Kindlustusrisk on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal Kindlustussumma on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 70.Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? Riiklik pension; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension 71.Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid. ·2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikemsriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledz Anzelika Baldina Äriplaan OÜ Kodutekstiili Maailm Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn November 2010 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................4 2. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.............................................................................................5 3. SWOT analüüs................................................................................................................... 6 4. TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS. TOOTMINE........................................................ 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................... 8 a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood...........................................
Riigieelarve on tasakaalus-kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega; eelarve on defitsiitne-kui tulud on väiksemad kui kulud; eelarve on ülejäägiga-kui tulud on suuremad, kui kulud. Eesti eelarve koosneb: maksudest, mitte makstulistest tuludest (lõigud, trahvid) ja muudest tuludest (põhivara müük). Eesti eelarve koosneb põhiliselt sots.maksudest. Maksud: Otsesed (maksud tuludelt) - tulumaks 21%, sotsaalmaks 33%, töötuskindlustus 0,6%, kogumispension 2%. Kaudsed (tarbimis tuludelt) -käibemaks 18%, aktsiis, tollimaks. Omandimaks-maamaks Kohalikud maksud Seadusmaksud 18. Raha ja raha funktsioonid. Raha – on likviidne finantsvara, mida aktsepteeritakse kui vahetusvahendid kaupade ja teenuste ostmisel. Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend; üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega,
toimumise ajal Kindlustussumma on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 81. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas – riiklik pension: rahvapension (tagab miinimumpensioni neile inimestele, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile) ja vanaduspension II sammas – kohustuslik kogumispension III sammas – vabatahtlik kogumispension 82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. 24 Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit. Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid.
2) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enam makstud pensionisummade sissenõudmiseks Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel riiklikust pensionist tasaarvestada üle 20 % pensionist. Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võidakse tasaarvestada kuni 50% riiklikust pensionist. Pensionärile säilitatakse vähemalt 50% rahvapensioni määrast. 11.18. Pensioni ümberarvutamine 12. Kogumispension Kogumispension moodustab Eestis pensionireformi teise ja kolmanda samba. Kogumispension jaguneb kaheks: 1) kohustuslik kogumispension ning 2) vabatahtlik kogumispension. Kogumispensione haldavad eraõiguslikud pensionifondid, kes reeglina asuvad erinevate pankade juures. Pensionifondide tegevust reguleeritakse nii investeerimisfondide kui ka kogumispensionide seaduse (edaspidi KPS) (RT I 2004, 37, 252... I 23.12.2013,43) alusel. 12.1. Kohustuslik kogumispension
pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni; (TkindlS § 42 lg 1 p 3) Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? Kogumispensioni liigid on: (KoPS § 2 lg 1) - kohustuslik kogumispension; (KoPS § 2 lg 1 p 1) - täiendav kogumispension. (KoPS § 2 lg 1 p 2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse KoPS ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuid ning mille väljamaksmine toimub pensionifondist või kindlustusandja poolt. (KoPS § 2 lg 2) Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping
kindlustamise kohta 73. * Kindlustatud isik - kindlustusv6tja ise v6i kolmas isik, kell kasuks leping on sõlmitud 74. * Kindlustusjuhtum - sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustusandja e kindlustaja peab hüvitama varale tekkinud kahju v6i välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral 75. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus? 76. Pensionikindlustussüsteem Esimene sammas koosneb baas-,staaz- ja kindlustusosakust. Teine sammas: kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile,pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut(2% brutopalgast+4% sotsiaalmaksust) Kolmas sammas(sissemaksete suurused määratakse ise,maksepuhkuse võimalus,tulumaksusoodustus) 77. Ravikindlustussüsteem 78. Isikukindlustuse liigid pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne 79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus 80, Väärtpaberite liigid l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i
täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik. 22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ? Pensionifond on investeerimisfondi eriliik. Tegemist on varakogumiga, mis kuulub
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Andmed ja valemid Kujundage sellele lehele lahtritest "kirjanurk" kõrvaloleva näite järgi (tekstid, raamjooned, vajadusel ühendage lahtrid). Sisestage oma andmed Koostada kaks 10x10 korrutustabelit: - esimeses tabelis valemites lahtriaadressid, - teises tegurite piirkondadele (tabeli esimene rida ja esimene veerg) määratud nimed. Mõlemas tabelis peab olema ainult üks arvutusvalem, mis on muutusteta kopeeritav kogu tabelikese jaoks. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 4 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 4 4 ...
