soojendamiseks. Parimad selleks kasutatavad soojustagastite mudelid töötavad kasuteguriga üle 70%. Nende laiemat levikut on siiani piiranud sundventilatsioonisüsteemi ja kasutatavate seadmete suhteliselt kõrge maksumus. Aastane soojuskulu külma 32 välisõhu ettesoojendamiseks madalatel välistemperatuuridel moodustab olulise osa (kuni 30 40%) kogukuludest ja on määratav seosest: Qvent = 0,34 * n *V * KP * 24 Wh n õhuvahetuse kordsus l/h V hoone kubatuur m3 0,34 õhu mahuline erisoojus Wh/(m3K) KP kraadpäevade arv Kolmanda osa soojustarbest kulutame sooja tarbevee ettevalmistamiseks hoones ja see sõltub palju perekonna tarbimisharjumustest. Sageli pestakse meil hambaid voolava kraaniveega, mis on ilmne veega priiskamine. Iga u. 50-kraadise kuuma vee liitri kohta kulub niisama palju energiat, kui 60 W hõõglamp kulutab tunniga
Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm Tulemused: Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%) On tekkinud sotsiaalsete probleemidega grupid, keda varem polnud (23,4 tuhat leibkonda tagastatud majade üürnikud, 3-5 tuhat kodutut jt) Noored perekonnad on raskustes eluasemeturule pääsemisel On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus Mis võinuks olla teisiti?
list liikumist tarneahelas. Kuna logistikas võetakse kasutusele järjest enam tegutsemismudeleid, millega kaasnevad laovarude minimeerimine, saadetiste arvu suurenemine ja saadetiste suuruse vähenemine, moodustavad transpordikulud logistika kogukuludest üha suurema osa, 20–60%. Eesti tootmisettevõtete transpordikulud on vahemikus 40–50% logistika kogukuludest, kaubandus- ettevõtete veokulud aga keskmiselt 40% kogukuludest. Majanduslikust seisukohast on transport käsitletav majanduse osana, mis rahuldab inimeste
vajalikku pinda mõjutavaid tegureid. Need tegurid on küllaltki raskelt prognoositavad ning ka väga põhjalike mudelite puhul jääb alles piisavalt ebamäärasust. (Brueggeman, Fisher 2008) Büroode puhul on tegemist küllaltki nõudliku kinnisvara liigiga. Seetõttu saab büroopindadelt võrreldes teiste kinnisvaraliikidega küsida ka küllaltki kõrget üüri. Kuna maa hind sõltub sellest mida sinna arendada on võimalik ja arenduse kogukuludest, siis pakuvad kõrge üürituluga büroohooned üldjuhul parima asukohaga maatükile kõrgeimat loodavat lisandväärtust. (Guy, Henneberry 2002, 76) Teistpidi vaadates võib öelda, et kalleimates piirkondades on just büroohooned (Brueggeman, Fisher 2008). Üldise teooria järgi on ruudukujulist bürood kõige odavam ehitada. Samas pakub see ka madalaimat tulu ruutmeetri kohta, mistõttu eelistavad arendajad tihti rohkemat aknapinda pakkuvaid ristküliku kujulisi hooneid
ehitamise etapi. Ehitushanke investeerimiskulutusi mõjutavad kõige rohkem üldplaneerimise ja projekteerimise etapil, kus võetakse vastu objekti, suuruse jne. kohta, mis kõige rohkem mõjutavad maksumust. Hanke kulud konkretiseeruvad ehituse ajal, kuid valmis projekti alusel ehituse korral ei saa kulusid enam oluliselt mõjutada. Kulude jagunemise teooriast. Kulud jagunevad: 1)püsikulud 2)muutuvad(varieeruvad)kulud Püsikulud (muutumatud, fikseeritud kulud) osa kogukuludest, mis ei muutu tootmismahu või ehituskestuse muutumisel. ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. Lk 3 esimene pool Püsikulude osa ühikmalesuuruses väheneb töömahu suurenemisel. Seega suurema tootmismahu juures on võimalik need kulud alla viia. Muutuvad kulud- -proportsionaalsed -mitteproportsionaalsed
määratleda. Samas ei saa neid efektiivselt jälgida ja juhtida, ilma neid täpselt mõõtmata ja registreerimata. Paljusid logistikaga seotud kulusid on võimalik jaotada ettevõtte teiste osakondadega (turunduse, tootmise, finantsosakonnaga) ja tihti on keerukas kulude vahele selget piiri tõmmata. Siiski peab logistika tegevusi vaatlema eraldiseisvatena ja võimalikult täpselt välja selgitama logistikatoimingute kulud. Logistikakulud moodustavad üldjuhul suure osa ettevõtte kogukuludest. Logistikakulude jälgimine, mõõtmine ja meetmete rakendamine nende vähendamiseks võib avaldada väga positiivset mõju ettevõtte kasumimäärale. Levinumad logistikakulude klassifitseerimise moodused on sarnased kulude muude segmenteerimise põhimõtetega. Logistikakulusid võib jagada püsiv- ja muutuvkuludeks. Püsikulud jäävad tegevusmahu muutudes samale tasemele (nt. lao rendi kulu). Muutuvkulud aga muutuvad koos tegevusmahu kasvu või langusega (näiteks
