6 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 3. Eesti majanduse aastanäitajad Eesti Pank Viimati uuendatud: 14.02.2018 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Sisemajanduse koguprodukt (sesoonselt korrigeeritud) 1 [1] 1650 1415 1470 1666 1792 1892 1975 2034 2109 229 1.1. Jooksevhindades (mln eur) 8 9 9 0 6 4 6 2 2 90 1.2. Aheldatud väärtuse muutus -5 -14,2 1,7 7,6 4,3 2 2,8 1,8 2,2 4,8 2 Tööstus
majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus.
Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 6.1 Selgitada RKP ja SKP vahe Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Sisemine koguprodukt (SKP) s.o. antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. (VÕIB) Mis on siis vahe nende kahe vahel? RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE poolt loodud väärtusi,
Selleni jõudmine on keeruline, kuid areng kulgeb pidevalt selle optimumi suunas. Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg (Nõudlus ja pakkumine, tarbja ja tootja) valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. 5.2 Majanduse koguprodukt ja majandusareng Sisemajanduse koguprodukt(SKP) Näitab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Võetakse arvesse vaid lõpptarbimisse läind kaupade ja teenuste maksumus. Lõpptarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel
majanduse koondnäitajate analüüsiga. Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju) Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat: Sisemajanduse koguprodukt Tarbijahinnaindeks Töötuse määr Sisemajanduse koguprodukt Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust) SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja
b) naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges majas; c) riigi majanduse pidev kasv; d) keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga. Kanadaga Lembit Viilup PhD IT Kolledz 36. Inflatsiooni suurus Eestis 2006 aastal oli: Vastused: a) 15% - 16%; b)) 10,4%; c) 4% - 5%; d) polnudki teist õieti. 37. Eesti sisemajanduslik koguprodukt (SKP) moodustas 2006 aastal ca: V t Vastus: a) 100 miljonit krooni; b) 43 miljardit krooni; c) 248 miljardit krooni; d) 430 miljardit krooni; e) - 3 miljardit krooni. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli Vastused: a) välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel; b) liberaalne ja avatud majandus;
8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3%. Väär 15. Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu. Väär 16. Majanduse langusest töötuks muutunu langeb töötuse siirdeliigi alla
tööstuspiirkondadest kaugel sisaldab transpordisüsteem rohkem kui 1 400 000 km teid, 10 rahvusvahelist lennujaama, 300 kohaliku lennujaama, üle 72 tuhande km raudteid ja rohkem kui 300 kaubasadamat, mis võimaldavad juurdepääsu Vaiksele ja Atlandi ookeanile, Põhja-Jäämerele ning samuti ka järvedele. Transpordi sektor moodustab 4,2% (2005) kogu kanada SKT-st 13 Sisemajanduse koguprodukt transpordiliikide lõikes 2005.a. 9% Õhutransport 17% Raudteetransport 13% Veetransport 11% 3% Maanteetransport Reisijatevedu 12%
Dumping kauba müümine odavama hinnaga, et kahjustada konkurente Import kauba sissevedu riiki Eksport kauba väljavedu riigist Kvoot ja litsents piirangud teatud kaupadele Eksporditõke mingi kauba väljaveo piiramine või keelamine Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest või ettevõtjatele pankroti vältimiseks SKT sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigis toodetud ja tarbitud kaubad ning teenused SKP sisemajanduse koguprodukt SKT jagatud elanike arvuga ( selle põhjal hinnatakse elatustaset) Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan rahalises väljenduses. NB! Koostab valitsus ja kinnitab Riigikogu. Tulud laekuvad riigieelarvesse ( ehk kust riik saab raha) * maksud * riigivara müük * riigilõivud(maks mingi riigipoolse toimingu eest) Kulud riigieelarvest (ehk millele riik raha kulutab): * sotsiaalsfäär * tervishoid *haridus * korrakaitse * transport, side jne.
2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika, sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt. Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma
saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutumist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad: Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase jne. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude (nt meie potentsiaalsete tellijate) olukord. Poliitiline keskkond: parlamendi, valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine Euroopa Liiduga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide (roheliste liikumine, tarbijakaitse jt) tegevus jne.
