Riia maakond 4. Võnnu maakond Kõrvuti Rootsi poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve ning lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel. MAAPÄEV Kõrgeim organ, kogunes 3. aasta tagant ehk landtag MAANÕUNIKE RÜÜTELKONNAPEALIK KOLLEEGIUM (12) Eestimaal, MAAMARSSAL Liivimaal Lahendas kõige tähtsamaid maapäevade vaheajal lahendas igapäevaseid jooksvaid küsimusi 2. Rootsiaegne kohtusüsteem.
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tul...
Neile mõõtudele on meetermõõdustikus ekvivalent, mis sellest, et mitte nii kergesti meelespeetav. Inglise ragbimäärustikus mindi kiiresti üle meetermõõdustikule ja 25 jardi joonest sai 22 meetri joon. Veider, et soccer pole seda muutust ette võtnud. Jalgpalli areng Eestis Rääkides jalgpalli arengust taasiseseisvunud Eestis tuleb esmalt veidi rääkida ka sellele eelnenud ajast jalgpallist Eesti NSV's. Kuni 50'ndateni oli Eesti jalgpalli seis hea Kadrioru staadionile kogunes tähtsaimaid mänge jälgima kohati isegi täismaja. Paraku tundsid kõrgemad spordiametnikud vajadust spordialad jagada tähtsamateks ja vähemtähtsamateks. Kõrgeima staatuse sai korvpall, jalgpalli kohta öeldi, et eestlased seda niikuinii mängida ei oska tulemuseks oli see, et varsti olid enamus palliplatsidel müravatest lastest pärit vene peredest, eesti lapsed, kes enam jalgpalli mängida "ei tohtinud," jäid platsi kõrvale.
augustil Vihula valla. 8. augustil organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kuhu alguses astus 120 meest. Neil oli korralik relvastus, mis oli saadud Vene sõjaväelastelt ja langenutelt. 11. augustil sai Rebane kohapeal moodustatud Virumaa Omakaitse ülemaks. 1. septembril astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrati Rakveres moodustatud Eesti Julgestusgrupp 184 alla kuuluva kuid eraldi tegutseva ja 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Grupp kogunes Narvas. Seal tehti teatavaks, et grupp viiakse vastupidiselt varem teatatule Venemaale. Meestele anti võimalus valida, kas minna koju tagasi või koos grupiga Venemaale. Teenistus Venemaal pidi kestma 1 aasta. Osa mehi lahkus üksusest, sest neile ei meeldinud selline lubaduse murdmine. Sajad teised aga jäid. Hermanni kindluses jagati meestele relvad ja viidi läbi algeline väljaõpe. Iga mees valis trofeerelvade hulgast endale sobiva. Kui kõik olid relvastatud ja varustatud, algas grupp
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulut...
Nad ähvardasid linna tungida ja kuna kuningas ei tahtnud sõjaolukorda välja kuulutada siis ta andis Mussolinile peaministri koha. ○ Mussolini keelas kommunistid ära. ○ Itaalia oli eeskujuks enamus autoritaarsetele riikidele euroopas. 10. Weimari Vabariik ja Hitleri võimuletulek, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ○ 1918 sügisel puhkes novembrirevolutsioon, keiser astus tagasi ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. ○ Rahvuskogu kogunes Weimaris, et olla eemal pealinna rahutustest, ja koostas põhiseaduse, millega Saksamaast sai demokraatlik parlamentaalne vabariik. ○ Ehkki riiki juhtisid enamasti sotsialistide, liberaalide ja keskpartei koalitsioonivalitsused, ei suudetud poliitilist olukorda stabiliseerida ja valitsuskriisid olid sagedased. Tapeti palju poliitikud, riigis oli poliitiline terror. ○ 1920 puhkes Kappi putš, mis oli marurahvuslik liikumine, mis sõjaväelaste toetusel proovis
Mõõtühikulühendite või –tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega: Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 5 m. Piimaliiter maksis 3 kr 10 s. Protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse koos numbriga: 9% (mitte üheksa %) protsendimäär (mitte %-määr) käesolevas paragrahvis (mitte selles §-s) § 5, §-d 6-9, §-des 16 ja 18 harvem 61. § Arvud 100, 1000, 1 000 000 sõnadega, kui ei rõhutata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest. Piltlikes väljendites: Olen sind sada aastat oodanud. Vii talle tuhat tervist. Arvus 100, 1000 jne numbriga, kui toonitatakse arvu täpsust: Ankeedile vastas 100 inimest. Sõitjat toetati 1000 krooniga. Õige on 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh. Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000. Arv ja mõõtühik tuleks paigutada ühele reale.
