- eesmärgid peavad kindlasti olema saavutatavad ning lisaks ka mõõdetavad, ajaliselt piiratud, realistlikud ja konkreetsed. 4. Kuidas käib ettevõtte loomine? (2p) Ettevõtte loomisel tuleb äriideest jõuda äriplaanini ja kõik korralikult läbi analüüsida ja uurida teiste sarnaste äride kohta. Kui kõik on korras siis tuleb ettevõte registreerida. 5. Millised kulud on ettevõttel seoses tööjõuga? (3p) Palk, tulumaks, sotsiaalmaks, boonused/hüvitised, kogumispension, töötuskindlustusmaks 6. Kas Eestis on hea ettevõtlusega tegeleda? Selgita (3p) Pilet VI Igapäevaelu (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (2p) *tarbijaõigused - *inkasso võlgade sissenõudmine 2. Loetle vähemalt 3 erinevat laenutoodet, nende eesmärgid ja tingimused. (3p) · Kinnisvaralaen - suuremate ostude finantseerimiseks, nt kinnisvara või mootortehnika soetamiseks, oma eluaseme remondiks või parenduseks. Lisaks
väiksemad ja läbikäimisvõimalused viletsamad. Eestis näiteks väikesaartel halvemad. kommunikatsioonivõimalused, Harjumaal suuremad palgad jne. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu Väidetakse, et heaoluriigid ise on põhjustanud suurenenud töötuse, sest puudub motivatsioon töötada. Parempoolsete ja vasakpoolsete ühisjooneks on kujunenud inimese ense panuse ja vastutuse suurendamine. Näiteks kohustuslik kogumispension, ümberõppekurused töötuks jäädes. Positiivne heaolu-tähtsal kohal sotsiaalsed inveseeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse(Anthony Giddens-Inglise sotsioloog). AITÄH KUULAMAST!
14. Turu puudulikkus, välismõjud (pos., neg.), ühishüved. Riigieelarve: 1/3 kogu majanduses hüviste tootmine(hooldused, haridus, tervishoid jne), seaduste väljaandmine ja kotroll, vastavate majandusalate soodustamine/takistamine, suurklient ettevõtjale. 15. Maksud on rahaline kohustus(seadused). Otsene ja kaudne maksustamine. Tulumaks 21%, sotsiaalmaks 33%, töötuskindlustusemaks töötajale 2% tööandjale 1%, kogumispension 2% 16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja
14. Turu puudulikkus, välismõjud (pos., neg.), ühishüved. Riigieelarve: 1/3 kogu majanduses hüviste tootmine(hooldused, haridus, tervishoid jne), seaduste väljaandmine ja kotroll, vastavate majandusalate soodustamine/takistamine, suurklient ettevõtjale. 15. Maksud on rahaline kohustus(seadused). Otsene ja kaudne maksustamine. Tulumaks 21%, sotsiaalmaks 33%, töötuskindlustusemaks töötajale 2% tööandjale 1%, kogumispension 2% 16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja
Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus . Pensione makstakse Eestis elavatele isikutele. (Pensionide väljamaksmist teistesse riikidesse korraldatakse kahe- või mitmepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute alusel) !!! Aastast 2020 (s.t. 1957.a. ja hiljem sündinud isikutele) viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust. II sammas kohustuslik kogumispension ...puhul tasutakse töötamise ajal pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Pensionisüsteemi II sambas osalemine on kohustuslik kõigile I sambaga hõlmatud töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Isiku sihtotstarbelised kohustuslikud maksed, mis moodustavad kindla protsendi tema palgast või palgaga võrdsustatud sissetulekutest, lähevad tema poolt valitud pensionifondi osakute ostmiseks.
