Maailma finants- ja toormeturud on praegu väga heitlikud, kusjuures heitlikkuse mõju ja ulatust on selle uudsuse tõttu raske hinnata. Viimase aja sündmused lisavad järjest enam kaalu arvamusele, et finants- ja toormeturgudelt tulenev ebakindlus jätab tugeva jälje ka reaalsektori lähiaastate arengule. Selle ebakindluse pärast on majanduskasvu ootusi 2007.- 2008. aastal tublisti pessimistlikumaks korrigeeritud. Antud slaidil võib näha Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvu prognoosi. Eesti majandus eemaldus laenubuumi aastatel tasakaalus arengu rajalt, kui mitmed näitajad kaldusid kõrvale oma senistest trendidest. Nüüd on osa neist näitajatest tavapärasele tasemele tagasi pöördumas ning korrektsiooni ulatuse ja kiiruse suhtes valitseb suur ebakindlus. Usutavasti viib korrektsioon osa näitajaid mõneks ajaks ka senisest allapoole. Ei saa välistada, et tavapärastest trendidest kõrvalekaldumise tulemusel muutub ka edasiste kuju
Bush, vanim mees presidendina, lahutatud, filminäitleja minevikus · Majanduspoliitika maksude kärpimine + inflatsiooni pidurdumine + sotsiaalsete programmide kärpimine (,,reaganoomika") · Suurimad rahvaaegsed relvastusprogrammid USA ajaloos - riigivõlg kasvas · ,,Tähesõdade programm" · Suhete paranemise algus NSV Liiduga J. F. Kennedy (1961-1963) · Demokraat, katoliiklane, iirlane, multimiljonäri poeg · New Frontier uus rajajoon, milleni lubas rahva viia · Rahvuslik koguprodukti kiire kasv suurim buum USA ajaloos maksupoliitika (vähendati makse) inflatsioon · 22. Nov. 1963 mõrvati · Asepresident Lyndon B. Johanson presidendiks · Jätkas ja süvendas Kennedy poliitikat · Great Society suur ühiskond · Sõda vaesusele, sots. reformid väga edukas · Neegrid linnadesse, valged ääre- ehk aedlinnadesse · 1954. USA Ülemkohus segregatsioon konstitutsioonivastane, elus aga vähe muutunud
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
Kultuurilised, majanduslikud ning poliitilised erinevused piirkondade vahel seavad piiranguid ning tekitavad seaduspärasusi inimeste paiknemises kogu riigis. Kõik kolm on omavahel ka tihedas korrelatsioonis. Kultuurilised mõjutused piirkonnas kujundavad poliitikat ning poliitika mõjutab suurel määral majandusliku olukorda. Ameerika Ühendriikide majandus on majandusliku toodangu koondmõõtmiste näitajatelt maailma tipus. Nominaalset sisemajanduse koguprodukti arvestades on USA majandus maailma suurim, ostujõu pariteedilt on USA teisel kohal. Suurejooneline majanduslik edu ei tähenda kahjuks edu kõikidele kodanikele. USA on OECD andmetel sissetuleku ebavõrdsuselt 41 kohal 156-st riigist ehk 74% riikidel USA-st võrdsem sissetulekute jaotus. Samal ajal kui tihedalt linnastunud piirkonnad ning metropolid näevad jälle õitsengut, mida nähti viimati enne 2008 aastal alanud majanduskriisi, kannatavad mitmed piirkonnad ning sajad tuhanded
Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub.
Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi välismajandusliku positsiooni hindamisel ja võrdlemisel teiste riikidega; · aitab kaasa välisvaluutareservide muutumise põhjuste selgitamisel. Maksebilansi tehing on üldjuhul RESIDENDI JA MITTERESIDENDI VAHELINE tehing, mis ei pruugi olla seotud üksnes raha liikumisega
Mis on maksukiil? - on erinevus ehk vahe tööjõukulu ja netopalga vahel. Mis on vaesuslõks? -kui brutopalga suurenemisel ei kaasne olulist netosissetuleku tõusu, siis väheneb motivatsioon suurendada töötunde, siis tekib nn madala palga ehk vaesuslõks. Mis on mitteaktiivsuslõks? - ehk olukord, kui mitte töötava inimese sissetulekud (nt riigi makstavad toetused) on võrreldavad või mitte oluliselt väiksemad kui töötamisel saadav netotöötasu. Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukti? - SKP - on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüvitise summa, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo. Mida näitab sisemajanduse koguprodukt? - näitab riigimajanduse aktiivsust. Kui suur oli Eesti SKP eeldatav maht 2013a? - 18 miljardit eurot Kui suur oli Eesti majanduskasv aastatel 2002- 2006? - igal aastal üle 7%, lähiajaloo kõrgeim majanduskasv (10,4% ) oli 2006 a. Mis aastal oli Eesti viimase 7 a kõrgeim majanduskasv? Kui suur see oli?
