b) kogutoodangu väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus; c) sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud t t it tootmisteguriteit i väärtus; ää t d) 9 kõik ülaltoodu on õige. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse: a) naturaalühikutes (tonnid , tükid jne.); b) dollarites; c) bittides; d) inimtundides; e)) kroonides. e) kroonides. 18 Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: 18. a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa; b) dividendid; b) di idendid; id did c) jaotamata kasum; c) jaotamata kasum; d) netointressid; e) kasumimaksed; e) kasumimaksed; f) makstud rendid. 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Tulusiirded on
Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo nõunikke ja sekretäre, kes tegelevad peaministri alluvuses. Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid. Riigi majandustegevuse lahutamatuteks osadeks on näiteks ka sellised suunad nagu haridus, teadus, riigikaitse, sotsiaalkindlustus, meditsiin. Turumajanduslikus ühiskonnas, niisuguses, nagu elame meie, toimib majandus üldiselt oma seaduste kohaselt. Valitsuse, seega ka peaministri, ülesandeks on riigi majandusse sekkuda vaid sellisel määral, et ära hoida
docstxt/14168233136571.txt
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP
Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat valuutat ja koos sellega ka kõrget elatustaset. 5.Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? 6.Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Sisemajanduse koguprodukt (SKP,inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on kindla perioodi jooksul riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse koguprodukti mõõdetakse, liites kokku aasta või kvartali jooksul toodetud lõpptarbimisega toodete ja teenuste ostud.(GDP = private consumption + gross investment + government spending +exports imports)
tootmisfunktsioon iseloomustab tehnoloogilist seost tootmisprotsessi sisendite ja väljundite vahel; näitab, millise maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ... tootmisprotsessi sisendid; L tööjõud, K kapital; TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt. Näide: saadava koguprodukti (väljund) sõltuvus kasutatud tööjõust (sisend): Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 3
2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4.Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang
riikidest saadud esmased tootmisteguritulud miinus teistele riikidele makstud esmased tootmisteguritulud. Esmasteks tootmistegurite omanike netotuludeks (netosissetulekuteks) on · palk koos sotsiaalkindlustusmaksudega, · tootmise ja impordi maksude ja subsiidiumite vahe, · omanditulud. RKP ja SKP eripärad: jooksvad turuhinnadvõivad olla kõrgemad või madalamad hüviste tegelikust hinnast (ja omahinnast) RKP-s ja SKP-s arvestatakse ainult lõpptooteid ja teenuseid; koguprodukti arvestusse ei kuulu tootmisprotsessis kasutatavate vahetoodete väärtus. RKP ja SKP mõõdavad ainult seaduslikke turutehinguid RKP ja SKP arvestus ei käsitle turuvälist mitterahalist majandust; koguprodukti näitaja on voomuutuja (flow variable), mis määratakse mõõtühikutes teatud ajaperioodi (aasta, kvartal) kohta; varumuutuja e momentsuurus (stock variable) on selline, mida saab mõõta teatud ajahetke seisuga eristada tuleb nominaalset ehk ,,jooksev- e praegu kehtivates
6 India 92,445 10.2 Austraalia 78,500 8.6 LõunaAafrika 48,750 5.4 Ukraina 34,153 3.8 Kasahstan 31,279 3.4 Poola 14,000 1.5 Brasiilia 10.113 1.1 Saksamaa 6.739 0.7 Kolumbia 6.611 0.7 Kanada 6.578 0.7 ehk sisemajanduse koguprodukti energiamahukus näitab riigi majanduse energia kasutamise mahtu kui palju ühe sisemajanduse koguprodukti ühiku kohta kasutatakse riigis primaarenergiat aasta jooksul SKP toodang inimese kohta peab olema võimalikult suur ja samal ajal SKP energiamahukus võimalikult väike Eesti 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Toe/USD 324 312 277 281 261 233 209 2000 Tõhus energiatootmine tähendab saaste
TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5
2006 13390,77 12310,8 108,8 2007 16069,4 13233,15 121,4 2008 16304,21 12747,4 126,6 2009 13839,56 10929,89 126,6 2010 14305,26 11177,29 128,0 2011 15973 12030,75 132,7 b) Reaalse ja nominaalse koguprodukti eristamine on oluline, kuna reaalse SKP abil saab elimineerida hindade muutuse mõju kogutoodangule ning seeläbi hinnata millised muutused on toimunud. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP reaalsega saadakse SKP deflaator , mida peetakse kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. c) SKP ei mõõda rahva heaolu, sest ei arvestata selliseid tegureid: 1. kõik toodetud kaubad ei lähe müügiks- kodumajapidamistes osutatavad teenused 2
Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.
