulud Muud õnnetusjuhtumiga seotud kulud - Rendileandjal saamatajäänud tulu liiklusvahendi kasutus- või kapitalirendile andmisest - Ummikukulud seoses liiklusõnnetusega - Avarii süüdlase reaalse vangistuse tõttu saamatajäänud sisemajanduse kogutoodang ning tema ülalpidamiskulud vabaduskaotuse ajal 11. Muud kulud tasuvusarvutustes Pigou' maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju) Ummikukulud - Funktsioon transpordikasutajate vastastikku üksteisele tekitatavate ajakadude koguväärtusest (reisiaja väärtuse kontseptsiooon). Negatiivse keskkonnamõju kulud: - Õhusaaste kulud - Veesaaste kulud - Pinnasaaste kulud - Müra ja vibratsiooni kulud
Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang RKT Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Niisiis on SKT kogutulu, mis teenitud riigis. See sisaldab välismaaalaste tulu, mis on teenitud Eestis, kuid ei sisalda meie riigi kodanike teenitud tulu välismaal.
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
12 Kui joonist kasutatakse selliste arvandmete illustreerimiseks, mis on kogutud erinevatest allikatest või on eelnevalt töödeldud, siis näidatakse joonise allikana lisas toodud arvandmete tabelit. Lisas toodud tabeli all viidatakse kasutatud allika(te)le. Jooniseid ei raamistata. Järgnev joonis ja tabel on raamistatud kui näited. Joonis 2. III tsehhi toodang 2003. aastal: kogutoodang tuhandetes kroonides Allikas: Lisa 13. 13 Lisa 13. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3
Eestis suurimal pinnal oder, 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb
alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset ja tööhõivet ning välismajanduse tasakaalu. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitajaks sisemajanduse kogutoodang. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Seega on SKT kogutulu, mis teenitud antud riigis. See
proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest. Väheneva tootlikkuse seadus kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2.Suhted tegur tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne 3
Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused.Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused rikkalikud veeressursid ja soe kliima
Venemaal see paraku nii ei ole, vanglad alluvad Siseministeeriumile (MVD). Samuti on MVD alluvuses kriminaaluurimine, avaliku korra tagamine (politsei) ja juriidiline peakontor. See tähendab, et võim on koondunud ühe minstri kätte. Vastupidiselt Lääne ühiskonnale, kus toimub vanglate rahastamine riigi poolt maksumaksjate rahaga, on Venemaal vanglad tootmisüksused, mis peavad üleval ennast ja riiki. 1990 alguses oli vanglate kogutoodang umbes 1 miljon USA dollarit ja metsandusel põhinevates laagrites 27 miljonit USA dollarit. Kuna vangid varustavad oma toodanguga riigiettevõtteid, siis kogevad nad ka majanduse tagasilööke. Kriminaalhooldust selle klassikalises mõttes Venemaal ei ole. Tingimisi karistatute järelevalve on antud miilitsale, kes seda jõudumööda ka teeb. Praktikas aga pigem mitte ja tegemist on formaalse töökorraldusega miilits peaks seda tegema aga lihtsalt ei pea seda nii oluliseks ja ei tegele
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAM...
19. sajandi lõpuks oli porgand mõisaaedade kaudu jõudnud juba paljudesse taluaedadesse ja muutunud kiiresti rahva lemmikuks. Porgandit kasvatatakse peaaegu igas köögiviljaaias, eriti aga siis, kui peres on lapsed. Kasvatamise õnnestumisele on viimasel ajal kaasa aidanud katteloori kasutuselevõtt. (1) Eestis on porgand kasvupinnalt peakapsa järel teisel kohal. Eesti Statistikaameti andmetel oli porgandi kasvupind 2006. aastal 567 ha ning kogutoodang 13 357 tonni. Olenevalt saagiaastast on osutunud vajalikuks kohaliku tarbimise rahuldamiseks importida porgandit teistest riikidest 300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3) Botaaniline iseloomustus Söögiporgand ehk aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Porgand on kaheaastane taim.
