Veetarbimine, mis arvutatakse 280 pesukorra järgi. Kuivatamistõhususe klass, mis võib olla A-st G-ni. Nõudepesumasina mahutavus. 45 cm laiustesse pesumasinatesse mahub tavaliselt üheksa ning 60 cm laiustesse 12 või 13, üksikutel mudelitel 14 või 15 nõudekomplekti. Müratase, mis märgitakse detsibellides (dB). [6] Vee kokkuhoid: Keskmine A+ klassi 12 nõudekomplekti mahutav pesumasin kulutab ühel pesukorral kümme liitrit vett. Aastane vee kogukulu on seega 2800 liitrit ehk 2,8 m³. Sama koguse käsitsi pesemisel jooksva vee all kulub kümme korda rohkem vett, seega on nõudepesumasinat kasutades vee aastane kokkuhoid rohkem kui 25 m³. 15 kasutusaasta jooksul hoiab nõudepesumasin kokku 375 m³ ehk 25-meetrise ujula jagu vett. [6] 5. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID JA HÜPOTEES 5.1 Uurimistöö eesmärgid · Uurida kodumajapidamise veetarbimise struktuuri · Uurida erinevaid võimaluseid vett säästlikumalt kasutada 5.2 Hüpotees
· Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. · Hinnavaru on hüviste tegeliku väärtuse ja hinna vahe · Tegelik väärtus (kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral. Turul kaupa ostes maksab ta kõikide tavaliste ühikute eest ühesugust hinda, kuigi vastavalt nõudluskõverale on esimese kahe ühiku piirkasulikkus suurem kui viimase oma. · Hinnavaru- kogukasu TU- kauba ostmise kogukulu. · Hinnavaru nim. Ka tarbija ülejäägiks. Tarbija maksab iga ühiku eest seda hinda , mida viimane tarbitav ühik väärt on. · Vastavalt piirkasulikkuse alusseadusele varasemad ühikud on tarbijale rohkem väärt kui viimane. Järelikult kasutatakse kasulikkuse ülejääki igast varasemast ühikust. Ordinaalse kasulikkuse teooria (ÜKK) e samaväärtuskõverate teooria
sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse piirtoodanguks MP
tootmistegurite hinnad. Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust, mida saadakse, kui lisada täiendav ressurss. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks Alfred Marsahall, töötles välja meetodi ceteris paribus, mis uurib ühe majandusnäitaja muutumist arvestades, et kõik muud tingimused ei muutu. TARBIMINE Milline oleks hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid
See annab konkurentsieelise Taani haridusasutustele ja ühiskonnale tervikuna. Erineva haridusliku ja kultuurilise taustaga noored vaatavad asju erinevatest vaatenurkadest, lisades loengutes tekkivatele aruteludele sügavust ja põnevust. Enamik kohalikke oskavad inglise keelt vähemalt suhtlustasandil ning ka paljud Taani noored eelistavad õppida inglise keeles. Taani investeerib OECD liikmesriikidest enim oma kõrgharidusse. Viimaste avalike andmete kohaselt on kogukulu ülikoolis kõrgharidust omandava õpilase kohta 70 000 $, mis on peaaegu kaks korda suurem võrreldes keskmise liikmesriigi kulutustega (40 000 $ õpilase kohta). Taanis õppimine on EL kodanikele tasuta, tegemata seejuures järeleandmisi hariduse kvaliteedis. (Miks tulla Taani õppima?, 2015) Üheks tõmbenumbriks Taanis õppimise ja elamise puhul on ka võimalus töötada, üliõpilase minimaalne tunnitöötasu on 13 EUR, võrreldes Eestiga, kus miinimum tunnitasu on veidikene üle kahe euro
analüüs, kas pakutavad teenused täidavad sihtgrupi vajadusi ja nõudeid. *Organisatsiooni äristrateegia viieaastase plaani analüüs eesmärgiga defineerida, milliseid uusi teenuseid ja võimekusi on vaja strateegiliste eesmärkide täitmiseks. *IT strateegia, infrastruktuur ja kulu - viie aasta IT plaanide võrdlus äriliste plaanidega; IT infrastruktuuri kogukulu määratlemine. *Tehnoloogia hindamine Kas ettevõte on tehnoloogilises arengus maha jäänud? Kas ettevõte on tehnoloogilises arengus liialt innovatiivne? eksperimentaalsed, kulukad ja samas ebausaldusväärsed tehnoloogilised lahendused ei ole soovitatavad; Parem kasutada stabiliseeritud kaasaegseid lahendusi, mis vastavad üldistele standarditele. *Konkureeriva organisatsiooni teenused võrdlemine. *Konkureeriva organisatsiooni investeeringud infrastruktuuri 77