firma muuta ei suuda. Nt lühiperioodil on selleks firma tootmishooned Muutuv ehk varieeruv ressurss on selline tootmistegur mille suurust saab muuta. Nt lühiperioodil firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP)- teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Selle suurus muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine product (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis Piirprodukt (MP). Täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. Kahaneva piirtootlikkuse või kahanevate tulude seadus- kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga
5 5 480 96 80
5 6 540 90 60
5 7 580 83 40
5 8 610 76 30
5 9 610 68 0
5 10 580 58 -30
Sisendi keskmine produkt (AP) - koguprodukti ja kasutatud sisendite hulga jagatis. AP=
Sisendi piirprodukt (marginal product, MP) koguprodukti juurdekasv, mille põhjustab
ühe täiendava seisendiühiku kasutaine (ceteris paribus). MP=
Tabeli andmeid võib esitada ka graafiliselt:
MP ja AP vaheline sõltuvus:
· Kui MP> AP, siis AP kasvab
· Kui MP>0, siis TP kasvab
· Kui MP=0, siis TP max
· Kui MP<0, siis TP väheneb
· Kui MP
Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks ja järelvalveks. Elemendid Peamised vahendid fiskaalpoliitika ellu viimiseks on maksud ja laekunud rahade kulutamise viis. Maksustamisega saab soodustada ettevõtluse arengut ning selle kaudu tööhõivet ja suurendada rahvuslikku koguprodukti ehk elanikkonna rikkust. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika elemendid, mehhanismid, mis tasandavad kõikumisi majandusaktiivsuses,nad rakenduvad automaatselt. Automaatsete stabilisaatorite komponentidena käsitletakse peamiselt erinevaid makse ja toetusi, kuid füüsilise isiku tulumaks toimib neist kõige rohkem automaatsena. Elementide kasutamine Majanduskasvu perioodil kogutakse rohkem makse ning
Riik saab siin lahenduseks pakkuda eelkõige järgmisi meetmeid: infokohustus müüjatele pakutava kauba olulisemate parameetrite suhtes; garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja rahvamajanduse koguprodukt) ja komponendid. Rahvamajanduse ringkäik. Koguprodukti arvutamise viisid: kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Reaalne ja nominaalne koguprodukt. Koguprodukti deflaator. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirdes toodetud hüvitiste väärtust. Rahvamajanduse koduprodukt(RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslike
Selleks on palju eeldusi eelkõige turvalisus, nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Inimene tunneb ennast turvaliselt kui ta usub omaenda toimetulekusse. Riik mängib suurt rolli heaolu saavutamises. Elukvaliteet on ühiskonna heaolu. Selle näitajaks on inimarengu indeks. See väljendab inimeste võimalusi riigi ja lähtudes sellest, riigi üleüldist heaolu. Selle arvestamisel vaadatakse sündimust ja suremust, haridus taset ja elujärge. Elujärge mõõdetakse SKP ehk sisemajanduse koguprodukti abil. Turvalisus avaldub kahes osas majanduslik ehk materiaalne ja sotsiaalne, mis sõltub inimesest endast. Majanduslik turvalisuse saab tagada riik. Üheks suureks teguriks on näiteks kulude jaotamine õiglaselt vastavalt inimeste toimetulekutele. Muidugi loeb ka tervishoid ja haridussüsteem. Viimane tagab inimeste edasi arengu. Sotsiaalne turvalisus on tihedalt seotud majandusliku turvalisusega. Kui inimene saab hea hariduse on ta võimeline tegema objektiivsemaid otsuseid.