Samas ei saa neid efektiivselt jälgida ja juhtida, ilma neid täpselt mõõtmata ja registreerimata. Paljusid logistikaga seotud kulusid on võimalik jaotada ettevõtte teiste osakondadega (turunduse, tootmise, finantsosakonnaga) ja tihti on keerukas kulude vahele selget piiri tõmmata. Siiski peab logistika tegevusi vaatlema eraldiseisvatena ja võimalikult täpselt välja selgitama logistikatoimingute kulud. Logistikakulud moodustavad üldjuhul suure osa ettevõtte kogukuludest. Logistikakulude jälgimine, mõõtmine ja meetmete rakendamine nende vähendamiseks võib avaldada väga positiivset mõju ettevõtte kasumimäärale. Levinumad logistikakulude klassifitseerimise moodused on sarnased kulude muude segmenteerimise põhimõtetega. Logistikakulusid võib jagada püsiv- ja muutuvkuludeks. Püsikulud jäävad tegevusmahu muutudes samale tasemele (nt. lao rendi kulu). Muutuvkulud aga muutuvad koos tegevusmahu kasvu või langusega (näiteks pakkepaberi kulu)
9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks
1. Joonis 10.1 Monopolistlik konkurents Lühiajaliselt teenib monopolistlik ettevõte majanduslikku kasumit, kui hind on kõrgem kui keskmised kogukulud. 77 Erinevalt monopolist, toob pikemal perioodil majandusliku kasumi saamise võimalus turule uusi sisenejaid. Turule sisenetakse seni kuni on veel võimalik majanduslikku kasumit saada, ehk seni kuni hind on kõrgemal keskmistest kogukuludest. Pikaajaliselt maksimeerib monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumeid, tootes mahus, kus piirtulu on võrdne piirkuluga. Sellise tootmismahu juures toob ettevõtete sisenemine turule kaasa hinna ja keskmiste kogukulude võrdsustumise. Seda iseloomustab joonis 10.2. Joonis 10.2 Hinna võrdsustumine keskmiste kogukuludega Nagu jooniselt näha, toodab monopolistliku konkurentsiga ettevõte pikaajaliselt tasemel, kus keskmised kogukulud ei ole minimaalsed.
0 Q Kogus Joonis 9.1 Monopolistlik konkurents Lühiajaliselt teenib monopolistlik ettevõte majanduslikku kasumit kui hind on kõrgem kui keskmised kogukulud. Erinevalt monopolist, toob pikemal perioodil majandusliku kasumi saamise võimalus turule uusi sisenejaid. Turule sisenetakse seni kuni on veel võimalik majanduslikku kasumit saada. See tähendab, et nii kaua kuni hind on kõrgemal keskmistest kogukuludest. Pikaajaliselt maksimeerib monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumeid, tootes mahus, kus piirtulu on võrdne piirkuluga. Sellise tootmismahu juures, uute ettevõtete sisenemine turule toob kaasa hinna ja keskmiste kogukulude võrdsustumise. Seda iseloomustab joonis 9.2. MIKROÖKONOOMIKA 52 Hind ja MR MC
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
4.9 Kaup hinnaga 3500 kr lasti odavale väljamüügile hinnaga 3000 kr. Leida, mitu protsenti on a) väljamüügi hind madalam esialgsest hinnast; b) esialgne hind kallim väljamüügi hinnast. 4.10 Kui oli tehtud 45% ettenähtud tööst, maksti selle eest 1440 kr. Kui suur summa oli ette nähtud kogu töö tegemise eest? 4.11 Firma kulufunktsioon on C (q) ' 500 % 30 q . Leida, mitu protsenti moodustavad püsikulud kogukuludest, kui a) tootmismaht on 200 ühikut; b) tootmismaht on 500 ühikut. 4.12 Ettevõtte tööjõukulud on töötasu pluss selle pealt makstavad maksud (haigekassa, sotsiaalmaks, pensionikindlustus). Ettevõte A peab sotsiaal- ja haigekassamaksetena kandma riigieelarvesse summa, mis on 33% väljamakstavast töötasust. Kui tööjõukuludeks oli planeeritud 207480 kr, kui suur on töötasuna väljamakstav summa?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
