Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ülemiseks hääleks oli Gregor. Koraal ja alumiseks pillid või omakeelne laul. *12-13.saj oli ülemine hääl omakeelne, alumine Gregor. Koraal ja need ei liikunud paralleelselt.
veebruaril, 2017 aastal, Eesti Rahva Muuseumis, kell 19:00. Metsatöll pidas oma 18.ndat sünnipäeva just seal. Külastasin kontserti koos ühe oma sõbraga. Sõna ,,Metsatöll" on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti. Selle bändi pealaulja ja kittarist Markus Teeäär sõnas nii: ,,Alustasime Metsatölluga Pääskula keldris 1999. aastal veebruarikuus. Sellest ajast oleme tahtnud igal aastal oma sünnipäeva kuidagi omanäoliselt pidada. 18 aastat hiljem viime muuseumisse oma kogumiku "Vana jutuvestja laulud". Muuseumisse viiakse ju tavaliselt väga vanad asjad. Viimane aeg, viimane aeg." Bändi kuuluvad ka veel kolm teist liiget, kelleks on praegu Lauri Õunapuu( mängib erinevaid eestimaiseid folk pille, millest ühed on näiteks torupill, viled ja kandled), Raivo Piirsalu ( mängib bass kitarre ja muid huvitavaid pille) ja Tõnis Noevere (trummarist). Kõik nad ka lisaks pillidele laulavad. Koosseis on aastatega muutunud. Muutused toimusid aastatel 2001, 2004 ja 2017
ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Kirjanik on elanud ka Soomes ning hetkel tihti külastab enda lapselapsi Prantsusmaal (Kivi, 2017). 3 3. KIRJANDUSLIK TEGEVUS 3.1. Debüüt Maimu Berg avaldas enda esimesed lühijutud ajakirjas Noorus aastal 1969, olles ise alles 24- aastane. Avaldamisel kasutas ta nime Leen Kaiste. Esimesed raamatud aga ilmusid paar aastakümmend hiljem. Tema esimese romaanide kogumiku "Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal" debüüt oli aastal 1987 (Maimu, 2018). 3.2. Kirjandus Elu jooksul on talendikas kirjanik kirjutanud mitte ainult romaane vaid ka mitmeid näidendeid, novelle ning paar sketsi ja jutustust. Kuulsamad teosed on siiski "Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal", "Ma armastasin venelast; Nemad", "Mina, moeajakirjanik" ning "Unustatud inimesed" (Maimu, 2018). Berg on kirjutades mitmeid teemasid puudutanud alustades kuuluvuse ja
Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377) käsitleb oma Tiiu Jaago, artikli pealkiri „Teabe levikust artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377.
12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku. Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" Tunnustused · 1977 ja 1978- A. Lauteri nimelise näitlejapreemia · 1980- teenelise kunstniku aunimetus. · 1983- J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) · 1983- J.Liivi luuleauhinna · 1990 - Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 7 Luuletused Ma ei kirjuta vastikuid ridu Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu
eesnime esitäht. Mõningatel puhkudel (nt lõputööd, intervjuud) kirjutatakse välja ka eesnimi. Pealkirja järel toodud koostaja või toimetaja nimes on initsiaal perenime ees. Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB! Jälgi kirjavahemärkide ja tühikute kasutamist! Raamatu kirje (13 autorit) Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A. (1991). Kunstnik. Ruum. Pilt: maalikunsti ajaloolise arengu probleeme. Tallinn: Kunst. Tõugu, A., Soans, K. (2005). Indigolapsed: kas uus põlvkond? Tartu: Väike vanker. Raamatu kirje pealkirja järgi Pealkiri: alapealkiri. (ilmumisaasta)
Yeats Dublinis Abbey teatri, mille direktorina töötas ta kuni surmani. Selles teatris lavastati enamik ta näidendeist. Nobeli kirjanduspreemia omistati William Butler Yeatsile juba 1923. aastal, kuid ta kuulsamad tööd olid siis alles kirjutamata. Yeats oli kahekümnendatel aastail Iiri Vabariigi senaator. Kirjanikku mõjutasid suuresti kaks ta elu suuremat armastust Maud Gonne, kes talle naiseks ei tulnud ja Georgie Hyde Lees, kes pani kiirkirjas paberile kõmulise kogumiku "Nägemus", milles ohtra üleloomuliku kõrval oli ka detailvisandeid mitmetest inimtüüpidest ajaloo pööristormides. Yeatsi elu ja loomingut mõjutasid suuresti ta tutvus Ezra Poundi ja imazhistidega. Yeatsi küpsemad teosed olid sümbolistlikud kogud "Torn" ja "Keerdtrepp" ning loomulikult "Viimased luuletused". Suure tähtsusega on kirjaniku mälestused, mis avaldati koguteoses "Autobiograafiad". Eesti keeles on Yeatsi värsse ilmunud valikkogus "Luulet".
Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektideks on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objektiks on meie
...................................................... 7 2 Sissejuhatus Apollon on jumal, kellest ma olen õppinud palju ning kellega ma olen juba varemgi natuke tutvunud. Siiski on mulle jäänud mulje, et seda jumalat on kuidagi vähe mainitud nendes müütides, mida mina olen lugenud. Võimalik, et ma olen lihtsalt lugenud müüte, kus tema .osatähtsus on olnud väike, või ma olen suutnud juba ära unustada nende lugude sisu Sellepärast ma võtsingi ühe teise müütide kogumiku, kust ma saan uuesti ning põhjalikumalt .uurida, kas tõesti Apollon polnud nii mitmetes müütides või see oli lihtsalt juhus 3 Apolloni tutvustus .1 Apollon on kreeka mütoloogias laulu- ja luulejumal. Ta on Zeusi ja Leto poeg ning tal on kaksikõde Artemis. Apolloni sümboliks on vibu ja nool, ning temaga seostatud pühad loomad on luik, hunt ja delfiin. Samuti on teda kujutatud tihti lüürat (kreeka keelpilli) kandmas.
Westwood disainitud, siiski kujutab Nine West kaubamärk oma etikettil Westwoodi. Westwoodi Kuldne Ettiket ja MAN kübarad olid toodetud Prudence Millinery poolt . Detsembris 2003 käivitasid tema ja Wedgwood keraamika firmaga terve rea teeasju tema kujundatud kujundustega. Kunstiline mõju Westwood on olnud mõjukas teiste disainerite karjääride aitamisega Briti moetööstusesse. Ta võtis tööle Patrick Cox et ta disainiks talle kingi Clint Eastwood kogumiku aastal 1984. Tulemuseks olid prototüüp üheksa-tollise kontsaga kingad, nagu need mida kandis supermodell Naomi Campbell, kui ta kukkus Westwood moeshowl Pariisis aastal 1994. Tunnustused ja autasud 4 Tunnustus Aastal 2007 nimetas Glossopdale Community College ühe oma uue maja "Westwoodiks" disaineri järgi. Laulja Gwen Stefani mainib regulaarselt
November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18
õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning 1553.a. sai temast Rooma Laterani basiilika kapellmeister. 1555 või 1556.a. trükiti Veneetsias di Lasso teostest esimesed kogumikud. 1564.a. läks ta Münchenisse , Baieri hertsogi õukonda, kus ta alustas tenorlauljana ja sai 1564.a. kapellmeistriks, seda kohta pidas ta surmani. Di Lasso loomingust on suurem osa pühendatud kirikumuusikale: ta on kirjutanud üle 70 missa, umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. 6. Luteri koraal.
