eelarve ning inimeste omaosalusel. Põhiosa moodustab ravikindlustuse eelarve ( umbes 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( umbes 21% kogukuludest). Ravikindlustust kogutakse läbi sotsialamaksu, mille osaks on 13% ja peamiselt tasuvad seda tööandjad töötajate palgafondilt. Eesti Vabariigi 2013. aasta riigieelarve prognoositud tulu oli 7,5 miljardit eurot, kulude mahuks oli aga 7,7 miljardit eurot. Avaliku sektori kogukuludest moodustab 12,3% tervisehoid. Ehk riigieelarvest eraldati 2013. aastal Haigekassale ravikindlustuseks 827 mln eurot, seda on 7,1% rohkem kui mullu. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. Kindel on, et Eestis on tervisehoid alarahastatud. 2010. aastal olid tervisehoiukulutused Eestis (6,3% SKP-st) väiksemad kui teistes euroliidu maades. Kuigi praeguses riigieelarve strateegias on ette nähtud tõus, tänu suurenenud sotsialamaksu laekumisele, valmistab endiselt
40. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimeline ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Sageli tähendab see koondamist või tasupaketi vähendamist (nt boonuste ja preemiate vähendamist). 41. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? Tööjõukulud moodustavad ettevõtte kogukuludest suurima osa (20-70% kogukuludest). Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest, nt farmaatsias moodustab tööjõukulu ligi 70% kogukuludest, kuna selles valdkonnas panustatakse uurimis- ja arengutegevusse, mis eeldab professionaalset, kõrge oskusteabega ja hästitasustatud töötajaskonda. Samas võib leida tootmisvaldkondi, kus tööjõukulu on vaid 15% kogukuludest
EUR’ 000 2013. aastal : (173 651 –(189 835-20 664))/ 20 664 = 0,21 2012. aastal : (159 422 –(174 974 -16 803))/ 16 803 = 0,07 2011. aastal : (147 802 – (167 580 -14 494 ))/ 14 494 = -0,36 2. Organisatsioonide tööjõukulu osa kogukuludes (%) ja selle muutus viimase kolme aasta jooksul 2013 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 189 835 tuhat eurot, millest 20 664 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 10,88 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 23% 2012 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 174 974 tuhat eurot, millest 16 803 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 9,60 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 18% 2011 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 167 580 tuhat, millest 14 494 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 8,65 % 3
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95
Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ? Eesti Vabariigi 2012. aasta riigieelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Tervishoiu valdkond moodustab 12,96% kogukuludest ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 855,7 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 56,7 mln eurot. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO2 kvoodimüügi tulu arvelt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi kulud on kavandatud Sotsiaalministeeriumi eelarves summas 6 921 696 eurot
teate saanud töötajal. Esmaseks ja kõige olulisemaks ülesandeks tööturupoliitika arendamisel on kiire ja efektiivne informatsiooni kogumine töövõimaluste kohta ja selle pakkumine tööotsijatele, mis suurendab tööotsingu efektiivsust. Teiseks oluliseks valdkonnaks on tööturukoolitus, mille eesmärgiks on täiendada töö kaotanud inimeste oskusi. 2008. aastal kulus tööturukoolitusele 18,4% (51,7 miljonit krooni) aktiivse tööpoliitika kogukuludest (280,6 miljonit krooni) ning koolitustele suunati 5 824 inimest (statistika 2009). Tööturukoolitus jaguneb tööalaseks koolituseks ning kohanemiskoolituseks. Tööalane koolitus on otseselt seotud ametioskuste omandamisega, kas esmase, ümber- või täiendõppe teel. Kohanemiskoolituse eesmärgiks on tutvustada tööturu nõudeid ja valmistada klient 5
(Madiste, 2015) 6 Enamus ettevõtteid tõstavad oma töötajate palku iga aasta majandusnaitajate jargi ja sotsiaalmaksu suurus ei oma siinkohal tahtsust. Palgad kujunevad vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Pealegi üritavad ettevõtjad investeerida masinatesse mitte inimestesse. Aga sellest sõltumata on vaja teada, kuidas mõjutab sotsiaalmaksu alandamine brutopalga kasvu ja ettevõtlust ning tööjõukulusid. Tööandjate palgakulud kogukuludest moodustavad keskmiselt kokku 17% ja maksumaara alandamisest tekkiv lisaraha kataks ettevõtete tööjõu kaudsed kulud. Kõige rohkem võidab hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegelev sektor, sest nende tööjõukulud kogukuludest on kõige madalamad ja võit sotsiaalmaksu langetamiselt kõige suurem. Lisaks nendele võidab sotisaalmaksu langetamisest ka töötleva tööstuse sektor kuid nende tööjõukulud kogukuludest jaavad keskmisele tasemele
- Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? - Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimelike ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? - Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikust? - Müügitulu perioodil / Töötajate keskmine arv perioodil. Mis valemiga arvutatakse tööjõukulude tootlikkust? - Müügitulu eh toote hind X müüdav kogus / Tööjõukulud Millise valemiga arvutatakse inimkapitali tootlikust ( HC ROI)? - Müügitulu - (kogukulud tööjõukulud) / Tööjõukulud
Maitseained ja roogade maitsestamine Anastassia Prohhorova Sissejuhatus Hea maitsev toit on luksus, mida võime enesele iga päev lubada.Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Maitseaine mõiste Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. Vürtside ajalugu Vana maailma jaoks on vürtside häll Indias. Juba 5000 aastat tagasi ulatus kaubandusvõrk Hiinast läbi India, Pärsia ja Mesopotaamia kuni Egiptuseni Aastasadu veeti vürtse mööda vanu karavaniteid Kõige kuuksam on siiditee. 100 aastat peale Kristuse sündi avastasid roomlased meretee Euroopasse Vürts...
läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale. Firma Nord Stream asutati 2005. aastal selleks, et planeerida, ehitada ja opereerida tulevast maagaasijuhet. Firma Nord Streami peakontor asub Sveitsis. Idee ehitada 1224 kilomeetri pikkune gaasijuhe merepõhja, käidi välja 2002 aasta novembris. Nord Streami gaasijuhtme koguinvesteering on 7,4 miljardit eurot. Enamuse projektist finantseerivad Nord Streami aktsionärid, kes katavad 30% kogukuludest. Ülejäänud 70% tuleb pankadelt ja muudelt allikatelt. Nord Streami maagaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa gaasivarude ja Euroopa Liidu vahel. Väidetakse, et aastatepikkused põhjalikud uuringud Läänemeres on näidanud, et gaasijuhtme rajamine Läänemerre on üks ohutumaid ning keskkonnasõbralikumaid võimalusi saata Venemaa gaas Euroopasse. Minu arvates, pole see juhe mitte kuskil ohutu ega keskkonnasõbralik, kuna kui see katki läheb või
Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor? Seminaritöö eesmärgiks on analüüsida eesti tervisekindlustuse olemust ning arutleda sellel teemal. Kas oleks mõistlik tervisehoiukulutusi suuredada 50 miljoni euro võrra või peaks eelistama erakindlustusturu tekkismist. Peamiselt on töös esitatud andmed võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseproble...
Haridusinvesteeringute väärtus Eesti Vabariigi 2012. aasta eelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Hariduse valdkonnale suunatakse riigieelarvest 2012. aastal 700,8 mln eurot, mis moodustab eelarve kogukuludest 10,7%. Hariduse kuludest on suuremad kõrghariduse valdkonna kulud summas 153,8 mln eurot, kutsehariduse kulud 110 mln eurot, haridustoetused kohalikele omavalitsustele (munitsipaalkoolide kulud) 200,8 mln eurot, riigi üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012).
Hambaravi Eestis Kristiina Samet Sotsiaaltöö, 1. kursus Ülevaade Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika. (Gutmann, Jänes, & Saag) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi pool...
eeslinnastumine ning elanikke on seal 2016. aasta seisuga 15 794. Ka keskmine brutopalk on seal üle 1300 euro. Kuna Karula ja Mäetaguse vallas on vähem inimesi on seetõttu ka maksutuludest tulev tulu väiksem kuna tööl käivaid inimesi on vähem. Rae vallas on inimesi rohkem ning ka sündimus on kõige suurem, seega peab vald panustama inimeste heaolu parandamisel, ehitatades uusi hooneid, lasteaedu ja koole. Seetõttu on ka kulud suhteliselt suured. Samas vaid 2% kogukuludest läheb sotsiaaltoetusteks, mis näitab et on vähe töötuid ja töövõimetuid inimesi. Mäetaguse vallas on sotsiaaltoetuste osakaal suurem, olles ligikaudu 6% kogu kuludest. Kõige väiksem on sotsiaaltoetuste osa Karula vallas, kus see on alla 1%. Samas kõige suuremad on kõikides valdades majanduskulud ja personalikulud. Karula valla tulud on väga väiksed ning on huvitav, et siiski on jäänud vald aastaga plussi. Selle all võivad
vaba raha hulk proportsionaalselt veelgi aastal 2020 moodustavad ette kindlaks määratud kulud pea 80% riigieelarvest (vt joonis 2). Ehkki Rahandusministeerium on fikseeritud kulude suurt osakaalu näinud probleemina aastaid, ei ole riigieelarve kasutamise paindlikkust suudetud suurendada. Riigi tegevusvaldkondadest kasutatakse riigieelarve raha enim sotsiaalse kaitse rahastamiseks. Rahandusministeeriumi andmetel moodustavad sotsiaal- ja tervishoiukulud 2016. aastal 47% riigieelarve kogukuludest. Aastaks 2020 kasvab osakaal ministeeriumi hinnangul 50%ni. Riigi tegevusvaldkondade kulude jaotuse prognoos on toodud Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvises majandusprognoosis, kuid silmas tuleb pidada, et tegemist pole riigieelarve, vaid valitsussektori kuludega. Andmetest nähtub, et võrreldes aastaga 2016 on osakaaluna SKPst riigi tegevusvaldkondadest ainsana lootus lisaraha saada vaid sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnal. Prioriteetne on ka riigikaitse rahastamine. (Vt tabel 6
5.4 Veeremi amortisatsioon Aastane veeremi amortisatsioon, ( aastane bussi amortisatsiooninorm- NA; bussi ostuhind- Sa): Sam1= ( NA* Sa* AN1)/ 100= ( 10* 500000* 2)/100= 100000 EEK Sam2= ( NA* Sa* AN2)/ 100= ( 10* 500000* 3)/100= 150000 EEK 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga Sj1= Sj1* 1,33= 167871,2 * 1,33= 223268,7 EEK Sj2= Sj2* 1,33=335503,4* 1,33= 446219,5 EEK 5.6 Lisakulud Lähteandmetes on antud, et lisakulud moodustavad 27% kogukuludest, seega kogukulud on 73%, sellest tulenevalt: KL1= ( MK1+ Sam1+ Sj1)/ 73* 27= (423448,4+ 100000+ 223268,7)/ 73* 27= 276183 EEK KL2= ( MK2+ Sam2+ Sj2)/ 73* 27= (846955,5+ 150000+ 446219,5)/ 73* 27= 533777,1 EEK 5.7 Püsikulud kokku PK1= Sam1+ Sj1+ KL1= 100000+ 223268,7+ 276183= 599451,7 EEK PK2= Sam2+ Sj2+ KL2= 150000+ 446219,5+ 533777,1= 1129996,6 EEK 5.8 Kogukulud K1= MK1+ PK1= 423448,4+ 599451,7 = 1022900,1 EEK K2= MK2+ PK2= 846955,5 + 1129996,6 = 1976952,1 EEK 5
