hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täiendavas kogumispensionis saab isik määrata sissemaksete suuruse ise
TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas) Maksustamise klassid: · I = üksik inimene · II = üksikvanem · III = abielus, abikaasal pole sissetulekut või on väiksem sissetulek · IV = abielus, abikaasaga sarnane sissetulek · V = abielus, abikaasal on suurem sissetulek · VI= teine töökoht Protestantliku või Rooma- katoliku kiriku liikmed- vähemalt 8-9% kuusissetulekust Tööandja/Töötaja Kohustuslik kogumispension: 9,45%/ 9,45% Tervisehoid: 7,3%/ 8,2% Töötuskindlustus: 1,5%/ 1,5% Töövõimetuskindlustus: -/ sõltub (maksustamise klassist, laste arvust) · IV maksustamise klass · Kohustuslik pensionisammas · Protestant · Tervisekindlustus BRUTO: 3695 eurot BRUTO: 3695,00 -tulumaks 645,58 -solidaarsusmaks 24,93 -kirikumaks 36,27 -kogumispension (9,45%) 349,18 -töötuskindlustus (1,5%)55,43 -tervise kindlustus 291,91
Toomas Direktor 12 167 2004 32.06 Maksim Juhtiabi 8 187 2004 32.06 Maria Spetsialiist 11 155 1496 23.94 Andrei Tööline 9 201 1705 27.28 Johan Koristaja 5 84 1809 28.94 Kokku 9018 144.28 atabel Kogumispension Maksuvaba Tulumaks Netopalk 40.08 53.33 375.71 1556.15 40.08 53.33 375.71 1556.15 29.92 335.56 221.32 1220.82 34.1 219.44 284.84 1358.78 36.18 161.67 316.44 1427.44 180.36 1574.02 7119.34 Palgatabeli koostamine 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - J keskele. 2
97 € 189 561.33 € 8.98 € Nimi 8 Amet 8 4.75 € 140 665.00 € 10.64 € Nimi 9 Amet 9 5.21 € 110 573.10 € 9.17 € Nimi 10 Amet 10 4.67 € 120 560.40 € 8.97 € Kokku 6,004.92 € 96.08 € el Palgatabeli koostamine Kogumispension Tulumaks Netopalk 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - I keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade s 12.67 € 91.34 € 542.16 € 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleks 10.75 € 72.85 € 464.75 € 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja ig 11.82 € 83.14 € 507
peab eestis riigieelarve tasakaalus olema, kulud: sotsiaal, tervishoid, haridus ja teadus, sisekord ja õiguskulud, kohalikud maksud: paadimaks, reklaamimaks, maamaks, müügimaks, riiklikud maksud: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks, maksud kaudsed (aktsiisi ja käimemaks) ja otsesed (sotsiaal ja tulumaks) maksud, töötaja: brutopalk 10000.-, netopalk 7993.-, töökindlustus 2,8% ja kogumispension 2% - brutopalk (töökindlustus + kogumispension), sellest lahutad tulumaksuvaba maha 2250.-, siis saadud summast võtad maha tulumaksu 21% (ümardad ühelisteni), siis lahutad brutopalgast maha tulumaksu ja töökindlustuse ja kogumispensioni. (brutopalk 10000.-, töökindlustus 2,8% 280.-, kogumispension 2% 200.-, tulumaks 21%, tulumaksuvaba 2250.-, siis 1) 10000 280 200 = 9520, 2) 9520 2250 = 7270, 3) 7270 (21%) = 1527, 4) 10000 1527 480 = 7993.
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.)