12.1984.a. Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989.aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (T. Rätsep, L. Ulfsak, J. Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud R. Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on 16-st tema luuletusest/laulust pannud kokku kogumiku ,,No tere, Juhan!". Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjarahva Leksikon", kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn, 1995, lk 663-664 ,,Eesti Kirjanduslugu", kirjastus ,,Koolibri", 2001, lk 462-466 ,,EE 10 Eesti Entsüklopeedia", Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 393 ,,Jüri Üdi ja Juhan Viiding Kogutud luuletused", Tallinna Raamatutrükikoda, 1998 http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Looming.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding
valt käsitlenud Arvo Mägi. Tema teoks oli Hendrik Adamsoni ,,Kogutud luuletuste" koostamine, avaldamine ja põhjendamine Rootsis 1963. Hendrik Adamsoni kogutud või valitud luuletusi tahtsid juba varemalt, Nõukogude ajal, Eestis avaldada helmelased-tõrvalased Tangsoo ja Aader, kuid Adamson oli nõukoguliku ideoloogia paistel kui mitte otseselt vaenuleeri kuuluv, siis vähemalt kahtlane ikkagi, see tähendab, välditav. Käesoleva kogumiku aluseks on Hendrik Adamsoni eluajal ilmu - nud luulekogud ,,Mulgimaa" (1919), ,,Inimen" (1925), ,,Tõus ja mõõn" (1931), ,,Kolletuspäev" (1934), ,,Mälestuste maja" (1936), ,,Linnulaul" (1937) ning sõja tõttu käsikirja jäänud ,,Seitsmes" (1942). Lisa on andnud ,,Kogutud luuletused" (1963), ,,Väike luuleraamat"(1965), antoloogia ,,Sõnarine" (1992), ELA '86 (Eesti luule aasta - raamat) (1987), ,,Eesti ballaadid" (2003) ning Eesti Kir jandusmuuseumis leiduv käsikirjaline pärand
Lapsena on ta laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkusse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega ( Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ( n. ,,On küll hilja", ,,Sellest saab meie suvi", ,,Vikerkaar" ja ,,Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Oma soolokarjääri Toome alustas pärast gruppi lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul ,,Mere lapsed" esindas Eestit 1998. a. Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Aasta 2007 osales Koit taaskord
usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse · Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika · Gregoriuse koraalid e gregoriaanid vaimulikud laulud mida Gregorius Suur kogus · Schola kool · Cantorum laul · Koraalid olid aeglased, neil puudus rütm ja taktimõõt, lauldi rõhutamata · Gregorius koostas 1. koraaliviiside kogumiku 604. a Kirikumuusika edendajad · Milano piiskop Ambroosius võttis kasutusele 4 kiriku helistikku D, E, F, G · Rooma paavst Gregorius lisas veel 4 · munk Arezzo võttis kasutusele neumad noodimärgid, tõstis noodijoonte arvu neljale, hakkas kasutama nii noodijooni kui vahesid, võttis kasutusele silpnimetused (ut, re, mi, fa, sol, la, sa) Mitmehäälne koorilaul · Esimesed noodid pärinevad u 7. Sajandist
Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise metoodikat, kasutades peamiselt rahvas leiduvate jõudude kasutamist nende endi küsimuste edendamiseks. Ühiskonna sotsiaaltöötaja tegeleb protsesside tekitamisega, kes ei võta tegevuste organiseerimist üle: juhib tähelepanu erinevatele alternatiividele, suunab ja annab nõu, kaasab
Kõvaketta ruum - 16 GB 32-bit süsteem OS 20 GB 64-bit süsteem OS Graafika kaart - DirectX 9 või uuem koos WDDM 1.0 draiver Kuvar - 800x600 6. Mida saab Windowsis teha grupipoliitika reeglite abil? Groupe Policy (GP) e. eesti keeles grupipoliitika on tööriist Microsoft Windows operatsioonisüsteemidel põhinevate arvuti töökeskkondade paremaks haldamiseks. Grupipoliitika koosneb grupipoliitika objektidest (GPO), mis moodustavad reeglite kogumiku võimaldamaks tsentraalset kasutaja- ja arvutikontodepõhist töökeskkonna seadistamist. Muuhulgas sisaldab GP ohtralt võimalusi Internet Explorer’i (IE) konfigureerimiseks. 7. Milliseid NTFS failisüsteemi õigusi on on võimalik Windowsis kaustale määrata. NTFS failisüsteemis on võimalik failidele ning kataloogidele määrata tervet rida õigusi ning atribuute. NTFS õigused (NTFS Permissions) on reeglid, mis on seotud failisüsteemi
piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22- leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid 7 tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead")
· elulõpus läks segi, üritas ka enesetappu teha, mis ebaõnnestus, ning seetõttu pidi 2 viimast eluaastat vaimuhaiglas veetma · teoseid hakati alles pärast surma hindama · teosed on elurõõmsad, väga palju laule ja klaveriteoseid, kirjutas palju laulukogumikke tuntuimad teosed: armastuslaul -"Poeedi armastus", "Pühendus", "Ma ei ole kurb", "See oli kaunil maikuul", "2 Grenaderi" , kuulsaim klaverikogumik-"Karneval" ja selle kogumiku kuulsaim lugu on "Florestan", kuulsaim klaveripala-"Unelmaad",, mis on leinamarss *Ferenc Liszt(1811-1886)ungari päritoli muusik-helilooja · helilooja pianist · muusikalise hariduse omandas ta Pariisi konservatooriumis · 1819. aastal oli Liszti esimene kontsert, 1824. aastal oli esimene Liszti avalik kontsert Pariis, mis osutus edukaks · teenitud raha saatis Ungarisse talupoegade abistamiseks · 1842. aastal toimus tema kontsert Tartu ülikooli aulas
Ühijuttude kogu "Sookaelad" ilmus pseudonüümi Mart Karus all Futuristlikud teosed 20. Sajandi esimesel poolel hakkas Eesti kirjanduses levima futurism, mis oli eelkige mõjutatud vene kirjanike loomingust. Koostöös Erni Hiirega ilmus kogumik "Ohverdet konn", Kvikalt oli koondteoses kolm proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit" Kogumik "Lendavad sead" Jätkas lühijuttude kirjutamist ajakirjale Ilo, jõudes kogumiku "Mina" avalamiseni Üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus Kivikas hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad Viimased futuristlikud teosed ilmusid 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus Kivikas traditsioonilistema suundade juurde Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega
Julie Andrews (Julia Elizabeth Wells) Madli Allikas 11.a Juhendaja: Sirje Tamming Tartu Tamme Gümnaasium 2014 Click to edit Master text styles sündis Second level Third level Fourth level 01.10.1935. Fifth level aastal Inglismaal Walton-on- Thamesis. Isa Ted Wells- raua- ja puutöö õpetaja. Ema Barbara - töötas pinaistina. Ema sai 1939 a pianistikoha varietees. Ema ja isa lahutasid. Ning ema abiellus Edward (Ted) Andrewsiga. Kasuisa perekonnanime võttis Julia endale ning Julia eesnime viimane täht muudeti e-ks. Tüdrukul oli täielikult väljaarenenud kõri, perfektne helitunnetus ja laiaulatuslik nelja oktaviga vokaal. Juba kahe aastaselt esines Julie laval. Käis vane...
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Inf...
taktimõõdus neli neljandikku. Fuuga teema, nagu ka prelüüdi oma, koosneb murtud akkordidest, mis on allapoole järjestuses, eriti hiljem. Teema järjestikuse tõttu koosneb fuuga peamiselt järjendidest ja kadentsidest. Teost mängiti vabalt ja kiirelt. Kontserdit jätkas Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Nad esitasid 5 Taize laulu. Taize laulud on eelkõige mõeldud palverühmadele laulude saateks. Võib öelda, et Taize kogumiku laulud on palvelaulud. Sageli on nad lühikesed ning kerged ära õppimiseks. Laule esitati plokkflöödi ja oreli saatel. Esimene laul oli keskaja meloodiaga, kus lauldi Jeesus Kristusest. Teises laulus lauldi üks rida ette ja teised laulsid järgi. Niiet Taize laulud võivad olla väga erinevad. Kontsert lõppes Martin Lutheri Saksa Missaga, mis on jumalateenistuse riitus. Mängiti orelil ja koor laulis. Sellega oligi kontsert lõppenud.