ringkäigu skeemi lülitada ka eksport ja import. Eksport (X) on oma maa kaupade müük välismaale ja import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks. Ekspordi ja impordi vahet nimetatakse puhasekspordiks (NX). Lisaks tähendab välissektori sissetoomine tulude-kulude ringkäiku seda, et me peame arvestama ka välisinvesteeringuid (If). Avatud majandus ei ole mitte ainult väliskaubandus, see on ka kapitali liikumine riikide vahel. Väljendamaks koguprodukti (SKP) väärtust, peame valima, milles seda mõõta. Kas turuhindades, arvestades kaudseid makse, või hindades, mida saavad tootjad pärast kaudsete maksude maksmist. SKP turuhindades mõõdab riigi koguprodukti, millele on liidetud kaudsed maksud. SKP tegurikuluna mõõdab riigi koguprodukti, millest on kaudsed maksud maha arvatud. Tähistame tarbimise C-ga, investeeringud I-ga, valitsuse kulutused (koos kaudsete maksudega) Gt-ga saame: SKP turuhindades = C + I + Gt.
töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu, Prantsusmaa keskset asendit Lääne-Euroopas ja head kommunikatsioonivõrku. Samal ajal võib majanduse nõrkadeks külgedeks pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Peamised majandusnäitajad Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa ca 16% (2008.a., Eurostat ). Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. 2008.aastal tõusis Pariis välisinvesterijate jaoks Euroopa kõige atraktiivsemaks pealinnaks, edestades Londonit (uuring Institut CS, jaanuar 2009). Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%)
Kui Kreeka lahkuks euroalast, oleksid mõjud ka muudele Euroopa Liidu liikmesriikidele väga suured. Eriti tuntav oleks mõju teistes nõrkades EL riikides, eeskätt neis, mis asuvad Kreeka lähedal, ehk siis Itaalia ja Hispaania. Kuna Itaalia, Hispaania ja Kreeka on omavahel tihedalt kaubandussuhetes seotud, siis Kreeka eurost loobumine ja sellele järgnev madalseis riigis tähendab vähenevat eksporti ning importi. See omakorda vähendab ka Itaalia ja Hispaania sisemajanduslikku koguprodukti ning kogu riigis ringlevat rahahulka, mis võib omakorda põhjustada mõnede ettevõtete pankrotistumise ning inimeste töötajäämise. See omakorda võib viia näiteks Hispaania selleni, et ei suudeta õigetel tähtaegadel tagasi maksta oma laene, mis on abipakettidena Euroopa Liidult saadud. Ülejäänud maailmale mõjuks Kreeka lahkumine euroalast näiteks sellega, et muu maailma usaldus euro vastu väheneb, see tähendab seda, et näiteks dollar muutuks euro suhtes tugevamaks
· Menetlusõigusnormid. Materiaalõigusnormid: · Riigiõigus reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega. · Haldusõigus on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täitesaatva riigivõimu tegevust, riigi valitsemist ning sellega seonduvat. · Finantsõigus reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist. · Kriminaalõigus määratakse, millised teod on kuriteod, millised on karistused ning kuidas riik kohaldab sundi. · Tsiviilõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid ja mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse üldnormid on kohaldatavad järgnevates õigusharudes: asjaõigus
toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu kuid majanduse nõrkadeks külgedeks võib pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad . Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Eksport Import 1. Vein 1.Autod 2. Autod 2.Naftatooted 3. Lennumasinad 3.Automaatikaseadmed 4
konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu, Prantsusmaa keskset asendit Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrku. Samal ajal võib majanduse nõrkadeks külgedeks pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Saksamaad ja Ühendatud Kuningriiki. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa üle 16%. Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). Antud kolme piirkonda tehakse ka enamus riiki tulevatest välisinvesteeringutest. Väliskaubandus · EKSPORT 1. Vein 2. Autod 3