tegurikomplekti) Muutuvkulu toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangukasvades Püsikulu kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent Piirkulu MC on ühe toodanguühiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaühikutes Keskmine kulu AC näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa: AC=c/q Tulu R kuna toodangu müügihind on fikseeritud, siis leitakse tulu korrutades turul kehtiva hinna ja parasjagu müüdava koguse R=pq Piirtulu MR täiendava toodanguühiku müügist saadud täiendav tulu rahaühikutes Kasum maksimaalne tulu ja kulu vahe. Kasum on saavutanud maksimaalse väärtuse, kui koguse suurenedes kasum enam ei suurene, vaid hakkab hoopis kahanema. Piirkasum on
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
● Kalavaru < B1 – juurdekasv on negatiivne ● Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku ressursi kasutamist 40. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. 41. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. ● Kala hind, P, on sõltumatu püügi suurusest ● Kalapüük, S, korrutatud hinnaga P on kaluri kogutulu: TR=P*S(J) ● Kaluri kulud: -kulutatud jõupingutused J (mõõdetud ajaga) -tunnipalk w ● Kaluri kogukulu: TC=w*J 42. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada joonise abil. ● Vaba ligipääsuga ühisomand ammendab kasumi ● Vaba ligipääsuga ühisomand ohustab bioloogilisi ressursse ● Kuidas saab ressursikasutust reguleerida? Efektiivsete kalapüügiviiside piiramine: ● Kalalaevad ● Püügiriistad ● Ajaline piiramine Nagu maksudki, tõstab efektiivsete püügiviiside piiramine kalurite kulusid
muutumisega (on fikseeritud tooteühiku suhtes). MÜÜGIKÄIVE – (PÜSIKULUD+MUUTUVKULUD) = KASUM KASUMI-KAHJUMI LÄVI Müügihind x müüdud - muutuvkulud x müüdud + püsikulud = 0 ühiku kohta ühikuid ühiku kohta ühikuid KATSE-EKSITUSE MEETOD – kasumi-kahjumi lävi leitakse proovimise teel. Müüdud Ühiku Müügikäive Ühiku Muutuvkulud Püsikulud Kogukulu ühikuid müügihind muutuvkul e summa d Kasum u 1 2 3=1x2 4 5=1x4 6 7=5+6 8=3-7 10 000 10 100 000 6 60 000 100 000 160 000 -60 000 15 000 10 150 000 6 90 000 100 000 190 000 -40 000
KAHANEVA PIIRTULU SEADUS sätestab, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, jõutakse lõpuks punkti, kust alates muutuvressursi iga täiendav ühik toob kaasa ikka väiksema ja väiksema piirprodukti 7 Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KULUD: 1) PÜSIKULUD 2) MUUTUVKULUD KOGUKULUD: TC = TFC + TVC PIIRKULU: kogukulu muutus, mille põhjustab tootmismahu muutus ühe ühiku võrra MC = TC / TP KESKMINE ÜHIKUKULU: ATC = TC / TP ATC = AVC + AFC KESKMINE PÜSIKULU: AFC = TFC / TP AFC = ATC - AVC KESKMINE MUUTUVKULU: AVC = TVC / TP AVC = ATC - AFC TÄIELIK KONKURENTS TURUTÜÜBID: 1
Sotsiaalsed rühmad samas riigis või ka erinevates riikides omavad märgatavalt erinevaid võimalusi IKT võimalustele ligipääsuks ja nende kasutamiseks. Seda olukorda kirjeldab termin digitaalne lõhe. Näide IKT sisseostu kohta väliselt partnerilt: firma püstitab teenuspakkujale ülesande käivitada vajalik infosüsteem teenuspakkuja juures teatud kindlal, kokkulepitud teenustasemel. Lause, mis kirjeldab kõige täpsemalt infosüsteemi kogukulu komponente: infosüsteemi hankimise, juurutamise, käitamise ja hoolduse kulud, kaasa arvatud lõppkasutajate koolitus ja tugi. Infosüsteemi juurutamise tulude-kulude analüüsiks tuleb arvutada infosüsteemi juututamise materiaalste tulude ja kulude suhe rahalises väärtuses, hinnata mittemateriaalsed tulud ja kulud, analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest.