Arutlege teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste a...
tootmiskulude kohta ning ergutavad tarbijaid hoidma kokku ja ettevõtteid olema efektiivsed. 36)Tarbijate võimalused kulutusi teha on piiratud,sest tarbijatel ei ole võimalusi kulutusi piirata. 37)Eelarve on tasakaalus,kui kulud ja tulud on võrdsed. 38)Üksikisik võib tulu saada kahte moodi:oma varalt ja muult omandilt ning tööst. 39)Palgad on näide tulu kohta ning palka saadakse tavaliselt igas kuus. 40)Tarbijate kulutused moodustavad suurima osa meie majanduse kogukuludest. 41)Vastutuskindlustus on enda autoomaniku vastutus õnnetuste eest. 42)Kui laenult võetav intress on 2% kuus,on aastane protsendimäär 24% 43)Reklaam toob tarbijatele kasu sellega,et annab infot uute toodete kohta. 44)Kõik,mida jätate oma eelarvest välja selle tasakaalus hoidmise nimel,kujutab endast allesjäävat alternatiivkulu. 45)Kui kasutate pangakontot,peaksite mõtlema selle ohutusele,tasuvusele ja likviidsusele.
ETTEVÕTTE KÄIVITAMISE KULUD: 1. Ettevõtte registreerimistoimingud 2. Sobivate ruumide otsimine 3. Rendileping 4. Ruumide enda vajadustele kohandamine 5. Tegutsemiseks vajalike vahendite soetamine 6. Personali otsimine 7. Reklaammaterjalide valmistamine (ka reklaamikampaania läbiviimine) 8. Muud tegevuskulud (varem kajastamata, kuid vältimatud kulud, näiteks side- ja transpordikulu) 9. Kulude reserv – 10–20% kogukuludest 197 ÜLDTEADMISED ETTEVÕTJA MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA Eestis on maksundus tööandja ja töötaja vahel korraldatud nii, et töötaja ei pea muretsema maksude arvestuse ja tasumise pärast. Kõik maksud töötasu pealt peab arvestama, deklareerima ja tasuma tööandja. Töötasuga seotud maksud ja maksed on praegu Eestis järgmised:
Selleks ostab ta jaanuaris materjali Soomest 20 000 euro ulatuses. Lisaks ostab ka Eestist teistelt ettevõtetelt 6000 euro (koos 20%-lise käibemaksuga) ulatuses kaupa. Saapaid müüb ettevõte jaanuaris 48 000 euro (koos käibemaksuga) väärtuses. Kui palju peab äriühing tasuma veebruaris riigile käibemaksu. a) 7 000 b) 8 000 c) 10 000 2. Käibemaksuseaduse alusel peavad käibemaksukohustuslased Eestis tasuma riigile 20% a) müügikäibest b) loodud lisandväärtusest c) kogukuludest 3. Äriühing A ostab äriühingult B kaupa, mille väärtus ilma käibemaksuta on 1 000 eurot. Lisaks on teada, et kehtib käibemaksumäär 20% ja antud tehingu korral rakendatakse pöördmaksustamise põhimõtet. Kui eeldada, et see ongi mõlema ettevõtte jaoks ainuke tehing antud kuul, siis on a) äriühing A kohustatud riigile tasuma 200 eurot b) äriühing B tasuma riigile 200 eurot c) riik tasuma äriühingule A 200 eurot 4. Äriühingu tulud on 10 000 eurot
2004. aastal elas kõigist leibkonadest linnas (linn ja alev) 69% ja maal (alevik ja küla) 31%. Iga kolmas leibkond elas 2004. aastal Tallinnas, iga seitsmes Ida-Viru maakonnas, iga üheksas Tartu maakonnas ja iga kahteistkümnes Harju maakonnas.( Statistikaamet 2005) 2007.aasta leibkonna uuringu andmetel kulus ühe leibkonnaliikme kohta kuus 279 eurot, millest 108 eurot oli sundkulutused. Leibkonnas elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulude osatähtsus kogukuludest. Sundkulude osatähtsuse suurenemine 2010. aastal näitab elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jääb muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi, kui oli majansutõus ajal. Linnaleibkondadele on läbi aastate olnud suuremad kogukulutused kui maal elavatel leibkondadel. (Potisepp 2011:121) Maal elavad leibkonnad saavad väga palju toidust ise kasvatada ja samuti maapiirkondades on odavamad korterite ja majade hinnad, ning üür. Linnas peavad üldjuhul inimesed kõik ise
KOKKU 100% 100% 100% 100% Tulemused - head ja vead Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%) On tekkinud sotsiaalsete probleemidega grupid, keda varem polnud (23,4 tuhat leibkonda tagastatud majade üürnikud, 3-5 tuhat kodutud jt) Noored perekonnade on raskustes eluasemeturule pääsemisel On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus MIS VÕIKS OLLA TEISITI?