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
Eesti kehtivad maksud Riiklikud ja kohalikud maksud – osa riiklikest maksudest kohalikku eelarvesse Maamaks 100% Üksikisikutulumaks 56% Riiklikud maksud Tulumaks 21% - üksikisik; ettevõte Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt – 20% pension, 13% haigekassa Käibemaks 20% - käibe pealt Aktsiisimaks Maamaks Raskveveoki maks Hasartmängumaks Tollimaks Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1% Kohalikud maksud – kehtetab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses oleva valiku põhal Võimalikud maksud Müügimaks Paadimaks Reklaamimaks Parkimistasu Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõiduki maks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Riigi eelarve
seaduse või vastava lepingu alusel võrdsustatud inimestel. Kõigile alla 19-aastastele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Kuidas on ülesehitatud Eesti pensionisüsteem? Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Mis on sotsiaalne kaitse, selle eesmärk ja selle liigid? Vastavalt tööturuteenuste seadusele pakuvad tööhõiveametid töötutele ning tööotsijatena registreeritud isikutele mitmeid tööturuteenuseid. Nii kuuluvad tööhõiveametite ülesannete hulka teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, ka pakub tööhõiveamet toetusi ettevõtluse alustamiseks ja
jne.Kogumispensioni liigid: 1)kohustuslik kogumispension(maksavad kohustuslikus korras liitujad ja vabatahtlikult liitujad)2)täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983.a.Enne 1983. aasta 1.jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohtus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse(vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2%
töötasust, siis näiteks Kirde-Eestis oli vastav näitaja 59% ning alg- ja põhiharidusega ümbrikupalga saajatel 52%; seega moodustas ümbrikupalk töötasust suurema osa kui legaalne tasu. Kokkuvõttes töötaja kaotab ümbrikupalgaga: ajutise töövõimetuse hüvitised, puhkusetasu, töökoha kaotamisega seotud hüvitised, töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis, tööandja maksejõuetuse hüvitis, vanemahüvitis, pension, I sammas riiklik pension, II sammas kohustuslik kogumispension, III sammas täiendav kogumispension, laenu- ja krediidivõimalused. Erinevate riigiasutuste juhtkonnad ja ka üldsus on veendumusel, et olukorda on võimalik parandada ja see liigubki juba paremuse poole. Eesti ettevõtete tööjõukulud suurenevad pidevalt ja oma maine ning kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks on nad ka kohustatud lisakulutusi tegema. Tõusmas on ka keskmine palk, mis kasvas eriti kiiresti hotellides- restoranides ja ehitussektoris
Hüvitise saaja kaastakse rahaliste ressursside kogumisse. Hüvitist makstakse inimesele, kes on teinud sissemakseid. Inimese sissemaksed ja tehtavad väljamaksed on omavahel seotud. Tervisekindlustuses kehtib solidaarsus põhimõte: Raviteenuseid pakutakse kõigile võrdselt Pensionisüsteem 1. Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele 2. Kogumispensionite süsteem I. Riiklik pension II. Kohustuslik kogumispension III. Vabatahtlik kogumispension Riiklik pension Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust: 1. Vanaduspension 2. Rahvapension 3. Toitjakaotuspension 4. Töövõimetuspension 5. Ennetähtaegsed pensionid Vanaduspension jaguneb: Põhiosak Staažiosak (kuni 1998) Kindlustusosak Pensioniiga Praegu 63 eluaastat 1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust
167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registre...
a.: Lähteandmed: · Sotsiaalmaks: 33% · Üksikisiku tulumaks: 21% · Tööpuuduse kindlustusmaks töötajale: 2,8% ja tööandjale: 1,4% · Tulumaksust vabastatud kuu tulu: 144 Lahendus: Töötaja brutopalk 100%. Ülesande jaoks määran brutopalgaks: 700 . Töötaja tulumaks: (700 144 14 19,60) x 0,21 = 109,70 . (Tulumaksu peab kinni firma. Lisaks tulumaksuvabale kulule tuleb brutopalgast lahutada eelnevalt töötuskindlustusmakse (2,8%) ja kogumispension (2%) ) Tööpuuduse kindlustusmaks: 700 x 0,014 = 9,80 . (Peetakse töötaja brutopalgast, tasub firma.) Tööpuuduse kindlustusmaks: 2,8%. 0,028 x 700 = 19,60 (Peetakse töötaja brutoplagast, tasub töötaja) Kogumispension: 2%. 700 x 0,02 = 14 . Sotsiaalmaks: 33% 700 x 0,33 = 231 . Sotsiaalmaksu tasub firma 33%, 231 . Kokku töötaja palgast kinnipeetavad maksud: 109,70 + 14 + 19,60 = 143,30 . Firma tasub: 231 + 9,80 = 240,80 . Kokku maksud:
