tundeküllane nägemus oma varasest armastusluulest filosoofilise üldistamisega oma hilisemast loomingust. Tulemus, "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja "Õnnevarjutus" (1929), kuulub eesti luule paremuse hulka. Underi küpsuseni jõudnud luule keskne teema on õnne igatseva inimese konflikt sellele vastanduvate jõududega. Ta kujutas elu vastandlikkust ning nüansside rikkust sama hästi kui suuri emotsionaalseid pingeid ja nägemusi. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku "Lageda taeva all" ning 1935 "Kivi südamelt". Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt
Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. .....tuleb otsida näide Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007)
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [serlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis. Sherlock Holmes Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) Sünniaeg 1854 Surmaaeg pärast 1923 Rahvus inglane Sugu mees Perekond Vennad Mycroft Holmes Amet eradetektiiv Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi sümbolid Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock. Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal. Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemis...
Pärast seda paigaldatakse ülemine rang. Enne betoonivalu alustamist suletakse puhastusava. Kontrollitakse raketise vertikaalsust. Raketise sidumine: Kui betoonisegu valatakse raketisse, tekib voolavast massist vastu raketise seina valusurve. Valusurve püüab raketise seinu teineteisest eemale suruda. Valusurve suurus oleneb massi plastsusest, betoneerimise tõusu kiirusest ja betoonisegu vibratsioonist. Postvundament moodustab kandvate seinte telgede all olevate postide kogumiku. KOKKUVÕTE Raketis on igasugune ajutine ehitis, mida kasutatakse uue või rekonstrueeritava püsiehitise toestamiseks. Raketisi on igasuguseid: postitaldmiku raketis, postiraketis, laeraketis, seinaraketis, taldmiku raketis ja talaraketis. Rakestamise etapid ajalises järjekorras on: Eeltööd, Rakestamine ja Järeltöö. Page 9 of 12 Tallinna Ehituskool Eeltööd
Mitme artikli autor, intervjueerija ja koostaja ta on? Kuidas otsingu läbi viite? Otsin Merino Liia autori järgi lihtotingust, Autor on 35 artikli autor, 18 intervjueerija ja 1 koostaja 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, saan 1 tulemuse. , , , Postimees : (2009) 7 ., . 5,(3.10.12) 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, keel, kogumik ja artikkel. Saan 13 tulemust. Aulik, Siiri, Euroopa Kohtu lahendite tõlkimine ja kasutamine praktikas, Õiguskeel 2005-2007 : artiklikogumik. Tallinn, 2008. (Juura keeleraamat). Lk. 163-167 http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/X(infootsing)&searchscope=2&l=est&a=a&
abikaasaks ning emaks. Asutatav Eesti Aleksandrikool pidi õpilastele pakkuma põllumajanduslikke teadmisi ja selleks ilmus 1868.aastal Jakobsonilt “Teaduse ja seaduse põllul”. Ta soovitab seal talurahvale lihtsaid eluviise, töökust ja rohkem haridust, et tulla toime põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku “ Vanemuise kandlehääled.”1871.aasta lõpul tuli välja ka “Vanemuise kandlehääled” II osa. 1872.aasta kevadel ilmus “Rõõmus laulja”, kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu “Lauliku C.R. Linnutaja laulud” ja näidend “Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed”. Jakobson kirjutas ajalehes “Eesti Postimees” artikleid:
rahvustunnet ja hoidis talupoegasid kursis maailmas toimuvaga. Pärnu Postimehe esimese veäljaande avaluuletuses pöördus ta esimest korda senise 'maarahva' asemel ''Eesti rahva'' poole. 1863.aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, peatselt ajalehe väljaandmine lõpetati, kuna lehe sisu oli rahvuslaste meelest liiga alalhoitud ja hirm võimupoolsete(J. Hurt, C.R.Jakobson)ees oli suur.Veidi enne I laulupidu, tegi Jannsen kogumiku tuntud isamaalistest lauludest, seal sees oli ka praegune Eesti hümn. Jannseni tegevuse tippajaks oligi ärkasmisaja esimene pool. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo Tartus.1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile.1869. aastal andis välja Eesti Postimehe lisana Eesti Põllomehe, mis oli esimene
Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid,
Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie ...
Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need on tagasihoidlikud luuletused mis kaitsevad rahvuslikke huve. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". ,,Elu tuli" Tema esikkogu "Elu tuli" mis ilmus 1905 Helsingis oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. See koondab Suitsu luulet aastast 1900. Kogumiku nimiluuletus valmis viimaste hulgas, ning on mõtestavaks raamatule ja tema luulele tervikuna. See on loodud noore inimese vaatekohalt, kus autor näeb eelkõige noortes jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Uudsena mõjus omas ajas Suitsu armastuslüürika samas kogumikus, mille avab igatsuslaul ,,Oma saar". Humanistina kujutas Suits ka tihti valitseva võimu julmust. (1905 ilmunud ,,Jõululaul" häbimärgistas tsaarireziimi) ,,Tuulemaa" Suitsu 2. kogumik ilmus 1913. a
näidend ,,Karastus". Isikupärases lüürilise kompositsiooni vormis on kirjutatud osaliselt värsskõneline lavalugu ,,Suveöö ilmsi", kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja
Romantsimiaja inimene Valisin romantismiajajärgu tundmaõppimiseks Euroopas Francois Furet´i koostatud kogumiku ,,Romantismiaja inimene". Minu sooviks oli paremini aru saada selle ajajärgu erinevatesse ühiskonnakihtidesse ja -gruppidesse kuuluvatest inieestest. Raamatus keskendusin põhiliselt kolmele mulle kõige huvipakkuvamale peatükile: naine, kooliõpetaja ja revulutsionäär. Romantsim saab alguse 19.sajandi esimesel poolel ja lõpeb 19.sajandi teise poolel. Romantistlikku ajajärku on suuresti mõjutanud Prantsusmaa, kust romantism alguse sai. Revulutsioonid Euroopas mõjutasid romantismi suurel määral. Püüti edendada demokraatiat ja klassiühiskond hakkas kaduma. Keskklass hakkas mängima üha olulisemat rolli ühiskonnas. Usk oli romantismiaja inimesele väga tähtis. Inimesed võtsid usu oma moraali aluspõhjaks. Romantsitlikul ajajärgul oli tähtis eneseväljendus viis ka kunst. Kõige enam pakkus mulle huvi milline...
üldpõhimõtteid. 2.Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Koostaja Marika Veisson. 2010 ( 189lk). Käesolev kogumik on jätkuks Tartu Ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule ,, Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. Sajandi Eesti ja Soome koolis" (2009), mis keskendus väärtuskasvatusele koolis. Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alal. Kogumiku eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et väärtuskasvatus muutuks läbivaks tegevuseks kõigis Eesti lasteaedades. Oluliseks peetakse heade kogemuste laiemat kättesaadavust , neid arutleda ja analüüsida. Seetõttu on ka selles kogumikus konkursi ,, Väärtuskasvatus lasteaias" võidutöö. Lisaks on raamatus järgmised artiklid: M. Veisson, T. Kuurme. Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatusest ja moraalist. M. Müürsepp
Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks. Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed. 2 1. PEATÜKK 1.1. Probleemid ja ennetus Kui alaealine paneb toime süüteo, on probleemile võimalik läheneda kahest eri vaatepunktist, kas last karistada ja ennetada uut kuritegu või uurida välja esmased põhjused, miks laps nii tegi. Tulemuslik tegelemine eeldab, et selgitatakse välja tegurid,
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks C...
