b) määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir; c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu. Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18
Selles luuletuses on tervikkujundiks liitunud lapsepõlvemaa lihtsus ja selgus, kodumaastikud, aastaaegade vaheldus ja aegade muutumise vastuoluline protsess. Luuletus on mitmekihiline, haarab konkreetselt isiklike elamuste kaudu rahva ja inimkonna arenguteed, viib lihtsate looduspiltide juurest filosoofilifte mõtisklusteni. (Kalda, 1991) Luulekogus ,,Linnuvoolija" on rõhk mõtestatusel. Suund on süvenemisele, enamatele seostele ja samas lihtsusele. Suures osas on kogumiku kujundiks meile lähedane loodus, luuletaja annab need seosed meile lähedase looduse ja inimeste kaudu. Luuletaja otsib iseend oma maa ja selle looduse kaudu. Iga ta luuledetail on leid selle otsimises, iga kujund osake iseenda defineerimisest. Luulekogus on valdav assotsiatsioonidele ehituv luule, eriti värsiraamatu alg- ja lõpposas. Tegemist on intiimselt vahenditu ja endamisi mõtiskleva poeesiaga Tunnetatud
aastal(Dangerous Tour). 2005. aastal, 18. juulil anti välja tema kuues Greatest Hitsi album ,,The Essential Michael Jackson". Album koosneb kahest cd-st kokku 40-e looga, alustades bändi Jackson 5 klassikaga ent siit ei puudu Michaeli enda parimad lood kui Off the Wall, Thriller, Dangerous ning Bad. Sama aasta 26. juuli anti välja tema esimene kontsert-DVD, millel on Bucharesti kontsert( sama, mis koos ,,The Ultimate Collection'iga"). Põhimõte on selles, et see on eraldi ega kuulu mingi kogumiku juurde. Jackson kirjutas uue heategeva loo USA orkaani Katrina ohvrite mälestuseks. Mäletatavasti kirjutas kuulsus 20 aastat tagasi samalaadse eesmärgiga hiti `We Are The World'. Uue loo aitab Michaelil välja anda Bahrainist Sheik Abdullah bin Hamed Al Khalifa, kelle juures Michael ka nüüdsest resideerub. Laulja on otsustanud muuta ka oma nime araabiapäraseks nagu Mohammad või midagi sellist. Edasi plaanitseb laulja comebacki ja tema heategtev singel ilmub veebruari lõpus 2006 ning
Preemiad Heisenberg on saanud ka Nobeli füüsikapreemia. Saanud ka Koperniku auhinna. Infot mujalt Horisondis kirjutati, et tänapäevane multimeedia, mobiilside, internet ning kogu arvutustehnika ja automaatika ei oleks üldse võimalikud ilma esiotsa täiesti arusaamatuks, puhtteoreetiliseks või elukaugeks peetud kvantmehaanikata," 6 seda rääkis kõnealuse kogumiku saatesõnas Eesti Teaduse Tippkeskuste Ühenduse esimees akadeemik Endel Lippmaa. Ja tõepoolest, ega 1920. aastate keskel oleks osanud kvantmehaanika rajajad Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Paul Dirac ja teised maailmakuulsad füüsikud isegi öelda, millist rakendust nende loodud teooria ja kirja pandud võrrandid leiavad. Postimehest selle kohta infot kogudes leidsin 2004 aasta artikli, kus räägitakse,
Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse režiimi vahel. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama
Valuliste eneseanalüüside tõukejõuks on elu bioloogilise kulu, hääbuvuse ja kaduvuse paratamatu äkktunnetamine, tingituna ka asjaolust, et Mats Traadil oli tulnud kaua võidelda raske haigusega. Siit ka luulekogusse kantud korduv pöördumine lapsepõlve poole ja minek mälestustesse. 1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent “Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus.