Eeldatavasti on 2008. aastaks liitujaid juba kaks kolmandikku tööjõulisest elanikkonnast. Pensionireformi plussiks saab lugeda ka seda, et inimene on huvitunud legaalsest palgast. Valitsuse mure on, et jätkuks siiski raha ka tänastele pensionäridele. (www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida
mille abil hoolitsetakse nende inimeste eest, kes on riigi arengusse oma panuse juba andnud ning väljateenitud vanaduspõlve peavad. Tänu elukvaliteedi tõusule pikeneb arenenud riikides (ka Eestis) inimeste oodatav eluiga. Seega on tulevikus pensionäride osakaal rahavastikust suurem kui praegu. Sellepärast on riik loonud loonud võimalused nendele inimestele, kes otsustavad end ise säästmisega aidata. Nendeks võimalusteks on kohustuslik ning täiendav kogumispension, mis on loodud täiendama riiklikku pensioni. Pensionisüsteem rajaneb kolmel nn "sambal", milleks on: Riiklik pension ehk I sammas Kogumispension ehk II sammas Täiendav kogumispension ehk III sammas TÄNUD TÄHELEPANU EEST
VI= teine töökoht Laste hulk mõjutab solidaarsus ja kirikumaksu suurust ning töövõimetus kindlustuse suurust. Erinevalt teistest Euroopa riikidest kehtib Saksamaal kirikumaks, mida peavad maksma protestantliku või Rooma- katoliku kiriku liikmed. Kirikumaksu suurus on vähemalt 8-9% kuusissetulekust. Nagu ka Eestis, peab tööandja kinni makse töötaja palgalt, kusjuures maksukoormus töötaja ja tööandja vahel on jaotunud võrdselt 50:50. tööandja/töötaja Kohustuslik kogumispension: 9,45%/ 9,45% Tervisehoid: 7,3%/ 8,2% Alates 2013 võib töötaja, kes teenib üle 52200/aastas, valida era tervisekindlustuse, ka sel juhul maksab tööandja poole kindlustussummast, kuid mitte rohkem, kui 314,02 /kuus. Töötuskindlustus: 1,5%/ 1,5% Töövõimetuskindlustus: -/sõltub maksustamise klassist, laste arvust. Töötaja maksukoormuse näites on toodud abielus, ehk siis 4.-ndasse maksustamise klassi kuuluv, kahe lapsega inimene, kes on sündinud peale 1978
PENSIONI II SAMMAS SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine....................................................4 Riigipoolsete maksete peatamine ...............................................................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12
suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust)
Milleks on mul vaja pensionisambaid? Eesti Vabariigi pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale I, II ja III pensionisammas. Need jagunevad vastavalt riiklik-solidaarne sammas, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks? Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne
seda kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol), oletame ei laev ei vasta nendele tingimustele ja siis me ei saa kasutada uues seaduses ettenähtud maksusoodustusi. Oletame ka et meremees on Eesti maksuresident. Kuna meremees on sündinud 1985. aastal, ehk hiljem, kui 1983. aastal, peame kinni pidama ka kohustisliku kogumispensioni makseid. Esimene poolaasta, iga kuu. Töötaja: 1. Töötuskindlustus. 1500 * 0,016 = 24 eurot 2. Kogumispension. 1500 * 0,02 = 30 eurot 3. Tulumaksuvaba miinimum. 500 – 500 / 900 * (1500-1200) = 333,33 eurot Tulumaks (1500-24-30-333,33) * 0,2 = 222,53 eurot Väljamakse kontole (neto palk) 1500-24-30-222,53 = 1 223,47 eurot Tööandja poolt lisanduv maksukohustus: 1. Töötuskindlustus 1500 * 0,008 = 12 eurot 2. Sotsiaalmaks (NB! Kuna tegu on reederiga, tööandja ei pea maksma sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, sellega sotsiaalmaksu määr on 20%) 1500 * 0,2 = 300 eurot
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks. 8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Kirjeldage Eesti Vabariigis kehtivat pensionisüsteemi. 1. sammas: Riiklik pension 2. sammas: Kohustuslik kogumispension 3. sammas: täiendav kogumispension 10. Mis on sotsiaalse sidususe eesmärk? ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendmine sotsiaalsuhete, sidemete ja suhtlemise tugevndamine. 11. Too välja sotsiaalhoolekande liigid. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus Sotsiaaltoetus - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus 12. Mida nimetatakse inimarengu indeksiks ja milliseid näitajaid seal arvestatakse.