haigus andis end üha järjekindlamalt tunda. Georg Otsa viimaseks tööks ,,Estonia" teatris oli ,,Don Giovanni" lavastus. Mozarti muusika oli talle väga lähedane ja läbis heleda niidina laulja kogu avara loomingu. Trotsides piinavat valu, viis ta temale omase põhjalikkusega läbi seadeproovid kuni esimese lavaproovini. Rohkemaks ei jätkunud enam jõudu ... [4; 2008, 03.02] "Georg Ots Anthology" on Eesti Raadio koostatud ja välja antud kuuest CDst koosnev kogumik Georg Otsa loominguga. Kogumiku põhirõhk on asetatud Otsa lavategevusele. Neljal ooperi- ja operetimuusika CD-l on nii stuudiovõtteid kui ka unikaalseid salvestisi etendustelt ja kontsertidelt. Kammerlaul on muusikazanridest intiimsemaid ja samas nõudlikumaid nii interpreedi kui kuulaja suhtes. Sellepärast on 6 viiel plaadil kõlav muusika jäänud tänaseni Otsa loomingus kõige vähem tuntuks. [5; 2008, 03.02]
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
laiali paigutamine ruumides ( eri rõdudele). 15 -16 sajandi ilmalik muusika 16 sajand seltskonnamuusika sajand. Igal maal eri zanr ja helikeel. Tekst on oluline peab arusaama ja olema kuuldav. Teksti piltlikus ehk muusika püüab teksti illustreerida ( linnu laul, mere kohin jne) Prantsuse chansonid 16 saj. 16 saj. jätkati missade ja motettide kirjutamist Madalmaa koolkonna stiilis. Pierre Aitagnant 1 prantsuse nooditrükkal ilmutas üle 50 chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal
Ulatusliku klaveritsüklu "Mikrokosmos" kirjutamis alustas Bartok 1926 aastal ning lõpetas selle 11 aastat hilejem. Pikaajalise töö tulemusena sai kaante vahele 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. "Mikrokosmos" kuulub tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Selle esimesed palad on jõukohased ka väikestele muusikaõppuritele, viimased, järk-järgult üha raskemateks minevad lood eeldavad aga esitajatelt juba üsna viimistletud mängutehnikat. Kogumiku pealkiri viitab sellele, et mängutehnilise meisterlikkuse "kosmosesse" lendamiseks tuleb alustada väikestest ja lihtsatest, teiste sõnadega "mikroasjades". Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompostitsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood Bartoki hilised teosed on tema loomingus kõige filosoofilisemad ning neid esitletakse ka kõige sagedamini. SIiia kuuluvad kaks viimast, 5. ja 6. keelpillikvartett (1934 ja 1939),
kool nimi klass Referaat Gunnar Graps ja tema bändid Juhendaja: Asukoht,aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Gunnar Graps.............................................................................................4 1.1 Ornament................................................................................................4 1.2 Tsello..................................................................
enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut. Kasutatud on erinevaid luulekogusid ning eluloomaterjale. Eraldi peaks välja tooma kogumiku ,,Sinuga ja sinuta" ning raamatu ,,Juhan Liiv mälestustes". Mõlemad raamatud on koostanud Aarne Vinkel. Raamatus ,,Juhan Liiv mälestustes" on kirja pandud kuulsa kirjanikuga kokkupuutunute mälestused ning omapoolsed kommentaarid ja arvamused Juhan Liivi kohta. See on ääretult põnev allikmaterjal, sest mälestused oleks otsekui elustunud: need on uskumatult hästi ja tõetruult kirja pandud. Lisaks sisaldab raamat materjali, mida kooliõpikutes tavaliselt ära ei märgita. Elulugu