PMIS võimaldab ohjata kogu projekti andmeid, viisil mis annab võimaluse ellu viia seitset erinevat suhtlus protsessi: 1. Kohandab aktiivset ning efektiivset suhtlust; 2. valmistab kommunikatsiooniplaani ning loob probleemide tekkimisel juhtimise protsessi; 3. koostab ja avaldab dokumentatsiooni; 4. viib läbi kohtumisi; 5. koostab efekviivseid esitlusi; 6. arendab ning rakendab veebilehte; 7. tekitab oluliseima info kogumiku. (Kliem, 2007. lk 185) 9 Joonis 4. The Project Management System. (Exploring The..., 2012. lk 4) Nagu ka joonisel näha, siis süsteem aitab projketijuhil katta mitmed väga olulised projekti alased valdkonnad, alustades projekti algusest kuni lõpuni. Programmiga saab hea ülevaate nii projektijuht, kui kogu meeskond, et oluline oleks kogu aeg silma ees ning suhtlus toimuks pidevalt ning lihtsalt. Sellised platvormid annavad võimaluse
), sai temast palju varem kuulsaks. Shakespeare oli vaimustuses tema andest. Marlowe oli arendanud nii luule- kui ka draamakunsti. Shakespeare kasutas palju süzeelaene, nt itaalia novellidest ja näidenditest. Paljud tema kuulsad teosed on juba enne eksisteerinud. ,,Richard III" süzee võttis ta üle More´ilt. Esimesed sammud dramaturgina arvatavasti 1580. aastatel. 1590. a kirjutas ja avaldas kaks poeemi ,,Venus ja Adonis" ja ,,Lucretia", ka 154 sonetist koosneva kogumiku. Näidendeid Shakespeare ei avaldanud, me tunneme tema kuulsaid teoseid tänu tema sõpradele, kes pärast dramaturgi surma avaldasid foolioväljaande. Loomingus 3 perioodi: 1. 16. saj viimane aastakümme: ajalookroonikad, suurem osa komöödiaid ja esimesed tragöödiad. ,,Romeo ja Julia" ja ,,Julius Caesar" 2. 1600-1608 tragöödite periood. Hilised komöödiad. 3. 1608-1913 viimased tragöödiad, kujunes uus zanr: romantilised draamad.
Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. 15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisusteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid,
Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja teaduse metseen koondas oma õukonda kirjanike ringi. Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses. Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'. See Dekameroni jäljendav teos on quattrocento parim novellikogu. 16. sajandi cinqucento jaguneb kultuuri- ja kirjanduslooliselt kahte vastakasse ajajärku. Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak. Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla. Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu. Paavst kehtestas range tsensuuri kirjanduse üle
alguses plaanis: ,, Me võime katkestada, kus aga tahame,..., sest ma ei seo tõrkuvat tahet ülipeene intriigi imepeene niidi otsa" ,ta oli pettunud tulemuses, nagu ta kirjutab oma sõbrale Arsene Houssayele (1). Selles kogumikus on julmad ja absurdsed situatsioonid, naljakad ja kurvad- ja neid kõiki seob linnateema. Selleks, et sellest poeemist aru saada on oluline teada nii Baudelaire hingeseisundist kui ka mõtteviisist: selle kogumiku tagamaast. Baudelaire näitas ennast inimestele maski tagant- teda tunti kui dändit. Teda vaevasid juba noorusest peale melanhoolia ja närvilisus. Sisemiselt oli ta õrnahingeline ja kergesti ärrituv, seega tundis ta vajadust tõelist mina varjata inimeste eest. Väljastpoolt paistis ta jäine. ,,Väikesed poeemid proosas" on tema poliitiline väljaütlemine suurlinna elu kohta, mis Baudelairele tundus vale, kuid millesse ta samas ise suure huviga sukeldus: dändism ja hasisilembus
2. päevasündmuse kohta informatsiooni edastamiseks; 3. ulatuses, mis vastab sellise info edasiandmise vajadusele. Järelikult võib tervet kõnet, ettekannet, jutlust jms reprodutseerida vaid autori nõusolekul. Poliitilise sisuga kõnesid võib täies mahus vabalt kasutada. Kõigile autoritele jääb alles täies mahus õigus teoste kogumikele.22 Seega ei ole kellelgi ilma autori eelneva nõusolekuta õigust kõnede kogumiku väljaandmiseks. Märkida tuleb ära autori nimi, teose pealkiri, teose allikas ehk kus ettekanne peetud. · Üldsusele avatud kohtades asuvate teoste fotografeerimine ja muu 21 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 93-94. 22 Autoriõiguse seadus, § 13 lg 1 p 6. 12 reprodutseerimine
PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusal...
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hak...
Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiad, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas avaldama 1970-ndatel. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980- ndatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele". Diloogia "Keerukuju" (1985)
New York: Lippincott Williams and Wilkins. Kogumike puhul (samad nõuded kehtivad ka neile raamatutele, milles on toodud peatükkide autorid) tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaaliga, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumiku/raamatu (ingliskeelsel väljaannetel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa või kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat/kogumik tuleb tõlkida vastavas keeles raamatus/kogumikus) toimetaja või koostaja, kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: 27 teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada sama aastaarv, mis on kogumiku väljaandmise aastaks. Näide 3: Kogumiku artikkel Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast
) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg.). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 8.6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Artiklid ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri
Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Artiklid, mis on ilmunud kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid, mis on ilmunud ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes
2007: 98). Erinevused ilmnevad aga kirje vormistamisel kirjanduse nimestikus, sest seal peab nimetama ka väljaannet, milles artikkel ilmus, ning osutama vastavatele lehekülgedele. Väljaande nimetus peab olema kaldkirjas. Artikli pealkirja (püstkirjas) lõpus on punkt. Seejärel pärast tühikut on vajalik mõttekriips, et paremini eristada artikli pealkirja väljaande pealkirjast, ning tühik. Väljaande pealkiri on, nagu juba öeldud, kaldkirjas (olenemata keelest). Kogumiku puhul on vaja näidata koostajat või toimetajat. Kirjanduse nimestikus: Kaus, Jan 2007. Vormilt ülekeev, sisult universaalne. Teatrielu 2006. Toim Madis Kolk. Tallinn: Eesti Teatriliit, lk 94-107. 7 Kui viitate konkreetse autori artiklile kavalehes, on see nagu kogumiku artikkel. Igal juhul tuleb mainida kirjes, et tegemist on kavalehega. Kui uurite kavalehte ajaloolistel vms eesmärkidel
temaatilisel printsiibil. Militaarseadused koondati kogusse ,, ". Tsaarivõimu lõpukümnendi terav parteiline võitlus reformide ümber kajastus riigiduuma debattides ja ajakirjanduses. Uues õiguslikus olukorras ei saanud ükski seadus ilmuda ilma rahvaesinduse heakskiiduta, aga ka mitte jõustuda ilma keisri kinnituseta. Selle perioodi seadusandlus on kätketud riigiduuma ja valitsuse aktidesse. Vene ajutine Valitsus andis Veebruarirevolutsiooni järel välja kogumiku ,, ", mis sisaldab ka määruse Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta (30. Märtsil 1917). Enamlaste võimuletulekuga juriidilised väljaanded suleti ja detsembris 1917 hakkas ilmuma esimene nõukogude ametlik väljaanne selles valdkonnas.2 2 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 65 Iseseisev Eesti ei heitnud kõrvale endist õigussüsteemi, mis oli tuttav nendele juristidele, kes olid saanud hariduse vene ülikoolides. Autoritaarsel ajastul oli peamine seadusandja riigipea,
Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks. Samal aastal andis Enno välja ka oma autobiograafilise ning ainsa proosa ,,Minu sõbrad". ,,Hallid laulud" luulekogumikus on pearikkuseks ballaadid, mis liituvad kogumiku kannatuste ja igatsuste teemaga. Ballaadide juures on märgata sarnasusi Maeterlinckiga. Ballaadidki pole jäänud puutumata teosoofilises dogmast ning palju esineb seoseid Ernst Enno vanaemaga. Parimateks ballaadideks on ,,Võiks otsast alata ...". Lapselapse ja vanaema kahekõne sisaldab selles ballaadis palju südamesoojust ja eluarmastust. Omapäraste, sügavalt tundeküllaste ballaadide tõttu kujunes värsikogumik ,,Hallid laulud" Enno loomingu kõrgpunktiks .