Tuumakütuse otsasaamise pärast ei ole eriti vaja muretseda - praeguse tempo (370 GW aastas) juures jätkub seda 85 aastaks (2). Viimase nelja aasta jooksul on uraani hind teinud läbi suure tõusu, mis suurendab uraani varusid veelgi, sest varem majanduslikel kaalutlustel kõrvale heidetud väiksema uraanisisaldusega maagid on nüüd taas päevakorda kerkinud. Ja kuigi uraani hind on kahtlemata elektri tootmisel oluline, moodustab see vaid väga väikese osa tuumaelektrijaama kogukuludest. Uraani tootmisesse investeeritavad summad on samuti viimastel aastatel suurenenud. Praegu katsefaasis olevad uue tehnoloogilise lahendusega tuumareaktorid kulutavad mitmeid kordi vähem tuumakütust ning on praegustest tuumareaktoritest ohutumad. Tuumaenergia vastu ei ole mitte ühtegi piisavalt mõjuvat argumenti, mis oleks piisava kaaluga, et tuumaenergia maailma energeetika tulevikust välja jätte. Pigem vastupidi,
13. Rikkis toitepump >1 14. Rikkis tagasivooluklapp >1 15. Rikkis ventilaatori termostaat ~1 Korrast ära süsteemide tõttu paiskub keskkonda tahma, gaasilisi süsivesinikke ja süsihappegaasi. Ökonoomsus. Säästlik sõit. Kütusekulud moodustavad transpordis märkimisväärse osa kogukuludest. Seetõttu on vaja teada kütusekulu mõjutavaid tegureid. Mootorikonstruktorid püüavad jätkuvalt lisada mootori kasutegurit. Diiselmootorid ja eriti turbolaaduritega mootorid suudavad muuta kütuse keemilise energia kasulikuks tööks tunduvalt paremini kui ottomootorid. Mootori soojusbilanss näitab, et ottomootoris eralduvast soojuseset kulub kasulikuks tööks 21...25%, diiselmootoris aga 30...40% Auto liikumistakistus
· väärikus ehk minu teadmisi on fi rmal vaja 12.Kirjelda Töötaja värbamisprotsessi ja Töötaja väljavalimist. Personali värbamise ja valiku eesmärk on saada ettevõttesse antud ala parim ja sobivaim töötaja. Enne uute töötajate otsima hakkamist uuri eri ametikohtade töötasu statistikat [pub.stat.ee] ning arvesta välja tööjõu eeldatavad püsikulud. Tööjõukulud ei tohiks üldjuhul olla suuremad kui 3540 protsenti ettevõtte kogukuludest. Töötajate värbamine Töötajate värbamise [eesti.ee] kanalid: tööportaalid [neti.ee] Töötukassa [tootukassa.ee] personaliotsingu-, tööjõurendi- ja töövahendusfirmad [neti.ee] oma suhtlusringkond ja tuttavad ajalehed erialaorganisatsioonide infoportaalid Kui oled otsustanud värbamisprotsessi läbi viia iseseisvalt, koosta värbamiskampaania eelarve. Mõtle läbi, millised on need kanalid, mida kasutavad ja jälgivad inimesed, kelle
NB! Ei pruugi olla õige, sest 0 lähedal andmed puuduvad. 3 Tõusuparameetrite võrdlemine, näide Parameetrite standardvead Tarbimismudel näitab, kuidas kulud mingile hüvisele sõltuvad kogukuludest. Vähimruutude meetodi tulemusel saadakse minimaalne jääkliikmete summa X kulud kokku pereliikme kohta aastas. n Y kulud teatud hüvise tarbimisele, pereliikme kohta aastas. 2012. aasta andmed. u
suhtluskorraldus 13. Toode ja toodangupoliitika. Toote all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni: - Toote elutsükli kontseptsioon - Uue toote väljatöötamine 14. Hind, hinnakujunduse meetodid ja strateegia. Hinnakujunduse meetodid: o Kulukeskne lähtub toote valmistamise kogukuludest või muutuvkuludest (kasumiläve analüüs) o Konkurentsikeskne o Nõudlusel põhinev · Hinnastrateegia: o Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia o Aktiivne hinnastrateegia turu koorimine, turu hõivamine o Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt) o Madal hinnatase o Kõrge hinnatase 15. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid.