19) Kaudne kulu mõõdab seda, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. 20) Majaduskasum on see osa arvestlikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt TP Teatud perioodi jooksul vamisatud kogutoodang. Koguprodukt muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. 22) Keskmine produkt AP- (Average product) kajastab mingi kindla muutuvressursi keskmist tootlikkust. On koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. 23) Piirprodukt MP (Marginal product) on täiendav toodang, mis sadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega. 24) Püsikulu FC - (Fixed cost) on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab 25) Muutuvkulu VC (Variable cost) on kulu, mille suurus muutub, kui firma
a)rõivatööstus; b) plastmassitööstus; c)Õlletööstus. 55. Üks vähestest langusfaasist välja tulla suutnud (tööstus)haru Euroopa Liidus on a) tekstiilitööstus; b) jalgrattatööstus; c) veinitööstus. 56. Poliitilise riski hindamise meetod on a) ÜRO rahvusvahelise võrdluse programm (ICP - International Comparison Programme):, b) poliitiline osalemine (politicalparticipatiori); c) Delfi meetod (Delphi technique). 57. Riigi konkurentsivõime mõõtmisel on sisemajanduse koguprodukti (SKP) puuduseks asjaolu, et see näitaja a) on väga raskesti mõõdetav; b) ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel; c) ei ole mõõdetav regiooniti. 58. Maailmapanga poolt käsutatav jätkusuutlik säästmismäär (genuine saving) arvestab heaolu muutumise ja arengupotentsiaali hindamisel a) sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat; b) toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali;
L 87. Lääneriikides a) on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui Jaapanis; b)seostub töömotivatsioon nõrgalt töötasuga; c) on töötasul suur tähtsus töömotivatsiooni kujundamisel. M 90.Maailma kõige arvukama religiooni - kristluse - sees on kõige rohkem a)katoliiklasi, b)protestante, c) õigeusklikke. 58. Maailmapanga poolt käsutatav jätkusuutlik säästmismäär (genuine saving) arvestab heaolu muutumise ja arengupotentsiaali hindamisel a)sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat; b)toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali; c)sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 63. Majanduskorra alusfunktsioonid on a) strateegilise juhtimise funktsioon, taktikalise juhtimise funktsioon, järeheguleerimise funktsioon; b)eelreguleerimise funktsioon; ühiskondlike otsustussüsteenüde funktsioon, avaliku arvamuse funktsioon; c) informatsioonifunktsioon, koordinatsioonifunktsioon, motivatsioonifunktsioon. 64
LÜHIPERIOOD Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- e fikseeritud resurss on firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei suuda. Nt. Tootmishooned. Muutuv- e varieeruv ressurss on selline tootmistegur, mille suurust saab muuta (suurendada või vähendada). Nt. Firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Koguprodukti suurus muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena; võrdun koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. Seost püsi- ja muutuvressursside vahel tuntakse kui kahaneva piirtootlikkuse või kui kahanevate tulude seadust
töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. · Tertsiaarne sektor ehk teenindus koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. · Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid,
järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid.
järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid.
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist .
7 Kompositsiooniviga G Igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem Tootmine H Teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi 9 Maa I Sisemajanduse koguprodukti suurenemine teatud ajaperioodi jooksul, mida iseloomustab VTK nihe paremale 1 Majanduskasv J Hüviste valmistamine kasutades tootmisfaktoreid 0 11 Majandusmudel K Õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna, kasutatakse agregaatnäitajaid 1 Majandusteadus L Ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku)
soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel. Kogupakkumine on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Kogupakkumine (AS) – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel. 17. Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid). Riigieelarve –on riigi tulude ja kulude plaan mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarve aasta. Riigieelarve on tasakaalus-kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega; eelarve on
Pikk periood Ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uured firmad on jõudnud turule tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimust vähendada ja mõned firmad on harust lahkunud. 25 Tarbija käitumise teooria. Kogu- ja piirkasulikkuse definitsioonid Kogukasulikkus tähendab tarbija poolt saadud rahulolu mingi kauba kogutarbimisest. Piirkasulikkus tähendab järjekordse kaubaühiku tarbimisest tingitud rahulolu muutust. 26 Koguprodukti, keskmise produkti ja piirprodukti mõisted (arvutusvalemid) Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursi kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. 27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused
tootmismahu suurendamine või vähendamine olemasolevatelt ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.) 12. Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge. 13. Lühiperioodi kulud: MC-piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. ATC- keskmine kogukulu on kogukulu ja koguprodukti jagatis(TC/TP) AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15
Antud tegur näitab piirkonna kogutoodangu mahtu, millest tulenevalt suurema tootlusega piirkondades elavad jõukamad inimesed ja valitseb majanduslik heaolu, mis mõjutab ka kinnisvara hindasid ja aktiivsust turul. 1 Aastatel 2003 – 2005 on näha tugevat kasvutrendi korteromandi tehingutega sarnaselt SKP kasvule. 2006 - 2007 aastatel on märgata korteromandi tehingute langust, kuid see tõuseb uuesti aastaks 2008. Sisemajanduse koguprodukti kasv saavutas kõrgeima punkti 2007 aastal (kasvades ühtlaselt 2003. aastast alates). Korteromandi tehingud Viljandis ja SKP langesid aastaks 2009 kõige madalamasse punkti, mille põhjuseks oli majanduskriis. Korteromandite tehingud püsisid 2009 aasta tasemel perioodil 2009 – 2011 ning seejärel kasvas, saavutades 2014 aastaks 2008 aasta taseme (tehinguarvude poolest). Joonisel 1 on välja toodud korteromandi tehingute ja sisemajanduse koguprodukti vaheline seos.
müümise pärast. 38. Käibemaks - lisandunud väärtuse maks. Selle tasub lõpptarbija. Eestis riiklik maks. 20% maksustatavast väärtusest. 39. Majandus - inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv - riigi hüviste tootmise suurendamine mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti. 41. Majanduskriis - kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. 42. Majandustõus - majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja
HIV-nakatunud (% vanuses15- 0,7 [0,3 - 8,9] 49 a.) (2005) Alla 5-aastaste laste suremus 21 (1000 elussünni kohta) (2005) Emade suremus (100 000 57 elussünni kohta) (2005) Naisrahvasaadikud (%) (2007) 18,6 Ilma puhta veeta elanikkond 17 (%) (2004) Interneti kasutajaid (1000 125 elaniku kohta) (2005) Majandus [3] Kogu rahvatulu (GNI) USD 128,1 mrd (2005) Kogu rahvatulu 4,820 (GNI) elaniku kohta USD (2005) Sisemajanduse koguprodukti 7,5 (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005) Ostuvõime paranemine 6,440 elaniku kohta USD (2005) Välismaised netoinvesteeringud 2,1 (% SKP-st) (2005) [4] Ametlik arenguabi 1,1 (% SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste eksport (% 36,2 (2004) SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste import (% 20,1 (2004) SKP-st) [4] Väljaminekud tervishoiule 2,0 (% SKP-st) (2004) [4] Väljaminekud haridusele ... (% SKP-st) (2002-2005) [4]
eksisteerivad tugevad turukaitsetõkked; 4) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Pakkumine – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa. Pakkumiskõver – näitab pakutavat kogust erinevate hindade korral. Piirkulu – on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamiseks, s.t kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. Piirprodukt – on koguprodukti muutus ja muutuvressursi ühiku muutuse kohta. Piirtulu – on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. Püsikulud – on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Tasakaaluhind – on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus – on kodus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Täielikult elastne nõudlus(pakkumis)kõver – on horisontaalne sirge,
Tänapäeva inimeste väärtushinnangud Tänapäeva noored erinevad 60-70ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnangute poolest tohutult. Kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures peamiseks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi avardamist, siis nüüd tõstetakse isiklikku kasu ühiskondlikust kõrgemale. Muidugi leidub ka mõni üksik missioonitundega, keskkonnateadlik ja ühiskonda muuta sooviv noor. Sarnased on aga praegused kooliõpilased 80-90ndate põlvkonna noortega. Millised on tänapäeva noorte väärtushinnangud? Mis mõjutab inimeste väärtuseid? Tänapäeva noorte väärtused erinevad üha rohkem eelmiste generatsioonide väärtustest. Tänapäeva noored peavad oluliseks eeskätt järgmisi väärtusi: kõrgharidus, vahvad sõbrad, tasuv amet, tööalane edu, materiaalne kindlustatus, kodu, reisimine koos lähedastega, tore perekond, põnevad hobid ja oskus õigesti elada. Lisaks ka väärtused nagu kuulsus, rikk...