juurde, mis vältas kaks hooaega. 1949-1950dal oli tal oma 15-minutiline show, ,,Light- Up Time". Selle kümnendi lõpus lõi ta kaasa veel viies filmis: MGM'i suure eelarvega muusikalis ,,On the Town" ja väiksemates nagu näiteks: ,,The Kissing Bandit". 1947- 1949da aastani üllitas ta veel veel kaheksa edetabeli hitti. Nende seas 1947. aasta mais esikohale tulnud ,,Mam'selle" ja Rodgersi Hammersteini muusikali ,,South Pacific" laul ,,Some Enchanted Evening". 1947. aastal jõudis ta kogumiku edetabelite tippu ,,Songs By Sinatra" ja 1948. ,,Christmas Songs by Sinatra-ga". 1950dnate alguseks oli Sinatra karjäär alla käimas, aga ta ei olnud kaugeltki tegevusetu. Ta alustas 1950. aasta sügisel uue raadio- ja teleshowga. Raadiosaades ,,Meet Frank Sinatra", mis kestis kuni hooaja lõpuni, tegutses ta diskorina. Telesaade ,,The Frank Sinatra Show", kus kõlas väga palju erinevaid muusikalide laule, kestis kuni 1952. aasta aprillini. Tema filmikarjäär oli
Järvepoeetideks kutsutakse inglise romantilise luule vanemat põlvkonda, kes rajasid inglise romantilise kirjanduse alused nii teoorias kui ka praktikas Wordsworth, Coleridge, Southey elasid lähestikku järverikkas piirkonnas. Järvepoeete mõjutas Prantsuse revolutsioon, kuid revolutsioonijärgne terror ja Napoleoni vallutuspoliitika tekitas pettumust. Inglise romantismi manifesti avaldasid Wordsworth ja Coleridge ühise kogumiku ,,Lüürilised ballaadid" eessõnas. Nõudsid lihtsa elu kujutamist, ilu otsimist ka igapäevases, suundumist üleloomuliku ja irratsionaalse poole. Parim keskkond luuletajale on maa ja külaelu, loodus. Pooldavad igapäevase keele, sh lihtinimeste kõne toomist luulesse. Luuleks sobib ka proosavorm. F. Hölderlin Hölderlin on saksa kirjanik. Luuleloomingu eeskujuks oli antiikkreeka kirjandus.
liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maksukohustuslane on kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikats...
(Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artikli kirje Kogumiku, jätk-ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. a) artikkel kogumikus Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja (in + nimi). Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisatakse lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel vastavalt keelele, nt ingliskeelsetel In: (sees). Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117. b) artikkel ajakirjas Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus. Väljaande number, artikli leheküljed.
N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev).
N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev).
Rakke peab olema väga palju, sest tõenäosus viljastumiseks ja arenguks on väiksem (kalad, kahepaiksed). Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b
Sina aga, Issand, sa kes? Oled ninatu. Poeemi lõpus jõuab ta avastuseni, jumal on kõik temas endas ja looduses. Jalad ja käed ja silmad ja kõrvad ja nina, Suu minu, meeled- see kõik olen mina! Sina, keda otsisin, Issand see kõik olen mina! Käokübara kellad ja taeva sina! Väljaspool silmi ja käsi ja kõrvu ja jalgu. 1920. aastal avaldab ta veel ühe luulekogu, mille pealkirjaks on ,,Käoorvik. See sisaldab kirju ta naisele Ingile ning annab kokku tervikliku armastusluule kogumiku. Seal on kirjeldatud aasta möödumist ning kõiki aastaaegu nende ilus. Kevad on täis positiivsust, päikest ning õitsemist. Visnapuu annab väga hästi edasi kauaoodatud kevade saabumist, päikest, lume sulamist ja kevadvete voolamist. See on aeg, kus kõik tundub lootustandev ja kaunis. Sõja koledused ei paista enam nii lähedal olevad ka õudsed, kõik tundub justkui parem. Hellesinist sinet taevam, sinist ihab silma värvin! Las olla kõik! On kuskil sõda, verevalamine,
Autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta (paigutatakse autori nime järele sulgudesse), pealkiri, trüki number, ilmumiskoht, kirjastus, lehekülgede arv. Näide. Vihalem, A. (1996), Marketing. Hind. Müük. Reklaam. Tallinn, Külim, 164 lk. Töö kirjutamisel tuleb valida üks neist kahest võimalusest ning kasutama ainult ühte varianti kogu töö käigus. Artiklite kogumik Kui on tegemist artiklite kogumikuga, siis tuuakse ära artikli autor, pealkiri, kogumiku nimetus, ilmumiskoht ja aasta, kasutatud artikli lehekülje numbrid. Näide. 9 Eamets, R. Eesti tööturu potentsiaal ja poliitika Euroopa Liidu kontekstis. Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. Tallinn, 1999, lk. 29 33. Ajakirjad Ajakirja kasutamisel algallikana tuleb ära tuua autor, pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number, leheküljed. Näide. Alas, R. Uute ideedeta kriisist kriisi
Kirjanduslikku tegevust alustas vene ja poola autorite (V. Zukovski, A. Tsehhov, B. Prus jt) teoste vahendamisest (1902-1903). Pagulasperioodil saatis nii ajakirjale "Noor-Eesti" (jm) kunstikirju (nt "Soome kunstinäitus Pariisis", 1908; "Salon d'Automne", 1909 jt) ning ka kirjanduslikku kaastööd. Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920. aastatesse, mil avaldas fantastiliste novellide kogu "Nõiasõrmus" (1919) ja legendidel põhinevate novellide kogumiku "Hõbelinik" (1921). Ajakirjas "Looming" ilmusid piibliainelised näidendeid "Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid "Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927). Tassa stiili iseloomustab dekoratiivsus ja detailirohkus, süzeelisele liikuvusele on pööratud vähem tähelepanu. Peale 1920. aastaid avaldas Tassa põhiliselt ERM-i kunstikoguga seotud teateid, tema ilukirjanduslik pärand on säilinud käsikirjalisena.
Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse reziimi vahel. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas
o Esmakordselt käis 40 töötajat õppeekskursioonil Soomes Helsingi Ülikooli õppekeskuses Aleksandria o Seoses energeetikateaduskonna ületoomisega ülikoolilinnakusse likvideeriti energeetikateaduskonna raamatukogu · 2005 o 1. veebruaril sõlmisime 5-aastase koostöölepingu pikaajalise partneri Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukoguga o Avaldasime teaduskonverentsi "Ülikooliraamatukogu täna" ettekannete kogumiku sarjas TTÜ Raamatukogu Töid A o Avaldasime järje väljaandele "Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919 1989" aastate 1989 2004 kohta o Alustasime TTÜ digitaalraamatukogu pilootprojektiga o Hakkasime pakkuma uut teenust: e-koopiate tegemist skanneril o Siret Mikumets ja Katri Mägi lõpetasid magistriõppe ja neile omistati sotsiaalteaduse magistrikraad o Mehaanikateaduskonna ettepanekul koostasime raamatukogu
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Kunstniku 70ndal juubelisünnipäeval oli suurem näitus tema gobeläänidest Rahvusooper Estonia Talveaias (Kaldmaa, 2006). Vaata ,,Lisa 2" ja ,,Lisa 3". (Allee, 2014) 3. 2 Trükised Jüri Arrak on kirjutanud kaks raamatut (,,Võsa, aas ja mägi" (aasta 2014) ja ,,Panga-Rehe jutud"(aasta 1975)) ning temast on kirjutatud kolm raamatut. Raamat ,,Võsa, aas ja mägi" räägib kunstist ja kunstniku rollist ning nende väärtustamisest ühiskonnas. Kogumiku pealkirjas sisalduvad võsa, aas ja mägi sümboliseerivad erinevaid etappe kunstniku kui ränduri elu- ja loometeel. Religiooni ja eetika mäeni jõudmine peaks autori sõnul olema kunstniku kõige tagasihoidlikum eesmärk. Raamatus on Jüri Arraku kirjatööd, mis artiklitena varem siin-seal ajakirjanduses avaldatud ja niimoodi ühtekokku panduna toovad selgesti välja autori kreedo kunstniku ja inimesena. (Raamat "Võsa, aas ja mägi", teema: Kunst, 2014)
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
and organises them into coherent clusters. Prioritisation and negotiation - Prioritising requirements and resolving requirements conflicts. Requirements specification - Requirements are documented and input into the next round of the spiral. 4. loeng - Süsteemi nõuete esiletoomine ja analüüs Analüütik vastutab selle eest, et tellija saab süsteemi, mida vajab Nõuete kogumine - (Loodava) Infosüsteemi kirjeldamine erinevatest aspektidest Nõuete kogumiku alusel koostatakse süsteem ja vajalikud lisatulemid. Nõude kolm baasomadust Ühene kontrollitavus küsimusele ,,kas nõue on täidetud?" peab saama võimalikult üheselt vastata "jah" või "ei" Kerge kontrollitavus nõude kontroll ei tohi võtta palju aega Sõnastuse lihtsus ja lühidus nõude sisutekst ei tohiks olla pikem kui ~30 sõna Nõuete kogumiku moodustamisel on eesmärgiks Ühtlane kaetus nõuete hulk peab ühtlaselt ja piisava tihedusega katma kogu