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
Hamburg, I. (2001). Eesti bibliograafia ajalugu: 1901-1917. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu. ISBN xxxxxxxxx. (näide) Virkus, S. (1997), Rahvusvaheline koostöö kaugkoolituses. Infofoorum, 3, 6 lk. URL http://www.tpu.ee/~i-foorum/inst.htm. ISSN 1406-2001 (20.11.2008) (näide) URL = uniform ressource location Paraku peab viitama ka ajale, mil konkreetset inforessurssi on kasutatud! · Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. In: kogumiku pealkiri, leheküljed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Kuurme, T. (2000). Õppimine kui loomus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste vaateviisis. In: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus, 18..... Natuke vajalikke termineid: · ISBN rahvusvah raamatu standardnr; 10-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-t ja millele eelneb suurtähtlüh ISBN. Identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja
ehk vililane. Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b
pole võimalik, siis kuidagi ikka saab. Need olukorrad on ju tuttavad, kus igasugune paberimajandus või sotsiaalsed normid või positsioon sunnib inimesi käituma mingite normide järgi isegi siis, kui keegi teine neist kinni ei pea. Tulemusi on samas vaja ja pahatihti takerduvadki nad selle taha, et pole loodud vastavat pretsedenti. Politsei peab järgima seaduserikkujaid seadust rikkumata jne. See lugu koertega oli ühtlasi terve kogumiku peale minu lemmiknovell. Novellid, mis teistega eriti kuidagi kooskõlas polnud, on "Hukatus Mälaril" ja "Ja oli kunagi keegi". Esimese puhul tabas mind ootamatult võõras ümbrus ja võõramaised tegelased ning loo üleüldine lihtne tegevuskäik. Mõte surmast ja sellest, keda see millisel hetkel tabab, käis küll novellist läbi kuid selles polnud midagi nii mõtlemapanevat ega sügavat nagu ülejäänutes. "Ja oli kunagi veel" oli raamatu lõpetamiseks väga sobiv lugu
ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võib suurenemist põhjustada ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad. Adenoidi suurenemine võib põhjustada ninahingamise takistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Infektsiooni korral koguneb suletud keskkõrvaruumi limast sekreeti, mis omakorda võib
kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku “Lageda taeva all” ning 1935 “Kivi südamelt”. Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. 1930. aasta teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema “Kogutud teosed”. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil
on? Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Merino Liia" Autor 54 Intervjueerija 22 Koostaja 1 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,keelemängud" märksõna, keel ,,vene", artikli tüüp ,,artikkel" Tulemusi 5 Teras, G. (14. Veebruar 2003). Stan zlatoustom. , lk.15 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,infootsing" märksõna, keel ,,eesti", väljaande tüüp ,,kogumik", artikli tüüp ,,artikkel". Tulemusi 15 Jakobson, M. (2013). Kuidas eraldada terad sõkaldest. Ela tervelt 100 aastat : Eesti arstide soovitused kogu perele, lk 8. 14. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul
Füüsika 9. klassile. Tln, Koolibri, 1994, 144 lk. Artikli puhul esitatakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli kohta (autori nimi, initsiaalid, artikli pealkiri). Teise osa märkimine sõltub sellest, kas artikkel on avaldatud kogumikus või perioodilises väljaandes (ajakirjas, ajalehes). Andmete esimene ja teine osa eraldatakse mõttekriipsuga. Kogumiku kohta märgitakse mõttekriipsu järel · lühend sõnast "raamatus" või "kogumikus" (eesti keeles "Rmt:"), · kogumiku pealkiri jutumärkideta, · köite number (mitmeköiteliste kogumike puhul), · ilmumiskoht ja aasta, · paiknemise leheküljed. Ajakirja ja jätkväljaande kohta tuuakse mõttekriipsu järel: · ajakirja või jätkväljaande nimetus jutumärkideta; · ilmumisaasta (ajaleheartikli puhul ka ilmumiskuupäev); · väljaanne või number; · leheküljed, kus artikkel paikneb. Näiteks: Agell, S.A. Swedish evidence on the efficiency wage hypothesis Labour Economics, 1994, Vol. 1, No 2, pp.