kulutused (G) ja puhaseksport (NX – X - IM). AD = C + I + G + (X - IM) b. Kogupakkumine – (AS – aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. 17. Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika? a. Fiskaalpoliitika - rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. b. Monetaarpoliitika – rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. 18
Complete töötlemiseks või edasimüügiks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse Complete koguprodukti. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha Complete lõpptoodang. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad: kaudsed maksud: lisatakse SKP koostisesse, kuna (erinevalt otsestest maksudest), ei kuulu nad ühegi eelnimetatud komponendi koosseisu. 31. Reaalne koguprodukt Reaalne SKP: arvutatakse nominaalse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. 32. nominaalne koguprodukt. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. 33. Koguprodukti deflaator. kõikide SKP-sse kuuluvate hüviste hinnaindeks. 34. Kogukulutused majanduses ja selle komponendid. planeeritud tarbimiskulutused (C); planeeritud investeerimiskulutused (I); avaliku sektori planeeritud kulutused (G); planeeritud netoeksport (X – M). 35. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus Tarbimine koosneb autonoomsest tarbimisest ja tuletatud e indutseeritud tarbimisest.
kombinatsiooniga toota. TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant- on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L Kahaneva piirtootlikkuse seadus- Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema. Alternatiivkulu- Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada,
40) Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav PUUDUSED: 41) Kõrged terminalikulud. 42) Madal kättesaadavus/juurdepääsetavus. 43) Püsikulude suur osatähtsus. 14 Milline on turismi roll riigimajanduses? Turismil on suur roll majanduse ümberkorraldamises ja arengus. Turism kogu mõjutab majandust ning suurendab nõudlust teiste valdkondade toodete ja teenuste järele. TURISMI ROLLID RIIGIMAJANDUSES: Sisemajanduse koguprodukti suurendamine Riigi maksebilansi tasakaalustamine välisvaluutatulusid suurendades Piirkondliku arengu tõhustamine ja tasakaalustamine Tööhõive suurendamine Riigi ja kohalike eelarvetulude suurendamine 15 Nimeta erinevaid turismi vorme. (5) Vorme on palju, liigitatakse mitmeti. Näiteks: Säästev turism Ökoturism Maaturism Taluturism Loodusturism Aktiivne puhkus
Teenindajast ja kliendist on saamas võrdsed partnerid (Schumann, 2012, lk 7). 1.1.2 Trend Teenindussektori tähtsus majanduses kasvab järjest. ning teenindusameteid on hakatud väärtustama (Næssén 2001, lk 12). Arenenud riigid kuuluvad infoühiskonda ning neis on kõrge hõive teenindussektoris. Teenindussektoris on toimunud suur areng: enamik töökohti paikneb tänapäeval teeninduses ning see sektor annab suurima panuse sisemajanduse koguprodukti (Naiste töötingimused teenindussektoris, 2012). Teenusmajanduse suurim allharu on hulgi - ja jaekaubandus, mis moodustas 2010. aastal ca 60 % kogu teenusmajanduse müügitulust , 38 % töötajate arvust ning 30 % tegutsevate ettevõtete arvust (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 65). Teenusmajanduse ettevõtete ühiseks tunnusjooneks on suhteline väiksus – aastal 2010 oli keskmise teenusettevõtte suurus 5 inimest ning keskmine suurus on ajas
tähistamiseks lõpptarbija juures. Seega on energiasääst tarbijate energiavajaduste rahuldamine väiksemate kulutustega. Samas ei käsitleta energiasäästuna energiatarbimise sellist vähendamist, mis viib elukvaliteedilangusele (energiavarustuse katkestused, ruumide ebanormaalselt madalad temperatuurid jne). Energia säästlik kasutamine võimaldab vähendada tootmiskulusid, tõstes sellega toodete ja teenuste konkurentsivõimet ning selle kaudu sisemajanduse koguprodukti. Kuigi valdav lähenemine energiasäästule seab esmatähtsaks kulutuste kokkuhoiu lõpptarbija juures, on selleni võimalik jõuda ainult süsteemse lähenemisega, mis annaks nii ressursside kui kulutuste vähendamise kogu ahelas alates kütuste tootmisest, transpordist, ladustamisest, energiaks muundamises ja jaotamisest kuni ratsionaalse ning säästliku tarbimiseni. Koguahelaga tegelemine on lõppkokkuvõttes