Kultuuriesindusi rajati veel Stockholmi, Kopenhaagenisse,Londonisse, Pariisi, Helsingisse. Need kultuuriesindused kandsid saatkondade ülesandeid ja kui Eesti 1991 aasta augustis iseseisvus said neist suursaatkonnad. Lennart Georg Meri välisministrina Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Meri alla välisministrina. Sellele kohale nimetas Meri tollaaegne rahvarinde liider Edgar Savisaar 1990 aastal. Enne seda oli Georg Meri jõudnud avaldada dokumentide kogumiku 1940 Eestis. Dokumente ja materjale. Selle teosega püüdis ta avaldada, et Eesti okupeerimine oli Hitleri ja Stalini vahelise kuritegeliku pakti tulemus, millega jagati Euroopa ka totalitaarse reziimi vahel. Molotov Ripentropi salaprotokolli alusel. Välisministrina tuli luua Meril kõigepealtvälisministeerium. Esimeseks ülesandeks oli Meril vallandada kõik KGB mehed ning nende sekretärid. Lennart suutis saavutada tolleaegse Eesti
piiravad. Teises küsimuses väitis Spinoza, et Vana Testament ei ole tekkinud hoopiski nii kaua aega tagasi, nagu seda teoloogid traditsiooniliselt väidavad. Piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik. Piibli raamatud on kohandatud nende inimeste kujutlustega, kellele nad olid määratud moraalseteks õpetusteks. Ja ka kirjutanud neid ei ole autorid, kelle nime nad praegu kannavad. Selle kogumiku koostasid variserid niinimetatud teise templi perioodil (2: 164). Spinoza ei tunnustanud Kristuse jumalikkust, kuid asetas ta inimeste hulgas esikohale. Spinoza "Teoloogilis-poliitilise traktaadi" poolt tekitatud mõju oli määratu suur. Spinozat ründasid kõikide usundite teoloogid ja kirikutegelased. Traktaadi ateistlik tendents, religiooni taandamine moraaliõpetustele, pealegi niisugustele, mis peavad silmas lihtrahva madalat haridustaset, ajaloolise vaatekoha kasutamine Piibli
nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut. Kasutatud on erinevaid luulekogusid ning eluloomaterjale. Eraldi peaks välja tooma kogumiku „Sinuga ja sinuta“ ning raamatu „Juhan Liiv mälestustes“. Mõlemad raamatud on koostanud Aarne Vinkel. Raamatus „Juhan Liiv mälestustes“ on kirja pandud kuulsa kirjanikuga kokkupuutunute mälestused ning omapoolsed kommentaarid ja arvamused Juhan Liivi kohta. See on ääretult põnev allikmaterjal, sest mälestused oleks otsekui elustunud: need on uskumatult hästi ja tõetruult kirja pandud. Lisaks sisaldab raamat materjali, mida kooliõpikutes tavaliselt ära ei märgita.
Ükskõiksuse tõttu poiste puberteediprobleemidesse läheb ühiskonnal raisku võrdlemisi suur osa mehelikust vaimupotentsiaalist. Üks lahendus olukorra leevendamiseks on anda soovijail võimalus õppida poisteklassis, nende taastamine on viimastel aastatel ka alanud. Eriti oluline oleks aga meesõpetajate osakaalu suurenemine koolides. See nõuab õpetaja maine tunduvat paranemist ühiskonnas. 1998. aastal oli ÜRO kogumiku "Naised ja mehed" andmetel Eestis pedagoogiliste erialade lõpetajate hulgas mehi aga vaid seitse protsenti, mis on Euroopas täiesti äärmuslik näitaja.