Maksuarvestuse ümberkorraldamine oli eelkõige tingitud pensionireformist. Sotsiaalmaksu isikustamine oli vajalik uue pensionide arvestamise korra rakendamiseks. Praegu kehtiva süsteemi jargi koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staaziosakust ja kindlustusosakust. Sotsiaalmaksu maarasid ei ole alates 1992. aastast tõstetud, kuid 2002. aastal rakendusid taiendavate sotsiaalkindlustuse liikidena töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension, mis tõid endaga kaasa palgatulu maksukoormuse tõusu. Samuti on viimastel aastatel tööandja maksukoormust osaliselt suurendanud minimaalse sotsiaalmaksu baasi tõstmine. Kõige arvukamad muudatused puudutavad riigipoolset sotsiaalmaksukohustust ning erandeid tööandja minimaalse maksukohustuse arvutamisel. (Lehis, 2007) 1.3 Sotsiaalmaks Eestis Eesti Vabariigis on kahte liiki tööjõumakse, mida maksab tööandja - sotsiaalmaks (33%) ja töötuskindlustusmaks (0,8%)
Kindlustusrisk oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal Kindlustussumma kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 81. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast). Riiklik pension; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension 82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel nimetati liikmesriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob
5. * Hariduslõhe saavutustaseme oluline erinevus sotsiaalsete klasside, rahvusrühmade, regioonide lõokes. LOENG 8 LK.6 *Hariduse kvaliteet- loeng 8 lk.8 Väljakutsed - ???; Uued suunad loeng 8 lk.9 Eesti pensionipoliitika põhiolemus (kirjelda). Millest pensionisüsteemi ressursid olenevad? Mis on PAYG? Pensionipoliitika peamised väljakutsed ja probleemid (nii Eestis kui ka laiemalt). *Eesti pensionisüsteem- on 3 sambaline.Riiklikpension, kogumispension ja täiendav kogumispension. Loeng nr.9 lk.2 *Pensionisüsteemi ressursid - loeng nr.9 lk.2 *PAYG- Jooksva finantseerimisega süsteem (nn Pay as you go) tähendab seda, et maksudega kogutakse praegustelt töötajatelt vahendid praegustele pensionäridele pensionide maksmiseks * Peamised väljakutsed ja probleemid loeng nr.9 lk.34 Perepoliitika kaasaegse perepoliitika peamised väljakutsed. Perepoliitika esiletõusu peamised põhjused. Eesti perepoliitika peamised kuluartiklid (Googelda! ).
Firmad kasutavad vastavalt oma vajadustele erinevaid programme. Üldistada saab raamatupidamis- ja palgaarvestusprogrammi, kuigi neid saab asendada sellise kontoritarkvaraga nagu Microsoft Office Excel. Raamatupidamisprogrammiga saab koostada müügiarveid ja erinevaid aruandeid ( bilanss, kasumiaruanne, ostu-müügi aruanne ), läbi kanda ostuarveid ja palka arvestada. Palgaarvestusprogrammiga saab arvestada palku, kinni pidada makse ( sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks, tulumaks ja kogumispension ), arvestada puhkusepäevi ja raha. Minu perel on elektritöödega tegelev firma ja ainus majandustarkvara programm, mida kasutame on raamatupidamisprogramm First Office. Samas on meie tuttavatel firmad ja nad kasutavad ainult Excelit. Nii, et alati ei ole firmal vaja majandustarkvara vaid lihtlabast kontoritarkvara. 14 10. Universaalsed programmid Arvehaldus on veebipõhine keskkond, mis pakub arvete ja hinnapakkumiste kiiret väljastamist
kuus kuud Töötuskindlustusmaks · Kindlustatu töötuskindlustusmaksete (2,0%) arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval · Tööandja makse (1,0%) tasumine jätkub endiselt. Töötuskindlustusmakset ei maksta ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt Täiendav kogumispension ehk III sammas · 1. jaanuarist 2012 võimaldatakse tööandjal teha töötaja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid ja/või soetada vabatahtliku pensionifondi osakuid. · III sambasse kantavad summad ei tohi ületada kalendriaastas 6000 eurot ega 15% töötajale aasta jooksul tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast. · Haigushüvitist alates haigestumise 4. päevast. · Haigestumise 4.8