*Riigi vajalikkus läbi selle, et turg on häiritud -on küsimus? Ühiskondlikke hüvesid tarbivad selle eest maksmata tasuta kaasasõitjad. Neile pole võimalik tarbimist keelata. RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM: *Ühiskonna ellu sekkumise viisid!- on maksustamine ehk maksude kaudu reguleerimine teatud küsimusi, seadustega, järelevalve organite tegevus . *Missugused on need kogunäitajad ühiskonna toimimise-kogutoodang lõpptoodanguna-selle mõõtmine läbi SKP ja rahvusliku? koguprodukti. kolme meetodit, kulutuste ehk tarbimiste meetod, tootmise meetod ja üks veel. *SKP ja RSK omavhaeline suhe! peaks teadma puhasprodukti arvutamise viisi..amortasitsioon on kuluva kapitali asendamise määr, rikkuse säilitamiseks on kuluosa kõigepealt määratleda. Rahvatulu- millest koosneb? Mis on inimeste isiklik kogutulu? Mis on isiklik kasutatav tulu? Tööhõive ja töötus. Inflatsioon, inflatsiooni määr kui oluline näitaja majanduse toimimise kohta
Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule.
äravõtmise mõtteviis, siis nüüd näita selgelt, millist väärtust klient saab. Toomas Aak: mis vahe on heade aegade ja halbade aegade strateegial? Eesti ehitajail puudub tegelikult tõsise majanduslanguse kogemus, sest 1997. aasta börsikriis ja sellele järgnenud Vene kriis puudutas neid vähe. Ehitusturg oli lihtsalt veel välja kujunemata. Seetõttu on meil pigem mõttekas vaadata, mis juhtus üheksakümnendate algul lama ajal Soomes. Ehkki Soome sisemajanduse koguprodukti (püsihindades) langus polnudki kokkuvõttes kuigi suur, avaldas see ehitusele kõvasti mõju. Hoonete ehitus vähenes kaks korda, muude objektide puhul oli langus väiksem, sest riik tõttas appi. Ehituses vähenes hõivatus kaks korda, 200000-lt inimeselt 100000-ni. Soome töötus, mis enne kriisi oli paari protsendi juures, hüppas kiiresti 17% juurde. Nagu näha, langesid korterite hinnad kaks korda ning kulus kaks-kolm aastat, enne kui need taastusid.
* käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5. monogaamne perekond (suguline truudus ühele partnerile; ühiskondliku koguprodukti ülejääk, vajadus pärandada OMA järglastele). * vibu, nool 13-7000 a.t.; * kivikirves 7-4000 a.t.; * pottsepakeder 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * ratas 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * purjelaevad 3500 e. Kr. (Egiptus) Kunsti tekkimise teooriad: 1) seksuaalinstinkti teooria 2) jõu ülejäägi teooria 3) maagia 4) töö teooria, manuaalsed võimed (käelise tegevuse osavus) ¦AMAAN nõid, kes võttis õiguse kuulutada tulevikku. Dolmen Stonehenge Carnaki menhirid
käsumajandus alguse peale Korea jagunemist Põhja ja Lõuna Koreaks. Põhja Koreas kehtestati kommunistlik süsteem, riigistati kõik ettevõtted ning enamus tööstust suunati sõjatööstusele ja sellega seonduvale. Kuni 1970-ndateni oli Põhja ja Lõuna Koreal majanduslikult sarnane areng, kuid pärast seda majandus aeglustus ning riik on püsinud vaesuses. Põhja Korea SKP kasv jääb ühe protsendi lähedusse. Majandus on Põhja Koreas väga kehvas seisus. Kui vaadata sisemajanduse koguprodukti järgi, on Põhja Korea üks kõige vaesemaid ja vähem arenenud riike maailmas. (Economy of North…, 2015) 2015. aastal on Põhja Koreas läbi viidud mitmeid väikese ulatusega reforme, kuid tulemusi ei ole ükski neist näidanud. Enamus ressursse suunatakse siiani sõjatööstusesse. Hetkel on Põhja-Koreas 4-astmeline majandusplaan. Esimeses astmes koguvad regionaalsed majandusorganisatsioonid esialgset statistikat ja koostavad baasplaani, mis hõlmab erinevaid majandussektoreid
summa Piirkulu (marginaal-) - kogukulu suurenemine toodangu mahu seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks ühikulisel kasvulKoguprodukt (-toodang) - mingi kindla perioodi kaubavarudesse amortisatsiooniinvesteeringuteks (kasutatakse põhikapitali asendamiseks ja see sõltub reaalkapitali lubatud vältel valmistatud toodangKeskmine produkt - koguprodukti hulk kulumismäärast). Mida kõrgem on laenuhind, seda rohkem säästetakse muutuvteguri kohtaPiirprodukt (marginaal-) -kogutoodangu muutus (investeeritakse) ning mida madalam on hind, seda vähem säästetakse muutuvteguri ühiku muutuse kohtaKogutulu - kõigi realiseeritud (investeeritakse). Intressi võib arvutada nii lihtintressina (protsendina
Riigil on suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%.(1) Majandus pole aga ikkagi veel piisavalt püsiv ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ning poliitilised pinged Lähis-Idas.(1)