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administr...
kahe keskkonnafaktori koosmõju jaguneb: 1. Hädavajalikud ressursid Nt: vesi ja toitained. Mõlemad on hädavajalikud, kuid veega toitu (või vastupidi) asendada ei saa. Puudub keskkonnafaktorite koostoime. Vee ja toidu sünergia on võrdne nulliga. 2. Asendatavad ressursid Nt: nisu ja oder. Pole vahet, kas anda tibule nisu või otra – suureks kasvab ikkagi. Odraga kulub lihtsalt veidi kauem aega. 3. Komplementaarsed ressursid Ressursi kogukulu on üksi tarvitades suurem, kui koos. Koostarbimine aitab resurssi kokku hoida. Nt: hiinlastel – riis. Nad on sunnitud juurde sööma ka loomset toitu, sest riisis puudub valk. Riisis puudub asendamatu aminohape lüsiin, mida hiinlased saavad loomsest toidust. Ameeriklastel – oad. Oad on jällegi valgurikkad. Neis on pea kõiki asendamatuid aminohappeid (välja arvatud N-sisaldavad tsüsteiin ja metioniin). Selleks, et kõik vajalikud aminohapped ubadest kätte
· klassikaline majandusteadus 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. · klassikaline tasakaal pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega · kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus · kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu · kogumispension vt. pensioni II sammas · kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor · kogupakkumine ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil · koguränne -- riigi sise ja välisränne kokku.
omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. Hinnal on tähtis osa nii üksiku organisatsiooni kui kogu majanduse seisukohalt. Ettevõttes on toote turunõudluse peamine määraja hind. See avaldab mõju ettevõtte kasumlikkusele ja turuosale. Hinnast oleneb nii firma kogutulem kui ka kasum. Hinna mõju firmale tuleb hästi välja kasumivõrrandist: Kasum = kogutulu (hind x müügikogus) kogukulu 6.2. Hinnaotsuste mõjurid Hinanotsustusi mõjutavad nii firma sisesed kui välised tegurid (vt joonis) Ettevõtte hinnakujunduse sisemõjuriteks on: · turundus eesmärgid ja strateegiad · toote omadused ja kulud · müügiprognoos ja kulud · tegelik ja plaanitav turuosa · hinnakujundusmeetodid · hinnakujundusorganisatsioon 15
Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke.Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamiselstandartitega määratakse teenust kui tegevuse resultaati ja samal ajal ka kui tegevust või protsessi. On teada et mida rohkem ostutatakse teenust seda kõrgem on teenuse kvaliteet. Ülesanded. 1. Kauba mahalaadimine ja hoiuühikute moodustamine 2. Mahukauba veost saadav kogukulu sääst 3. Kaupade paigutamine hoiukohtadele 4. Kaupade komplekteerimine (tüki-, maht-, rühmkomplekteerimine) 5. Kaupade pakendamine 6. Saadetiste loovutamine 7. Veotellimuse järgi pakendi markeerimine 8. Jaotusauto kaupadega koormamine 9. Cross-docking terminalis 10. Lao täiteaste arvutamine 11. Kaubaruumi täiteaste arvutamine 12. Inventeerimise ülesanded 13. Klienditeenindusega seotud situatsioon 14
konstruktiivelemente või erineva arhitektuurilise lahendusega ehitisi parima lahenduse leidmiseks. Pakkumise turg pole seejuures nii oluline sest tõenäoliselt toimivad turutegurid ka igale alternatiiv- variandile sõltumata valikust. Nende andmete valiku kriteeriumiks on see, et muudatused uuritavates projektides väljenduksid usaldusväärselt ka vastavates maksumusnäitajates. 3.Kulude tasakaalustamine Koostades eelarvet maksumuskontrolliks on vaja kogukulu jaotada väiksemateks kuluartikliteks. Selline jaotamine pole vajalik mitte ainult maksumuse uurimiseks, vaid ka projekteerimise maksumusstrateegia kujundamiseks, et kulutada ehitamiseks vajalik raha vastavalt tellija soovidele. Selleks vajalikke andmeid saadakse tavaliselt juba lõpetatud projektidest kas tegelike kuludena või kuluartiklite osakaaluna kogukulust. Nende andmete kasutamisel pole projekteerimist üldjuhul veel alustatud ja seetõttu peab
rahasummana imporditava kauba ühikult klassikaline majandusteadus – 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku.