aastal(Dangerous Tour). 2005. aastal, 18. juulil anti välja tema kuues Greatest Hitsi album ,,The Essential Michael Jackson". Album koosneb kahest cd-st kokku 40-e looga, alustades bändi Jackson 5 klassikaga ent siit ei puudu Michaeli enda parimad lood kui Off the Wall, Thriller, Dangerous ning Bad. Sama aasta 26. juuli anti välja tema esimene kontsert-DVD, millel on Bucharesti kontsert( sama, mis koos ,,The Ultimate Collection'iga"). Põhimõte on selles, et see on eraldi ega kuulu mingi kogumiku juurde. Jackson kirjutas uue heategeva loo USA orkaani Katrina ohvrite mälestuseks. Mäletatavasti kirjutas kuulsus 20 aastat tagasi samalaadse eesmärgiga hiti `We Are The World'. Uue loo aitab Michaelil välja anda Bahrainist Sheik Abdullah bin Hamed Al Khalifa, kelle juures Michael ka nüüdsest resideerub. Laulja on otsustanud muuta ka oma nime araabiapäraseks nagu Mohammad või midagi sellist. Edasi plaanitseb laulja comebacki ja tema heategtev
täiskasvanud isenditel. Malphigi sooned harunevad hemolümfis kus nende peamiseks ülesandeks on lämmastikku sisaldavate jääkainete eraldamine ja nende suunamine soolde, kus need viiakse koos ekskrementidega kehast välja. Vähid Närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis suurema närvirakkude kogumiku - tängu. Arenenumatel vähkidel on närvitüved liitunud ühtseks närviketiks, ka närvitängud on liitunud. Sigimine Vähid on reeglina lahksugulised - on olemas nii emased kui isased loomad. Paljudel vähiliikidel on emas- ja isasloomad ka väliselt selgelt erinevad. Väikeste vähkide puhul on emased tavaliselt isastest suuremad ja sigimisperioodil võib nende keha küljes sageli näha munade kogumikke. Isastel on tihti mõned jalad muutunud
,,Armastuskirjad". ,,Detsembris" hakkavad silma sünged palad, mitmed palad sisaldavad sõnu haud, kirst. ,,Selges eesti keeles" Võib kasutada mõisted ,,üdilikkus". Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust. Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Tänan ja palun" ning ,,Osa". Nimemuutusega tuleb luulesse: · Õpetlikkus · Olemishirm · Püsimistarve, luule muutub hamletlikuks Selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet ja aforisme. · Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread pikemaks, kasutab rohkem kirjavahemärke. Hakkab ka ilmuma esimesi viiteid enesetapule. Juhan Viiding ,,Tänan ja palun": Olemishirm:
muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja nende põhimõtteid laiemale muusikaüldsusele, rajades sedasi noortele tegijatele teed kuulsusele ja tuntusele. Looming: Schumanni loomingus on tähtsal kohal laulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Tuntumad laulutsüklid on "Poeedi elu ja armastus" ning "Naise elu ja armastus". Tuntud on klaveripalade tsüklid on "Karneval"ja "Lastenurk". Selle kogumiku kauneim pala on kindlasti "Magus unelm". Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat. Clara Schumann sündis 13. septembril 1819. aastal Leipzigis klaveriõpetaja Fredrich Wiecki tütrena. Kuuendast eluaastast saadik, pärast vanemate lahkuminekut, elas ta isa juures, kes andis talle iga päev klaveritunde. Kaheksa-aastaselt hakkas tüdruk komponeerima. 1828. aastal esines Clara esmakordselt Leipzigi Gewandhausis, kaks aastat hiljem andis ta seal esimese iseseisva kontserdi
nägemus oma varasest armastusluulest filosoofilise üldistamisega oma hilisemast loomingust. Tulemus, “Hääl varjust” (1927), “Rõõm ühest ilusast päevast” (1928) ja “Õnnevarjutus” (1929), kuulub eesti luule paremuse hulka. Underi küpsuseni jõudnud luule keskne teema on õnne igatseva inimese konflikt sellele vastanduvate jõududega. Ta kujutas elu vastandlikkust ning nüansside rikkust sama hästi kui suuri emotsionaalseid pingeid ja nägemusi. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku “Lageda taeva all” ning 1935 “Kivi südamelt”. Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja
ja teadmiste tähtsust ning astusid välja pärisorjuse vastu. Eesti- ja Liivimaal hakkasid esimesena nõudma talupoegade olukorra parandamist balti-saksa haritlased. Nad püüdsid tegeleda talurahva valgustamisega (nt toetati rahvahariduse edendamist; jutlustel anti talupoegadele kasulikke näpunäiteid) Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819): 1. Andis välja saksakeelse kogumiku „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7
VoIP või online mängude kasutamiskõlbmatuks. Võdin Paketid allikast jõuavad sihtpunkti erineva hilinemisega. Paketi viivitus sõltub tema asukohast ruuterite järjekorras, mis on paketti liikumise teel allika ja sihtpunkti vahel ja see asukoht võib varieeruda ettearvamatult. See erinevus viivituses nimetatakse võdinaks ja võib tõsiselt mõjutada online audio ja/ või video kvaliteeti. Rikkis tarne Kui seotud pakettide kogumiku saadetakse läbi võrku, erinevad paketid võivad võta erinevaid teed, mille tulemuseks on erinev viivitus. Ning paketid jõuavad sihtpunkti teises järjekorras kui see järjekord millises neid saadeti. Selle probleemi lahendamiseks on vaja spetsiaalseid lisa protokolle mis panevad neid õigesse järjekorda kui nad jõuavad sihtpunkti. See on eriti oluline video ja VoIP andmevoogude jaoks, kus kvaliteet on dramaatiliselt mõjutatud nii latentsuse kui ka järjekorra puudumises.
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
Trükiaasta. Raamatu pealkiri. Kirjastaja, linn. Lusztig, G. 1993. Introduction to Quantum Groups. Birkhauser, Boston. Artiklid ajakirjast: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. Karofeld, E. 1998. Effects of bombing and regeneration of plant cover in Kõnnu-Suursoo raised bog, North Estonia. Wetl. Ecol. Management, 6, 4, 253-260. Artiklid kogumikes: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. In Kogumiku pealkiri (kogumiku toimetaja(d) ed või eds). Lehekülje numbrid. Kirjastaja, linn. Jones, W. B. 1977. Multiple-point Pade tables. In Pade and Rational Approximation: Theory and Applications (Saff, E. B. & Varga, R. S., eds). pp. 57-65. Academic Press, New York. Ajalehe artikkel: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajalehe nimi. Ilmumiskuupäev (ilma aastanumbrita) ja väljaande number (vajadusel). Part, K. 1993. Kommunism loodusteadustes. Rahva Hääl. 15.november.
, Mänder, R. (toim.). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Kogumike puhul tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaalidega, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumikus (ingliskeelsel väljaandel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa. Teistes võõrkeeltes olev kogumik tuleb kirjutada vastavas keeleskogumikus), toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.), kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada kogumiku väljaandmise aasta. Näide 4: Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel
ei tohi rohkem kui energiat kulutatakse. Liikuda tuleks intensiivsusega 60 70 % maksimaalsest pulsisagedusest, korraga vähemalt 45 minutit. Kõige raskem on alustamine, organism lülitub ümber valdavalt rasva ainevahetusele alles peale 8 12 nädalast harjutamist. Seega, optimaalse treeningkoormuse määramisel peamehästi tundma oma organismi seisundit, spordiala omapära, mõju organismile, taastumise kiirust. Täpsemalt optimaalsest treeningkoormusest tuleb juttu kogumiku järgmistes numbrites. Materjal: De Marees H. Sportphysiologie. Sportverlag Strauss. 2003, Jalak R. Tervise treening. Tallinn 2006, Weineck J. Optimales training. Spitta Verlag. 2007, Engels T., Neumann B. Optimal trainieren. Südwest. 2001, ,Marquardt M., von Loeffelholz C., Gustavson B. Die Laufpibel. Spomedis.2006.
,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike. Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates.
