progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille alusel kõrgema tulusaaja maksustatakse kõrgema maksumääraga proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille alusel kõik tulud maksustatakse võrdse maksumääraga proportsionaalne valimissüsteem valimissüsteem, mille järgi partei saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häälte arvuga, kehtib Eestis rahvamajanduse kogutoodang (rahvamajanduse koguprodukt, RKT, RKP) üldistav majandusnäitaja, mis arvutatakse kodumaist päritolu tootmistegurite järgi, sõltumata nende asukohast kodumaal või välisriigis rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest riiklik lepitaja erapooletu riigiametnik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust sidusus ühte inimgruppi kuulumist ja ühiste eesmärkide taotlemist iseloomustav nähtus
Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse leidmiseks esiteks vaja suurust, mis mõõdaks majanduses tekkinud kogutulude taset või mahtu mingi perioodi jooksul. Selleks on sisemajanduse koguprodukt (SKP). Osa nendest tuludest kogub avalik sektor maksutuludena endale oma tegevuse finantseerimiseks. Kui nüüd arvutada kogutud maksutulude osa SKP-st, ongi tulemuseks näitaja, mida loetakse maksukoormuseks. Sellisel moel makrotasandi näitaja arvutamine on äärmiselt lihtne ja ka rahvusvaheliselt võrreldav. Eraldi võib vaadata ka näiteks kaudsete ja otseste maksude osa SKP-st või lausa mingi konkreetse
- Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad - Erinevad toimetulekuressursid ja nende mõjutajad - Vaesuse leevendamise meetodid
a) Keskmine kulu leitakse kogukulu/ toodang. Piirkulu võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Piirtulu võrdub kogutulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega.Kasumit maksimeeriv tootmismaht on selline, kus MC=MR. Antud juhul täpselt sellist olukorda ei eksisteeri, aga sellele kõige lähem on kui MC=100 ja MR= 105. Sel juhul oleks kasum 80. Järelikult tuleks toota 4 ühikut. b) Piirtulu ja hinna seos. Hind on kogutulu/ koguprodukt , piirtulu aga kogutulu muutus/ koguprodukti muutusega c) Kui fikseeritud kulud kasvaksid 30 euro võrra, lisanduks see summa igal juhul kogukulule, olenemata mitu ühikut toodetakse. Seega oleks endiselt kõige kasulikum toota 4 ühikut, seejuures kahaneks kasum 50-neni. Ülesanne 8 Hind 8 10 12 14 16 Kogus 40 32 24 16 8 E = -Q/Q : P/P
Netoexport ekspordi ja impordi vahe Koguinvesteringud plaanitud+planimatta investeeringud. Netoerainvesteeringud mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon. Palk w on tasu tööjõu müügi eest Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja
Netoeksport ekspordi ja impordi vahe Koguinvesteringud plaanitud+planimatta investeeringud. Netoerainvesteeringud mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon. Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide
muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu. Raha areng 1. Bartermajandus Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu
püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga
Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamist ja ettevõtete tulutaset. Lisaks maksudele ja säästudele tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektroi kulutused. Kodumajapidamised ja ettevõted saavad avalikult sektroild tulusiirdeid, mis suurendavad kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Kui sisse ja väjavoog on samasuured on majandus tasakaalus. Majanduse väljundi standatdseks mõõduks on sisemajanduse koguprodukt. (SKP) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. SKP mõõdab riigi majanduliku tegevuse tulemusi, RKP(rahvamajanduse koguprodukt) mõõdab aga riigi kodanike ja ettevõtete majandulikku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. Neid reegeleid, mida kasutatakse majanduses valmistatava toodangu ja tulu mõõtmiseks, nimetatakse rahvamajanduse arvepidamiseks.
import-tollid jt.) on ekspordimahud aasta-aastalt suurenenud. Üldine kaubavahetuse maht Venemaaga tõusis 4,4 miljardilt kroonilt 1993.aastal 16,4 miljardi kroonini 1997. aastal. Venemaa osatähtsuse tõusu Eesti kaubakäibes on prognoositud kuni 20 25 %-ni. Põllumajanduse olukorrast Pärast rekordtaseme saavutamist aastatel 1986 1989 vähenes Eesti põllumajandustoodang järsult. Ametliku statistika järgi oli Eesti põllumajanduslik koguprodukt 1995. aastal 47 % madalam kui 1986.aastal. Ka loomade arv vähenes pidevalt. Perioodil 1990 1995 vähenes veiste (lehmad välja arvatud), sigade, lindude ja lammaste arv umbes 60 %. Lehmade arv vähenes nimetatud perioodil umbes 30 %. Põllumajandusreformid käivitati Eestis 1989. aastal. Põllumajanduspoliitika eesmärgiks oli majandite ja agro- toiduettevõtete muutmine turule orienteeritud ettevõteteks.