kulutused toormaterjalile jne 19) Kaudne kulu (implict cost) mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral 20) Majanduskasum (Economic profit) on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt (Total product) TP on teatud perioodi jooksul valmistaud kogutoodang. 22) Keskmine produkt (Average product) AP- on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutava muutuvressursi hulga jagatis 23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena 24) Püsikulu (Ficed cost) FC on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma lühiperioodil muudab oma tootmismahtu 25) Muutuvkulu (Variable cost) VC on kulu, mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub 26) Piirkulu (MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu.
muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim. ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav. Pikaks perioodiks nim. ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust. Püsiressurssid - on need ressursid, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Muutuv ressurssid - on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil. Keskmine produkt(AP) on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kui MP > AP, siis AP suureneb; kui MP < AP, siis AP väheneb; seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; kui MP on negatiivne, TP väheneb;
· Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu ja defitsiidi vähenemisel peaks toimima vastupidine protsess
Kõige raskemaks kuriteoks aga kuulutati mittetöötamine. Kõik, kes ei olnud nõus Stalini valitsemismeetoditega, saadeti töölaagritesse, mis on tuntud GULAG-i nimetuse all. Need laagrid loodi kas Siberisse või siis Venemaa põhjaregiooni, kus klimaatilised tingimused olid rasked. Vähese toidu eest sunniti inimesi neis tegema ülirasket tööd. Alljärgnevatest tabelitest võib välja lugeda, kuivõrd kiire oli NL areng võrreldes Lääneriikidega 1930. aastatel: Tööstustoodangu koguprodukti indeks (%) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan 1929 100 100 100 100 100 100 1937 372 117,2 81,9 123,6 102,7 168,9 1938 413 126,1 76,1 115,5 80,0 74,7 Söe tootmine (miljonit tonni) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan
Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km². 5 Majandus: Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja
parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi. Detsembris 1999 lubas ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati ÜRO Kompensatsioonifondi ja ÜRO halduskulude katteks. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2001. aastal tulenes suuresti maailmamajanduse kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest. Pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu kuritegevuse poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata. Rahvusvahelised organisatsioonid · Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC) Iraagis puuduvad suuremad rahvusvahelised ettevõtted. Rahvastik 2003
2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil? Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika. Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad... 27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada? SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Kulumeetod SKP=E=C+I+G+(X-M) Tulumeetod SKP=rent+palgad+intressid+kasum 28. Kogukulutused ja nende komponendid. Missugused kogukulutuste komponendid on autonoomsed, mida see tähendab ja kuidas seda saab näidata joonisel? Kogukulutused:Tarbimiskulutused+investeeringud+avaliku sektori kulutused, netoeksport
näitajad 1. Iive (sündimus - suremus) 2. Haridustase (kirjaoskus %) 3. Keskmine eluiga 4. Rahvastiku vanuseline koosseis 5. Imikusuremus 30 Alates 1990. aastast on igal aastal ilmunud ÜRO arenguprogrammi raames Inimarengu raport, mis püüab defineerida heaolu. Inimarengu indeks pannakse kokku komest osast. Arvesse võetakse keskmist eluiga, haritust (kirjaoskuse tase täiskasvanute hulgas) ja ostujõudu ehk sisemajanduse koguprodukti inimese kohta. Inimarengu indeks ei pretendeeri inimarengu igakülgsele ja täielikule kajastamisele, sest indeksi arvutamisel ei võeta arvesse näiteks selliseid raskesti mõõdetavaid aspekte nagu poliitiline vabadus, ebavõrdsus ja inimõiguste austamine. 31 Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. SKP inimese kohta ostujõu alusel (inglise keeles PPP) Haridustase (kooliskäidud aastate arv + kirjaoskuse %)