· G77- Lõuna riikide majandusorganisatsioon- käsitleda majndusprobleeme · OPEC- naftat eksportivate Riikide organisatsioon- Reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määratledes kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote · APEC- Aasia ja Vaikse Ookeani majnaduskoostöö foorum- Liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abisatmise tõhustamine 7. Mis on riigi arengut iseloomustavd näitajad Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. 8. SKT, riikide jaotus, ÜRO inimarenguindeks, riikidejaotus 1) SKT-sisemjanduse kogutoodang · On aasta jooksul ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus · Seos: mida kõrgem on SKT, seda arenenum see riik on · Riikide jaotus: Rikkad riigid (USA, Kanada, Jaapan), Keskmisest
tihti põuda, tolmutorme. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har Us Nuur. 7 3. Rahvastik 8 4. Majandus Kogu rahvatulu (GNI) USD 1,8 mrd (2005) Kogu rahvatulu 690 (GNI) elaniku kohta USD (2005) Sisemajanduse koguprodukti 4,6 (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005) Ostuvõime paranemine 2,190 elaniku kohta USD (2005) Välismaised netoinvesteeringud 9,7 (% SKP-st) (2005) [4] Ametlik arenguabi 11,3 (% SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste eksport (% 78,4 SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste import (% 89,5 SKP-st) [4]
hind on kõige odavam.(ehitustegevus, laevaehitud, mööbli tootmine) · Tetsiaarne- teenindav (veondus, side-ja postiteenused, turism, kaubandus) Globaliseerimine On olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transport. Hõivatus ja SKT Erinevate sektorite osatähtsus majanduses isel hõivatuse või skt kaudu. Hõivatus näitab kui palju inimesi sektorites töötab või ka sektori osakaaluga ravusliku koguprodukti loomisel. Majandustegevust mõjutavad tegeurid · Looduslik keskkond · Kultuuriline tagamaa · Tehnoloogilised võimalused · Tööjõu haridustase · Riigi poliitilised otsused
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses.
Pikk periood – Püsiressursse pole – kõik muutuvad Püsikulu – (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Ressurss – tootmistegur Sisend – Laiemas tähenduses – maa, töö, kapital, ettevõtlikus. Kitsamas tähenduses – masinad, seadmed, gaas, vesi jne. Sisendi keskmine produkt – (average product, AP) iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Sissetuleku-tarbimise kõver – Optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. Paribus). See ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele
31. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) -- 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420 = 4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 32. Makroökonoomika eesmärk on a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida d
Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 120 % 1998 91.5 122 % Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 85 d. 101 15. Pakkumisseadus väidab a. pakutud hobuse suhu ei vaadata b. pakkuda tuleb ainult kvaliteetset kauppa c. kauba hinna langemisel tõuseb pakutav kogus d. kauba hinna tõusmisel tõuseb ka pakutav kogus 16. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. teenuseid, mis piirduvad üksnes jutuga (giidid, infopunktid, jne) b. vaba aja suurenemise ja tööaja lühenemise mõju c. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi d. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust e. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid 17. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