Veebruaris hakati Eestis kokkuleppel Läti Vabariigi valitsusega formeerima ka läti väeosi. Eesti vägede korduvad katsed kanda sõjategevus üle Venemaale ja Lätisse ei õnnestunud 1919. a maini. Samal ajal täiendas Punaarmee tunduvalt oma jõude Eesti vastu (siin tegutses veebruarist maini 6-8 protsenti Punaarmee lahingujõududest ehk u 80 000 meest) ja sooritas omalt poolt pealetunge, mis aga samuti edu ei toonud. ASUTAVA KOGU VALIMISED RINDEL 23. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu, mille suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele. Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda
abil · Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule · Absolutistlik riigikord ei suutnud ennast täielikult maksma panna üheski riigis seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutism Prantsusmaal · Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, mil kuningas Lousi XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte kogunes tegelik võim. · Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaal usuline lõhestatus. Nantes`i ediktiga oli Prantsusmaa hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna riigis justkui omaette riigiks · 1627. Aastal alustasid kuningaväed hugenottide (protestantide) tähtsama kindluslinna piiramist (La Rochelle), edukalt · 1629. Aastal anti välja ,,armuedikt", millega hugnotid säilitasid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati
eellugudest. Romaani lõpupool on asjalikud kirjeldused väljarännanute elust Krimmist. Vilde külastas 1904 aasta sügisel Krimmi ja Kaukaasia eesti asundusi, et oma romaanile rohkem materjali hankida. „Mahtra sõda“ ilmus „Teatajas“ 12 jaanuarist kuni 7. maini 1902 ja seejärel raamatuna J.H. Vahtriku kirjastusel. Tallinlased ja Harjumaa elanikud olid väga huvitatud selle ilmumisest. Teataja toimetuse maja ette kogunes lehe ilmumise ajaks arvukalt inimesi, kes suure pinevusega kohe „Mahtra sõda“ lugema hakkasid. Romaan „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ilmus algselt samuti Teatajas, 1902 a. kevadel. Romaan „Prohvet Maltsvet“ hakkas algul ilmuma Tartu ajalehes „Uudised“, 1. aprillil 1905 aastal. Keset romaani kirjutamist oli Vilde sunnitud pagema välismaale. Tal õnnestus kaasa viia kogu oluline materjal romaani edasi kirjutamiseks. Autor jätkas tööd Kopenhaagenis,
eduka rünnaku puhul segadusse. Kaevikuliini ette ehitati eelpositsioone mineerijatele ja snaipritele. Vaenlase positsioonide alla püüti ehitada ka maa-aluseid tunneleid, et panna sinna lõhkeainet ja õhkida vaenlase positsioone. Kaevikuliinide vahel oli eikellegimaa, mida ületada oli raske, sest seal asusid okastraattõkked. Maa oli suurtükimürskudest üles küntud, asus snaiprite tule all ja võis olla mineeritud. Mürsulehtritesse kogunes gaasirünnaku järel ka õhust raskem mürkgaas. Raudteedevõrk võimaldas kiiresti paisata tagavaraüksusi ühest piirkonnast teise. Lennukid ei suutnud tol ajal veel raudteeliiklust oma pommidega häirida. Minu arvates oli kaevikusõda loomulikult hea uuendus sõjataktikas, kuid peale sõda jäid 5 kaevikud lihtsalt tühjalt seisma. Nendega oli rikutud tohutult maad ja põlde, mistõttu oli
Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel. Täpsem oleks öelda, et Anne ilmutas ennast soomlasele ise. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel. Värsse kogunes tervelt 8500, muu hulgas ka setu esimene (pulma)eepos, 5580-värsiline "Suurõq sajaq". "Seto lugõmiku" II osas ja ajakirjanduses avaldatud artiklitega tegi A. O. Väisänen Anne Vabarna nime tuntuks kogu Eestis. Anne kohtus A. O. Väisäneniga esimest korda küll juba 1914. aastal, kui Anne laulis koos teiste setu naistega Väisäneni fonograafile mõned laulud, aga koguja jaoks jäi ta tookord märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja.