Yalga seminaristvdrsusterve hulk seid Eesris.Kcirber ise l6i hulganisti eestikeelseid mehi, keseestikultuuri arengusedaspidisuurestikaasarddkisid- vennadAleksander laule. ja Friedrich August saebelmann, Aleksander Eduard rhomson, carl Robert 1854. aastal andis ra vdlja kogumiku "Laulud Scirwemaalt,mitme healega'. Raamatuke sisaldas 17 Jakobson,AleksanderLete,AndreasErlemann rt. saksapi.rast laulu, neist 14 Ktirberi omad. Mitu Korberi s6nadegalaulu on rahvaseaspopulaarsedtdnaseni,nagu "Ma olen vdike karjane", "Mu isamaaarmas","Vaikne Baltisaksalaulupidude toimumine 1857. ja 1866. aastalTallinnasning eriti 1862. kena kohakene". Kcirberi laulukogumiku II jagu ilmus 12
sellistena, nagu neid lauldi ka 19. sajandi alguse Saksamaal. Tallinna muusikaõpetaja ja Oleviste kiriku organist Hagen avaldas 1845. aastal teise koraaliraamatu, mis oli mõeldud peamiselt Eesti- ja Liivimaa tarbeks. See lähtus peamiselt vennastekoguduse kaudu levinud viisidest, mis olid tolleaegsetes kogudustes palju levinumad kui Punscheli viisid. Hageni kogumik ilmus kolmes väljaandes ja oli paarkümmend aastat Eestimaal laialt käibel, siis aga taandus Punscheli kogumiku ees. Koguduselaulu reform oli väga oluline saksapärase laulutraditsiooni kodunemisel Eesti- ja Liivimaal. Muusikaelu linnades Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid
meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Repertuaar Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R. Jakobson omal kulul välja kogumiku "Wanemuine Kandle Healed I", mis sisaldas Kunileidi "Sind surmani", "Minu isamaa on minu arm", "Minu isamaa nad olid matnud" 5 ning kaks tema enda rahvaviisiseadet "Miks sa nutad, lillekene" ja "Kodu". Ta saatis eksemplarid ka laulupeo komiteele ning kooridele, kes olid osavõtuks registreerunud. I üldlaulupeo kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, millele lisandus tsaaririigi hümn.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõi...
vormistamise juhend Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama: (1) autori perekonna- ja eesnimi (püstkirjas) (2) ilmumisaasta (püstkirjas) lõpeb punktiga - sama autori samal aastal ilmunud publikatsioonid eristatakse aastaarvule lisatud väikese tähega nii lühiviites tekstis nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) kui ka kasutatud kirjanduse loetelus (3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga) - kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi põhimõtteid Tallinna Ülikooli kirjastuse (2010) viiteallikate vormistusjuhendist ja Roometsa (2002) üliõpilaste arvutil vormistamise juhendist
Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt.) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1988. 328 lk. Artikli kohta antakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli ja teine tema asukoha kohta. Need osad eraldatakse mõttekriipsuga. Artikli kohta märgitakse: järjekorranumber, autori (autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri (ilma jutumärkideta), mõttekriips, ajakirja, väljaande või kogumiku nimi, köite number, ilmumisaasta, ajakirja number, artikli paiknemise leheküljed. Kui artikkel paikneb raamatus või kogumikus, siis kõigepealt märgitakse lühend sõnast “raamatus” (Rmt.:) või “kogumikus”. Seejärel tuuakse pealkiri jutumärkideta, köite number, ilmumiskoht ja –aasta ning artikli leheküljed. Näiteks: 1. Kallaste, T. Meetod õhu saastatuse prognoosimiseks. - Tehnika ja tootmine. 1988. nr 3, lk. 21...23. 2. Piliste, T
Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 465 lk. 16.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest punkti ja kriipsuga (vahel ka topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas) · kirjutis (artikkel) kogumikust tuleb esitada: Artikli autor. Pealkiri. - Kogumiku nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid Lumiste, R. Eesti riigi poliitika ettevõtluskeskkonna korrastamisel. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit. Tartu, 1999, lk. 162-168. Vinkler, P. 1995. Some aspects of related performances of individuals. Scientimetrics, vol.32, No 2, p. 23-45. Õim, Haldur 1976. Kas inimkeel on päritav? Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, lk. 158-161
Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 465 lk. 16.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest punkti ja kriipsuga (vahel ka topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas) · kirjutis (artikkel) kogumikust tuleb esitada: Artikli autor. Pealkiri. - Kogumiku nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid Lumiste, R. Eesti riigi poliitika ettevõtluskeskkonna korrastamisel. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit. Tartu, 1999, lk. 162-168. Vinkler, P. 1995. Some aspects of related performances of individuals. Scientimetrics, vol.32, No 2, p. 23-45. Õim, Haldur 1976. Kas inimkeel on päritav? Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, lk. 158-161
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