Kindlustusrisk kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel. Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus. Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks. 70. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension I sammas Baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar). Staaziosak, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot. Kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. Jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Suurus sõltub
80. Solidaarsusprintsiibi ja kogumisprintsiibi olemus. Solidaarsusprintsiip: iga töötav generatsioon maksab nendele, kes enam ei tööta (pay-as-you-go) nt riiklik sotsiaalkindlustus. Kogumisprintsiip: iga isik kogub ise endale pensionikapitali ja saab pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsendiga nt kogumiskindlustus 81. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas. Riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas. Kohustuslik kogumispension III sammas. Vabatahtlik kogumispension 82. Millest koosneb pensionisüsteemi I sammas? baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar) staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu
Muu 0 kr 0 kr 0 kr Vahesummad 3 000 kr 3 000 kr 0 kr Vahesummad 2 000 kr 2 000 kr 0 kr Säästud või investeeringud Lemmikloomad Kogumispension 250 kr 250 kr 0 kr Toit 100 kr 150 kr (50 kr) Investeerimiskonto 0 kr 0 kr 0 kr Meditsiin 0 kr 0 kr 0 kr Kõrgkool 0 kr 0 kr
12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. Kohalike maksude haldajaks on valla- või linnavalitsus või muu valla või linna ametiasutus. KOHALIKUD MAKSUD isikumaks; kohalik tulumaks; müügimaks; paadimaks; reklaami- ja kuulutusemaks; teede ja tänavate sulgemise maks;
tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tolliseaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 50- sendi summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskroonideks. Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel. Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist. TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses: Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud ja nooremad on liitunud kohustuslikus korras. Töötuskindlustus.
Töökoht AS VALGE LAEV Heli Tohvler Arvestatud 642 € Kokku arvestatud: Kinni peetud Tulumaks 168 € Töötuskindlustus 22.40 € Kogumispension 16.00 € Palk panka 642 € Sotsiaalmaks 264.00 € Tööandja töötuskindlustus 11.20 € Tasumiseks (kuupäev) Ülekanne panka: akse saaja avaldus). alkiri rasvane kiri, font TimesNewRoman, tekst - sinine, tagapõhi kolane, suurus 16 p. ed - peenjoonega. TÖÖTUSKINDL TÖÖTUSKINDLUS
7 operaator 669 8 rmtpidaja 802.8 Tööandja kulud ja maksud Nr. Nimi 1 kokk(osaline) 2 kokk(osaline) 4 kuller(osaline) 5 kuller(osaline) 6 operaator(osaline 7 operaator(osaline 8 rmtpidaja(osaline) Kogukulu tööandjale: Töötaja palk ja maksud töötuskindlustus Kogumispension Tulumaks 11.256 14.07 109.9 11.256 14.07 109.9 10.4 13 99.2 10.4 13 99.2 8 10 69.2
vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve seaduste täitmise üle. Investeerimine- Aktsia- väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Pensionifondid I sammas riiklik pension. Riik tagab vanaduse, töövõimetuse ja toitijakaotuse korral II sammas kohustuslik kogumispension (isik 2% + riik 4%) III sammas Täiendav kogumispension Maailma areng ja maailmapoliitika Nüüdisaja maailma mitmekesisus ja rahvusvaheline suhtlemine Rahvusvaheline julgeolek ja koostöö organisatsioonid Rahvusvaheline julgeolek- riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks G7- Kanada (peaminister Trudeau), Prantsusmaa (president Macron), Suurbritania (peaminister May), USA (president Trump), Saksamaa (kantsler Merkel), Jaapan
kindlustatakse. • Kindlustusväärtus – kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal • Kindlustussumma – on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 66. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast) Kolm sammast – riiklik pension; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension • I sammas ehk riiklik pensionikindlustus. Jagunevad tööpanusest sõltuvateks (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, väljateenitud aastate pension ja soodustingimuste vanaduspension) ja rahvapensioniteks (vanaduse ja töövõimetuse või toitja kaotuse korral). Rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustusest (33% sotsiaalmaksust 16%) osa vahenditest ja riigieelarve siiretest • II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Inimene kogub ise 2% brutopalgast, millele riik
Tööandja on kohustatud üle kandma maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni. Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. 72. Mis on pensionifond? Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Pensionifondi liigid on: 1) kohustuslik pensionifond; 2) vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond. 73. Kes on kogumispensioniga kohustatud isik?
ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et: isik on sündinud aastal 1983 või hiljem, isik on saanud 18-aastaseks, isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab
Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut lõpetama õigusvastane käitumine ja hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest tulevikus. Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.) Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva
80. Solidaarsusprintsiip iga töötav generatsioon maksab nendele, kes enam ei tööta. Kogumisprintsiip - iga isik kogub ise endale pensionikapitali ja saab pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsendiga. 81. Eestis pensionisüsteem: · I sammas - riiklik solidaarsusprintsiibi pension. o Baasosa (114,65.-) o Staaziosak (1 a. 4,343.-) o Kindlustusosak · II sammas - kohustuslik kogumispension. o 2% palgalt + 4% riik sots.maksust · III sammas - vabatahtlik kogumispension. 85. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad: · Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.
12 Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma - summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 63. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 64. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 13
Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks. 71. Kindlustusmaakler, kindlustusagent Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve. Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve. 72. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast) I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 73. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65.
kostma väiteid, et heaoluriik on ise need hädad põhjustanud. Ühiskondlik hoolitsus ja abirahade maksmine võtvat ära motivatsiooni töötada ja probleemidele lahendusi leida. See kriitika oli suunatud eeskätt vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Lahendati, nii et : · pensionile lisandus kohustuslik kogumispension, · töötu abiraha saamiseks on omad tingimused · tuleb vastu võtta iga pakutav töökoht · lühendatud abiraha maksmise kestust. Sotsioloog Anthony Giddens, kes on nn kolmanda tee teoreetik rõhutab et probleemidele tuleb leida ennetus. Selle asemel, et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu, peaks motiveerima terveid eluviise; selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks haridussüsteem pakkuma niisugust koolitust, millega tööturul hätta ei jää. Heaolu
Internet aitab kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, riiklikud toetusprogrammid äärealade arendamiseks. Peamine tõrjutuse põhjustaja on töötus. Tõrjutust võib põhjustada ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma. Tõrjutuse põhjuseks võivad ka olla piirdkondlikud tulu- või infrastruktuuri erinevused. Sotsiaalne kodakndsus väidab, et õigus sotsiaaltuvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Pensionile on lisatud kohustuslik kogumispension, töötu abiraha saamiseks on seatud kohustus käia ümberõppekursustel ja vastu võtta iga pakutav töökoht, lühendatud on abiraha maksmise kesvust. Positiivne heaolu tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi tulusiire - rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena turuhind on parim hind, millega hetkel on võimalik väärtpaberit osta/müüa. turuväärtus tegelik väärtus täiendav kogumispension - vt. pensioni III sammas töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi tütarettevõtja - Tütarettevõte on krediidiasutuse poolt kontrollitav ettevõte, mille hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt ja kaudselt kokku üle 50%. vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse
eurosüsteemiga. Rahapoliitika ja Rahanduspoliitika- ehk eelarvepoliitika on valitsuse otsused rahanduspoliitika mõisted maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Rahapoliitika- ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Kuidas on Eestis üles ehitatud I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension pensionisüsteem (kolm II sammas kohustuslik kogumispension sammast)? III sammas vabatahtlik kogumispension Raha teooriad. · Eksogeense raha teooriad keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle. · Endogeense raha teooriad raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga
oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 70. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast). o I sammas: Riiklik pension: o Rahvapension- tagab miinimum pensioni 189 eur ( kui pole tööpanusest soltuvat pensioni) o Tööpanusest soltuv pension- vanaduspension, ennetähtegne, soodus(politsei) o Vanaduspension: baasosa , staazi osa , kindlustusosakud(palgast soltub korrutis) o II sammas: Kohustuslik kogumispension o Töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast, riik maksab sotsmaksust 4% o III sammas: Täiendav kogumispension 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. o Eesti rahvas peab ise omale pensioni koguma o Eesti ise ei maksa sentigi o
punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni; Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? §2 Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. 72. Mis on pensionifond? §3 Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 73. Kes on kogumispensioniga kohustatud isik? §6 Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS...