Alljärgnevalt on toodud teehoiutööde loetelu, koosseis ning selle vajaduse põhjendus. Teehoiutööde rahaline maht on toodud lisas 1. Teehoiukava 2014-2020 finantsplaan. 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine Teedevõrgu säilitamise alajaotusesse kuuluvad alljärgnevad teehoiutööd - teede hooldamine, kruusateede remont, kattega teede säilitusremont 7, kattega teede taastusremont, sildade remont 8. Teedevõrgu säilitamise kulud teehoiukava perioodil moodustavad 62-66% teehoiutööde kogukuludest. 4.1.1.1Teede hooldamine Teede hooldamine jaguneb tava- ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Teede hooldamine ning teede seisundinõuete 9 tagamine on korraldatud hooldelepingutega. Hooldelepingute üldpõhimõtted: Komplekshind tavahooldele seisunditasemete lõikes Ühikuhinnad perioodilisele hooldele Hindasid korrigeeritakse kord aastas maanteede hooldustööde hinnaindeksiga,
· Ainulaadsus mida enam tarbija toote ainulaadsust väärtustab, seda vähem hinnatundlik ta on. · Vältimatu investeeringu mõju kui on tehtud suur vältimatu investeering, on tarbija vähem hinnatundlik. · Varud kui tarbijal on võimalik kaupu varuda, siis on ta hinnatundlikus suurem. 20. Hinnakujunduse otsuste tegemine ja turu segmentimine. Hinnakujunduse meetodid o KULUKESKNE, mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. Turu segmentimine TURU SEGMENTIMINE on heterogeense turu jaotamine homogeenseteks osaturgudeks segmentideks, so
- Klienditeenindus - veo kontroll 6 - paindlikkus (oluline muutuva nõudluse puhul) - planeerimis- ja juhtimisoskused - personalikomplekteerimine /1: lk 241-242/ 3. Kuluarvestuse teoreetilised alused Tegevuspõhine kuluarvestus on üks uuematest meetoditest, mis aitab toime tulla ettevõtte kasvavate üldkulude jaotuse ja arvestusega. Üldkulude osakaal kogukuludest võib paljudes ettevõtetes olla juba 3050%. On ilmselge, et nii suure osa kulude ebatäpne jaotus ja arvestus toodete ja teenuste omahinnas annab juhtidele väära informatsiooni. Niisuguse väära info põhjal langetatud juhtimisotsused vähendavad ettevõtte väärtust ja kasumlikkust ning kõige halvemal juhul tüürivad ettevõtet pankroti poole. Ilmselt peavad pea kõikide ettevõtete tippjuhid kulude kontrolli oluliseks.
tulusid tehtud kuludega. Sellest tulenevalt saab ettevõte keskenduda oma siseste tegevuste kuludele, leidmaks lahendusi kuidas jätkata suhtlemist oma klientidega rohkem tulu tooval moel. Üks ABC kuluarvestuse järjest laialdasema kasutamise peamisi põhjuseid on toimunud muutused kulude olemuses. Kasvab üldkulude osakaal, mida ei ole võimalik mingite kindlate tegevustega seostada. Uuringute järgi moodustavad üldkulud 37% tootmis- ja 66% teenindusettevõtete kogukuludest. ABC kuluarvestus ei asenda traditsioonilisi raamatupidamissüsteeme, eesmärgiks on ainult konverteerida traditsiooniliselt kirjeldatud kuluandmestik juhtidele otsuse tegemiseks paremini sobivasse vormi. ABC kuluarvestus jälgib ressursside tarbimist tagasi kuni seda põhjustanud tegevusteni ja seejärel jälgib neid tegevusi kindlate kuluobjektide (teatud tooted, regioonid, kliendid või organisatsiooni allüksused) lõikes. 13. Mis on ABC analüüs?