3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega põldudel. Loomade produktiivsus võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides saadakse vajalik kogutoodang loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis omakorda võimaldab loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
53 2015 3605 -10417 -0.35 Kahjuks kasumi kvaliteedimäär näitab, et ettevõttel on nõrk positsioon. 5. TURU OLUKORD. Statistikaameti andmetel oli piimatoodete rahaline väärtus 2015. aastal 14,6% võrra väiksem kui aasta varem, mahult piimatoodete toodang aga kasvas 2,0% enim või (+600 kg ehk 13,3%) ja juustu (+2000 tonni ehk 9,2%) toodang. Toorpiima kogutoodang oli 773,7 tuhat tonni ja vähenes ligi 4% ning sellest realiseeriti 93% (- 1,4% varasemast vähem). Ekspordikäive langes aastaga 30,5% ning oli 133,5 mln eurot 95,8% eksporditud piimatoodetest oli Eesti päritolu. Viimati oli ekspordikäive nii madalal tasemel enne 2010. aastat. Sektor loodab Aasia turgude ekspordi suuna avanemist ning maaelu arengukava 20142020 ,,suurprojekti" meetme kasutamist uue ja tehnoloogiliselt kaasaegse piimatööstuse rajamiseks, et
teenida. Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka keskmised tootmiskulud on minimaalsed. Mastaabiefekt- suurendad kõiki tootmistegurite panuseid (sama arv korda), siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangu maht suureneb sama arv korda, siis efekti ei ole. Positiivne mastaabiefekt ehk mastaabisääst- tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%
Aasias igal aastal elanike ostuvõime kasvu 5 protsendi võrra. Samal ajal kasvab seal elanikkond ühe miljardi võrra ja jõuab perioodi lõpuks 5 miljardini. Erinevused riikide arengutasemes ning jõukuses. Arenenud riikide ja arengumaade erinevused ning osakaal materiaalsete ressurside ning energia tarbimises. Rahvastiku kasvu ning loodusressursside kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Riigi majandusliku arengutaseme peamised näitajad: sisemajanduse kogutoodang (SKT); rahvatulu ühe inimese kohta. Veel tuleks arvestada: energia tootmist ja tarbimist ühe inimese kohta; väliskaubandusebilanss; sotsiaalsed näitajad (arstiabi, haridus, sotsiaalhoolekande korraldus). Riikide sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid peaaegu sama tulemuse: - toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus;
Taimkate Lõuna osas rannikuäärses piirkonnas lehtmets,veidi põhja pool on valdavaks segamets ning kesk ja põhja Rootsis täielikult okasmets.Rootsi ja Norra piiriääres tundra. Arengutase 7 Rootsi on kõrgelt arenenud maa,kuulub Põhja riikide hulka, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus.Kõrge sissetulekuga riik,sisemajanduse kogutoodang 22 200 (el.kohta USD).Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid,
tõkestamise leping 13 Eesti ja Kreeka vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Makromajandus Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid. Kreeka majanduskasv on viimastel aastatel olnud suhteliselt kõrge küündides 2007. aastal 3,9%. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) moodustas 2007. aastal 228,949 miljardit eurot. Seoses ülemaailmse majanduskriisiga eeldatakse mõningast majanduslangust, kuid endiselt kõrgeimat eurotsoonis. 2008. aastaks eeldati majanduskasvuks 4%, kuid see jääb erinevatel hinnangutel 3,1 - 3,4% vahele. 2009. aasta majanduskasvuks loodetakse 2,7% (Euroopa Komisjoni prognoos 2,5%, IMF prognoos 2%). (8) Peamised majandusnäitajad (muutus eelmise perioodiga võrreldes, %)
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht. Joonis 6. Brasiilia asukoht. 5 1.3. Arengutase Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka, mida iseloomustab eelkõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid. Arengutaset saab iseloomustada ka sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta (Joonis 7). Sisemajanduse kogutoodang on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Brasiilias on SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800. Põllumajanduse % SKT-st on 8,0; tööstuse % SKT-st on 38,0; teeninduse % SKT-st on 54,0; haritava maa % on 7. Sellest saab järeldada, et kui on suur hõive teeninduses, on Brasiilia kiiresti arenev/arenenud riik. Riikide arengutaseme hindamiseks kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, haridse ja keskmise eluea näitajatest