Kõik varajased andmed kinnitasid , et Marilyn Monroe sooritas enesetapu. Kui politsei saabus olid esimesed sõnad mida ta kuulis, et me kaotasime Marilyn Monroe, ta on sooritanud enesetapu. Marilyn Monroe oli võtnud liiga palju nebutaali. Ta oli võtnud normaaldoosi uinuteid, oli tukastanud pool tundi ja siis ärkas ülesse. Siis võttis teise annuse ja siis, pool tundi hiljem, veel ühe ja nõnda edasi ja edasi, kuni Marilyn Monroe organismi kogunes surmav annus. Aastakümneid püsis selline seletus visalt. Enamik raamatuid ja artikleid ei suutnud seda lugu lahti kangutada. Töö oli nii hästi tehtud, et kulus peaaegu kümme aastat, enne kui vendi R. ja J. Kennedyt hakati avalikult seostama juhtumiga ja teine kümme aastat, kui ilmusid päevavalgusele peamised tõsiasjad. Kõik Monroe surma üksikasjad pidid jääma igaveseks saladuseks. Marilyn Monroe surmas on ka süüdistatud Bobby Kennedy't. Bobby tunnistas, et ta
Gruusia konflikti ja Prantsusmaa kui eesistujamaa reaktsiooni sellele esialgu üsna jõulisena näivat poliitikat ajanud Sarkozy muutus hiljem Moskva suhtes leebemaks. ("Eesti Päevaleht'' 02.01.2009) Veebruaris sõlmis president Itaalia peaministriga koostöökokkuleppe Itaaliasse mitme tuumajaama rajamiseks. Itaalia valitsuse teatel vajab riik nii 8-10 kolmanda põlvkonna tuumajaama, esimene neist peaks valmima aastaks 2020. ("Eesti Päevaleht'' 24.02.3009) Kevadel kogunes rahandusminister majanduskriisiga võitlemise meetmetest arutama Londoni lähistele, kus olid koos G20 kõik ministrid ja sunnitud tõdema, et eriti terav vastasseis on USA ja Prantsusmaa vahel. USA on koos Suurbritannia ja Jaapaniga soovitanud, et suured tööstusriigid kasutaksid vähemalt 2 protsenti oma SKP-st majanduse elavdamiseks, kuid Prantsusmaa on seda ettepanekut tauninud. ("Eesti Päevaleht'' 13.03.2009)
enam mõisamaad teha, seda võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada, viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldatuse. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui mõisnikule. Talupojale: 1) vabanes tööst mõisapõllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele 2) talupoeg õppis majandama ja harjus turusuhetega 3) talupojal kogunes raha, mis võimaldas talu päriseks osta. Mõisnikule: 1) mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle tööviljakus oli suurem 2) mõisa sissetulekud kasvasid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi, taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas 1850-ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860. aastate lõpul 70-ndate algul. Lõuna-Eesti
administratiivkaadri ettevalmistamine. 9 6. LINN KASVATAJANA Linlik iseloom on araabia kultuuri üheks tunnuseks. Linna poolt antav kõige olulise õppetund on ehk avalikud, näitlikud ja julmad karistamised. Raiuti maha nii käsi kui ka päid. Hukkamisele eelnes süüaluse läbi linna vedamine, mille käigus võis rahvas teda pori ja kividega loopida või tema pihta sülitada. Hukkamispaigale kogunes suur hulk inimesi kõike vaatama. Islamimaailmas on uskumus, et peale surma on hing ikkagi kehaga seotud, mistõttu surnukeha rüvetamine tegi karistuse veel õudsemaks. Näiteks keha põletamise läbi hävitati süüdimõistetu hing. Sellised vaatepildid pidi hoidma inimesi eemal pattudest ning kriminaalsetest tegevustest. 10 KOKKUVÕTE Islamikultuur ei õpeta last sõda pidama ning oma usku levitama. Islamikultuur õpetab
Tuleksin ennem täna kui homme. Ennem jätan pooleli, kui lähen kompromissile. Enne mõtle, siis ütle. erakordne- harukordne. Erakordne sündmus. Erakordsed ilmastikutingimused. Lavastuse erakordne menu. erakorraline- mittekorraline. Tuli kokku kutsuda nõukogu erakorraline koosolek. Valitsus arutab eelarvestrateegiat erakorralisel istungil. Erakorralised tulud ja kulud. Erakorraline suursaadik. Erakorralised parlamendivalimised. See on erakordne ilmastikunähtus. Nõukogu kogunes erakorralisele istungile. vahel- mõnikord, aeg-ajalt, vahetevahel. Tulge meile vahel külla! Enamasti jõudis ta õigel ajal tööle, ainult vahel harva hilines. Vahel eksitakse oma valikutega, vahel mitte. Vahel joon klaasi veini vahest- ehk, võib-olla.. Vahest tuleb ta täna? Juhataja võib olla kahekümne viie või kahekümne kuue aastane, vahest nooremgi. Seda juhtus harva, vahest kord või paar aastas. Vahest ei erinegi ta selles asjas oma suguõdedest
Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine territoriaalsega oli revolutsiooniline samm.