lepinguid teenuse saamine või selle kvaliteet sõltus konkreetsest haigekassast; Aastatel 1994-1998 koguti ja peeti arvestust sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu kohta eraldi Alates 1999 kogutakse vaid ühtset sotsiaalmaksu ning sotsiaalmaks muutus isikustatuks; Samast ajast on vanaduspensioni arvestus osamaksupõhine ehk pensioni suurus sõltub tehtud osamaksetest varem oli pensioni suuruse määravaks faktoriks tööaastad. Kohustuslik kogumispension ja töötuskindlustus Kohustuslik kogumispension (sundkindlustus) ehk pensioni teine sammas. Kohustuslik kõigile, kes on sündinud alates 01.01.1983. a; Kehtestati alates 2002; Pensionfondi haldaja on valitav; Töötuskindlustus osamakseline, sundkindlustus, finantseerivad nii töötajad kui ka tööandjad; Kehtestati alates 2002; Nõukogude pärand universalism Universaalsete toetuste eelistamine ning toetuste madalad määrad: Lapsetoetused (vajaduspõhine lapsetoetus alates aastast 2013);
ÜLDTEADMISED ETTEVÕTJA MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA Eestis on maksundus tööandja ja töötaja vahel korraldatud nii, et töötaja ei pea muretsema maksude arvestuse ja tasumise pärast. Kõik maksud töötasu pealt peab arvestama, deklareerima ja tasuma tööandja. Töötasuga seotud maksud ja maksed on praegu Eestis järgmised: • töötaja töötuskindlustusmakse • tööandja töötuskindlustusmakse • kogumispension • tulumaks • sotsiaalmaks Ülaltoodutest on töötuskindlustus ja kogumispension oma olemuselt kindlustused, kuid neid deklareeritakse ja tasutakse samuti maksu- ja tolliameti kaudu, kellel on nende kindlustusmaksete sissenõudmisel samasugused õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Kõik ülaltoodud maksud deklareeritakse ja makstakse igakuiselt maksu- ja tolliameti vastavale kontole. Eelmisel
võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara) · õppemaksulaen (erakõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele) Pensionifondid · kogumispension (2% brutopalgast + 4% riigilt, kindlustab pensioniks 40% viimasest palgast) · vabatahtlik kogumispension (vabalt valitud summa, kuni 15% brutopalgast maksuvabalt, tuludeklaratsiooniga saab selle tagasi) Keskpanga ülesanded (aru antakse riigikogule, ei allu valitsusele) · Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. · Teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata kerediidipoliitikat. · Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle
gute tulemuslikku- sest ja seltsi kulu dest Tänane pension Palk Pension 70% III sammas Täiendav kogumispension II sammas Kogumispension 15% I sammas Riiklik pension 25% Joonis 12.9. Tänane pension, palk ja tulevane pension
PALGA TEISENDAMINE BRUTOST NETOKS Tulumaks 21,0% (2006. aastal 23 %) Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Brutopalk 10 800 kr Tulumaksu- Töövõtja Tööandja Kogumis- vaba Töötus- töötus- Kogumis- Maksu- töötus- Sotsiaal- pension miinimum kindlustus Brutopalk kindlustus pension vaba kuus Tulumaks Netopalk kindlustus maks Palgakulu ja ja ja 10 800 302 216 2 250 1 687 8 595 151 3...
Tootmistegur-majanduslike ressursside kugum,mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks.Ettevõtlus-inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel.Alternatiivkulu-kulu,mida inimene teeb valides ühe toote tootmise või tarbimise,loobudes teisest.Ühiskonna optimum-ressursside optimaalne paigutamine.Deflatsioon-raha ostujõu langus/riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik.SKT/SKP- sisemajanduse kogutoodang/produkt-mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inflatsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsi...