kirjel. Neid käsitletakse tulude ja kulude vastavuse tagamiseks netokäibele adekvaatse ärituluna (jääkide suurenemist näidatakse pluss- ja vähenemist miinusmärgiga). Perioodi tulem leitakse perioodi tulu (netokäive + varu jääkide suurenemine + oma tarbeks põhivara valmistamise väljaminekud) ja kõigi kulude hälbena. Kasumiaruande skeem 2 kasutamisel vastandatakse realiseerimise netokäibele ainult selle saamiseks tehtud kulud. Viimased leitakse kogukuludest varu jääkide suurenemisega seotud kulude ja oma tarbeks põhivara valmistamise väljaminekute mahaarvamise teel. Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhaldus- kuludeks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 23 Lisa 1
tööjõukulu, ostetud toormaterjal, tootmise üldkulu. Perioodi tootmiskulud jagunevad raamatupidamise aastaaruandes kahe kirje vahel: müüdud kaupade kulu kasumiaruandes ja bilanssi kantud müümata kaubavarude vahel. Finantsarvestuse printsiibid ei nõua jaotatud üldkulude põhjuslikku seotust üksikute toodetega, seega jaotavad paljud ettevõtted üldkulusid otsese tööjõukulu alusel, ehkki otsene tööjõukulu moodustab võib - olla vähem kui 5% tootmise kogukuludest. Lisaks sellele võivad firmad rakendada ühtset normi kogu tehase üldkulude jaotamisel, vaatamata tootmisprotsesside mitmekesisusele. 11 Seetõttu ei pruugi firmade üldkulude jaotussüsteem olla vastavuses tootmisprotsessiga või üksikutele toodetele kulutatud ressurssidega. Audiitorid ei aseta müüdud toodangu maksumust omahinnas ega hinnangulisi kaubavarusid küsimärgi alla üksnes sellepärast,
9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks
Maksud palkadelt 0 0 169 0 169 Sissemaksed 3000 0 0 0 3000 Omanike sissemaks 3000 0 0 0 3000 Rahajääk 1769 1205 138 122 122 Rahavoogude tabelis on näha, et kogukuludest tekkis ka rahajääk, mis on positiivne näitaja. Järeldusena võib kinnitada, et vabavahendite katkestusi projektis ei tekkinud. Seega ei olnud ka raha juurde vaja taodelda (erinevatest toetusfondidest). Mis aga omakorda hoidis oluliselt projektis kokku aega (raha). Rahalised ressursid on projektiks rakendatud ainult omafinantseeringust, millega saadi kogu projekt tervikuna ka teostatud 21
hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid). Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et logistiliste kulude struktuuris hõlmavad varudega seotud kulud kuni 50% ( siia arvatakse ka juhtimis–, kaupade riknemise ja kadudega seotud kulud ) paljudes firmades on suur osa käibekapitalist seotud varudega 10–50% firma aktivatest Tootmises moodustavad varudega seotud kulud 25–30% kogukuludest. Logistika võimaldab varusid vähendada eesmärgikompromisside, optimeerimise, tegevuste kooskõlastamise, töökindluse jms. tagamise kaudu (joonis 3.3). Ajakulu (tänapäeval kulutatakse arenenud tururiikides lõpptoote valmistamisele keskmiselt 2%, ülejäänud 98% aga logistilistele operatsioonidele )vähendamine logistika abil kiirendab omakorda kapitali ringlust. Transpordikulusid saab logistikas säästa saavutatakse logistikas veomarsruutide ja –
Siit küsimus, kui suur on firma keskmine kulu 4 ühiku tootmisel? 37,5 ühikut(Õige, firma keskmine kulu oleks 150 : 4 = 37,5 ühikut) Ette on antud firma tootmisprogramm. Leia, mitmenda töötajate palkamisel hakkab toimima kahanevate tulude seadus! Kolmas töötaja(kuni kolmanda töötajani tulud kasvavad 40, 50 ja siis kahanevad 46) On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suured on firma muutuvkulud 4 ühiku tootmisel? 130 ühikut(Õige, kogukuludest tuleb lahutada püsikulud, mis 0 ühiku tootmisel on 20. TVC = 150 20 = 130 ühikut) On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suur on firma keskmine püsikulu 2 ühiku tootmisel? 10 ühikut(Õige, kuna püsikulu on 20, siis keskmine püsikulu 2 ühiku tootmisel on 20 : 2 = 10 ühikut) Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE
Järelikult on osa raamatupidamise ja IT süsteemi tegevustest ning ühtlasi ka tegevuskuludest seotud ettevõtte logistilise tegevusega. Sama kehtib ka firma administratsiooni (tippjuhid, sekretärid) kohta. Tavaliselt jagatakse üldkulud logistikale proportsionaalselt logistiliste kuludega ettevõtte kogukuludesse üld- ja juhtimiskuludeta. Näit. ettevõtte kogukulud ajaperioodil juhtimis- ja üldkuludeta ajaperioodil on 10 milj. EEK. Logistikakulud kogukuludest on 15%. Järelikult lisandub logistilise funktsiooni kuludesse 15% üld- ja juhtimiskuludest ajaperioodi jooksul. Kõige täpsemalt saab logistilisi kulutusi mõõta kasutades toimingupõhist kuluarvestust. 5.Muud logistilised kulud. Siia kuuluvad logistilised kulud, mida ei saa mahutada muude eelnevalt käsitletud logistika kulukategooriate alla. Muude logistikakulude alla kuuluvad näiteks pakkematerjalide kulud, logistika infosüsteemide kulud (juhul kui neid arvestatakse eraldi, mitte
ka algse ehituse odavamaks. Samas tuleb arvestada, et avatud büroo pinnakasutus vähendab privaatsust ja suurendab müra, mistõttu ei pruugi see kõigile sobida. (Toompark 2003) Büroode puhul on tegemist küllaltki nõudliku kinnisvara liigiga. Seetõttu saab büroopindadelt võrreldes teiste kinnisvaradega küsida ka küllaltki kõrget üüri. Kuna maa hind sõltub sellest mida sinna arendada on võimalik ja arenduse kogukuludest, siis pakuvad kõrge üürituluga büroohooned üldjuhul parima asukohaga maatükile kõrgeimat loodavat lisandväärtust (Guy, Henneberry 2002, 76). Teistpidi vaadates võib öelda, et kalleimates piirkondades on just büroohooned. (Brueggeman, Fisher 2008) 2. BÜROOHOONETE JA -PINDADE KLASSIFITSEERIMINE 2.1. Üldised klassifitseerimise põhimõtted Nagu eelnevalt esitatud üldteoorias tutvusime, siis võivad bürood olla küllaltki erinevad.