Katseklaasi ava suleti vatiga ning aeglaselt jahutati toatemperatuurini. Raputati järsult katseklaasi. Vaadeldi, mis toimub. Valmistati samamoodi veel kord naatriumtiosulfaadi küllastunud lahus. Saadud lahusesse visati naatriumtiosulfaadi kristallike. Vaadeldi, mis toimub. Katse andmed: Peale tugevat raputust muutus küllastunud lahus korraks häguseks veeks ning tekkis sade. Kristallist tekkis esialgu nagu aur, mis jäi katseklaasi põhja. Mõne aja möödudes kogunes katseklaasi põhja sade, mis pidevalt suurenes. Samuti lisandus lahusele õline kiht. Järeldus: Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini. Üleküllastunud lahuses lahustuvad kõik ained täielikuid vaid kõrgel tempratuuril
süsteemi vastase koostöölepingu, seejärel alustas Saksamaa Venemaa toetusel looma armeed ja arendama sõjatehnikat. Itaalia ja Jaapan ei saanud ka sõjast mingit kasu, nad pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. Seda oleks võinud ära hoida kui eelkõige Ameerika Ühendriigid oleksid ühinenud Rahvasteliiduga. Samuti oleksid võinud Versailles´i süsteem leebem olla kaotaja riikide vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? Sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse).
Nende merereisid jõudsid ka Islandile ja Gröönimaale. U. 1000. Aastal jõudsid nad aga Põhja-Ameerika rannikule. Bütsantsi keisririik Erinevalt Lääne-Roomast jäi Ida-Rooma riik püsima kuni 15. sajandini. Riigi pealinn oli Konstantinopol, mis oli keskajal Euroopa suurim linn. Vabu talupoegi oli Bütsantsis rohkem kui Lääne-Roomas, orje aga vähem. Samuti koguti talupoegadelt ja käsitöölistelt iga-aastast maksu ning sadamas nõuti kaupmeestelt tolli. Nii kogunes riigile palju raha ja selle eest said nad endale palgata sõdureid ja talupoegi, kes hakkasid elukutselisteks sõjameesteks. Keiser Justinianuse ajal oli Bütsants nii tugev, et sai üritada Rooma keisririigi ühtsuse taastamist. Selleks tuli neil vallutada Põhja-Aafrika ja 20-aastase sõja järel ka idagootide riik Itaalias.Justinianus ei piirdunud aga üksnes vallutustega, vaid tema käsul rajati Konstantinopolisse Hagia Sophia katedraal, mis oli Rooma ehituskunsti tippsaavutus
See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Seitsmendal veebruaril 1837 pidas Puskini duelli D´Anthesiga oma naise pärast, tolle kuul tabas poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Puskini suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Valitsus ehmus... Looming on jaotatud: Varane ehk lütseumiaegne luule, Peterburi aastad, pagendusaastad Lõunas, pagendusaastad Mihhailovskojes, pagendusjärgsed aastad, nn 1830.a Boldino sügis Lühike loomingu ülevaade Luule: Puskini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene
valitsejad hakkasid eeskuju võtma kirikult. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ainus kultuurikandja ning vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Algul olid kristluse keskusteks peamiselt linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal. Vaimulikkonna kujunemine Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke. Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine
veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma
Ta nõudis kuurialt vahepeal tekkinud mittekristlike kommete kaotamist ja luksusliku eluviisi piiramist. Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti. Seda olukorda nimetataksegi Suureks skismaks. Kristluse jaoks olid sellisel olukorral halvad tagajärjed. Tuli võimule saada ainult üks paavst ja kuna mainitutest kumbki tagasi ei astunud, tuli 1409. aastal Pisas kokku kirikukogu. Uus kirikukogu kogunes 1414-1418. aastatel Konstanzis. Valitakse kolmas paavst Martianus V (1417--1431). Otsustati ka seda, et jumala tahet ei esinda mitte ainult paavst, vaid kõik usklikud ja seega peab paavst edaspidi regulaarselt kirikukogusid kokku kutsuma, mitte otsustama ainuisikuliselt.