põllumajanduses. Sündmused, mis leidsid aset maailma aktsiaturgudel 1997. a sügisel mõjutasid ka Eestit, kuid tänu aktsiaturu noorusele ja väikesele mahule toimus põhiline osa tehingutest pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged rahaturul ja nõudluse kahanemine mõjutasid ka seni edukaid tegevusvaldkondi. Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt oli võrreldes eelneva aastaga reaalselt väiksem 0,7% ulatuses. Siiski jäi aastatulemus 4-protsendilise kasvu tasemele, seda eelkõige tänu esimese poolaasta enam kui 7- protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine. Oluline muutus toimus tööstuse arengus, kus alates septembrist 1998 on füüsilised müügimahud väiksemad eelneva aasta tasemest. Pangandus- ja kapitaliturud on oluliselt mõjutanud majandusreformide edukust. Kaasaegse,
Maailmalinn on linn, kuhu on kogunenud multinatsionaalsete korporatsioonide peakorterid. Maailmalinnadel oma hierarhia (osades linnades peakortereid rohkem). Kaksiklinn on linn, mille koosseisu kuuluvad piiriäärsed linnad, mis on omavahel integreeritud. RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE JA MAKSEBILANSS ARVEPIDAMINE SNA- Rahvamajanduse arvepidamise süsteem (näitajad moodustavad süsteemi) Olulisemad näitajad: 1) SKT- sisemajanduse kogutoodang SKP- sisemajanduse koguprodukt Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene. 2) RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui väliste kaupade/teenuste. 3) Rahvatulu- Riigi kõikide tulude summa, maha arvatud amortisatsioon. 4) THI- tarbijahinnaindeks. Võrreldakse tarvitavate kaupade ja teenuste momendihindu
kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha. Majandusnäitajad Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud. Pilet 3
00. (www.eures.ee; Maailma faktiraamat) Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 Allikas: Vikipeedia,1. oktoober 2008 3 Joonis 3. Hollandi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 2. Riigi arengutase Inimarenguindeks (vt joonis 4) on Hollandil 0,953 (2005), Eestil 0,860. Sisemajanduse koguprodukt on Hollandis inimese kohta $39,000 (2007), maailmas on see 17 kohal. Sisemajanduse koguprodukti kasv 3.5% (2007). Eestis aga $21,800 ja kasv 7,1% (Maailmafaktiraamat; Vikipeedia). Joonis 4. Inimarenguindeks Joonis 5. Oodatav eluiga Allikas: Maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008 Allikas:maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008
Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela. Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1 INNOVATSIOON....................................................................................................................3 2 MAKROMAJANDUS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9 SISSEJUHATUS Eesti geograafiline asend Läänemere ääres soodustab ulatuslikku majanduslikku koostööd Euroopa kõige dünaamilisema ning kiirelt areneva piirkonnaga – Läänemeremaade ning eriti Põhjamaadega. Sellest piirkonnast pärinevad Eesti olulisimad kaubanduspartnerid – Soome, Venemaa, Ro...
omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv propaganda ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud; kasutatakse ka oskussõna piiratud valitsemine, kuna seadused piiravad võimude tegevust rahvuslik kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui välismaal rahvus ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus, kes elab kindlal territooriumil reaalkapital tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid; vt ka finantskapital reaalne näitaja majandusnäitaja (SKP, palk jms), kus hinnataseme muutused on kõrvaldatud; vt
Õige vastus on 'väär'. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne). Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud inimarenguindeksit, mille kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste
puhul jäävad tootmiskulud osaliselt katmata ning kasum saamata. Hinna ülempiiri määrab tarbijate väärtustaju. Ülempiirist kõrgem hind on tarbijate jaoks juba ülemäära kõrge ning tarbijad seda kaupa ei osta. Seega õige hind ei tohi olla ülemäära madal ega ülemäära kõrge. Ta tuleb valida nende kahe piiri vahelt. Ühiskonnas loodud väärtuse mõõtmine Ühiskonna rikkuse mõõtmisel kasutatakse põhiliselt kahte näitajat: 1) RKP rahvuslik koguprodukt 2) SKP sisemine koguprodukt RKP on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpp-tarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpp-tarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. RKP aluseks on seega tootmistegurite omaduse põhimõte. SKP aluse on territoriaalne põhimõte. Ühiskonna rikkuse mõõtmine peab toimuma pidevalt, et selgusele jõuda ühiskonna arengus. RKP
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Tõeliselt töölised oma õiguste eest võidelda ei saanud. NB! Mussolini-aegset Itaaliat on erinevates käsitlustes peetud mõnikord autoritaarseks, teinekord totalitaarseks diktatuuriks. II Majandus Fasistliku diktatuuri ajal sekkus riik aktiivselt majandusellu. Valitsus kontrollis korporatsioone. Riik organiseeris mitmesuguseid töid ja riiklikke ettevõtmisi, et anda rahvale tööd. Loodetud majandusedu siiski ei tulnud. Rahvuslik koguprodukt kasvas fasistide ajal vähem kui enne või pärast seda (aastas vaid 1,8 %). III Välispoliitika Itaalia välispoliitika oli agressiivne kohe fasistliku diktatuuri algusest peale. 1920. aastatel oli Itaalia veel suhteliselt nõrk, kuid 1930. aastatel hakkas Mussolini pidama erakordselt sõjakaid kõnesid. Agressiooni esimeseks objektiks sai Etioopia (ehk Abessiinia), mis 1935-36 Itaalia poolt vallutati. Vallutati ära ka Albaania (1939). 1930
majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta....
Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c. aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d
tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku
fiskaalpoliitika mõju maksebilansile 59. MarcusFleming (1920-1976) - näitas et fiskaalpoliitika on efektiivsem maksebilansi reguleerimisel fikseeritud kursi ja monetaarpoliitika ujuva kursi korral 3. Eesti välismajanduse aastanäitajad Eesti Pank Viimati uuendatud: 14.02.2018 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 1 Sisemajanduse koguprodukt (sesoonselt korrigeeritud) [1] 1415 1470 1792 1892 1975 2109 2299 1.1. Jooksevhindades (mln eur) 16508 9 9 16660 6 4 6 20342 2 0 1.2. Aheldatud väärtuse muutus -5 -14,2 1,7 7,6 4,3 2 2,8 1,8 2,2 4,8 6.3
Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne). Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud inimarenguindeksit, mille kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides
kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. = OPTIMAALNE RESSURSIDE KASUTAMINE on olukord, kus kõik majandusressursid on rakendatud ning ühegi ühiskonnaliikme heaolu ei ole võimalik ressursside ümberpaigutamise tulemusena suurendada, ilma et kellegi heaolu seetõttu väheneks. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG SKP=SKT- peegeldab riigis nt aasta jooksul toodetud kaupade ja – teenuste maksumust – kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti ja lõpptarbimisse läks (nende maksumus) RKP (rahvamajanduse koguprodukt)- mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust SKP arvestamine: vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel
Nõudluskõver on pos.tõusuga tavaline on neg tõusuga. Nimetatud efektid on maj teooriast lähtudes kõrvalekalded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Sisendid ja tootmine Õpik lk 120. · Ressursid- tootmistegurid · Sisendid kitsamas tähenduses-masinad, seadmed, gaas, vesi jne · Sisendid laiemas tähenduses- maa, töö, kapital, ettevõtlikus · Väljund- koguprodukt Tootmisfunktsioon lk 125 · Tootmisfunktsioon väljendab seost väljundi ja sisendi vahel ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. · TP=f (L,K), L- tööjõud K- kapital · Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest · Tootmisfunktsioon tabelina, sisendid maa ja töö, nende kombinatsioonist sõltub TP · Tootmisfunktsiooni graafilisest kujust nim
,,Lekked" ei pruugi olla halvad. Need on alguseks ,,süstidele". Mõlema alla kuuluvad rahavood ning nende kogusumma on alati võrdne. · SI = (G + TR To Tk) + NX Erasektori ülejääk Ülejääk peab olema defitsiidis. Majandusliku heaolu hindamine · Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk (nn lisandunud väärtus) · Arvestatakse ainult lõpptoodangut · Hüviste rahaline väärtus · Hinnatakse nii jooksvates kui püsihindades · SKP sisemajanduse koguprodukt - antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises välhenduses · RKP rahvamajanduse koguprodukt antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses · SKT sisemajanduse kogutoodang (sisulist vahet neil ei ole) · RKT rahvamajanduse kogutoodang
VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata SKP. 13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14. Suure Depressiooni 1929 kuni 1933 kohta USA-s ei kehti järgmine väide: üldine hannatase kasvas aastas keskmiselt 6 kuni 8% (KEHTIVAD: töötuse määr
Riigi arengutase Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela (u 23 triljonit krooni). Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi
Järgnevas töös analüüsime ühte nendest Nordeconi. Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata. Ehitusettevõte Nordecon eatas börsile, et teenis eelmisel aastal 5,3 milonit eurot kahjumit, mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas
Potentsiaalse SKP leidmine on suhteliselt tülikas ning see arvutatakse k allpool ll l toodud d d seose abil: bil Q* =F(toodang; Q F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) 9 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine saadud tulu (t t i ) meetodil (tootmise) t dil Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) Üürid Intressid Kasumid Q = W + rt + r + p Töötasud ja palgad, 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine kulutuste meetodil Lõpptoodetele ja teenustele tegelikult Tegelikud kulutused Tegelik tehtud kulutused investeeringuteks netoeksport
Kriisi arengu selle etapini ei olnud majanduse reaalses sektoris tundaandvaid probleeme. Vene äriajakiri ,,Ekspert" kirjutas oktoobri alguses 2008, et teatud paradoks seisneb selles, et kriis koos pankrottide, paanika, võtmeosanike kaotusega turul riigi sekkumisega turul puudutas ainult Ameerika finantssektorit, aga reaalsektoris, kinnisvaraturu piiride taga, vaatamata prognoositavale depressioonile oli olukord rahulik. Praktiliselt ei olnud märgata tarbimise taseme vähenemist, rahvuslik koguprodukt kasvas. Finantsistide päästmise programmis ei oldud eriti reaalsektori päästmisest huvitatud. Lehmann Brothers Holdings, Inc. Asukohaga New Yorgis oli üks maailma ja Ameerika juhtivamaid investeerimispanku, kus töötas 2007. Aastal 28 600 teenistujat. 15. Septembril 2008 teatas pank oma pankrotist. Lehmann Brothers pankrot seadis kindlustukompaniide väljamaksmisvõime (CDS), mis viis kogu CDS instrumendi kahtluse alla ja suurendas järsult kindlustusriske
1. Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Pole olemas ühtki inimliku probleemi,mida ei saaks lahendada majandus analüüsi õigesti kasutades · Vale.majandus analüüsi abil ei saa lahendada ressurside piiratuse probleemi,kui lahenduse all mõeldakse selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapital...
poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. "... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt). Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. "Mina" ja "meie" vormi (näiteks "meie uurisime", "ma analüüsisin") asemel on soovitatav kasutada
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Osakaal SKPst % (2010. a Tegevusala andmed) Teenused 71 Tööstus 28 sh töötlev tööstus 21 Põllumajandus 1 Tööstus ja selle paiknemine Saksamaa liidumaad on majanduse struktuuri ja majandusarengu poolest erinevad. Nii
riigi osalusega äriühingutelt) Maksusüsteemi kehtestamisega tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu riigi eelarveliste kulutuste katmiseks ja reguleeritakse majanduses osalejate majanduslikku käitumist. Maksusüsteemi loomisel tuleb arvestada, et see suudaks paindlikult reageerida majanduse toimivatele muutustele, toimiks efektiivselt, oleks ülesehituselt lihtne ja arusaadav enamusele kodanikest. Maksukoormust väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Sisemajanduse koguprodukt (SKP), on mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses Valitsuse põhilised kulud võib jagada nelja suurde rühma: ● tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele; ● riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.); ● subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu
7. SKT sisemajanduse kogutoodang. Aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. 8. RKT rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 9. Inimarengu indeks seda kasutatakse riikide arengutaseme võrdlemiseks. Selle komponendid on sisemajanduse koguprodukt inimese kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. 10. Loomulik iive sündimuse ja suremuse vahe (loomulik juurdekasv). 11. Rändesaldo sisse- ja väljarände vahe (mehaaniline juurdekasv). 12. Demograafilise üleminek (siire) rahvastikuprotsess, millest oleneb rahvastiku arvukus, vanuskoosseis ja nende muutumine. Selle käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. 13
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes ...
valmistatud toodangut. Programm koostati USA toonase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi (6). Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10% (6). 5 0.3 Berliini blokaad Berliini blokaad (24. juuni 1948 12. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal (5). Blokaad toimus Berliini linnas Saksamaal. Peale Teist maailmasõda oli Saksamaal erinevate riikide okupatsioon (5).
2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika, sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt. Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma
tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. 3.Nimeta ida-ja lääneploki maujanduslikud ja sõjalised ühendused. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon SEATO-Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon WEU- Lääne-Euroopa Liit VLO-Varssavi Lepingu Organisatsiooni 4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA,
Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question41 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question42 Punktid: 1 Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question43 Punktid: 1 Kogukasulikkus on maksimaalne, kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste puhul
12. Mille sätestab nõudlusseadus? Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind. 13. Mitu konkurentsivormi on? Konkurentsivormi on 4. Monopol Oligopol Täielik konkurents Monopolistlik konkurents 14. Selgita sisemajanduse koguprodukti mõistet. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT - SKP SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Sisemajanduse kogurodukti moodustab ainult mingi riigi territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 15. Kes on tööandja? Tööandja on isik, kes võib töötajalt töölepingu alusel nõuda töö tegemist. Tööandjaks saab olla füüsiline või juriidiline isik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