Sellepärast, et tootmistegurid on omavahel osaliselt asendatavad ning asendamise alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi. 19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis? Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist. 20
ja selle tootmiseks kasutatud tootmisteguri hulga jagatisena. Piirprodukt on tootmisteguri üheühiklise muutusest tulenev toodangu koguse muutus. Püsikulud on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui toodangu maht muutub. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu ATC või AC on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku tootmiseks. Keskmine püsikulu AFC leitakse ohe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse täiendavalt ühe tooteühiku tootmiseks.
sõlmimine Projekti eelarve koostamine Planeerimise etapis määratakse ka projekti tegevuste ja ülesannetega seotud kulud. Selle tulemusena valmib projekti eelarve (vt tabelid 4 ja 5). Eelarve koostamine võimaldab: · optimeerida finantsressursside kasutamis; · kindlustada tegevuste lõpuleviimise eelarve ja ajaraamide piires; · hinnata tegevuste muutmisel finantstagajärgi. Kuluühikute kindlaksmääramine Eelarveprotsess algab iga tegevuse ja ülesande kogukulu arvestamisest. Selleks määratakse kõigepealt kindlaks kuluühikud. Näiteks tegevusega "koolitusprogrammi läbiviimine" seotud kulutused väljenduvad järgmistes kuluühikutes: · lektorite töötasu inimeste arv/tund, päev, kuu; · transpordikulu inimeste arv/sõitude arv/km; · majutuskulu inimeste arv/ööpäev; · koolitusruumide rent tund; · koolitusmaterjalide kulu lehekülgede maht/eksemplaride arv. Ühikute hulga määramine
aastakümme või rohkem. Analüüs peaks keskenduma selle perioodi keskmisele kasumlikkusele, mitte kasumlikkusele igal üksikul aastal. Valdkonnaanalüüsi mõte ei ole kuulutada valdkonda atraktiivseks või mitteatraktiivseks, vaid mõista konkurentsi aluseid ning kasumlikkuse algpõhjuseid. Nii palju kui võimalik peaksid analüütikud vaatlema valdkonna struktuuri kvantitatiivselt, mitte rahulduma vaid kvalitatiivsete tegurite roduga. Paljusid viie jõu elemente saab mõõta: ostja kogukulu protsenti, mille valdkonna toode moodustab (et mõista ostjate hinnatundlikkust); kui suurt müügiprotsenti on vaja, et pidada tõhusas mahus logistilist võrgustikku (aitab hinnata turutõkkeid); ostjate kantavad vahetamiskulud (et leida peibutis, mida turule siseneja või rivaal peab klientidele pakkuma). Konkurentsijõudude tugevus mõjutab hindu, kulusid ja konkureerimiseks vajalikke investeeringuid, seega on need jõud otseselt seotud valdkonnas tegutsejate kasumiaruannete ja bilansiga
kuludesse osade kaupa nende kasutusea jooksul. Orgaaniliste väetiste kuludest kantakse jooksva perioodi kuluks 50%, ülejäänu järgmise aasta kuluks. Jooksva aasta kulud rühmitatakse vastavalt ettevõtte kuluarvestussüsteemile. Töötasu: tootmistöötajate töötasu koos inimtööjõukuluga määratakse kindlaks tööde mahtude järgi tööliikide viisi tootegruppide kaupa. Sisaldab lisaks otsesele palgale ka riiklikke makse ja puhkusetasusid. Söödad: kogukulu arvutatakse lähtudes loomade söödavajadusest majandusaastal ja söödabilansist eelmise aasta saagist planeeritava aasta saagini keskmises ühiku omahinnas. Seemned: seemnete kuluna arvestatakse seemnete maksumust, kusjuures oma ettevõttes toodetud seeme kantakse kuluks omahinnas, ostetud seemne puhul aga soetusmaksumuses. Väetised ja taimekaitsevahendid: selle kulurühma maksumuse leidmiseks kavandatakse enne koguselised kulud kultuuride viisi (väetus- ja