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
b) Üldise hinnataseme ja töötuse taseme uurimine 1980ndatel aastatel c) 1950ndatest aastatest alates toimunud nisuhindade muutumistendentside uurimine d) Raamatuturu hinnaprobleemide uurimine? 12. Milline alljärgnev seisukohavõtt on mikroökonoomiline: *** a) Üldine hinnatase Eestis on viimastel aastatel tõusnud b) Infalatsioonimäär on kahel viimasel aastal tõusnud c) Eelmisel kuul oli kala hind kõrgem d) Rahvamajanduse koguprodukt kasvas 2,5%? 13. Mikroökonoomika uurib majandusprotsesse majandussubjektide ratsionaalse käitumise eeldusel ja nende otsuste kaudu. a) Õige b) vale 14. Mikroökonoomilise käsitlusviisi kohaselt tagab optimaalse hüviste ja ressursside jaotuse kõige paremini turumehhanism a) Õige b)vale 15. Vaba konkurents sunnib tootjaid kasutama ressursse järjest efektiivsemalt
8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3%. Väär 15. Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu. Väär 16. Majanduse langusest töötuks muutunu langeb töötuse siirdeliigi alla
variandi WHO QOL-BREF, mis on ka Eestis kasutusele võetud. dimensioon on õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt Spirituaalne Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab: • Rahvuslik koguprodukt WHO QoL lühiversioon käsitleb nelja dimensiooni:- Üheks dimensioon on usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon on • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted
klassikud. Klassikute põhiseisukoht: tööpuudus ei saa tulla kogunõudluse vähenemisest. Nad eeldasid iseregulatsiooni turgudel ja ei uskunud ulatuslikesse majanduslangustesse. Keynesi koolkonna seisukoht: turud ei ole isereguleeruvad , iseenesest ei teki madal töötus ja potentsiaalne kogutoodangu tase, soovitas majanduse aktviseerimiseks kasutada aktiivset majanduspoliitikat, seega riigi sekkumist just kogunõudluse suurendamiseks. 2.Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt Riigi majanduse analüüsimisel vajatakse põhjalikku informatsiooni, mis oleks saadud kindlat metoodikat kasutades. Vastav informatsioon peab olema võrreldav antud riigi erinevate majanduses osalejate puhul ja ta peaks olema võrreldav isegi erinevate riikide puhul. Sellise informatsiooni andjateks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad. On üldtuntud ja aktsepteeritud SNA süsteem( System of National Accounts). Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik
Põhikooli osas vähendab seaduseelnõu õppemahtu: kui põhikoolis võis õpetada maksimaalselt 34 ainekursust aastas (ainekursus vastab ühele õppetunnile nädalas), siis nüüd on selleks arvuks 32. ELi prognoos: tänavu tabab suurim kukkumine Läti majandust 19.01.2009 Postimees Euroopa Liidu täna avaldatud vaheprognoosi järgi võib Lätit oodata 2009. aastal ees regiooni kõige järsem majanduslangus, kui sisemajanduse koguprodukt (SKP) vajub 6,9 protsendiga miinusesse. 2010. aastal muutub Läti seisund küll veidi paremaks, kuid SKP võib lõpetada aasta tõenäoliselt 2,4 protsendiga miinuspoolel. Leedu majandus langeb sel aastal oletatavalt 4,0 protsenti ja 2010. aastal 2,6 protsenti. Eesti, millele ennustatakse selleks aastaks 4,7protsendist kukkumist, lõpetab 2010. aastal loodetavasti aga 1,2 protsendise majandustõusuga. Soome, mis 2008. aasta lõpetas 1,5protsendise majanduskasvuga, jääb 2009
üksikisiku maksuvabas tulumääras (Riigieelarve, 1999). Kui aga vaadata maksude struktuuri, siis tekib küsimus, kas tingimustes, kus kavatsetakse veelgi tõsta aktsiisimäära ja maksustada seni käibemaksust vabastatud kaubad käibemaksuga, on Eesti maksupoliitilised eesmärgid realiseeritavad. 74 Tabel 2 Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta ostujõupariteedi alusel 1994-1998 (USA dollarites) Euroopa Liit Siirderiigid Riigid SKP Riigid SKP Luksemburg 35500 Tsehhi 12170 Prantsusmaa 19960 Sloveenia 13720
Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatttundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi tootis 2001 aastal 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energia vajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% veeenergia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad veejõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks 1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal, mis katkestati nõukogude poolt 21.august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. S...