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
Kindlustussumma - kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab 71. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas – riiklik pension 1) rahvapension 24 2) tööpanusest sõltuv pension – vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, eripension II sammas – kogumispension III sammas – täiendav kogumispension 72. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Töötavate inimeste ja pensionärid suhe on osades riikides juba üks ühele Sotsiaalmaksust ei piisa sotsiaalkulude katteks I samba osakaal väheneb, kuna praegu töötajate ja pensionäride suhe on vaid veidi üle kahe Inflatsioon “sööb” II samba Erinevad majanduskriisid “nullivad” III samba
ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 62. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast) 1. sammas riiklik pension *Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kel ei ole õgust tööpanusest sõltuvale pensionile. *Vanaduspension õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. 2. sammas kogumispension *ehk kohustuslik pensionisammas töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi, millele riik lisab töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% 3. sammas täiendav kogumispension Sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta. 63. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65
majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. · klassikaline tasakaal pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega · kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus · kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu · kogumispension vt. pensioni II sammas · kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor · kogupakkumine ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil · koguränne -- riigi sise ja välisränne kokku.
klassikaline majandusteadus – 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku. kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse
Lisa 9. Maksuvõlad. 31.12.2006 31.12.2005 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 1 379 3 605 Käibemaks 115 235 299 387 Üksikisiku tulumaks 142 147 107 033 Sotsiaalmaks 257 124 194 458 Kohustuslik kogumispension 9 517 6 107 Töötuskindlustusmaks 6 489 6 226 Kokku 531 891 686 061 Lisa 10. Muud viitvõlad. 31.12.2006 31.12.2005 Intressivõlad 6 324 5 814 Komandeeringu avanss 0 2 560
väljatöötamisel Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV)
väljatöötamisel Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV)
kindlustatakse. Mida suurem on risk seda kallimad on poliisid (optsioon saada kindlustusjuhtumi korral hüvitust) 70. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: - I sammas: Riiklik pension - II sammas: Kogumispension - III sammas: Täiendav kogumispension Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa. Kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks
kokku leppida töötamisel täistööajaga · On summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 2. Kui suur on kohustuslikku kogumispensioni makse protsent? · 1% · 0,5% · 8% · 2% · 2,5% 3. Kui töötaja põhipalk on 1000 eurot, kui suur on kinnipeetud kogumispension? · 20 · 200 · 10 · 5 · 1 4. Kui suur on tulumaksuvaba minimum? · 150 eurot · 278,02 eurot · 144 eurot · 400 eurot · 100 eurot 5. Kui suurt viivist võib töötaja nõuda kui palgamaksmisega hilineb tööandja? · Iga viivitatud päeva eest 0,5% · Iga viivitatud päeva eest 2% · Iga viivitatud päeva eest 20% · Ei ole õigust nõuda üldse viivist
02 rendi- või üüritasu ning litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16), välja arvatud kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu; 03 intressid (tulumaksuseaduse § 17); 05 Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja kogumispensionide seaduse alusel makstav kohustuslik kogumispension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2) enne täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist; 06 stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmänguvõit (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2); 07 ajutise töövõimetuse hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 1) ja tööandja makstav haigushüvitis (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1);
II SAMMAS Vara kogumine toimub pensionimakseteks inimese enda poolt. Pensionisammas on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele.Sammas kujuneb järgmiselt: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust ja riik lisab 4% lisaks. Kuidas see sammas kasvab otsustab iga inimene ise valides erinevate pensionifondide vahel. Fonde saab aja jooksul ka vahetada. III SAMMAS See on vabatahtlik kogumispension..Sammas on mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks. III samba maksete pealt makstakse tagasi tulumaks. Väljamakseid saab tegema hakata juba 55 aastaselt. Investeerimisrisk jääb inimese kanda. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE OSA MAJANDUSES Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla. Isegi kui
peab avalik võim pakkuda. Sotsiaalhooldusõigus - õigusnormide kogum - suhted toetuste maksmisel ja abi osutamisel Terminoloogia kokkuleppeline Koosseis normid, millal tekib õigus saada ja teiselt poolt riigil tekib kohustus pakkuda nt vanadusepensioni saamise tingimused: vanus ja staaz, finantseerimine kas käib läbi osamaksete nt töötuskindl.makse, kohustuslik kogumispension, sots.maks, võib tulla riigieelarvest, organisatsioon kuidas on mingi struktuur ülesehitatud, menetluslik pool nt kuhu inimene peab pöörduma, mida ta peab tegema ja kelle poole pöörduma. Avalik õigus eraõiguslik teema on pensioni II sammas Põhimõtteid on erinevaid tulevad PSist Sotsiaalse kaitse põhimõte me peame kaitsma sotsiaalselt nõrgemaid, kaasajal lähtume
................................................9 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes.......................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................19 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................21 2 SISSEJUHATUS Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas kuulub Eestis kehtivasse rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