Kordamisküsimused ühiskonnaõpetuse kontrolltööks. Õpik § 4.4.-4.6. 1. Mis on riigieelarve? Rahaline plaan eelarve jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta 2.Mis on Eesti riigieelarve peamised tulud ja kulud? tulud- maksud kulud- rahva elatusjärje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid 3.Kuidas koostatakse riigieelarve? koostab valitsus, võtab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise aasta e.a 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks? eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal? sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, ...
tagajärgede leevendamisega (töötu abiraha 1-1,5 aastat, töötuskindlustus). Aktiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse ennetamisega (uute töökohtade loomine, ümberõppevõimaluste pakkumine). 4. Sotsiaalkindlustuse põhimõte tulevase hüvitise saaja kaasamine ressursside kogumisse. Eesti kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas (riiklik pension), II sammas (kohustuslik kogumispension), III sammas (täiendav kogumispension, vabatahtlik). Sotsiaaltoestuste sihtgrupid: inimesed, kes kuuluvad mingisse RISKIGRUPPI (töötud, puudega inimesed, orvud, lastega pered jne) ja ABIVAJAJAD, kes taotlevad abi (sissetulek jääb alla toimetuleku piiri (1000.- per capita, iga järgmine pereliige 800.-). Sotsiaaltoetused ja teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus),
TULUD-sots maks, käibemaks,aktsiisid, 1ikisikutulumaks,riigilõiv KULUD-sots hooldus,tervishoid,haridus,sports,transport,riigi valitsemine Sots turvalisus(jaguneb kolmeks) -sotskindlustus-maksan ise(nt töötuskindlustus) -peretoetused e toetused, mis on mõeldud kõigile(lapseraha,käibemaks) -sotsiaalabitoetused neile, kes abi vajavad (lastekodud,varjupaigad) -riik tagab SOTSIAALPOLIITIKA PÕHIMÕTE -sotsiaalkindlustuse sisemaikseid peab ise tegema ja koguma -tööstuskindlustus, kogumispension -riik püüab kõigile abivajajatele toetust pakkuda (peretoetused, pension jne) PENSIONISÜSTEEM I sammas-maksab riik, rahvapension-aastate üealt välja teenitud raha Iisammas-kohustuslik varumispension- I palgast hakkab maksma 2 % ja riik 4% juurde IIIsammas vabatahtlik kogumispension BRETTON WOODSI SÜSTEEM= IIMS järel-kuni 1971 a -kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem -toetus kullale ja dollarile -asutati IMF(rahvusvahelinevaluutafond) ja WB(maailmabank) poole
pankrotistumine (ebakompetentne haldamine, pahatahtlikkus), inflatsioon (hinnad tõusevad kiiremini kui palgad), investeerimisriskid (turu, intressi, valuutariskid), poliitilised ja sotsiaalsed riskid (poliitilised muudatused, õigussüsteemi muudatused, fondide suured haldustasud). Eestis hetkel kehtiv pensionisüsteem põhineb kolmel sambal riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav/ vabatahtlik kogumispension. Esimene sammas ehk riiklik pension võimaldab inimestele minimaalse sissetuleku, mis peaks tagama normaalse toimetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse pensionikassasse laekuvast sotsiaalmaksust. Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb isiklikul eelfinantseerimisel ehk töötav inimene kogub enda pensioni ise. Teine pesnionisammas on kohustuslik isikutele, kes on sündinud alates 1983. Aastast, samuti olles
mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1. kindlustatu (maksemäär 2,8%) 2. tööandja (maksemäär 1,4%) Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1. II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4% 2. III sammas e. täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. NB! Kõik töötanud saavad I samba pensioni e. riiklikku pensioni. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. A/Ü liige maksab vastavat maksu Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha,
sotsiaalmaksuga. Tulumaks = 1400 * 20/80 = 350 eurot; Sotsiaalmaks = (1400+350) * 0,33 = 577,50 eurot. 2. Motoristi saatmine Kunda lähetusse on Eestisisene lähetus ja sellel juhul maksuvaba lähetusraha ei ole ettenähtud. Sellega lähetusraha 150 eurot maksuseaduse mõttes on tavaline palgatulu. Töötaja maksud: Töötuskindlustus = 150 * 0,016 = 2,4 eurot; Kogumispension = 150 * 0,02 = 3 eurot; Tulumaks = (150-2,4-3) * 0,2 = 28,92 eurot. Tööandja maksud: Töötuskindlustus = 150 * 0,008 = 1,2 eurot; Sotsiaalmaks = 150 * 0,33 = 49,50 eurot. 3. Vanemmehaaniku saatmine lähetusse Usa-sse on välislähetus ja sellel juhul on ettenähtud maksuvaba päevaraha kuni 50 eurot esimese 15 päeva eest ja kuni 32 eurot iga järgneva päeva eest, alammäär on 22,37 eurot
nõudmistele passiivne hõivepoliitika- tegeletakse töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt. töötu abiraha, töövahendus, täiendkoolitused aktiivne hõivepoliitika- töötuse ennetamine, (ümber-ja täiendõppe finantseerimine, uute töökohtade tekke soodustamine) sotsiaalkindlustus- on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. pensionisambad teine, ehk kohustuslik kogumispension 4% sotsiaalmaksust lisab riik, 2% makasb inimene brutopalgast, III sammas ehk täiendav kogumispension töötuskindlustus- eesmärgiks hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujaletöötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral sotsiaaltoetus- on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. (puuetega inimestele, hooldajatoetus, toimetulekutoetus, täiendkoolitustoetus jne.)
.. tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension 2) KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION (2. sammas) · Rakendus 2002. aastal · On kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist 3) VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS (3. sammas) · Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus · Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle
Ülesanne Kirjutage VBA-funktsioonid tulbadesse "Saada" ja "Hinnang" väärtuste arvutamiseks. Vt. Harjutus6_loogika.xlsx Palgaleht Maksuvaba miinimum 144,00 Tulumaks 21,0% Töötuskindlustus- makse (töötaja) 2,8% Kogumispension Nimi Bruto palk (%) Saada Hinnang Jaan 600,00 2% #REF! #REF! Juhan 100,00 1% #REF! #REF! Anne 2 500,00 0% #REF! #REF! Mari 1 560,00 2% #REF! #REF! Keskmine palk: 1 190,00 Hinnangu arvutus Kui brutopalk on rohkem, kui 10 alla keskmise, on palk väike
Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%) Seaduse mõttes ei ole kindlustatud isik: FIE; notar, kohtutäitur, vandetõlk või mõni muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik jt; vanaduspensioniikka jõudnud isik jt. Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. Kohustusliku pensionikindlustuse makset maksavad: 1) kohustuslikus korras liitujad; 2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt (peab kinni tööandja), riik lisab 4% makstava sotsiaalmaksu arvelt. NB
Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive OMAKAPITALI RENTAABLUS = (puhaskasum eelisdividendid) / keskmine omakapital VÕLAKORDAJA = koguvõlgnevus / koguvaraga
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
Kui suur on see hüvitis? Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse kinni 30% töötaja varasemast töötasust, seejärel 40% (Arvesse lähevad viimasele 3-le kuule eelnenud 9-l kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks) Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp) rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45 ) Vanaduspension kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575), staasiosak (sõjavägi, lapsepuhkus) 4,343 iga aasta eest, kindlustusosak ( kui palju on pensioniaja palgast
kohustusliku kogumispensioni suurus, millest see oleneb. Mis on 3.pensionisammas. Kogumispensioni arvestatakse töötajatel, kes on kohustusliku kogumispensioniga liitunud (II sammas). Alates 01. jaanuar 1983.a sündinutele on see kohustuslik. Kontrollida. III sambasse ehk täiendavasse kogumispensionisse. See on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. III samba ehk täiendava kogumispension on isikute poolt valitud kindlaks määrmata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest selleks, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves. 13. Maksukohustuslase õigused ja vastutus. Nimetada olulisemad, koos lühikese selgitusega. · Õigus olla informeeritud. · Õigus saada abi
Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · erivajadus nt invaliidsus · Kuulumine vähemusrühma(rahvus,nahavärv) · Piirkondlikud erinevused(kaugematel äärealadel on inimeste sissetulekud ja läbirääkimisvõimalused väiksemad) Sotsiaalne kodakondsus-õigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.Tänapäeval on enamikes riikides siiski suurendatud inimeste oma panust.Näiteks kohustuslik kogumispension, töötule on kohustuslik ümberõpe ja kohustus vastu võtta pakutav töökoht toetuse saamise tingimuseks. Absolutne vaesus · Eestis oli see piir viimastel andmetel tõmmatud 174 euro juurde üksi elava inimese kohta. Lapsele minevateks kuludeks arvestatakse pool täiskasvanu omadest ehk piiriks on 87 eurot lapse kohta kuus. Selle eest peaks suutma kõik lapse põhivajadused normaalselt katta. · Eestis elab täielikus vaesuses ligi 9%inimestest.