INVESTEERIMISOTSUSE TEGEMIST - EELKAVAND 2.3. PROJEKTI TASUVUS- JA TEOSTATAVUSUURINGUD PROJEKTI ELUTSÜKLI ESIMINE FAAS - TEOSTAJA TAVALISELT TELLIJA, KASUTADES KONSULTANTIDE ABI TASUVUSUURING ON EELKÕIGE TURUUURING MÜÜGIHIND PEAB KORVAMA KULUD PROJEKTI TASUVUS TASUVUSPERIOODI PIKKUSE VALIK, KASUTUSPERIOODI KESTUS, KASUTUSKULUD ( JOOKSVAD KULUD ), ÜHEKORDSED KULUD, DISKONTEERIMINE 6 KOGUTULU KOGUKULU MEETOD AJASTATUD RAHAVOOGUDE MEETOD KURSUS EHITUSE NVESTEERINGUD. VÕETAKSE ARVESSE KA SOTSIAALSED EFFEKTID: SAASTAMINE, ÜHISKONNA TÄIENDAV VÕI SAAMATA JÄÄV TULU jm. TASUVUSUURINGU PALJUVARIANDILISUS KORVAB KULUD VÕIMALUS LÕPETADA VÕI VAJADUS JÄTKATA TEOSTATAVUSUURING - ENNE MAA OSTU JA INVESTEERIMISOTSUSE TEGEMIST : · PLATSI PARAMEETRID ARHIIVIDEST · PLATSI UURINGUD · TÄPSUSTATUD ESKIISJOONISED
Analüüsi kriteeriumid Määratlus/Kirjeldus Teg Müük Tk. 765 Hind Hind-neto/ühik, EUR 1,099 Käive Kogus x hind 840,735 Muutuvkulud/ ühikule VC ühikule/ või ühiku kogukulu, EUR 509 Piirkasum/ kasum Käive - muutuvkulu või Käive- kogukulu 451,350 Skaala Eingabe von 0-3 bede 0-9, Eingabe von 4-6 bede Omatoodangu turuosa Suhteline turuosa vaata 3 Marktanteil
aset vahetus turul, kuidas kujunevad hüviste ja tootmistegurite hinnad. Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
- Alandada kasumiläve punkti, asendades püsikulud muutuvkuludega - Vähendada tootmise tsüklilisust - Tegutseda vähemriskantsetes tootmisharudes. 25 5) VÕIMENDUSANALÜÜS Tasuvuspunkti analüüs Kasutatakse Püsi- ja muutuvkulude, müügitulude ja kasumi omavahelise seose uurimiseks. Tasuvuspunkt => ettevõtte kogutulu = ettevõtte kogukulu Tasuvuspunkti analüüsi mõõdikud: EBIT-EPS analüüs Uuritakse, kuidas erinevad finantseerimisskeemid mõjutavad ettevõtte Earning per share(EPS) koos EBITiga. Teiste sõnadega: EBIT-EPSi analüüsiga mõõdetakse alternatiivsete finantseerimisskeemide mõju kasumile aktsia kohta (EPS) sõltuvalt intresside- ja maksueelsest kasumist (EBIT) teatud kapitalistruktuuri juures, st uuritakse alternatiivsete finantseerimisplaanide mõju EPSle EBITi eri väärtuste puhul
tihti suurendab toote kvaliteeti. 3.4. Elutsükli kuluarvestus Elutsükli kuluarvestus (Life cycle costing) on kulude hindamise protsess terve toote eluea jooksul. See on eriti tähtis keskkonnas, kus on suured planeerimis- ja arendamiskulud või suured tootest loobumise kulud (product abandonment costs) (n tuumajäätmetest vabanemise probleem). Elutsükli kuluarvestusel on kolm laia eesmärki: 1) see aitab vaadelda tootega assotsieeruvat kogukulu, et kindlaks teha kas aktiivse tootmise faasi käigus saadud kasum katab kulusid arendamise ja sellest vabanemise faasis; 2) tänu oma laiahaardelisele kulude arvestamisele teeb elutsükli kuluarvestus kindlaks keskkonnast tulenevad kulud ja kannustab tegutsemist nende kulude vähendamise nimel; 50 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 3) elutsükli arvestus aitab määratleda planeerimise ja tootest vabanemise kulusid
Q Q Joonis 17. Kulud graafiliselt Piirkulu (marginal cost, MC) on üks olulisemaid mõisteid majandusteaduses üldse. Piirkulu all mõeldakse kogukulude suurenemist, mis kaasneb seoses toodangumahu suurenemisega ühe ühiku võrra. Keskmine kogukulu (average total costs, ATC) saadakse sel moel, kui jagatakse TC toodangumahuga. Nii nagu TC jaguneb püsi ja muutuvkuludeks, jaguneb ka ATC keskmiseks muutuvkuluks (average variable costs, AVC) ja keskmiseks püsikuluks (average fixed costs, AFC). Kõik nimetatud kulud on graafiliselt kujutatud joonisel 17. Esimesena torkab silma see, et kõik kõverad, v.a. AFC kõver on U-kujulised. Sellel on oma kindel põhjus
Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta Ci = teel olevate varudega seonduvad kulud P * 1 * ta P = Kaubaühiku rahaline väärtus I = Säilituskulu, % aastas ta = transüdiaeg antud transpordiliigi korral (osana aastast) Cd =Hankija varudega seotud kulu= _Q3/2 * P* I Q = Korraga veetav kogus, ühikutes Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta (elektroonika, infotehnoloogia jne.)