Ning selle järgi on nad tootmises maailmas 100. kohal. Esimesel kohal on uhkelt USA kus toodetakse 4,11 trillionit kWh aastas. - Jamaica toodetud energiast kasutavad jamaica elanikud ära 6,3 miljardit kWh elektrienergiat aastas. Ja see teeb ühe inimese kohta 2,2 tuhat kWh elektrienergiat aastas. - Jamaica kasutab energiat üpris normaalselt arvestades seda, et Eesti on 93. tarbimiselt ja Jamaica 101. + Mainiksin ära, et Jamaica elektri kogutoodang on enamvähem samapalju kui Eesti kasutab kokku. - Energiatoodant inimese kohta ei tohiks eriti arengutaset määrata. Kuigi jah. Põhjamaades on ta suurem ja lõunamaades väiksem. - Jamaica poolt tekitatud süsinikdioksiidi emissioonide hulk on 12,25 mio.tonni. Jamaica on Venema jaa Ameerika kõrval puhas poiss. Venemaa ja Ameerika mõlemad tekitavad jõhkralt palju CO2-e Venemaa 1 000+ ja ameerika 5000+. - Jamaica impordib 9 153 126 l naftat päevas. Import Ja Eksport Tabel 1
mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte, faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: demograafiline analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. Majanduslik teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina... Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos-tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi
palju aeglasem kui eelmistel (vt. joonis 2.8). Nii Hiina kui ka Soome on viimastel aastatel näidanud kiiret toodangu kasvu, mis põhineb tooraine impordi suurenemisel Venemaalt. Sellegipoolest on viimase aasta jooksul toodangu mahtude kasvud olnud tagasihoidlikud. 2008. aastal kasvas Venemaal papi toodang 5,6%, kuid samal aastal langesid toodangu näitajad esimest korda aastakümne jooksul nii paberil (-2,5%) kui ka kemikaalsel puidumassil (-1,6%). Venemaa paberi, papi ja puidumassi kogutoodang kasvas 2008. aastal (0,2% võrra) 9,73 miljoni tonnini, mis on viimase aastakümne madalaim kasvutempo. Joonis 2.8 Paberi, papi ja keemilise puidumassi tootmine Venemaal aastatel 2000-2008 17 Allikas: Federal State Statistics Service, Goskomstat, PPB-express, 2009 Paberi, papi ja puidumassi ekspordi mahud kasvasid 2008. aastal Venemaal ja kogu SRÜ regioonis (vt. tabel 2.9). Venemaal on olnud negatiivne kaubandusbilanss paberi ja papi
finantsreservid. Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. Gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k. gross national product; GNP) ning rahvusliku kogutulu ( rahvuslik kogutoodang tulude aspektist; ingl. k. gross national income; GDI) kujunemist. See näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri, aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega ning aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing (v.a. ainult raha liikumine). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes
6. Avaliku sektori kogukulutused - total public expenditure 7. Peamised tuluallikad - main sources of revenue 8. Tõstma investeeringuid elamuehitusse - to boost investment in housing 9. Jätkusuutlik kasv ja elukvaliteet - sustainable growth and the quality of life 10. erastatud avaliku sektori ettevõtted - privatised public sector business 11. tööstustoodang - manufactoring output 12. masinad ja seadmed - machinery and equipment 13. sisemajanduse kogutoodang - gross domestic product 14. tõsised ebasoovitavad kõrvalmõjud - serious adverse side-effects 15. haiguskindlad teraviljasordid - infection-resistant crops 16. sularahaautomaat - cash dispenser 17. varuosade tootjad - component manufacturers 18. geneetiliselt muundatud toiduained - genetically modified foods 19. müügipindade suurendamine - increasing outlet size 20. toetama sisemaist turismi - to support domestic tourism 21. kohapeal tarbimiseks - for consumption on the premises 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