..? Juku 18.03.2000 12 Noorem Juhan 21.01.1908 104 Ei ole Anu 1.05.1987 25 Ei ole Mari 12.02.1995 17 Noorem Palgaleht (arvutusmeetod http://palk.crew.ee/index.p Maksuvaba miinimum 144,00 Tulumaks 21,0% Töötuskindlustus- makse (töötaja) 2,8% Kogumispension Töötuskidlustus- Kogumispensioni- Nimi Bruto palk (%) makse makse Jaan 600,00 2% 16,80 12,00 Juhan 100,00 1% 2,80 1,00 Anne 2 500,00 0% 70,00 0,00 Mari 1 560,00 2% 43,68 31,20 Keskmine palk: 1 190,00
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem...
See kriitikaoli suunatudeeskättvasakpoolse sotsiaalsekodakondsuseidee pihta,mis väitis, et õigussotsiaalturvalepeabautomaatseltkuulumaigale kodanikule . Tõenäoliselt oli nii parem kui ka vasakpoolsetelkuigivõrdõigus,millestannavadtunnistust ka kõikidesEuroopaheaolumudelitestänaasetleidvadsotsiaalpoliitikareformid.Nende ühisjoonekson kujunenudjust inimeseenesepanuseja vastustusesuurendamine.Näitekson kõikjal riiklikulepensionilelisatudkohustuslik kogumispension,töötuabirahasaamise tingimusekson seatudkohustuskäia ümberõppekursustelja vastuvõttaiga pakutavtöökoht, lühendatudon abirahamaksmisekestust.
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
mahaarvamised. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt (13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi). Pension- makse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek. Pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas ehk riiklik pension. Sellega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Sellega tegeleb pensionikeskus. III sammas ehk täiendav kogumispension. Sellega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad. Riiklike pensionite liigid: vanaduspension oled jõudnud vanaduspensioni ikka ennetähtaegne vanaduspension sa ei ole jõudnud veel vanaduspensioni ikka, kuid pensionini on vähem kui kolm aastat edasilükatud vanaduspension soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga soodustingimustel vanaduspension oled kasvatanud lapsinvaliidi või kolme või enamat
· P x N = (S + T) x Y x W P pension aastas N pensionäride arv S keskmine säästumäär T keskmine maksumäär Y tootlikkus (kaupade teenuste hulk) W palgasaajate arv 1 elaniku kohta Pensionisüsteemid- ja skeemid · Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas: Riiklik pension · II sammas: Kohustuslik kogumispension · III sammas: Täiendav kogumispension Pensionisüsteemid- ja skeemid Riiklik pension: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Uued pensionivõimalused on: · ennetähtaegne vanaduspension, · edasilükatud vanaduspension. · Ennetähtaegsele pensionile võib jääda kuni 3 aastat enne pensioniiga, sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4%. · Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse
võtta töötaja tööle juhtida tööd ja anda töö juhtimisega seonduvaid juhiseid ja korraldusi töölepingut üles öelda ja lõpetada seaduse poolt lubatud piirides 7. Mis on netopalk? Mis on brutopalk? Netopalk-töötasu, millelt kõik seadusega ettenähtud, maksud on maha arvatud, st summa, mille töötaja kätte saab. Brutopalk-väljateenitud palk, millest maksud ei ole veel maha arvatud. 8. Missugused maksud lähevad maha bruto palgast? Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension, tulumaks. 9. Kuidas reguleerib riik palku? Maksude mahavõtmisega. 10. Millega tegeleb hõivepoliitika? Hõivepoliitika on valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivega inimeste töövõimalust ja tahet. 11. Kuidas abistatakse töötuid? Antakse töötuabiraha ja kutsutakse osalema tasuta koolitustel. 12. Mis on otsene maks? Mis on kaudne maks? Nimetage. Otsene maks on käest kätte maks, kaudne on maksu vahendamine kellegi vahendusel.