See võimalda tal süveneda teaduslikesse probleemidesse ja viljaka teadusliku lähetuse Euroopa silmapaistvasse hariduskeskusesse Viini. Viinis kujunes põhiliselt neli tsentrumit, millele Elango tähelepanu pööras ja mis talle võrdlemisi palju huvi pakkusid. Kõigepealt Viini ülikooli psühholoogia instituut, mida juhtis abielupaar Bühlerid ja kus kaastöölisteks olid Paul Lazarsfeld, Hildegard Hetzer ja teised psühholoogia valdkonnas tuntud isikud. Bühlerite juurde kogunes igal aastal Elango taoliste ring, 5-6 inimest Euroopa eri ülikoolidest. Nad kujundasid omaette väikese seminari. See andis neile hea ülevaate Euroopa ülokoolides tehtavast. Teine keskus oli ülikooli pedagoogika kateeder, juhatajaks juba võrdlemisi aastates professor Richard Meister. See mees ei ole oma nime pedagoogika ajalukku kirjutanud, aga tema juhtimisel töötas sel ajal huvitav seminar reformpedagoogikast.
inimesi umbes 2 millionit ja käest kinnihidvate inimeste rivi oli rohkem, kui 600 kilomeetrit pikk ning on hiljem tunnistatud ka Guinessi rekordi vääriliseks. 1987-1988 toimus palju sündmusi, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine, neid kõiki kokku nimetatakse Laulvaks Revolutsiooniks. Eestlased on selle üle meeletult uhked, sest kogu tegevus toimus ilma ühegi verevalamiseta. Selle kõrgpunktiks peetakse ,,Eestimaa laulu". See on 11. septembril toimunud üritus, kuhu kogunes umbes 300 000 inimest, et esitada poliitilisi nõudmisi ning kuulata patriootilisi laule. See oli ühiskonna ühtsushetk, mis järgnevatel kuudel hakkas murenema ning kulmineerus oluliste poliitiliste erimeelsuste tekkimisega. 1988. aasta aprill on eestlaste ühtekuuluvustunde laialdasema õitsemise mitteametlik tähtpäev. Nimelt siis toodi esimest korda Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel Nõukogude Eesti avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp
4 kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. 1.2 Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
Eestist väljas Venemaa territooriumil elas 200 000 eestlast, nendest 50 000 Peterburgis. Jätkus eestlaste suundumine maalt linna. Põllumajanduses töötas 64,2%, tööstuses ja ehituses 14,6% ja kaubandustranspordis 14% rahvastikust. Sajandivahetusel algas Eesti ühiskonna väga kiire areng. Algas rahva poliitiline ärkamine, hakkas arenema tööstus ja koos sellega tuli sisse Venemaa töölisi. Tööstus Sajandivahetusel kogunes suurtesse pankadesse kapitali, mida kasutati ettevõtete moodustamiseks. Arenes raudtee võrk. Raudtee ehitati Haapsallu (1905), Valga-Viljandi, Valga-Pärnu ja Viljandi-Tallinn. Laienes hoogsalt metalli- ja masinatööstus. Tekstiilitööstuses jätkus puuvillatööstuse kasv. Laiendati Kreenholmi Manufaktuuri. Asutati Balti Manufaktuur. Kolmandaks suurtööstuse tööalaks kujunes paberi- ja puidutööstus. Lutheri Vineerivabrik. Ülemiste Paberivabrik.
kirjeldatud, millise piirkonna keegi hõivas. Maa asustamise raamat on kirjutatud 12. sajandil ja peegeldab tõenäoliselt tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest. Aastal 930 asutati Reykjavíkist natuke ida pool ingvelliris saare parlament Althing, millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja tüliküsimusi lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid (goi), kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10
Kuid, kui juba Xe-135 aatom imab endasse neutroni, muutub ta stabiilseks Xe-136'ks, mis enam neutroneid ei tõmba. Normaalse jõuga operatsioonil saavutatakse ekviliibruiit, mille käigus Xe-135 "põletatakse" reaktori kõrgest neutroni voolust sama kiiresti kui I-135 kõduneb. Kuid kuna neljanda reaktori jõud ja neutroni vool langetati kiiresti, kiirenes ka I-135 kõdunemiseprotsess ning seega tekkis suures koguses Xe-135 ainet kiiremini ja rohkem kui seda suudeti ära hävitada, nii et seda kogunes ja see niisutas tuuma-reaktsiooni kaugemalegi. Kui operaatorid käskisid vähe jõudu vähendada, siis reaktori jõud kukkus 30 MW, umbes 5% sellest, mida oodati. Operaatorid, teadmata mürgituse fenomenist, arvasid, et kiire kogunemine oli põhjustatud ühes automaatses jõu regulaatoris. Et jõudu suurendada, tõmmati automaatsed võrgustikud välja reaktorist õigete positsioonide tagant, et saavutada soovitud jõudu