d. sotsialistliku ühiskonna pärandit 32. Monetaar ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d
põllumajanduse osakaal aga vähenes tunduvalt. Näiteks ajavahemikus 1938-1963 kasvas tööstuse osa rahvuslikus tulus 25,8%-lt 28,9%-le, põllumajanduse osa aga vähenes 19,6%-lt 9,8%-le. Igas tööstusharus uuendati sisseseadeid, mehhaniseeriti ja automatiseeriti, laiendati tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus. Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli tüüpiline kapitalistliku maa majandus: arengutempo äärmiselt ebaühtlane, tõusud ja langused on alalised. Aasta Koguprodukt Tööstus Ehitus Põllumajand Metsamajandu i kasv us s 1938 100 100 100 100 100 1950 111 113 120 116 81 1958 146 170 166 122 109 1962 186 236 196 133 129 Joonis 2
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, pi...
Kapital välisinvestorid näiteks ostava eestis mõne firmas osaluse. Teenused näiteks vabadussamba ehitasid tsehhi matsid ehk saame ise teenust odavamalt sisse osta aga samas meie riigi ettevõtjatel võimalus osaleda ka välishangetes. Kaupadel pole tolli vahel. Töölistel - EL-is töötamine on lihtne - ei ole vaja lisa bürokraatiat, kõigil võrdne võimalus kohale kandideerida. Majanduslikku aktiivsust mõõdetakse Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Kui SKP suureneb, siis majanduslik aktiivsus suureneb. Kui SKP väheneb, siis majanduslik aktiivsus väheneb. Majanduslik heaolu osa inimese heaolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest. Sotsiaalne kihistus inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülepoole tõusmine, nt
Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatttundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi siis 2001 aastal tootis 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energiamajanduse tõhustamine võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis
võrdsus) 100-ni (täielik ebavõrdsus, st üks inimene saab kogu tulu, teised mitte midagi). Suurimad lõhed inimeste sissetulekutes on Namiibias (74,3), väga suur ebavõrdsus valitseb ka Komooridel (64,3), Botswanas (61), Haitil (59,5), Angolas (58,6) ja Kolumbias (58,5) Suurim sissetulekute võrdsus on Taanis (24,7), Jaapanis (24,9), Rootsis (25,0), Tšehhis (25,8) ja Norras (25,8). SKP- sisemajanduse koguprodukt SKT- sisemajanduse kogutoodang Inimarengu indeks- riikide võrdlemisel kasutatakse, vaadeldatkse kole aspekti: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Ökoloogiline jalajälg- keskkonnakasutuse suuruse võrdlemine Maa ökosüsteemi taastootlikkusvõimega. 4. Kuidas on seotud säästev areng, suurkorporatsioonid ning globaliseerumine (sotsiaalne, kultuuriline, keskkonnamõjude globaliseerumine)? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine
ning soetama uusi, paremaid elutingimusi. Nende ettevõtmiste kaudu saab alguse ka rahahulga suurenemine ringluses ning nõudluse kasv toodete ja teenuste järgi, mis panebki aluse majanduskasvule. 43. Mikroökonoomika - majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). 44. Makroökonoomika - majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste näitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 45. Miinimumpalk (alampalk; minimaalpalk; palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab vastavalt töölepingu seadusele töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Eestis välja kujunenud tava kohaselt lepivad riiklikus töötasu alammääras tegelikult kokku sotsiaalpartnerid - Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit
saanud Euroopa riikidele. Abipaketi tingimus oli, et selle vastuvõtnud riigid võitlevad kommunismi vastu, majandust ei riigistata ning kehtib rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle. Stalin keelas NSVL-i mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda. Seda keeldu eiras ainsana Jugoslaavia, kes ka Nõukogude Liiduga teravasse vastasseisu sattus. Marshalli plaani mõjul kasvas abi vastuvõtnud riikide koguprodukt, see aitas stabiliseerida poliitilist olukorda ning inspireeris Euroopa riike ise hiljem arenguriikidele abi andma. Külma sõja mõju Euroopa arengule VÄLJUND NÄITED Luuretegevus KGB vs CIA Ideoloogiline võitlus ja propaganda Kommunism vs. demokraatia Võidurelvastumine USA-l ülekaal tuumarelvastuses, NSVL-il
Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
ligi 4,8-protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon. 2003. aastal oli ettevõtetele soodne - ettevõtete realiseerimise netokäive oli 331 miljardit krooni, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% rohkem. IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%. Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%)
Usutakse, et koolitusse investeeritud vahendid tasuvad end ära tööliste rahulolu, klientide rahulolu ning ka suurema tulu näol. Koolitused omavad kindlat kohta iga-aastasel planeerimisel. Koolituse kava koostamisel plaanitakse teha oma valikuid kooskõlas töötajate soovidega. Sama, et peamine on vormindus, 1,15 reasamm ja tekst ka paremääres joondu 4 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Makrokeskkond Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%. oodatud, see tähendab, et on olemas teatud ohud, kuid üldine väljavaade on siiski positiivne. Ehk üldised makromajanduslikud fundamentaalnäitajad, nii ka tarbimise kasv soodustavad igati ettevõtte asutamist. Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad
inimestelt suurema maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progresseeruvat maksusüsteemi on nimetatud ka astmeliseks tulumaksuks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul ei sõltu maksumäär sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inimesed suurema maksumääraga maksu. 7 Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingisriigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka
• Elu eesmärk • Isiklik kasv • Enese/mina aktsepteerimine 21. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule. • eluga rahulolu, positiivsed emotsioonid • temperamendi ja isiksuse mõju • majanduse ja kultuuriliste erinevuste mõju heaolule Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab: • Rahvuslik koguprodukt • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva-institutsioonid 22. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. Viie tasandiline heaolu mudel. Heaolu muutused ühes nimetatud tasanditest mõjutavad ka teisi tasandeid. Personaalse, suhete-, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia.
lõppeda (nt sai). !!! Ühishüvis – kaup või teenus, mida pakutakse turu vahenduseta, see on tarbijale tasuta. Asjad mida kasutavad inimesed ühiselt. Näiteks raadio, haiglad, kooliharidus, maanteed, pargis jalutamine, tänavavalgustus. Netopalk – palk, mille saad kätte (maksud on maha võetud) Brutopalk – palk, millest pole veel makse maha võetud. Nominaalpalk – rahas väljendatud palgasumma. Aktsia – väärtpaber SKP – SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT – näitab kogu riigi rikkuse taset (kogu riigi rikkus jagatakse elanike arvuga) 1 € = 15,6466 krooni. Eestis hakkas euro kehtima 1.jaan 2011-st. Riik sekkub majandusse kahel põhjusel: 1) Majanduslikul põhjusel – suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudmist ja pakkumist 2) Sotsiaalsel põhjusel – leevendab tööpuudust, aitab nõrgematel toime tulla, hoolitseb keskkonnapuhtuse ja targa tarbimise eest
sai). !!! Ühishüvis kaup või teenus, mida pakutakse turu vahenduseta, see on tarbijale tasuta. Asjad mida kasutavad inimesed ühiselt. Näiteks raadio, haiglad, kooliharidus, maanteed, pargis jalutamine, tänavavalgustus. Netopalk palk, mille saad kätte (maksud on maha võetud) Brutopalk palk, millest pole veel makse maha võetud. Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma. Aktsia väärtpaber SKP SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT näitab kogu riigi rikkuse taset (kogu riigi rikkus jagatakse elanike arvuga) 1 = 15,6466 krooni. Eestis hakkas euro kehtima 1.jaan 2011-st. Riik sekkub majandusse kahel põhjusel: 1) Majanduslikul põhjusel suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudmist ja pakkumist 2) Sotsiaalsel põhjusel leevendab tööpuudust, aitab nõrgematel toime tulla, hoolitseb keskkonnapuhtuse ja targa tarbimise eest
Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatt-tundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi siis 2001 aastal tootis 153 miljardit kilovatt-tundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energiamajanduse tõhustamine- võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis
kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks on majandusteooria järeldused antud probleemi kohta. Ökonomeetriliseks mudeliks nim-teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame.Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist: a)Ökonomeetrilises analüüsis ja ökonomeetrilise mudeli koostamisel vundamendiks
Gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 14. Sisemajanduse ja rahvamajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo)
tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. 1954.a. võeti ta ise vastutusele. Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja järgneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana riigina. Rahvuslik koguprodukt tõusis sujuvalt USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust). Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotentsiaal säilis. Peale sõda hakati Euroopat varustama mis soodustas tööstuse arengut. Samuti sai USA tagasi sõjaaegseid laene ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. USA majanduse arengule aitas kaasa ka
käibe ja poeetiliste fraaside kasutamist. Kogu töös tuleb kasutada ühtseid termineid ja sümboleid. Kui võõrkeelsel terminil pole kindlaks kujunenud eestikeelset vastet ja seda ka hääldatakse võõrkeelsena, tuleb see kirjutada kursiivis. 3.1 Lühendite kasutamine Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu, näiteks Pär- numaa Kutsehariduskeskus (PKHK), sisemajanduse koguprodukt (SKP). Teine võimalus on esita- da koondloend koos vastavate määratlustega lisas, millele iga lühendi korral viidatakse. Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks välja kirjutada (nt USA, ÜRO, WTO jt). 3.2 Arvude esitamine tekstis Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega, näiteks kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. Järgarvu
Võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi. * RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD majandust ja rahvastikku iseloomustavad andmed, mille alusel on võimalik otsustada riigi koha üle teiste maailma riikide hulgas. * MAJANDUS inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. 2.1 Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad: 1) SKT sisemajanduse kogutoodang (või koguprodukt sama). Kõik riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Et saaks võrrelda teiste riikidega arvestatakse USA dollarites elaniku kohta. Ei sisalda sissetulekuid välismaalt ega ka välisfirmade toodangut. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. See on osa RKT-st rahvuslikust kogutoodangust e. rahvatulust. Sisemajandus puudutabki sisemist majandust, kõike seda, mis toimub riigi enda territooriumil ja välisfirmades tehtu arvesse ei lähe. Turuväärtus.