On RPK aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. =tulu-kulu 25. Töötasu arvestus. Erinevad maksumäärad ja muud tingimused, mida peab töötaja kohta teadma palgaarvestuse koostamiseks (kogumispension, töötuskindlustus, maksuvaba tulu arvutamine). Kellele arvutatakse kogumispensioni, kellele maksuvaba tulu. 2012.a maksumäärad: tulumaks on 21%. Maksuvaba tulu aastas on 1728 eurot, st ühes kuus 144.- Töötuskindlustuse määrad 1,4% ja 2,8%, kogumispension 2%. Sotsiaalmaks 33%. Aluseks: brutopalk SM= B*33% E.TK= B*1,4% Tööjõukulu= Töötasu+SM+E.TK T.TK= B*2,8% KOP= B*2% TM= (B-T.TK-KOP-MV)*21% NP= B-T.TK-KOP-TM Kogumispension arvutatakse siis kui töötaja on kogumispensioniga liitunud. Maksuvaba tulu arvutatakse siis, kui on esitatud maksuvaba tulu avaldus. 26. Kõik raamatupidamise üldmõisted. · Vara- rahaliselt hinnatav asi või õigus
Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Pensionite liigid: Vanaduspension Rahvapension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus ajateenija lapsetoetus eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Ühekordsed peretoetused:
1. ülesanne Juuli Summapoolaasta kokkuvõte iga kululiigi lõikes. Koosta Kommunaalmaksed 180.93 Kui suured oli poolaasta kulud kokku? KÜ osamaks Koosta poolaasta 70.51 kulude illustreerimiseks diagramm. Elekter Vastus: Poolaasta 153.08 kulud olid kokku 4233,60 Elion, lauatelefon 145.26 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44 KOKKU 668.37 August Kommunaalmaksed 137.08 KÜ osamaks 70.51 Elekter 135.51 Elion, lauatelefon 137.72 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44 Kokku 599.42 Poolaasta kulud September Kommunaal...
Palgaandmed Töötaja töötuskindlustus Töötaja Töötaja Brutopalk Maksuvaba tulu makse kogumispension Töötaja1 1,029.00 € 200.00 € 16.46 € 20.58 € Töötaja2 2,301.00 € 200.00 € 36.82 € 46.02 € Töötaja3 1,177.00 € 500.00 € 18.83 € 23.54 € Töötaja4 687.00 € - € 10.99 € 13.74 € Töötaja5 1,573.00 € 500.00 € 25.17 € 31.46 €
· Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300.- , alates 3. lapsest 900.- nägu. Lisaks erinevad toetused, nt vallalt. · Vanemahüvitis. 18 kuud. Algab, kui ema jääb koju. Summa sõltub vanema eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksudega makstud tulust. Max 35 000.- Loodud pigem keskklassile. · Pensionid: vanaduspension koosneb 3-st osast: 1) baaspension riigilt 2) kogumispension 3) kohustuslik 2. sammas. Lisaks mitmed eripensionid. · Töövõimetushüvitis ,,sinine leht". Makstakse alates 4. päevast, kuni 8. päevani 70%. Majandus: .. on teenuste ja kaupade tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Majandusvaldkonnad: ettevõtlus, investeerimine, kapital, maksundus, ärieetika ja seadustik, reklaam. Turumajandus: (Naturaal kõik tehakse kohapeal. Plaani kõik ette kirjutatud.) Definitsioonid: 1) turumajandus on majanduselu korraldamise viis
Muu 0 kr Vahesummad 0 kr 0 kr 0 kr Vahesummad 0 kr 0 kr 0 kr Säästud või investeeringud Lemmikloomad Kogumispension 0 kr Toit 0 kr Investeerimiskonto 0 kr Meditsiin 0 kr Kõrgkool 0 kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