saatsid selle kohe laiali. Sammud iseseisvuse poole : Eestis koondusid kõik erakonnad enamlaste vastu ning viimased olid Eesti iseseisvuse vastu. Lenini valitsus oli alustamas rahukõnelusi Saksamaaga ning sõda Idarindel soikus oli loota iseseisvuse tunnustamist Antanti riikide poolt. Eesti enamlased polnud nõus mõisamaid talupoegadele jagama, vaid tahtsid kommuune asutama hakata. Tuska tekitas ka suhtumine religiooni (Oleviste kirik muudeti punaseks rahvamajaks). 15(28?).nov. 1917 kogunes Maapäev Toompea lossis koosolekule ja kuulutas end kõrgemaks võimuks (volitused vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni juht saadeti maalt välja (hakkas tegema välisdelegatsiooni juhina selgitustööd iseseisvuse saavutamiseks). Jaanuari 1918 valimistel Asutavasse Kogusse said enamlased 37% häältest siiski tähendas see iseseisvust nõudvate rahvuslaste võitu. Enamlased katkestasid valimised,
need kes linna läksid, neist said vabrikutöölised. 2. Teine eeldus, et see pööre saaks toimuda oli tööliste olemasolu, osaliselt olid need, kes siirdusid maalt linna, aga lisaks nendele rakendati töölistena ka käsitöölisi ja manufaktuuride töölisi, kes ei suutnud konkurentsis vastu pidada. 3. Veel vajati kapitali- väga sageli said suurkaupmeestest vabriku omanikud, sest neil oli kapitali. Ehk ühelt poolt kogunes kapitali kaubandusest. Teiseks pangalaen. Ja veel tehti aktsiaseltsid- aktsiate müügiga-aktsiate abil, väärtpaberi müügi abil oli võimalik kapitali koguda. 4. Tehnika areng oli vajalik- oli vaja leiutada ja konstrueerida masinad. Tööstuslik pööre vajas ka turgu ehk ostjaskonda. Esmaseks turuks oli üha kasvav linnaelanikkond ja põllumajandusliku pöörde üle elanud maatüübid. Tööstuslik pööre toimus eriaegadel
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
Lõuna-Ameerikasse. 1965.a sügisel oli pikem reis Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Ameerikasse. 4. detsembril 1965 toimus Idla tüdrukute esinemine New Yorgi suures Town Hallis, mida Ilmar Mikiver iseloomustas ajalehes sõnaega "liikumise maagia".(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 12) 1970. aastal toimus New Yorgis American Association for Health Physical Education and Recreatio´i korraldusel üleameerikaline kongress, kuhu kogunes 10 000 osavõtjat.Organisatsiooni algataja oli president John F. Kennedy, selle ülesanne aga innustada rahvahulki oma keha treenima. Kongressil oli Idla süsteem ainuke eeskuju, mille järgitegelikku tööd sai teha. Pärast kongressi lõppu tuli pakkumisi 32 ülikoolilt seminarideks, esinemisteks,ning tööle asumiseks õppejõuna.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 149) 1977. a teostub Idla kauaaegne unistus: ta alustab õppetööd oma ruumides
Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis- piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk.
ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erinevate jäätmetega erinevalt ringi käia. Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed?
Ivan karistas bojaare nende saamahimu ja kuritarvituste pärast ja teatas alamrahva palvete ja kaebustega tegeleva Palvekirjade Kantselei loomisest, selle eesotsa sai Adasev. Samal ajal piirati maakondade asehaldurite (namestniki) võimu väikeaadli üle. 1549.aasta nõupidamisele järgnes terve rida sarnaseid. Komme pidada väikeaadli, bojaaride ja vaimulikega nõu viis Maakogu (Zemski sobor) loomiseni. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult, ainsa ülesandena kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat. Järgnesid uued reformid. Loodi prikaasid, mis pidid tegelema teeröövlite, postinduse ja sõjaasjadega. Juba eelmise valitsuse ajal tekkinud prikaasid, nagu Saadikute Prikaas ja Varakamber, iseseisvusid ja nende ülesanded määratleti selgemalt. Loodi ka prikaas, mis pidi tegelema teenismõisu saanud aadlikega (lk. 18). 1550 anti välja uus ,,Sudebnik". ,,Sudebnik"
Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex. Kokkuleppe tühistas Edmundi surm. 30. nov 1016 inglased tunnustasid Knudi oma kuningana. Pääses võimule olles arvatavasti vanuses 16-19. Maa jaotati nelja võimkonda: 1Eadric Streona- Mercia 2Erik- Northumbria 3Thorkell Pikk- East-Anglia 4Knud Suur- Wessex Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred). Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile. 1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik. Knudil olid head suhted nii inglise kiriku kui ka paavstlusega. Palverännak Rooma ning viibimine keiser Konradi kroonimise aastal 1027. 1019 suri vend Harald ning Knud reisis Taani, määrates juhiks Thorkell Pika, kelles ta naastes 1021. aastal pettuma peab. Nende suhted teravnevad ning Knud määrab ta Taani regendiks.