kuludest annab ladustamine. Seotud kapitali intress ja ladustamise kulud annavad kokku ligikaudu teise poole logistilistest kuludest. Arvestatav kulude põhjustaja, mis sageli jääb arvutustes arvesse võtmata, on kaotatud müügi kulud. Kaotatud müügi all mõeldakse sellist tegemata jäänud müüki, mil ei suudetud tarnida kliendile õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad arvestatava osa logistilistest kogukuludest. Arvestades logistiliste kulude määra sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, moodustavad need sellest keskmiselt 14 15%. Sisemajanduse koguprodukti all mõeldakse riigis teatud perioodil toodetud kõigi kaupade ja teenuste kogumaksumust tarbijahindades (km = 0). Logistiliste kulude määra muutumise arengutrendid European Logistics Association (ELA) viib iga kolme aasta järel Euroopas läbi logistikauuringu
selle süsteemi korral lubatakse tegelikul hinnal varieeruda alghinna suhtes vastavalt konkreetsetele asjaoludele. Näiteks lubatakse allahindlusi sõltuvalt ostjast, ostu suurusest, konkurentsi tugevusest jne. Vaatamata nendele soodustustele on ka paindliku hinnakujunduse puhul põhieesmärk kasum. î Dünaamiline piirkuludel baseeruv meetod - kogukuludest lahutatakse ettevõtte püsiv- kulud, teadusliku uurimise kulud ja kodumaised üldkulud, samuti ei arvestata kodumaiseid turunduse kulusid. Selle meetodi puhul eeldatakse, et kodumaised püsiv- ja muutuvkulud tehakse hoolimata sellest, kas eksporditakse või mitte. Seega tuleb ekspordihinnaga katta vaid muutuvkulud ja välismaise tarbijani jõudmise kulud. D turukeskne meetod - otstarbekam rakendada situatsioonides, kus tooted on eristatavad,
Samaliigilistest kaupadest eristab toodet MARK. MARK ON ÜHE TOOTJA VÕI TOOTJATE RÜHMA TOODE, MIS ON ÜHESELT ERISTATAV MARGINIME (KEELELINE TUNNUS) JA MARGIMÄRGIGA (GRAAFILINE TUNNUS). SEADUSEGA KAITSTUD MARGITUNNUST NIMETATAKSE KAUBAMÄRGIKS. KAUBAMÄRGI tähtsus on seotud tema ERISTUSVÕIME, REKLAAMI JA KAITSEGA Tootja- ja müüjamark 14. Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia. Hinnakujunduse meetodid o KULUKESKNE, mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. Hinnastrateegia o BAASHINNA määramisele järgneb hinnastrateegia, so ettevõtte
Projekti raamatupidamise seisukohalt tuleb arvestada, et kõik projekti eelarve read oleks kooskõlas seadusaktidega. Püsikulude katmine Projekt kulutab ka ressursse, mis ei ole ainult projekti käsutuses. Näiteks võib projektil olla kontor taolteja/sihtgrupi ruumides. Kontorikulud tuleks määratleda kas projekti poolt makstava rendina või taotleja/sihtgrupi omapanusena. Selliseid kulusid arvestatakse tavaliselt proportsionaalselt projekti otstarbeks kasutatava protsendiosana kogukuludest. 20 21 4. PROJEKTI PLAAN Planeerimise (kavandamise) tulemus vormistatakse plaanina, mille eesmärk on luau kõikehõlmav ülevaade projekti teostamisest. Projekti kavandamiseks peavad olema: · probleemi igakülgselt kirjeldava analüüsi materjal; · projekti eesmärgid; · projekti plaanimist mõjutavate piirangute loetelu; · inimesed, kes oskavad projekti kavandada.
K=((pk*H/200)+Ü)/W kus pk varakindlustusmakse % aastas; Ü liikluskindlustus ja ülevaatustasu kokku, kr/a. Ettevõtte üldkulud Siia arvestatakse kulud ettevõtte üldjuhtimisele: juhi ja spetsialistide töötasud, sõiduautode kulud, raamatupidamise, telefoni- ja postikulud, mitmed tasutud maksud (näiteks maamaks), üldkasutatavate hoonete kulum ning korrashoiukulud jpm. Need kulud avaldatakse tavaliselt protsendina ettevõtte kogukuludest. Sõltuvalt ettevõttest võib nimetatud kulude suurus erineda mitu korda. Omahinna leidmiseks arvutatakse alul muud püsikulud ja kõik muutuvkulud ning lõpuks siis nende summa baasil üldkulud. B. Muutuvkulud Kulud kütusele Diiselkütte kulu on arvutatav valemiga: L=q*k1*Pm/ñ; kus L - kütusekulu, l/h; q - diislikütuse erikulu, kg/kWh; k1 - mootorivõimsuse kasutamise tegur ehk koormusaste: raskel tööl 0,6...0.7, keskmise raskusega tööl 0,4..