64 6.2 Töötasude arvutus Töötaja palgafond=brutopalk+sotstiaalmaks (ettevõte 33%)+töötuskindlustuse maks (ettevõte 1,4%) Töötasu kokku = töötajate arv x tunnitasu x aastas töötatud tunnid Selle töötasu pealt maksab ettevõte töötukindlustust 1,4% Tööline maksab brutopalga pealt 2,8% töötukindlustust ja 2% kogummispensionit. Netopalk + tulumaks = brutopalk – kogumispension – töötukindlustus Tulumaks = (brutopalk – töötukindlustus 2,8% – tulumaksuvaba miinimum 144€ - kogumispension 2%) x 0,21 Kokku peetakse töötasu pealt kinni riigile: Töötukindlustus 2,8% + tulumaks 21% + kogumispension 2% Ftef – töötaja efektiivne tööajafond = 1744 h Tabel 11 Töötasude koondtabel Kategooria Arv €/h BP €/a SM 33% TK 2% T TK 1% E
1 300 15 600 1 300 15 600 1 000 12 000 1 000 12 000 700 8 400 700 8 400 800 9 600 800 9 600 700 8 400 700 8 400 bruto Kogumispension (II sammas): 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 3 687 1 3 4 5 74,72 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, 3 piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine majandusse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud; USA-s alla vaesuspiiri elab 15-18%, Skandinaavias 2-3% elanikest. Kõikjal Euroopas leiavad aset sotsiaalpoliitikareformid, mis suurendavad inimese enda panust ja vastutust, st kohustuslik kogumispension, lühendatud abiraha maksmise kestvus jne. KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA (Õ. LK 61-94) 1. Demokraatia. Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud ehk liberaalne demokraatia- avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud
tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks Tööjõu vajadus on suurim Meedia/ Loomemajanduse valdkonnas, sellele järgneb toitlustus ja siis Turundus/ Reklaami valdkond. Noorte palgaootus on 800-1000 eurot kuus Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.( Maha arvestatakse sotsiaalmaks: Töötuskindlustusmaks, kogumispension, tulumaks) Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste maksmisel on hüvitise suuruse arvutamisel aluseks Sinu palgalt makstud maksud. Sellised hüvitised on näiteks nn haigusraha, kui peaksid haigeks jääma,
· Tarbimislaen auto ostmine, remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks. · Hüpoteeklaen kinnisvara tagatisel. · Arvelduslaen ootamatute ja erakorraliste kulude katteks. · Sündikaatlaen mitu laenatajat. · Riiklik õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks. · Õppemaksulaen maksta õppelaenu ja kursuseid. · Pensionifond normaalse pensioni tagamiseks tulevikus. · Kogumispension 2 % sinu brutopalgast läheb fondi. · Pangagarantii panga kohustus maksta garantiikirjas olev rahasumma, juhul kui garanteeritavat kohustust ei täideta. · Akreditiiv on ostja panga kohustus maksta müüjale välja summa, kui müüja täidab akreditiivi tingimused. · Faktooring finantsteenus, mis tagab firmale ühtlase rahavoo ka siis, kui pakutakse klientidele maksetähtaega. ·
· Aktiivne o uute töökohtade loomine o panustamine haridusse Sotsiaalpoliitika · Sotsiaalkindlustus o Makstakse ainult sissemaksnule o Väljamaksete suurus sõltub sissemaksetest · Näiteks: o Tervisekindlustus nö sinine leht ehk töövõimetustoetus o Pension I sammas riiklik pension, makstakse kõigile aga suurus sõltub tööstaazist II sammas kohustuslik kogumispension, 2% inimeselt, varem oli lisaks 4% riigilt juurde, masu lõpetas maksmise, 2011 inimene 1% riik 2%, 2012 täismahus inimene 2% riik 4% III sammas vabatahtlik kogumispension o Töötuskindlustus · Solidaarsusprintsiip kui kindlustus on olemas, siis ei küsi palju maksnud oled · Sotsiaaltoetused o Makstakse kõigile abivajajatele · Abi saavad kõik riskigruppi kuulujad o puudega inimesed