(Simmer, 2012) Kokkuvõte Selleks, et käivitada ühiskonnas diskussioon Eesti tuleviku, valikute ja otsuste üle, mida tuleb otsustajatel teha täna, et saavutada soovitud Eesti Idee täitumine homme on avaldatud 4 kogumik "Eesti teel 21. sajandisse". Antud kogumik tutvustab arengustrateegiaid, uusi ideid, erinevate elualade esindajate visioone ja valikuid Eesti tulevikust. Kogumiku koostaja Ahto Oja ütleb säästva arengu kohta, et uute ja erinevate teooriate eesmärk on kokkuvõttes selline ühiskonnakorraldus, mis tagaks inimese kui liigi säilimise planeedil Maa. Eesmärgiks on säästev, tasakaalustatud ja jätkusuutlik tsivilisatsioon, mitte säästev areng kui asi iseeneses. (Simmer, 2012) Kasutatud allikad 1 Wikipedia (2013) https://en.wikipedia.org/wiki/Sustainable_development [07.04.2013]
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama,
Galaktikad Meie elame galaktikas, nimega linnutee, koos sadade miljardite tähtedega. Teadaolevas universumis on 200 miljardit galaktikat. Igaüks neist on ainulaadne, hiiglasuur ja dünaamiline. Kust galaktikad tulevad? Kuidas nad töötavad? Milline on nende tulevik? Kuidas nad surevad?. Nendele küsimustele üritame leida vastuse. Meie galaktika on umbes 12 miljardit aastat vana. Galaktika ise on hiiglasliku spiraalse ketta kujuline, mille keskel on hele punkt, milles paiknevad tähed tihedalt üksteise lähedal. Teadlased arvavad, et nagu iga galaktika keskmes on ka meie galaktika keskmes supermassiivne must auk, mistõttu ongi galaktika spiraalse kujuga, ja keskosas tihedamalt kokku surutud. Galaktikad on esmalt suured tähtede kogud, keskmine galaktika võib sisaldada keskmiselt sada miljardit tähte. Need on kohad kus tähed sünnivad ja surevad. Tähed sünnivad gaasi- ja tolmupilvedes, mida kutsutakse udu...
Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 4". 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused Inglise laenukihi algus ulatub XIX sajandi algusesse. Sellest ajast alates võib eristada 3
7) „Varjuteater“ 2011 5 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976 4) „Tubased lapsed“ 1979 5) „Kõik lood Leopoldist“ 1984 6) „Kolmed tähed“ 1987 7) „Meie aabits ja lugemik“ 1992 8) „Aabitsajutud“ 2006 • On kirjutanud ooperi libreto ehk teksti „Pilli hääl“, mis ilmus 2000. aastal. • On koostanud kogumiku „Pink“, mis sisaldab eesti luulevalimikku. (2006) • Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010) Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust
3. Infoteaduse kujunemist mõjutanud uurijad Vastus: Marcia J. Bates, Henry E. Bliss, A.C. Bradford, A.J. Lotka, G.Z. Zipf, S.R. Ranganhan, Karl Ludwig von Bertalanffy, John von Neumann, Oskar Morgenstern, Norbert Wiener, Claude Shannon. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud sündmused. Vastus: 1948. aastal Teadusliku Informatsiooni konverents- põhiteemaks infoteenuste teadustöö tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine. 1970. aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate “Introduction to Information Science” 5. Informatsiooni uurivad teadused Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel: küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika, dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte:
Mõlema viitamissüsteemi korral peab uurimuse lõpus olema kasutatud kirjanduse loetelu, milles tähestiku järjekorras esitatakse kõigi uurimuses viidatud tööde bibliograafilised andmed. Autori järgi: Autor. Pealkiri: Alapealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. Pealkirja järgi: Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatavad leheküljed või märksõna. Artikli viide: Autor. Artikli pealkiri Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. NÄIDE: P.Hartnoll, Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. P.Kruuspere, Merle Karusoo dramaturgina. Vikerkaar 1987, nr 3, lk 43-47. E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine Internetist võetud allika viide märgitakse järgmiselt:
Veri liigubsüdamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned sinakasrohelised vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. [6] Vähkide närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis suurema närvirakkude kogumiku - tängu. Arenenumatel vähkidel on närvitüved liitunud ühtseks närviketiks, ka närvitängud on liitunud. [1] Kõige kaugemale on närvisüsteemi areng läinud krabidel, kellel esineb vaid kaks tänku - üks peas ja teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud, peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). [1] Vähkide toitumine Vähkide toitumine on mitmekesine