8214 . Kuna t-statistiku väärtus on se1 0.0728 väiksem kui 1.65 (ühepoolne usalduspiir), siis tuleb jääda nullhüpoteesi juurde, mille kohaselt IBM aktsia puhul ei olnud analüüsitaval perioodil tegemist agressiivse e. püsimatu aktsiaga. Parameeter B1 on beeta koefitsient, millega väljendatakse tururiski s.t. kuidas aktsiaturu areng (seda väljendab börsiindeks) mõjutab konkreetse aktsia kasumimäära. Ülesanne 4. Rahvamajanduse koguprodukti (Yt) ja raha pakkumise (Xt) vahelise seose uurimiseks on hinnatud erikujulised regressioonimudelid. Mudelite parameetrid ja statistikud on koondatud tabelisse. Mudel Vabaliige (B0) B1 R2 1. Log-log 0,5531 0,9882 0,9926 (log-lineaar) t = (3,1652) (41,889) 2. Log-lin mudel 6,8616 0,00057 0,9493
majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus.
tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu, w palk (palgamäär) MPL x P = w, kus MPL töö(jõu) piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind, w palk (palgamäär). TÖÖ(JÕU) PIIRKULU MCL MCL = TC/L = MRCL = MFCL, kus TC kogukulu muut, L töötajate arvu muut, MRCL = MFCL tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu. TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKT MPL MPL = TP/L, kus TP koguprodukti (kogutoodangu) muut, L töötajate arvu muut TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI TULU MRPL MRPL = TR/ L = MPL x MR, kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut, MPL = TP/L töö(jõu)piirprodukt, MR = TR/ Q piirtulu TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMPL VMPL = MPL x p, kus MPL töö(jõu) piirprodukt, p hüvise (toote) ühikuhind TÖÖ(JÕU) PIIRTULU MRL MRL = TR/ L = MRPL , kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut, MRPL töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu.
domineeriv vasakpoolsus (seotud aju parema poolkeraga). See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades. MAJANDUS: Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas ja on tõenäoline, et lähiajal ligikaudu samas tempos ka jätkatakse. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse sisemajanduse koguprodukti, SKP alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel. SKP-d ostujõu pariteedi alusel on Hiina samuti maailma teine majandus. Selline kasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost maailmas viimase 50 aasta jooksul. See on kaasa toonud suuremad sissetulekud ja nende inimeste arvu vähenemise, kes elavad alla absoluutset vaesuspiiri: mõningatel hinnangutel
ja linnades, mitte ei ole koondunud suurtesse asulatesse. Kaardilt on ära näha, et saar on asustatud väga ebaproportsionaalselt ning tihedamalt on asustatud ida- ja kagupiirkonnad, põhiliselt sobivamate klimaatiliste tingimuste tõttu. Seal asuvad vastavalt ka suuremad linnad ning pealinn. Ülejäänud saar on aga küllaltki lage ja sisemaa peaaegu, et tühi. Tööstus ja transport Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Tööjõulisi inimesi on riigis 12 miljonit ja töötusmäär on 5,1%. Tööstus jaotub kolmeks: teenindus (70%), töötlev tööstus (26%) ja põllumajandus 4,1%. Suur tähtsus on mäetööstusel, kus toodetakse suures osas kivisütt, rauamaaki ja maagaasi
Kogunõudlus(AD)- majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Elementideks: tarbimine C, investeeringud I , valitsuse kulutused G ja puhaseksport ( NX=X-M) AD=C+I+G+(X-M) Kogupakkumie(AS)- majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana (toodetud sisemajanduse koguprodukti summana). Makromajanduslik tasakaal- tasakaal saavutatakse sellise reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasemel kus kogunõudlus võrdub kogupakkumisega . ükskõik kumma kõvera nihe muudab kogunõudluse ja pakkumise tasakaalu ning tekitab kas majanduskasvu või langust. Inflatsioon- keskmise hinnataseme põsiv tõus, millega kaasneb raha ostujõu vähenemine. Deflatsioon inflatsiooni vastandprotsess, keskmise hinnataseme alanemine Keskmise hinnataseme muutust mõõdetatakse:
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenus...
keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid. Majanduslikud indikaatorid - rahvamajanduse koguprodukti näitaja (RKP). Selle näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte. 1 Sotsiaalsed indikaatorid:
Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub.
Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid. 1 Majanduslikud indikaatorid-rahvamajanduse koguprodukti näitaja (RKP). Selle näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte. Sotsiaalsed indikaatorid: 1)Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. 2)Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid
Koguprodukt e kogutoodang on ettevõttes tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) ühikutes. 15 Keskmine produkt e kogutoodang tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi (muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust ning leitakse koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud tootmisteguri hulga jagatisena. Piirprodukt on tootmisteguri üheühiklise muutusest tulenev toodangu koguse muutus. Püsikulud on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui toodangu maht muutub. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.
· · Oletame, et töö ja kapitali kogust kahekordistatakse. Sel juhul on kolm võimalust: o toodang kasvab samuti kaks korda - siis on tegemist konstantse mastaabiefektiga; o kogutoodang kasvab rohkem, kui kaks korda siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga; o kogutoodang kasvab vähem, kui kaks korda siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga. · AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. o Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. · APL=TP/L või APK=TP/K · APL on tööjõu keskmine produkt · APK on kapitali keskmine produkt · MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. o See on toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena.
ja tugevale sisenõudlusele jõuab jooksev konto defitsiit 2006 aastal 32 miljardi kroonini, mis on 15,5% SKP-st. Sisuliselt toimus kahekordistumine viimase aasta jooksul. Võrreldes teiste euroopa liidu uusliikmetega, on Eesti jooksevkonto puudujääk üks suuremaid. Aastatel 1992 kuni 2006 on jooksev konto krediitkäive kasvanud 33 ja deebetkäive 41 korda! Kogu taasiseseisvumise perioodi vältel on Eesti majandus olnud väga avatud ja jooksevkonto käive ületas sisemajanduse koguprodukti 1993ndal aastal 1.5 korda. Eesti majanduse avatust suurendas veelgi ühinemine euroopa liiduga ja 2006ndal aastal ületab jooksevkonto käive SKP-d juba kahekordselt. Eesti välismajandussuhtlus on peamiselt seotud euroopa liiduga, mille riikidega moodustas jooksevkonto krediitkäive 69% ja deebetkäive 77% (2006a). 2006ndal aastal oli jooksev konto puudujäägiga nii euroopa liidu, kui SRÜ riikidega ning ülejäänud riikide osas oli positiivne
Välja veetakse vaipu, rõivid, nahatooteid,dzuuti ja teravija. Sisse veetakse masinaid ja seadmeid, naftaseadusi. Nepal Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181km2 Riigikeel: nepali keel Rahaühik: Nepali ruupia Riigitähised: nep NP Rahvaarv: 28.2miljonit SKT: Üle 15 aasta inimeste lugemis oskus protsentuaalselt.! 48,6% Ilma puhta veeta elanikonda on 10% Koolis käib kooliealistest 79% Emade suremus 100 000 elusünni kohta 830 naist Alla 5-aasta laste suremus 1000 lapsekohta 74 Sisemajaduse koguprodukti (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta 0,7% Ametlik arenguabi SKP-st 5,8% Interneti ksutajaid 1000 elaniku kohta 4 Selles referaadis on kasutatud peamiselt andmed mis pärinevd 2005-2007 aastani. Kasutatud kirjandus Ene 15 www.maailmakool.ee et.wikipedia.org/wiki/Nepal http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=262037 http://www.globaleducation.edna.edu.au/globaled/go/pid/119 K. Kiljunen. A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud.Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.