paksus · Seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud Sotsiaalne kodakondsus · Sotsiaalne kodakondsus idee, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Riik tagab kõik sotsiaalsed vajadused. (negatiivne immigratsioon, vaeste osakaal tõuseb) · Olulisemad sotsiaalpoliitilised reformid Euroopa heaolumudelites: - Kõikjal on riiklikule pensionile lisatud kohustuslik kogumispension - Töötu abiraha saamise tingimuseks on seatud kohustus käia ümberõpetel ja vastu võtta iga pakutav töö. · Positiivne heaolu - ennetatakse abivajamist riigi poolt. Tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse - Eestis selle saavutamiseks ... 1) Kohustuslik põhiharidus 2) Terve eluviisi propageerimine Ühiskonna jätkusuutlikkus Keskkonna jätkusuutlikkus :
sissetulekud kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb järgmiselt: 1) riiklik pension (pensioni esimene sammas) solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest (liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension); 2) kohustuslik kogumispension (pensioni teine sammas) rakendus 2002. aastal ja on kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist; 3) vabatahtlik pensionikindlustus (pensioni kolmas sammas) vabatahtlik leping. Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle
raskesse olukorda sattunud isikul on õigus riigis kehtivata seaduste järgi saada riigilt abi. Üks riig ülesannetest ongi tagada oma kodanike sotsiaalset turvalisust. Seda tagatakse riigis kehtiva sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi süsteemi abil. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimetele kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku.sotsiaalkindlustus jaguneb : 1. riiklik pension 2. kohustuslik kogumispension 3. vabatahtlik pensioni kindlustus sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on eestis sotsiaalminister, maalvanemab, kohalik om. Nad määravad sotsiaaltoetusi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. 1.töötaja diskrimineerimise vältmine 2.sundtöö kindlustamine 3. ametiühingute õiguste tagamine 4. õigus sõlmda ühiskokkuvõtteid 5. õigus saada häid töötingimus ja tasu 6. puuetega inimestega integreerimine töö keskkonda 7
b)Aktsiisimaks – tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) – kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks – riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt Tulumaksuvabamiinimum 144 €. Alampalk 320€. Näiteks: brutopalk on 1000€. Sellest tulumaksuvabamiinimum on 144 €. Ülejäänust 856 €-st võtab maha tulumaksu 21%-i. Kui selle protsendi maha lahutada 1000€-st (lahutatakse tegelikult ka töötuskindlustus ja kogumispension maha), siis jääb alles netopalk. Lisaks sellele maksab tööandja veel ka 33% sotsiaalmaksu (333 €) riigile. Tuludeklaratsioon – aasta jooksul saadud sissetulekute ametlik aruanne. Turumajandus (nagu turg) Plaani- ehk käsumajandus (nagu vene ajal) 1)Hinna määrab konkurents 1) Hinna määrab valitsus 2)Kaupade ja teenuste valik on lai 2) Kaupade ja teenuste valik on väike
b)Aktsiisimaks tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt Tulumaksuvabamiinimum 144 . Alampalk 320. Näiteks: brutopalk on 1000. Sellest tulumaksuvabamiinimum on 144 . Ülejäänust 856 -st võtab maha tulumaksu 21%-i. Kui selle protsendi maha lahutada 1000-st (lahutatakse tegelikult ka töötuskindlustus ja kogumispension maha), siis jääb alles netopalk. Lisaks sellele maksab tööandja veel ka 33% sotsiaalmaksu (333 ) riigile. Tuludeklaratsioon aasta jooksul saadud sissetulekute ametlik aruanne. Turumajandus (nagu turg) Plaani- ehk käsumajandus (nagu vene ajal) 1)Hinna määrab konkurents 1) Hinna määrab valitsus 2)Kaupade ja teenuste valik on lai 2) Kaupade ja teenuste valik on väike