· Filmi kunsti ja fotograafia areng Samal ajal arenes ka meelelahutuslik maailm ja teenused. Meelelahutuslike teenuste valik oli nüüd laiem. · Sideteenuste areng TÜRGI(Osmanite impeerium) : Tema hiilgeaeg on selleks ajaks minevikus(17.-18.-sajandil). Säilitas oma iseseisvuse tänu vastuoludele Euroopa suurriikide vahel. Türgi sultani võimu all oli nüüd vaid Makedoonia, Albaania ja Traakia. Armeenlaste ja kreeklaste kätte(kes elasid türklaste kõrval) kogunes kaubandusest ja tööstusest, türklased olid enamjaolt talupojad, ametnikud, sõjaväelased või võimukandjad. Seega oli türgi 20.sajandi alguses majanduslikult vähe arenenud riik.Türgi impeeriumit valitses Abdülhamit 2. Tema valitsus ei suutnud riigi probleeme lahendada. 1908.aastal leisid aset Noor-Türgi revolutsioon, mille tagajärjel sooritati sõjaväeline riigipööre, sultan loobus troonist ja kehtestati põhiseadus. Nad esindasid Türgi läänelikumaks muutmist
vajaliku valgusenergia vähesus vee sügavamates kihtides. Seetõttu suudavad rohelised taimed kasvada vaid veekogu pindmistes kihtides. Mõnevõrra sügavamal kasvavad vaid pruun - ja punavetiktaimed. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete
jumalateenistuse korda. See lõppes vaimulike minemakihutamise ja suure tüliga. Sotlased sõlmisid 1638. aastal "ühiskondliku leppe" (national covenant), milles täielikult keeldusid anglikaani korra ühegi aspekti tunnistamisest ning nõudsid vabakoguduste rakendamist. Sama aasta lõpul kuulutaski soti rahvuslik assamblee anglikaaniliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Charles ei saanud järgi anda ja algas Esimene piiskoppide. Sõda alustasid sotlased. Sotlaste lipu alla kogunes umbes 20 tuhat meest, kes olid valmis kuningale vastu astuma. Sama suure väe sai kokku ka kuningas. Konflikt väga tõsiseks ei läinud. Berwicki lepinguga nähti ette tüli rahumeelne arutamine kirikukogul, kus pidi osalema ka kuningas. Ent sotlased tahtsid, et kuningas tunnistaks kohe ja vastuvaidlematult piiskopliku korralduse kaotamist. Kuningas keeldus. Olukord muutus aga üha pingelisemaks, sest Sotimaaga sarnaseid nõudmisi hakkas tulema ka Inglismaalt ja Iirimaalt
Roosevelt oma teistkordse ametisseastumise esimesel päeval tegutsema. Ta loobus tavalisest hiilgusest, mis saatis kuberneri valimisi - ilutulestik, plakatid jne. Tseremooniale kulutati tavalisest vähem raha ning kokkuhoitud raha anti üle avalike tööde fondi. 1931. aasta märtsi lõpul soovitas FDR osariigi seadusandlikul kogul moodustada komisjoni tööpuuduse vastu kindlustamise probleemi uurimiseks, selle tulemusena sadas Rooseveltile kaela süüdistusi sotsialismis. 28. augustil 1931 kogunes New Yorgi osariigi seadusandlik kogu erakorralisele istungjärgule, mille oli kokku kutsunud Franklin ise. Ta avaldas seal mitu kuud hoolikalt ettevalmistatud läkituse, mis sisaldas sotsiaalfilosoofia aluseid, praktilist kogu argumentatsioone, mis põhjendasid reformide vajalikkust. Vajalikkuse põhejndamise keskne küsimus oli: ,,Mida kujutab enesest riik?" Roosevelt tegi ettepaneku luua New Yorgi osariigi Ajutine Erakorraline
Rakvere Ametikool Referaat Eerik-Niiles Kross Kristin Lapsanit MT09 2011.a Sissejuhatus Referaadi tekst põhineb raamatul ,,Üksikud head mehed" (kirjastus CA, Tallinn 2011). Autoriteks on Eerik-Niiles Kross ja Kaur Kender. Teoses on trükitud ka Jaan Krossi tekste. Raamatu idee tuli Eerik-Niilese sõpradelt, pühenduses seisab:" Seda, mida Eerik on öelnud ja mida tema kohta pole öelda saanud, kogunes nii palju, et me sundisime teda asjaga kaasa tulema. See raamat on meilt Su sõpradelt Sulle." Kasutatud on ka materjali Internetist. Valisin selle raamatu, sest see on värskelt valminud ja asjakohane raamat, kuna viimasel ajal valimiste ajal oli ajakirjanduses Eerik-Niiles Krossist palju juttu. Tihtipeale ajakirjandus kajastab sündmusi ja inimesi teise nurga alt, mõned olulised punktid, mis aitaksid juhtumisi ja persoone paremini mõista, jäävad tähelepanuta