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ka ühes teises koolis. Eesti Aleksandrikool Asutatav Eesti Aleksandrikool pidi õpilastele pakkuma põllumajanduslikke teadmisi ja selleks ilmus 1868.aastal Jakobsonilt "Teaduse ja seaduse põllul". Ta soovitab seal talurahvale lihtsaid eluviise, töökust ja rohkem haridust, et tulla toime põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku " Vanemuise kandlehääled."1871.aasta lõpul tuli välja ka "Vanemuise kandlehääled" II osa. 1872.aasta kevadel ilmus "Rõõmus laulja", kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu "Lauliku C.R. Linnutaja laulud" ja näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed". Teekond Sakalani Jakobson kirjutas ajalehes "Eesti Postimees" artikleid:"Rahvas ja seisus"; "Rahva
Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008. Artikli või alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed. http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev, nt 12.01.2008) Suuline allikas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Suuliselt autorile (kuupäev)
Varia kategooria. Kompleksotsing. Näita ainult ajakirjade artikleid, sorteeri nime järgi. Väljaandeks Toiduäri, märksõnaks shokolaad(märksõnu saab otsida ka märksõnaloendist). Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, 2, 48-50. Andmebaas ISE. Miks shokolaadidel on vahed vahel...(2003). Toiduäri, 6, 16-17. Andmebaas ISE. 9.10. Küsimusele leidke vastused RRi uuendatud andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee) vahendusel. 9. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnaks panen infootsing. Keel eesti keel, väljaande tüüp kogumik, artikli tüüp artikkel. Sain 5 tulemust. 10. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast. Mitu tulemust leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnadeks kaubandus ja logistika. Keel eesti keel. Artikli tüüp artikkel. 36 tulemust.
Esimesed romaanid 1926. a. ilmus ta romaan ,,Ja päike tõuseb" (,,And the Sun Also Rises"), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse ,,kadunud põlvkonda" (Hemingway loodud mõiste) kuuluvate immigrantide sihitust elust Prantsusmaal ja Hispaanias. Selle kirjutamiseks sai ta inspiratsiooni oma reisist Hispaaniasse. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttude kogumikku. Hemingwayl oli afäär Pauline Pfeifferiga ning Hadley sai sellest teada. Nad lahutasid abielu 1927. a. jaanuaris ning juba mais abiellus Hemingway Pauline'iga. Pauline oli Arkansasest pärit, ta pere oli jõukas ja katoliiklik. Enne abielu otsustas Hemingway hakata katoliiklaseks. Pauline kirjutas artikleid Vogue'i ja Vanity Fairi. 1928. a. kolis paar Key Westi, et alustada oma kooselu. Hemingway jätkas lühijuttude kirjutamist ning oli õnnelik, kuid varsti sooritas ta isa enesetapu. Hemingway oli väga kurb ning see inspireeris kirjutama romaani ,,Kellele lüüakse hingekella", mida h...
ja Forseliuse kirjaviisile ja kestsid 19. sajani keskpaigani. Nimetatakse seda VANAKS KIRJAVIISIKS. 7. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering, H.Samson, J.Hornung, A.ja A. Virginius, J.Skytte, Gustav II Adolf, J.Fischer, 1) J. Jhering - ta oli piiskop, kes tegi Eestimaal suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel. Andis välja esimese eesti keelse aabitsa 2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti keelse grammatika 1693. aastal, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Tegi reeglistiku - vana kirjaviis. 4) A.ja A. Virginius- andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi 5) J.Skytte- Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli
Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha.
Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008. Artikli või alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed. http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev, nt 12.01.2008) Suuline allikas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Suuliselt autorile (kuupäev)
Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008. Artikli või alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed. http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev, nt 12.01.2008) Suuline allikas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Suuliselt autorile (kuupäev)
kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse reiimi vahel. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel
me elame. Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad") Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad", mis on ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõimet , kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale. Sõnum selle luuletusega oleks, et me ümberringi vaatama ning piisab ainult natukesest ringivaatamisest ja sa mõistad seda. Epiteet lihtsate, kaugete, lõputu, rahuna, pahiseb, neelavad, kastene, elusat, hella Metafoor laineterändu Isikustamine neelavad leegid Võrdlus tunda maad nagu elusat
Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule. 3 Looming Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Wina-katk" (Tartu 1840). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 1861-64). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: "Üks öö-pilt" (1853), "Videvik" (1854),
August Gailitist. Tema trükidebüüt oli luuleveerg 28. jaanuaril 1995 "Postimehes". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", mis ilmus Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku "Härra Pauli kroonikad". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia.
Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas ta 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi vabasid valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse reziimi vahel. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama
3. Tunnustused 6 Indrek Harglat on tunnustatud mitmel korral. Alates 2000. aastast on ta võitnud 17 korda Eesti ulmeauhinna „Stalker“, seda nii parima romaani („French ja Koulu“ ja „Suudlevad vampiirid“), lühiromaani või jutu („Väendru“, „Ingellik olevus“, „Jõgeva elavad surnud“), lühijutu („Emajõe ääres“, „Vend Rus“) kui ka kogumiku („Pan Growski üheksa juhtumit“, „Roos ja lumekristall“) kategoorias. Esimese tunnustuse sai ta 2008 Tallinna linna Tammsaare nimelise romaanipreemiaga ning juba 2009. aastal sai Hargla Friedebert Tuglase novelliauhinna teosega „Minu päev Liinaga“. 2011. aastal anti Harglale Kultuurikapitali kirjanduspreemia romaanisarja „Apteeker Melchior“ eest. Samuti võitis ta 2012.aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose „Apteeker Melchior ja timuka tütar“ eest.
Enno ei leidnud omapärasele luulele mõistjaid luuletaja oli oma ajast ees. Ernst Enno on mõjutanud eesti luulet, tuues lüürikasse teemasid, mis käsitlevad olemist ning filosoofiat. Ta süvendas luule sümboolikat ning rikastas luule kõlavahendeid. Enno oli üks esimesi eesti luuletajaid, kes hakkas järjekindlalt kasutama vabavärssi. Üldise tunnustuse sai Enno alles pärast surma. Enno luule väärtusi taipas esimesena Henrik Visnapuu, esindava kogumiku ,,Valitud värsid" koostas 1937. aastal Bernard Kangro, kelle saatesõna andis Enno lüürikale väärilise hinnangu eesti luuleloos. Enno igatsusluulel on hingehoidev toime nii paguluses viibinud eestlastele kui ka okupeeritud kodumaale jäänuile. Inimlikud igatsused ei kao ja see hoiab Enno luule üha elavana. Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=ernst+enno&lr=&aq=f&aqi=g8&aql= &oq=&gs_rfai=&fp=d586f5f1a4363051 http://et.wikipedia
allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik P e a l k i r i . Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi (Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat) · Artikkel kogumikus P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ...-... (V e e r e, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. - Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Koost. A. Valk. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 112-124) · Internetiallikas L e h e k ü l j e n i m i või t e a v i k u n i m i . Aasta. Alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on). http://www
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
