Eriti tuntav oleks mõju teistes nõrkades EL riikides, eeskätt neis, mis asuvad Kreeka lähedal, ehk siis Itaalia ja Hispaania. Kuna Itaalia, Hispaania ja Kreeka on omavahel tihedalt kaubandussuhetes seotud, siis Kreeka eurost loobumine ja sellele järgnev madalseis riigis tähendab vähenevat eksporti ning importi. See omakorda vähendab ka Itaalia ja Hispaania sisemajanduslikku koguprodukti ning kogu riigis ringlevat rahahulka, mis võib omakorda põhjustada mõnede ettevõtete pankrotistumise ning inimeste töötajäämise. See omakorda võib viia näiteks Hispaania selleni, et ei suudeta õigetel tähtaegadel tagasi maksta oma laene, mis on abipakettidena Euroopa Liidult saadud. Ülejäänud maailmale mõjuks Kreeka lahkumine euroalast näiteks sellega, et muu maailma usaldus euro vastu väheneb, see tähendab seda, et näiteks dollar muutuks euro suhtes tugevamaks...
Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP)(=kastutakse ka sisemajanduse kogutoodang SKT) st riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. SKT annab ülevaate kui palju kaupu ja teenuseid aasta jooksul toodeti, kusjuures arvesse võetakse ainult lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenust maksumust, asjad, mida saab kohe kasutada, ega kuulu mingi teise toote edasise tootmise juurde. Sisemajanduse koguprodukti kõrval kasutataks ka teist mõistet- rahvamajanduse koguprodukt (RKP, kasutatakse ka rahvamajanduse kogutoodang-RKT), mis on sisult laiem (SKT on üks osa RKT-st). (Inimese kohta on see Eestis 3580 USD, Ukraina 700, USA 34 100) Erinevus seisneb selles, et SKT arvestab Eesti territooriumil toodetavad, olenemata kapitali omaniku rahvusest või kodakondsusest (kuid ei arvestata välismaal töötavaid eestlasi). RKP arvestab...
summa Piirkulu (marginaal-) - kogukulu suurenemine toodangu mahu seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks ühikulisel kasvulKoguprodukt (-toodang) - mingi kindla perioodi kaubavarudesse amortisatsiooniinvesteeringuteks (kasutatakse põhikapitali asendamiseks ja see sõltub reaalkapitali lubatud vältel valmistatud toodangKeskmine produkt - koguprodukti hulk kulumismäärast). Mida kõrgem on laenuhind, seda rohkem säästetakse muutuvteguri kohtaPiirprodukt (marginaal-) -kogutoodangu muutus (investeeritakse) ning mida madalam on hind, seda vähem säästetakse muutuvteguri ühiku muutuse kohtaKogutulu - kõigi realiseeritud (investeeritakse). Intressi võib arvutada nii lihtintressina (protsendina...
See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades. MAJANDUS: Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas ja on tõenäoline, et lähiajal ligikaudu samas tempos ka jätkatakse. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse sisemajanduse koguprodukti , SKP alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel. SKP-d ostujõu pariteedi alusel on Hiina samuti maailma teine majandus. Selline kasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost maailmas viimase 50 aasta jooksul. See on kaasa toonud suuremad sissetulekud ja nende inimeste arvu vähenemise, kes elavad alla absoluutset vaesuspiiri: mõningatel hinnangutel...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...
Rahvusvahelistumine kui keskkonna komponent on paljudele organisatsioonidele väga oluline. See toob juhtidele nii võimalusi kui raskusi. Mõnedele tähendab see konkurentsi tugevnemist oma maa turul, teistele võimalust müüa oma tooteid uutel turgudel. Majanduslik keskkond on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvusliku koguprodukti muutumisega. Arengueeldused sõltuvad majandussüsteemist. Majandussüsteem on hüvede tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Kapitalistlikus majanduses juhivad majandustegevust turujõud ja tootmisvahendid on eraomanduses. Majanduses toimuvad muutused tähendavad juhtide jaoks nii võimalusi kui probleeme. Majanduslik tõus mõjutab nõudlust ettevõtte toodangule või teenustele, soodustab uute ettevõtete asutamist. Majanduse allakäik toob mõnedele kaasa ebaedu. Majandusliku...
aastal ja sellele järgnevatel aastatel. Majanduse üldist olukorda mõjutasid efektiivsuse tõusu ja makromajanduslike ebakõlade vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%...
Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. · Tertsiaarne sektor ehk teenindus koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. · Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid,...
Arvestatav kulude põhjustaja, mis sageli jääb arvutustes arvesse võtmata, on kaotatud müügi kulud. Kaotatud müügi all mõeldakse sellist tegemata jäänud müüki, mil ei suudetud tarnida kliendile õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad arvestatava osa logistilistest kogukuludest. Arvestades logistiliste kulude määra sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, moodustavad need sellest keskmiselt 14 15%. Sisemajanduse koguprodukti all mõeldakse riigis teatud perioodil toodetud kõigi kaupade ja teenuste kogumaksumust tarbijahindades (km = 0). Logistiliste kulude määra muutumise arengutrendid European Logistics Association (ELA) viib iga kolme aasta järel Euroopas läbi logistikauuringu. Uuring rajaneb kirjalikel küsitlustel ja intervjuudel, millega selgitatakse muu...