Siin ilmnebki probleem. Kui rahvastik on suhteliselt vana, siis rahva maksukoormus kasvab, tagamaks kõigile pensionäridele väljateenitud toetust. Vastuolu tekkimine ühiskonnas on paratamatu, kõik tahavad elada võimalikult hästi. Kuidas olukorda lahendada? Selge on see, et lihtsalt soovitusega "Sünnitage rohkem lapsi!" midagi muuta ei saa, võttes arvesse riikide suhteliselt väikesed lapsetoetused. Lahendus, mis on välja pakutud ning ka koheselt kehtima hakkab, on kogumispension. Selle mõte seisneb selles, et iga töötav inimene tagab endale ise pensioni. Sellel süsteemil on kolm sammast. Esimene neist tähendab, et kodanik saab tulevikus täiesti tavalist pensioni. Teine seisneb selles, et inimene maksab 2% oma palgast pensionifondi ning riik lisab 4 %. See sammas on nüüd kohustuslik. Kolmas on vabatahtlik, inimene maksab veel oma pensionifondi lisa, saamaks suuremat toetust tulevikus. Kolmanda samba kasutamine on vabatahtlik
olukorda sattunud isikul on õigus riigis kehtiva seaduste järgi saada riigilt abi. Üks riigi ülesannetest ongi tagada oma kodanike sotsiaalset turvalisust. Seda tagatakse riigis kehtiva sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi süsteemi abil. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada alaline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku. sotsiaalkindlustus jaguneb ● riiklik pension ● kohustuslik kogumispension ● vabatahtlik pensionikindlustus Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on eestis sotsiaalminister, kohalik omavalitsus, Nemad määravad sotsiaaltoetusi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. ● töötaja diskrimineerimise vältimine ● sundtöö kindlustamine ● ametiühingute õiguste tagamine ● õigus sõlmida ühiskokkuvõtteid ● õigus saada häid töötingimus ja tasu ● puuetega inimestega integreerimine töö keskkonda
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus..............................................................................
tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 2. Millised on vajalikud kokkulepped töö tasustamises? Kokku tuleb leppida töötasu ja muud hüved 3. Mis on brutopalk? Mis on tööajanorm? Töötasu koos kõigi maksudega. 4. Millised maksed ja maksud arvestatakse maha (peetakse kinni) brutotöötasust? Tulumaks , kogumispension ja töötluskindlustusmaks 4. Kas peale raha on töötajal õigusoma töö eest nõuda muid hüvesid? On õigus küsida muid hüvesid 6. Kui suur on töötasu alammäär, millest madalamat palka ei ole seaduslik maksta, kui töötaja on töötanud täistööajaga? 470 7. Kui suur on keskmine töötasu? 1162 8. Millist tasu võib töötaja saada peale palgatulu? Preemiat , lisatasu , tasustatud puhkus . 9. Kas töötajal on kohustus kasutada oma töötasu tööandjaga kokkulepitud
Siht= kogutakse millegi kindla jaoks -Sihtotstarbeline maks ja sotsiaalmaks tervisekaitse, haigekassa -Kütuseaktsiis teedekorrashoid -Hasartmängumaks kultuur ja sport 3) Tööandja ja töövõtja makstavad maksud tööandja sotsiaalmaks, osa töötuskindlustusmaksust 9.7 Maksumäärad 2012 1) Töötuskindlustus (tööandja 1,4%, töötaja 2,8%) 2) Tulumaks 21% 3) Sotsiaalmaks 33% 4) Tulumaksuvaba miinimum 144 ( 5) Pensionisambad: I-riiklik, II-kohustuslik kogumispension 1983a, III-vabatahtlik) 9.8 Majandusmõõdikud 1) SKP/T sisemajanduse kogu produkt kindla aja vältel toodetud kaupade teenuste ja toodete väärtus. Arvesse läheb lõpptarbimise hind + valitsuse lõpptarbimine + puhaseksport + investeeringud + eratarbimine. *Selleks, et lülitada välja hinnatõus või langus, arvestatakse pikema aja keskmist lõpptarbija hinda 2) Nominaalne SKP (jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal.