ohustavat Eesti tulevikku. Ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. Kuigi vormiliselt kuulus kõrgeim võim Eestis pärast oktoobripööret enamlastele, tegutses isehakanud sõjarevolutsioonikomitee kõrval endiselt ka Maanõukogu. Enamlased nõudsid küll selle laialiminekut, kuid maanõunikud otsustasid korraldust eirata ja astuda Eesti tuleviku kindlustamiseks vajalikud sammud. 15. (28.) novembril 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. See kujunes rekordiliselt lühikeseks, sest kõik esitatud eelnõud olid hoolikalt ette valmistatud ja fraktsioonides läbi arutatud. Tänu sellele sai otsus üksmeelne: 39 saadikut hääletasid poolt, üheksa jäid erapooletuks (esseerid ja mõned vähemlased), vastu polnud keegi (enamlased ei osalenud). Maanõukogu otsustas: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni
Selle järgi on oma nime saanud ka suur Ülemiste järves asuv rändrahn - Lindakivi. Ülemiste lähistel elutsevat Ülemiste vanake, kes küsivat nendelt keda ta kohtab, kas Tallinn on juba valmis. Kui vastus tuleb jaatav, siis vanake ujutab Tallinna üle. Sel põhjusel ei tohigi Tallinn kunagi valmis saada. Kokkuvõte Eesti järved on umbes 10 000 aasta taguse jääaja päritoluga. Järved on tekkinud mandijää liikumise tagajärjel. Jää sulamisel tekkinud vesi kogunes lohkudesse ning tekitas järved. Meile kõigile tuntud Lõuna – Eesti voored on tekkinud paksu jääkilbi liikumise tulemusena. Orujärved on tekkinud jää sulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Sulgjärved on tekkinud söll-lohkudesse mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpankade sulamise tulemusena. Erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järve tekitas umbes 2500 aastat tagasi maale langenud meteoriit.
rendile anda või maha müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldamise. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui ka mõisnikule: Talupojale: 1. Vabanes tööst mõisa põllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele. 2. Talupoeg õppis majandama ja harjus turu suhetega. 3. Talupojale kogunes raha, et talu päriseks osta. Mõisnikule: 1. Mõisa põllul hakkasid teotööliste asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle töö viljakus oli suurem. 2. Mõisa sissetulekud suurenesid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi ja taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas Liivimaal 1850.aastal kui Abja mõisnik müüs päriseks kahe küla talud (1853). Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860
Esimeseks juhiks oli Lagle Parek. 1988 murraanguaasta. Selle alguses, 2 veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahu alla kirjutati. Juurdepääs majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused, kes varustatud koertega. Pidid maja kaitsma ja rahva laiali ajama. Kuna selle sama maja juurde polnud võimalik pääseda, siis rahvas kogunes lähitänavatele ja kõnekoosolek ära ei jäänud. Kus viibis Ansip? Oma ämma sünnipäeval. Samas kusagil paar nädalat hiljem 24 veebruaril toimus Tallinnas Eesti Vabariigi 70 aastapäeva tähistamine. Selleks oli Tallinnas Tammsaare park ja Tammsaare monument. Seda kogunemist võimud enam laiali saata ei riskinud ja miilitsavägesid enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses 1988 toimus loominguliste liitude ühispleenum. Suur kõnekoosolek, kus tuldi välja väga eriliste ettepanekutega
19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. 20. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber. Foorumid – rahva kogunemisväljakud, linna süda. Basiilikad – äri,-kohtu –ja usuhooned. Akveduktid – ehitati allikavee juhtimiseks linna mägedest. Amfiteatrid – ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus. Termid – Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaaži tehti. Triumfikaared – Suured sambad või kaared sõjavõitude mälestamiseks. 21
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