Inimene tunneb ennast turvaliselt kui ta usub omaenda toimetulekusse. Riik mängib suurt rolli heaolu saavutamises. Elukvaliteet on ühiskonna heaolu. Selle näitajaks on inimarengu indeks. See väljendab inimeste võimalusi riigi ja lähtudes sellest, riigi üleüldist heaolu. Selle arvestamisel vaadatakse sündimust ja suremust, haridus taset ja elujärge. Elujärge mõõdetakse SKP ehk sisemajanduse koguprodukti abil. Turvalisus avaldub kahes osas majanduslik ehk materiaalne ja sotsiaalne, mis sõltub inimesest endast. Majanduslik turvalisuse saab tagada riik. Üheks suureks teguriks on näiteks kulude jaotamine õiglaselt vastavalt inimeste toimetulekutele. Muidugi loeb ka tervishoid ja haridussüsteem. Viimane tagab inimeste edasi arengu. Sotsiaalne turvalisus on tihedalt seotud majandusliku turvalisusega. Kui inimene saab hea hariduse on ta võimeline tegema objektiivsemaid otsuseid....
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist ....
tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu, w palk (palgamäär) MPL x P = w, kus MPL töö(jõu) piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind, w palk (palgamäär). TÖÖ(JÕU) PIIRKULU MCL MCL = TC/L = MRCL = MFCL, kus TC kogukulu muut, L töötajate arvu muut, MRCL = MFCL tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu. TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKT MPL MPL = TP/L, kus TP koguprodukti (kogutoodangu) muut, L töötajate arvu muut TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI TULU MRPL MRPL = TR/ L = MPL x MR, kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut, MPL = TP/L töö(jõu)piirprodukt, MR = TR/ Q piirtulu TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMPL VMPL = MPL x p, kus MPL töö(jõu) piirprodukt, p hüvise (toote) ühikuhind TÖÖ(JÕU) PIIRTULU MRL MRL = TR/ L = MRPL , kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut, MRPL töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu....
muutuste näol: inimesed väärtustavad enam loodust ja eelistavad kasutada ehtsa naha asemel kunstkarusnahku, mille mõju kasukate tootjale on klientide muutuvad nõudmised kasukate osas (kunstkarusnaha eelistus) ja loomakaitsjate meeleavaldused ettevõtte poodide juures, kus on veel müügil loomanahast tooted, mida kajastatakse halvas valguses ka meedias. Majanduslik keskkond on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvusliku koguprodukti muutumisega. Arengueeldused sõltuvad majandussüsteemist. Majandussüsteem on hüvede tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Kapitalistlikus majanduses juhivad majandustegevust turujõud ja tootmisvahendid on eraomanduses. Majanduses toimuvad muutused tähendavad juhtide jaoks nii võimalusi kui probleeme. Majanduslik tõus mõjutab nõudlust ettevõtte toodangule või teenustele, soodustab uute ettevõtete asutamist. Majanduse allakäik toob mõnedele kaasa ebaedu...
Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi välismajandusliku positsiooni hindamisel ja võrdlemisel teiste riikidega; · aitab kaasa välisvaluutareservide muutumise põhjuste selgitamisel. Maksebilansi tehing on üldjuhul RESIDENDI JA MITTERESIDENDI VAHELINE tehing, mis ei pruugi olla seotud üksnes raha liikumisega...
TULUJAOTUSE JA MAJANDUSARENGU SEOS Helje Kaldaru Tartu Ülikool Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnu...
Toomas Aak: mis vahe on heade aegade ja halbade aegade strateegial? Eesti ehitajail puudub tegelikult tõsise majanduslanguse kogemus, sest 1997. aasta börsikriis ja sellele järgnenud Vene kriis puudutas neid vähe. Ehitusturg oli lihtsalt veel välja kujunemata. Seetõttu on meil pigem mõttekas vaadata, mis juhtus üheksakümnendate algul lama ajal Soomes. Ehkki Soome sisemajanduse koguprodukti (püsihindades) langus polnudki kokkuvõttes kuigi suur, avaldas see ehitusele kõvasti mõju. Hoonete ehitus vähenes kaks korda, muude objektide puhul oli langus väiksem, sest riik tõttas appi. Ehituses vähenes hõivatus kaks korda, 200000-lt inimeselt 100000-ni. Soome töötus, mis enne kriisi oli paari protsendi juures, hüppas kiiresti 17% juurde. Nagu näha, langesid korterite hinnad kaks korda ning kulus kaks-kolm aastat, enne kui need taastusid....
Seevastu majanduslanguse ajal võib tekkida eelarve defitsiit, sest maksutulud kahanevad ja kogutulud on väiksemad kui kogukulud. Riigieelarve defitsiit on probleemiks paljudes riikides ning selle tasakaalustamine on riigi majandustegevuse üks tähtsamaid ülesandeid. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks ja majanduskasvu väljendamiseks kasutatakse sisemajanduse ja rahvamajanduse koguprodukti näitajaid. Käesolevas õpikus käsitleme lihtsuse huvides neist vaid esimest. Sisemajanduse koguprodukt (SKP), inglise keeles Gross Domestic Product (GDP) on mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. SKP arvutamisel võib lähtuda kolmest erinevast vaatenurgast, nii toodangust, tuludest kui ka kuludest. Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad...
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...
Üle poole piimasaadustest eksporditakse. Veiseid peetakse rohkem Soome keskosas, taime-, sea- ja linnukasvatusega tegeletakse lõunapool ja Botnia ehk põhjalahe rannikul. Peale mere- ja raudtee transpordi on tähtis ka autoveondus. Olulised sisseveokaubad on kütus, kõikvõimalikud toorained ning masinad. Kaubavahetust peetakse peamiselt Venemaa, Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaaga. Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused 21,8%, tööstus 21,2%; kaubandus 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused 9,8%; transpordi- ja sideteenused 7,9%; ; ehitus 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%. Soome majanduskasvu veduriks on viimastel aastakümnetel olnud eksport, mis annab SKP-st üle 40%...
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles...