ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADU...
vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused). SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine, ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja. RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt
MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui
Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. a. valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud +
Sotsiaalsest aspektist on oluline anda vaesele võimalus vaesusest välja tulla – kas ta seda ära kasutab, on iseasi. Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides. Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik. Sisemajanduse koguprodukt SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d.
Eesti ressursid : Põlevkivi , turvas, fosforiit.Tootmistegurid:majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord...
1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse
Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks (HDI) Poliitilised indikaatorid: Poliitilise vabaduse indeks Isiklik julgeolek Õigus seaduse kaitsele Sõnavabadus Poliitiline osalemine Võrdsed võimalused 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt - (RKP) (inglise keeles Gross National Product - GNP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ja sisemajanduse koguprodukt (SKP), puudused:
majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. 2)Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid. 3)Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks (HDI) Poliitilised indikaatorid: Poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek, õigus seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitiline osalemine, võrdsed võimalused) 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKT (RKP) -on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKT (RKP) JA SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP), PUUDUSED: Riigi rahvaarv RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust
kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%.
asub kõige lähedamal peab esimesena minema ja kiirelt. Euroopa nõukogu inimõiguste kaitsmisega tegelevad Haagi kohus tegeletakse riikide omavaheliste tülidega ja sõjakuritöödega. Euroopa inimõiguste kohus inimõigustega ka tegelevad taaskord. Euroopa õiguskohus Võtsiti euro alaseid andmeid, et saada Euroopa liitu. See riik oli Kreeka. Euroopa komisjoni presidendiks on Jose Barroso. Eesti esindaja on Siim Kallas, kes on samuti ka asepresident. SKP sisemajanduse koguprodukt. Ühes riigis võetakse kõik tooted, need liidetakse kokku ja siis jagatakse inimeste arvuga. Sellega möödetakse riigi rikkust ja see on tavaliselt dollarites. Inflatsioon on rahalangus; Tarbijaindeks on ostukorv, mida jälgitakse(selle hinda) ; toimetulekuressurss- raha, vaimne ja füüsiline ; tulemuspalk lisatundidega, kui töötad üle ; preemia- lisatasud mis makstakse jõulude ajal vms ; TALSE- tallinnas väärtpaberi börsi
Mehhiko 1. Rahvusvahelised organisatsioonid, millesse riik kuulub : APEC (Aasia ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö organisatsiooni) OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) MIGA (Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuur) WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html 2. Tuntumad rahvusvahelised firmad, mis on pärits Mehhikost : Cemex - maailma suurim ehitusmaterjalide tarnija ja maailmas suuruselt kolmas tsemendi tootja. Gruma - suurim maisijahu ja tortillade tootja maailmas. Grupo Modelo - suurim õlletootja Mehhikos. Ekspordib oma toodangut USA-sse, Ühendkuningriiki, Kanadasse jne. Tuntumad ekspordimargid on Corona, Modelo ja Pacífico. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Mexico 3. Riigi arengutase : · Kirjaoskus 91,4 % ·...
1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeeste...
koostamist. 17. Millised on valitsuse ehk avaliku sektori kaks peamist funktsiooni? Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb peamiselt riigi ja elanmike valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peamised funktsioonid on rahvusvahelise julgeoleku tagamine ja elanike sotsiaalse heaolu garanteerimine ning riigimajanduse juhtimine. 18. Mida mõõdab sisemajanduse kogutoodang (SKP, SKT)? Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (nt. Eestis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 19. Mida mõõdab rahvamajanduse kogutoodang (rahvamajanduse koguprodukt, RKT, RKP)? Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ehk rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul riigi tootmistegurite loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. 20. Mida väidab nõdulusseadus?
Majanduse stabiliseerimise funktsioon – hoida inflaktsioonimäära kontrolli all, riigi eelarve poliitika, rahapoliitika. 2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside turg (majanduslik ringkäik) vt joonis vihikus. Kulutused- majapidamised ostavad turult midagi(kulutus), ettevõte palkab tööjõudu ( kodumajapidamise jaoks tulu). 7) Tegurid ehk ressursid, toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta..
Aasia Väljaränne põhja ameerikasse, ülerahvastatus, looduskatastroofid, usuline tagakiusamaine, RKP aasta jookusl riigi tootmisressursidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo. SKP aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus IAI sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. Lõuna ja põhjariigid jagunevad kaheks 1 maailma ja 2 maailm ehk postsotsialistlikud rigid. Ja 3 maailm ehk arenguriigid. Ülelinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arenguriikides riikides Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%
Ühiskonna mõisted § 5.1 5.4 1. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) majandusnäitaja, millega mõõtetakse ühiskonna rikkuse taset. SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul, toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 2. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv tõus piisavalt pikal perioodil. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust.(raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine) 3. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu 4
Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb Riigi võlakirjade müük avaturul: c) tõstab intressimäära Tööpuuduse liigid: siirde-, struktuurne-, tsükliline-, sesoonne-, varjatud- Vene föderatsioonis oli 1993.a. inflatsioon 1200%, mitu % igas kuus? Pika perioodi Philipsi kõver nihkub paremale, kui: c) valitsus suurendab miinimumpalka Mis on valuuta vahetuskurss: ühe valuuta hinda teises valuutas
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
kohalike omavalitsuste ostud 467,7 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4 import 451,0 eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9 sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon, isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot
Reaalne SKP: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Tööhõive: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Üldine hinnatase: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või kulutuste meetodil. Netointressid sissetulekute meetod Kaudsed netomaksud sissetulekute meetod Netoeksport kulutuste meetod 10. 2011. aastal olid jooksevhindades ehk nominaalne SKP ja reaalne SKP Eestis vastavalt a) 14,3 mld. ja 11,2 mld. eur b) 58 mld. ja 66 mld. eur c) 108 mld. ja 103 mld
võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP peegeldab tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine kaubad, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel.
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Majapidamissektori kasutatav tulu (Yd - disposable income) Yd = isiklik tulu – isiklikud netomaksud Isiklikud netomaksud = tulumaks - riigi ning erasektori toetused majapidamistele. Yd = C + S C-tarbimiskulutused,tarbimine Reaalne SKP ×100 ¿ SKPdeflaator= Nominaalne SKP ¿ Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades
suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes teiste riikidega ja võttes arvesse hinnaerinevusi;
Inimeste soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. Tootmisteguriteks on LOODUS (nt. kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad), KAPITAL (masinad, seadmed, tehased, raha) ja INIMESED (Rahvaarv, haridustase, ettevõtlikkus, kogemused). Alternatiivkulu loobumise tõttu saamata jäänud tulu. Näiteks kui valida poes ananass, siis tuleb näiteks loobuda arbuusist. Ressursid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. SKP sisemajanduse koguprodukt, Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus, vahetarbimist (kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel) ei arvestata. Lisandväärtus on tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Jaguneb reaalne(püsivhinnad) ja nominaalne (jooksevhinnad) SKP. SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus),
2 $86.9 $22.9 Kuveit $57,500 0.3% 47.5% 76.51 78.95 8.96 21.81 2.35 % 4 4 Andmete koondtabel Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Kuid ometi ei arvesta see riigi majandusarengu kõiki näitajaid, nagu haridustaset, sündimust/suremust ja pole seega alati parim arengutaseme näitaja. Graafikult võib välja lugeda, et kõrgeim SKT on Kuveidil, talle järgneb Rootsi, Itaalia ja Eesti. Väga madal SKT on Sierra Leonel, tegu on ka vähearenenud riigiga. Kuveiti kõrge
seda, mis käes. Mida võiksime meie õppida, et tulevikus kindlustada enese elu ja ka riigi heaolu. Kuna praegune olukord on järjekordne lainepõhi, siis oleksime pidanud võtma eeskujuks mõne varasema madalseisu ning seda analüüsima, leidma lahendused ja vastavalt käituma. 1930-ndatel oli samuti suur majanduskrahh, mida teatakse paremini nime all- ,,Suur Depressioon". Langus kestis koguni 4 aastat, kus kehval ajal veerand USA elanikest olid töötud, sisemajanduse koguprodukt oli poole väiksem ning paljud kaotasid oma elukoha. Kas tõesti võisid madalseisu põhjustada liigsed vahendajad, riigi halb majanduspoliitika või finantsteenustega kauplejate liigne agarus laene anda? Kindlasti oleks saanud siit õppida nende elualade kohta, aga kuna need on raha teenimise võimalused, siis keegi ikka tahtis kasu saada. Majanduslanguse ajal on äriga tegelemine väga keeruline ja sellega tulevad toime ainult tugevamad ja nutikamad
kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutsed (I) on kulutused, mida tehakse
( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu. Kvoot ja litsents piirangud konkreetsetele kaupadele. Eksporditke mingi kauba sissetoomise keelamine vi piiramine. Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest. Vi tootjale kui tegemist vajaliku valdkonnaga. SKP sisemajanduse koguprodukt SKT jagatud riigi elanike arvuga (selle phjal hinnatakse elatustaset) Ressursid tootmistegurid jagunevad inim- ja loodusressursid, finants- ja reaalkapital (ettevtja oma oskuste ja teadmistega kiki totmistegureid kombineerida ) Turumajandus tootmist reguleerib turg e. nudmise ja pakkumise vahekord Turutasakaal nudmine ja pakkumine on vrdsed Defitsiit - nudlus on suurem kui pakkumine tekib kauba puudus Hind kauba / teenuse vrtus rahas
aastal paariks kuuks, seejärel olid võimul 1929–31, pärast seda võimutsesid konservatiivid kuni II maailmasõja lõpuni. 1925 valiti esimene naisminister. 1926. aastal oli Inglismaal esimene üldstreik kaevurite tööpäeva pikendamise vastu. Streik kestis 9 päeva ja lõppes hoolimata 4 miljoni inimese osavõtust tulemusteta. Inglise majandust 1920ndail aastail iseloomustab languse tendents, st. rahvuslik koguprodukt vähenes. See algas juba 19. sajandi lõpul, kui kerkisid esile uued tööstusriigid U.S.A. ja Saksamaa. Inglise kaubad ei suutnud enam konkureerida kuna Inglismaa jäi tehniliselt maha. Inglise kapitalistid panid oma raha lihtsalt panka ega hoolinud enam investeerimisest.
A. Teatud ajaperioodil riigis toodetud ja turule jõudnud F 1. Elatustase toodete ning teenuste turuväärtus. E 2. Mastaabisääst B. Teadussaavutuste kasutamine kaubanduses ja tootmises. J 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. A 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. koguprodukt E. Keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise C 5. Investeering tagajärjel. I 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise G 7. Täppisajastus strateegia tootlikkuse parandamiseks. D 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta.
Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. Mis abi saadi? Ajavahemikus 1948-1952 andis USA seitsmeteistkümnele Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardi dollari eest majanduslikku ja tehnilist abi. Kas see aitas? Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema liitumisele. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Mis kasu sai USA? USA tagas ise oma toodetele laialdase ekspordituru ja aitas peatada kommunismi levikut. Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi
kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutsed (I) on kulutused, mida tehakse
ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Rahvamajanduse arvestus Ühiskonnas loodud väärtusi võib mõõta kolmest aspektist lähtudes: lähtudes kaupade ja teenuste ostmisel tehtavatest kulutustest lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT-
Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega tegeletakse ka teiste veekogudue ääres. Toimub palju väikekalapüüki ja seega ei ole sellel rahvamajanduslikku tähtsust. 2.5 Sisemajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang -SKT ehk sisemajanduse koguprodukt –SKP (inglise keeles Gross Domestic Product-GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. SKT on enimlevinud majandusliku arengu võrdlev näitaja Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka. Burundi SKP 2013. Aastal Wikipedia andmetel on 2,723 USD. Ühe elaniku kohta on SKP 820 USD aastas
9. Environmental pollution – keskkonnareostus 10.A term abroad – semester välismaal 11.Subsequently – edaspidi, järgnevalt 12. Remote to – kauge; kaugel 13.Common currency – ühisraha 14.Queues – järjekord 15.Internal market – ühtne turg 16.Unscrupulous activities – must äri 17.Exploit - ära kasutama 18.Frontier – piiriala 19.Cornflakes – maisihelbed 20.Transparency – läbipaistvus 21.Yardstick – möödupuu 22.Gross domestic product – sisemajanduse koguprodukt 23.Prejudice – eelarvamused 24.Appalling - jubedus, kohutav, õõvastav 25.Instigators – aluspanija, algataja 26.Mutual enmity – vastastikune vaenulikkus 27.Disputes – vaidlus 28.Comprasions – võrdlused 29.Admittedly - tõsi küll 30.Appoints – lähetab, määrab 31.Representative – esindaja 32.Issuing bank – keskpank 33.Repeal – tühistama 34.Impose – määrama, kehtestama 35.Essential – oluline, vajalik 36.Treaties – aluslepingud 37.Ratified - ratifitseeritud 38
ristelastsuse koefitsient on negatiivne Pakkumise hinnaelastsus - kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele . PAKKUMISE HINNAELASTSUSE MÕJURID: 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu. Tootmine ja tootmiskulud Tootmisprotsessi - SISENDID on ressursid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon - kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, tabeli kujul, Graafiliselt ja matemaatiliselt. matemaatilisel kujul: TP = f(L,K) ,kus TP - firma koguprodukt;
konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid. Majanduslikud indikaatorid · Rahvamajanduse koguprodukt ja sisemajanduse koguprodukt: näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte. · Tulude jaotuse mõõtmine Sotsiaalsed indikaatorid · Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question41 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question42 Punktid: 1 Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question43 Punktid: 1
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
aastal kujuneb defitsiidiks prognooside kohaselt. Keskvalitsuse võlg, väljendatuna protsendina SKTst, on 2011. aasta seisuga 97,8%. 2,15% SKT-st. Kui 2011. aastal oli SKT kasv 1.8%, siis 2012. aasta esialgsed hinnangud näevad ette negatiivse majanduskasvu -0,1% (OECD). Belgia Keskpanga ennustuse kohaselt võiks 2013. aastal siiski SKT kasvada 1,4%. Belgias on SKT (sisemajanduse kogutoodang) 383 miljardit dollarit. Ühe inimese kohta on SKT 36800 dollarit. %. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi: põllumajandus 1,2%, tööstus 21,2%, ehitus 4,9% ja teenindus 72,7%. Rahvastik 10 951 266 elanikku 1. jaanuari 2012 seisuga. Belgia on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike (keskmiselt 349 elanikku/km2), kuid asustustihedus on ebaühtlane: 50 in/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 6458 in/km2 Brüsselis, linnades elab 97% elanikest. Flandrias koos Brüsseliga elab u. 2/3 riigi elanikkonnast. Välismaalasi on üle 12% elanikkonnast. Eeldatav eluiga meestel 77 ja
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea
Rahvusvahelised firmad Sander Raude 1.Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 2.Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit:oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeks on loodud majandusteadlasteMahbub ul Haq (19341998) ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933) poolt 1990. aastal
nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
eesmärgi saavutamiseks. Meediakraatia – ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat on otsustavalt teisenenud – poliitika järgib tänapäeval meediat. kollane ajakirjandus - ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa SKP - sisemajanduse koguprodukt Big Maci indeks - mitu big maci einet saab osta ühe riigi keskmise tunnipalga eest
sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja elukeskkonna kvaliteet. Seetõttu on tegelikkusele paremini vastava teabe saamiseks peale majandusnäitajate vaja arvesse võtta ka mittemateriaalsed näitajad. Elukvaliteedi näitajad hõlmavad kaheksat valdkonda: tervis, töö- ja pereelu ühiltamine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