ettevõtete asutamine, käigus hoidmine, arendamine ja laiendamine. Tootmine on kõik see, mis tekitab või muudab inimese vajadusi rahuldavaid hüviseid (kaupu, teenuseid) Tootmine: muudab hüvise kasulikkusastet (millegi valmistamine, teenuse osutamine) paigutab hüviseid ümber territoriaalselt (transport) muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust (krediidi- ja finantsasutused, jt) muudab hüviste omandivormi Tootmise väljund on koguprodukt e kogutoodang TP Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on
arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast fir...
Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. Mõju: kasvas osalevate riikide rahvuslik koguprodukt aitas kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema liitumisele inspireeris Euroopa riike hiljem arenguriikidele ise abi andma USA kindlustas oma toodetele laialdase ekspordituru 2.3. Sotsialismileeri kujunemine Ida-Euroopas. (Laar lk.19 jj., Fjodorov lk.52-54) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari,
hagi alusel. Sel juhul määratakse ametisse pankroti haldur, kes võtab ettevõtte varad oma kontrolli alla ja koostab võlausaldajate koosolekule ettevõtte majandusliku aruande. See koosolek langetab selle alusel otsuse. Nt likvideerivad ettevõtte (müüvad maha kõik olemasolevad varad). Või nähakse, et ettevõtet on võimalik veel saneerida (majanduslik tervendamine). See otsus on hea töökohtade säilitamise eesmärgil. Põhimõisted: 1. SKP v SKT Sisemajanduse Koguprodukt teatud aja jooksul (1a nt) antud riigi territooriumil tegutsevate majandussubjektide poolt toodetud kaupade ja pakutud teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP arvutamise võetakse arvesse lõpptarbimine (antud teenust v kaupa ei kasutata mõne teise toote tootmiseks). 2. nominaalne SKP SKP jooksvates hindades (suhteliselt subjektiivne) /sees ka inflatsioon. 3. reaalne SKP SKP püsihindades. Teatud baas perioodi hindades 4
c. Sotsiaalhoolekanne ja toetused (toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused) 90) Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse sattumise põhjused Eestis a. elukoha puudumine b. hulkurlus c. kodune hoolimatus d. perevägivald e. raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS 91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) b. Inflatsioon raha väärtuse vähenemine c. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab d. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära e. Ostujõud inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid f. Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele g. Tarbijahinna indeks ehk THI elukalliduse mõõtühik h
segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid sidusettevõtja - sidusettevõte on ettevõte, mille omakapitalis krediidiasutus osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele on sidusettevõtte tegevus oluline. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtet, kelle hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt või kaudselt 20 kuni 50%(k.a). sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga
ressursside hulka. Lühiperioodil on mõned ressursid fikseeritud, mõned aga varieeruvad. Püsi (fikseeritud) resurss on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurust firma ei saa 20. lühiperioodil muuta 17.2.Lühiperioodi tulud. 18. Koguprodukt (total product - TP) on teatud perioodil 15 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa valmistatud kogutoodang, 20.1. 19.Keskmine toodang (average product - AP) koguprodukti ja , tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi jagatis, TP/N 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