mis oli mõeldud 3-6aastastele lastele ning erines oma õppe- ja kasvatusmeetodites oluliselt tollel ajal levinud meetoditest. Lapsed tulid lasteaeda mängima kaks korda nädalas kaheks tunniks. Lapse kasvatamine algab sünnist Kui varem ei peetud lapse arengut esimesel eluaastal oluliseks, siis Fröbel rõhutas, et lapse areng algab tema sünniga. Rõhutas usaldusväärse isiku olemasolu Pidas väga oluliseks ema osa lapse arengus, koostas selle hõlbustamiseks kogumiku rahvapärastest riimikestest ja lauludest. Kuna kaotas oma ema väga varakult ja võõrasema ei suutnud oma ema asendada, opidas oluliseks, et täiskasvanud, kes lapse eest hoolitsevad, peavad temas äratama usaldust, et lapsel saaks areneda positiivne ellusuhtumine. 4 slaid PILDID! Fröbeli 2 põhilisemat teooriat: 1. Hingelis-vaimse arengu suur tähtsus varajases lapseeas 2. Mänguteooria ja mänguülesannete väljatöötamine
Antonio Vivaldi (1648-1741) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja osk...
12 Kirje mõlemad osad eraldatakse teineteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus tuuakse kaldkirjas. Artikkel ajakirjast, ajalehest: Autor(id). Aasta. Pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number), leheküljed. Näide: Saava, M. 2005. Vajalikud vitamiinid tasakaalustatud toidust. – KÖÖK, 13 (5), 36–40. Artikkel kogumikust: Autor(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. – Kogumiku pealkiri. Leheküljed. Toimetaja nimi. (Toim). Väljaandmiskoht : Kirjastus. Näide: Erelt, T. 2004. Sõnavõistlus andis uued sõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. 11– 35. Maire Raadik (Toim.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje E-artikli kirje koostatakse sarnaselt traditsioonilise artikli kirjega, lisada tuleb vahendusallika nimetus või internetiallika pealkiri ja täielik aadress (URL), kasutamise kuupäev ümarsulgudes. Autor(id). Aasta
Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. KASUTATUD MATERJALID Artiklid ajakirjast või ajalehest Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. Jaaksoo, A.(1997) Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Tallinn: Steamark (Andrus Simsel), lk. 89. KASUTATUD MATERJALID Suuliste allikate loetelu Näit.:Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ...) mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:
töötas seal pidevalt 44 aastat 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks arstiametist Võrus vabanes 1877 asus elama Tartusse toetas C. R. Jakobsoni Sakalat tõmbus tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast on maetud Raadi kalmistule noorpõlves kirjutas saksakeelseid värsse osa neistavaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas ÕESi väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt "Wina-katk" Avaldas õpetlikke kirjutusi sisaldava kogumiku "Sipelgas" I (Tartus 1843) Andis välja viies jaos ilmunud popularteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis sela sees leida on"(1848-49) "Sipelgas" II (1861) hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter"(1879)nende töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja annetada iseseisvat mõtlemist tema suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul
aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukodustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Antud kogumiku üldine eesmärk on vähemalt osaliselt täita ülalloetud lünki ning kaasa aidata aastatel 1940 1953 toimunud sündmuste uurimisele ja lahtimõtestamisele. Üheks keskseks mõisteks on ,,sovetiseerimine", mis sobib Eestis pärast 1940. aasta juunipööret ning sõjajärgsetel aastatel toimunud muutuste kirjeldamiseks. ,,Sovetiseerimise" mõistest Olaf Mertelsmann ,,Sovetiseerimise" mõistet ei ole kerge määratleda, sest selle sisu on erinenud regiooniti ja riigiti märkimisväärselt
b) määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir; c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu. Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