Muutus- ehk varieeruv resurss selline tootmistegur, mille suurust saab firma muuta. Koguprodukt, kogutoodang (TP total product) teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. TP muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk muutub. Keskmine produkt (AP avarage product) on koguproduki ja tema valmistamiskse kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP marginal product) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, on koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis. Kahanevate tulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvresusursi ühikuid, annab muutuvressurs iga täiendava ühike lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti, Püsikulud (FC fixed cost) kulud, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC variable cost) kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu.
Transpordimahukus: sama arvutusvalem, kuid arvutatakse kauba (kaubagrupi) kohta rahvamajanduse tasandil · Veokiirus Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) transpordielastsus ja mahukus: kaubaveol - Veokäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil, sõitjateveol - Sõitjakäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil 5. Veeremi kasutamise kvalitatiivsed näitajad (veeremi käive ja töö) Veeremikäive veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga Sõiduki- (auto-, rongi- jne) kilomeeter Veeremi töö veeremi- ja kaubakaalu summa (kokku nn kauba bruto brutokaal) korrutatuna läbisõiduga Bruto tonnkm 6. Transpordiinfrastruktuuri kasutamise kvalitatiivsed näitajad (infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog)
Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Kõik huvigrupid tahavad riigipirukast tükki saada: mida suuremat, seda parem. Rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurt ümberjagamist. Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. 2
Hollandi vapp Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 Allikas: Vikipeedia,1. oktoober 2008 3 Joonis 3. Hollandi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 2. Riigi arengutase Inimarenguindeks (vt joonis 4) on Hollandil 0,953 (2005), Eestil 0,860. Sisemajanduse koguprodukt on Hollandis inimese kohta $39,000 (2007), maailmas on see 17 kohal. Sisemajanduse koguprodukti kasv 3.5% (2007). Eestis aga $21,800 ja kasv 7,1% (Maailmafaktiraamat; Vikipeedia). Joonis 4. Inimarenguindeks Joonis 5. Oodatav eluiga Allikas: Maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008 Allikas:maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008 4 Hollandi kodanike keskmine oodatav eluiga (vt joonis 5) on 79,25 aastat (2008), kuid
Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Turuhäire olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Välismõju kas välistulu (positiivne), väliskulu (negatiivne mõju). Ühiskondlik kaup iga majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajaringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. Kulutuste lähenemisviis: SKP = E = C + I + G + (X M) Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele.
jaemüügivõrku hinnaga 300 krooni. Lemmiklooma kauplused müüvad toodet tarbijatele 350 krooniga. Kui suur oleks kogu selle majandustegevuse tulemusena tekkiv SKP komponent? 350 (200 + 20 + 30 + 30 + 20 + 50) 7.Amortisatsioon on sisuliselt: 1.ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine 2.amortide kulumise kiirus autodel 3.portfellinvesteeringud 4.ettevõtte võimalus hankida täiendavaid võõrvahendeid 8.Arvuta toodud tabeli alusel sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus kulutuste meetodil! SKP arvutamine kulutuste meetodil E = Kulutused (C) + Investeeringud (I) + Riigi ostud (G) + (Eksport (X) Import (Z)) Arvesse lähevad: 1, 4, 8 (2-6) = 400 + 250 + 350 + (200-300) = 900 9.Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) suurem kui töötus täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub? 1
võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid vahetati üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. SKT Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavakasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1 INNOVATSIOON....................................................................................................................3 2 MAKROMAJANDUS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9 SISSEJUHATUS Eesti geograafiline asend Läänemere ääres soodustab ulatuslikku majanduslikku koostööd Euroopa kõige dünaamilisema ning kiirelt areneva piirkonnaga – Läänemeremaade ning eriti Põhjamaadega. Sellest piirkonnast pärinevad Eesti olulisimad kaubanduspartnerid – Soome, Venemaa, Ro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