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
aastal: tulumaks 20%, maksuvaba tulu 180 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus), töötuskindlustusmakse on 1.6% ning pensionifond vastavalt 2% või 3% Näidis töötasu arvutamisest: On teada, et töötaja sai aprilli kuus brutopalka 800 eurot. Töötajal on loodud teise sambasse pensionifond ning on tööandjale esitanud avalduse saada maksuvaba tulu. Järgnevad tehingud: Töötuskindlustusmakse on 12,8 (800x1.6%) Kogumispension on 16(800x2%) Tulumaks on 118,24 (800-12,8-16-180)x20% 12 Väljamaksmisele kulus 800-12,8-16-118,24=652,96 eurot. Tööandja poolsed maksud on sotsiaalmaks(33%) ja töötuskindlustusmaks(0.8%) Tehing: 800x33.8% on 270.4 Aprillikuu maksu-ja palgakulu on 800+270.4=1070,4 eurot 5.mail on palk makstud töötajale ning hiljemalt 10.mail esitab tööandja väljamakse
Üksikisiku tulumaks 0 29 214 0 33 418 Erisoodustuse tulumaks 0 68 0 93 Sotsiaalmaks 0 55 605 0 65 491 Kohustuslik kogumispension 0 1 829 0 1 209 Töötuskindlustusmaksed 0 6 568 0 7 706 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 317 93 284 4 334 107 917 Informatsioon maksusaldode kohta on toodud ka lisades 2,10. Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused
Seega on ühe kuu tagasimakse pangale 542.16 €. Palgafondi võib arvestada ühe inimese kohta, kes on puhkekeskuses pidevalt tööl. Teiste teenusepakkujatega (kalurid nt) seotakse erinevad kokkulepped, et tulu jaotatakse võrdsete osadena. Palgafondis kajastub inimese töötasu (74.62%), sotsiaalmaks (24.63%) ning töötuskindlustusmaks (0.75%). Need väljatoodud jäävad tööandja kanda. Töötaja brutopalgast läheb maha veel ka kogumispension (1.49%), töötuskindlustusmakse (1.49%) ja tulumaks (10.98%) (KALKULAATOR.EE). On ilmselge, et ühe töötajaga hakkama ei saada. Teiseks töötajaks on puhkekeskuse omanik, kes saab tulu käibest ning seetõttu endale eraldi palka ei maksa. Kuna tegemist on puhkemajutusasutusega on olemas ka pidevad kulutused. Näiteks tuleb osta puhastustvahendeid, maksta elektri eest, täiendada toidu ja joogivarusid jne. Need kulutused on kokkuvõetud jooksevkulude alla.
rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et: isik on sündinud aastal 1983 või hiljem, isik on saanud 18-aastaseks, isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab
· Tulemustasud Majandustulemustelt makstav (tööandja kasumist või käibest vm majandustulemusest) Tehingutelt makstav (tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult) TÖÖTASU · Brutosummas · Töötasust arvestatakse maha töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed · Tunnitasu alammääraks 1,8 eurot · Kuupalga alammääraks täistööaja korral 290 eurot MAKSUD JA MAKSED · Maksuvaba miinimum (144 eur/kuus) · Töötuskindlustusmakse (1% + 2%) · Kogumispension (2%) · Sotsiaalmaks (33%) · Tulumaks (21%) TÖÖTASU VÄHENDAMINE TÖÖ MITTEANDMISEL · kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. · töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks aastas mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla alammäära · vähemalt 14 kalendripäeva ette · pakkuma võimaluse korral teist tööd · õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega · Leping üles öelda 5 tööpäeva ette TÖÖAEG · Tööaeg
.....................................................51 5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord .............................................................................................51 6 Pensionisüsteem Eestis ...........................................................................................................................53 6.1 baasosa, staazi- ja kindlustusosak .......................................................................................................53 6.2 kogumispension ehk II sammas ..........................................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon
laenuoblikatsioonid- kasumiosasid ei maksta tavaliselt rahas välja kasumiosalusel on nii ettevõttesisesed kui ühiskondlik-poliitilised eesmärgid, lk 121 Palga arvestamise 3 olulist kategooriat: palgakulu, brutobalk ja netopalk, lk 124 Brutopalk- mille töötaja oma tööga ettevõttes teenib ning on kõikide töötasudega seotud maksude arvestamise aluseks Netopalk- see, mille töötaja kätte saab (maha arvestatud tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispension Tulumaks- arvestatakse tulumaksumäära alusel, lk 125 Kõik palgaga seotud maksud ja maksed arvutatakse vastavate maksumäärade alusel brutopalgast. ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD IV loeng TOOTMINE TOOTMINE ON lk 128 · valdkond, kus valmistatakse ettevõtte toodang (tooted ja teenused) materiaalsed esemed või teenused
4. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid *Kokku põhivarad *Kokku varad *Kohustised ja omakapital *Kohustised *Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Ostjate ettemaksed (tekib kohustus kaupa/teenust müüa) 2. Võlad tarnijatele (kui teenus on tarbitud, tuleb teenuse eest maksta, ka eseme soetamise eest tuleb tasuda - ettevõtte tarbeks) 3. Maksuvõlad (kui maksud maksmata - KM, aktsiisid, SM, TM, kogumispension, töötuskindlustus) 4. Muud võlad (võlg töötajale e töötasu, dividendid) 5. Muud ettemaksed (aruandvate isikutega) *Lühiajalised eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine (annab mingi kindla ressursi ming tegevuse tarbeks, tohib kasutada ainult selle kindla projekti raames) *Kokku lühiajalised kohustised *Pikaajalised kohustised (ressursist loobumine ei toimu 1 majandusaasta jooksul) Laenukohustised
Otsesed maksud on nt: Tulumaks (sh FIE tulumaks) - (11.09% kohalikule omavalitsusele+ 9.91% riigile) - tulumaksuvaba miinimum 144. Ettevõtte tulumaksu võetakse väljamakstavatelt tuludelt, uuesti investeerimisel maksu ei pea maksma. Sotsiaalmaks 33% (20% pensionifondi + 13% haigekassasse). Maksab tööandja vastavalt inimese brutopalgale. Töötuskindlustus (2,8% töötajalt +1,4% tööandjalt) Pensionikindlustus (II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4%) 2) Kaudsed maksud on inimesele maksmiseks nö valikulised, kujutavad endast teenuste ja kaupade hinnalisa. Kaudsed maksud on nt: Käibemaks - 20% enamikele kaupadele / 9% haridusteenustele ja ravimitele / 0% eksportkaupadele, sadamates, lennujaamades Tollimaks kaupade tollimaks EL-s puudub. Maamaks - maksab maa omanik, kasutaja, hoonestusõiguse omanik. Hasartmängumaks - tarbimismaks, maksab korraldaja (nt kasiino) Aktsiisid - tubakas, kütus, alkohol, elekter, pakend
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
Ettevõtte tulumaks 13 476 Käibemaks 34 288 34 158 Üksikisiku tulumaks 6 537 6 878 Erisoodustuse tulumaks 90 Sotsiaalmaks 14 528 15125 Kohustuslik kogumispension 679 Töötuskindlustusmaksed 1 831 404 Ettemaksukonto jääk 4 273 4 528 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 273 57 274 4 528 70 720 Muud nõuded
skeemid, andmete jagamine ja parem kättesaadavus, parem kaitse eluriskide vastu suhetes pensionifondidega. Üldist Eesti pensionisüsteemist: Kulud ca 22% riigieelarvest. Pensionäride arv on üle 400 000, kellest valdav osa ca 300 000 saab eri liiki vanaduspensione. Pensionisüsteem on kolmesambaline: I sammas riiklik pension, mida finantseeritakse sotsiaalmaksust (16% palkadelt), suurus sõltub nii staažist kui ka sissetuleku suurusest ja muudest asjaoludest. II sammas nn kohutuslik kogumispension, mille suurus sõltub aja jooksul tehtud sissemaksete suurusest (2% isiku palgast + 4% lisab riik sotsiaalmaksu laekumisest) ja arvust ning pensionifondi tootlusest. II sambaga oli liitunud 2014. aasta alguse seisuga ca 615 000 inimest. III sammas vabatahtlik, 68 000 inimest kindlustuslepingu sõlminud, 56 000 inimest liitunud III samba fondidega. Eesti peamised pensionipoliitika probleemid EST pensionile jäämise nominaalne iga (63a) madal. 07
inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms töttu on oma sissetuleku kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb: 1) Riiklik pension (pensioni esimene sammas) - igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest (liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension). 2) Kohustuslik kogumispension (pensioni teine sammas) - rakendus aastal 2000 ja on kohustuslik 18 aastaseks saamisele järgneva aasta 1.jaanuarist. 3) Vabatahtlik pensionikindlustus (pensioni kolmas sammas) - vabatahtlik leping. Sotsiaalabi - riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Sotsiaalabi subjektid on vähese toimetulekuga inimesed. Vähene
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Riiklikud maksud: otsesed maksud (maksustatakse töötasu), kaudsed maksud (maksustatakse tarbimine) Otsesed maksud (töötaja või tööandja maksavad otse) Tulumaks 21% (144 tulumaksuvaba) * proportsionaalne - kõigil üks maksumäär * progresseeruv - maksumäär suureneb tulu suurendades * regresseeruv - maksumäär alaneb tulu suurenedes Ettevõtted Eestis vabastatud investeeritud kasumi pealt makstavast tulumaksust. Veel maksab töötaja makseid Töötuskindlustus 2% Kohustuslik kogumispension 2% Tööandja maksab Sotsiaalmaks 33% * 20% pensionifondi, 13% haigekassa Töötuskindlustus makse 1% Kaudsed maksud Käibemaks 20% - lisandub kauba või teenuse ostmisel Aktsiisimaks - lisatakse kaupadele, mile tarvitamist soovib valitsus piirata * kütus 0,42%, alkohol, tubakas, elekter, pakend Tollimaks - mingi tootmisharu kaitsmiseks Hasartmängumaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemismaks Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Parkimismaks
ettenähtud hüvitiselt või viiviselt; kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt; SMS nimetatud summadelt. Makse kinnipidamise kohustus puudub vanaduspensioniikka jõudnud isikule ning ennetähtaegset vanaduspensioni saavale isikule tehtavatelt väljamaksetelt. Kindlustatu maksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb isiku vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval. KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION: Luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissetulekuks pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Kohustatud isik- residendist FI tingimusel, et tema eest makstakse või ta ise maksab enda eest SM ning kes on kohustatud tasuma KKP makset. Valikuavaldus kontohaldurile pensionifondi valik pensionikonto avamine kohustus teha KKP makseid. KKP maksete seadusest tulenev kohustus on isikutel, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 1983
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Raamatupidamiskanne: D (Vastav) kulu, kaup, materjal, materiaalne põhivara jne D Käibemaks K Võlad tarnijatele Võlad töövõtjale Kinnipidamised töötasult Tööandja: Töövõtja: - tööandja töötuskindlustus - töötaja töötuskindlustus (v.a. - sotsiaalmaks pensionäri korral) - kogumispension ehk pensioni- kindlustus ehk nn II pensioni- sammas (kui töötaja on liitunud) - tulumaks Töötasu võlg Arvestatud töötasu + puhkuseeraldis koos tööandja maksudega. Näide. Tööandja arvestas töötasu märtsikuus tehtud töö eest: Kati 900 eurot ja Mati 800 eurot. Nad ei ole pensionärid. Kati on liitunud kogumispensioniga. Mõlemad töötajad on
Bismarcki ajal Saksamaal (pension ja abiraha) vt. heaoluriik. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol. Sotsiaalturva eesmärk on vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine. Sotsiaalturva liigid Sotsiaalkindlustus sotsiaalabi kohustuslik kogumispension 2% ? lastetoetused sotsiaalmaks 33% palgalt töötuskindlustus toetused hoolekanne vanadus- tervisekindlustus 0,6% töötaja kindlustus 13% 0,3 tööandja toimetulekutoetus lastekodud pensionid töötu abiraha turvakodud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