16 Visuaalmeetod seisneb selles, et iga tegevusmahu järgsed kogukulud märgitakse teljestikku. Tulemuseks saadakse korrelatsioonidiagramm. Seejärel tõmmatakse sirge, mis kulgeb kõigi punktide vahelt enam-vähem diagonaalselt läbi, vasakult alt paremale üles. Seda joont nimetatakse visuaalseks regressioonisirgeks. Regressioonijoone ja vertikaaltelje lõikepunkt annab püsivkomponendi arvväärtuse. Muutuvkulude leidmiseks tuleb kogukuludest lahutada püsikulud. Visuaalseid regressioonijooni kasutatakse ainult juhtudel, kui täpsus ei ole esmatähtis. Meetodi plussideks on ülevaatlikkus ning trendi olemasolu näitamine. Vähimruutude meetod on segakulude analüüsi ja prognoosimise kõige täpsem meetod. See võtab arvesse kõik olemasolevad punktid (tegelikud andmed) ning regressioonijoone leidmiseks kasutatakse matemaatilist lähenemisviisi. Vähimruutude meetod lähtub sirge
· MARK ON ÜHE TOOTJA VÕI TOOTJATE RÜHMA TOODE, MIS ON ÜHESELT ERISTATAV MARGINIME (KEELELINE TUNNUS) JA MARGIMÄRGIGA (GRAAFILINE TUNNUS). · SEADUSEGA KAITSTUD MARGITUNNUST NIMETATAKSE KAUBAMÄRGIKS. · KAUBAMÄRGI tähtsus on seotud tema ERISTUSVÕIME, REKLAAMI JA KAITSEGA · Tootja- ja müüjamark 15. Hind, hinnakujunduse meetodid ja strateegia. (lk 70-73, Turundus) · Hinnakujunduse meetodid o KULUKESKNE, mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. · Hinnastrateegia
· MARK ON ÜHE TOOTJA VÕI TOOTJATE RÜHMA TOODE, MIS ON ÜHESELT ERISTATAV MARGINIME (KEELELINE TUNNUS) JA MARGIMÄRGIGA (GRAAFILINE TUNNUS). · SEADUSEGA KAITSTUD MARGITUNNUST NIMETATAKSE KAUBAMÄRGIKS. · KAUBAMÄRGI tähtsus on seotud tema ERISTUSVÕIME, REKLAAMI JA KAITSEGA · Tootja- ja müüjamark 15. Hind, hinnakujunduse meetodid ja strateegia. (lk 70-73, Turundus) · Hinnakujunduse meetodid o KULUKESKNE, mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. · Hinnastrateegia
MARK ON ÜHE TOOTJA VÕI TOOTJATE RÜHMA TOODE, MIS ON ÜHESELT ERISTATAV MARGINIME (KEELELINE TUNNUS) JA MARGIMÄRGIGA (GRAAFILINE TUNNUS). SEADUSEGA KAITSTUD MARGITUNNUST NIMETATAKSE KAUBAMÄRGIKS. KAUBAMÄRGI tähtsus on seotud tema ERISTUSVÕIME, REKLAAMI JA KAITSEGA Tootja- ja müüjamark 15. Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia. (lk 70-73, Turundus) Hinnakujunduse meetodid o KULUKESKNE, mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. Hinnastrateegia
nende mahust. Ühikhinnete tasemel ulatub töökirjete koguhulk ehitustööl paarikümne tuhandeni, mis on enamike juhtimisülesannete jaoks liiga detailne tase (professor J. Sutt "Ehituskorraldus") 20. Mille poolest erinevad tellija ja töövõtja kulud Tellija kuludeks on ehitaja/töövõtja kulude ja kasumi summa. Töövõtja kuludeks on alltöövõtjate kulud, materjalide kulud jms. 21. Kuidas krundi hind võib mõjutada ehituse hinda Krunt on üks osa ehituse kogukuludest, mistõttu moodustab ta osa ehituse hinnast. Niisiis kõrgem krundi hind tähendab kõrgemat ehituse hinda. Samas tuleb arvestada ehitise otstarvet, sest hilisemalt võib kallim krunt kasumlikumaks osutuda (tiheasutusega piirkonnas pood vms). Krundi ehitusväärtus on temal asuva, sinna püstitatava või renoveeritava hoone ehituskulude ja hoonestuse (koos krundiga) turumaksumuse vahe 22. Millised tegurid on tähtsad majanduslikult tasuva ehituse hinna määramisel
Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 17 Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel) Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28 Haridus 11 Aktsiisid 11 Transport, side 6 Füüsilise isiku 10 tulumaks Korrakaitse 6 Tulud varadelt 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