· Summa, mis pärast nimetatud maksude kinnipidamist töötaja pangakontole üle kantakse - netopalk · tööandja palgakulu brutopalk +sotsiaalmaks +töötuskindlustusmaks · Brutopalk 800.00 · Sotsiaalmaks 264.00 · Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20 · Töötuskindlustusmakse (maksad sina) 22.40 · Kohustusliku kogumispensioni makse* 16.00 · Tulumaks 129.70 · Netopalk 631.90 · Tööandja kogukulu ehk palgafond 1075.20 Töötaja maksud, tööandja maksud · kahte tüüpi maksud · isikumaksud - üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmaks 2,0% ja kogumispensioni makse. · Tööandja on nende maksude kinnipidaja- vahendaja · Tööandja makseteks - töötuskindlusmaks ja sotsiaalmaks · Üksikisiku tulumaks 21%, -maksuvaba tulu144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas · NB! Maksuvaba tulu avalduse vastuvõtmisega ja maksuvaba tulu
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
kaizenkuluarvestust suunavad perioodilised juhtkonna poolt üles seatud kasumi eesmärgid. Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs Elutsükli kuluarvestus on kulude hindamise protsess terve toote eluea jooksul. See on eriti tähtis keskkonnas, kus on suured planeerimis- ja arendamiskulud või on suured tootest loobumise kulud. Elutsükli kuluarvestuse eesmärgid: 1. Aitab vaadelda tootega assotsieeruvat kogukulu, et kindlaks teha kas aktiivse tootmise faasi käigus saadud kasum katab kulusid arendamise- ja sellest vabanemise faasis 2. Teeb kindlaks keskkonnast tulenevad kulud ja kannustab tegutsemist nende vähendamise suunas 3. Aitab määratleda planeerimise ja tootest vabanemise kulusid toote ja tehnoloogilise protsessi väljaarendamise faasis, et kontrollida ja juhtida kulusid selles faasis. 14
Veapunktisüsteemi punktide detailse analüüsi ja realiseerimise kulude prognoositav suurus on 1 500 000 2 000 000 EEK, mis oleneb ka süsteemi äriloogika detailsusest ja funktsionaalsusest. Majutuskulude summaks võib prognoosida sõltuvalt valitud majutusteenuse pakkujast aastase kulu kuni 200 000 EEK. Administreerimise personalikulude arvestuse aluseks tuleks võtta ühe inimese palgafondi summa, mis jääb suurusjärku 40 000 EEK. Arvestuslik aastane kogukulu infosüsteemi halduseks on seega kuni 680 000 EEK. Samas tuleb toonitada, et nimetatud summad on ligikaudsed ning jäävad pigem maksimumi lähedale. 5. Veapunktisüsteemi toimeskeem. Veapunktisüsteemi toimeskeem ja liidestamine olemasolevate registritega on toodud järgmisel joonisel: Joonis 3. Veapunktisüsteemi toimeskeem 17
1. väheneb panga kogutulu välisvaluutatulude tõttu rohkem kui välisvaluutakulude tõttu. 2. Väheneb varade turuväärtus enam kui kohustuste turuväärtus. Kui avatud valuutapositsioon on negatiivne e välisvaluutavarad on väiksemad kui välisvaluutakohustused nim seda lühikeseks positsiooniks. Lühike positsioon on ohtlik kui välisvaluuta tugevneb: 45 1. Suureneb panga kogukulu välisvaluutakulude tõttu rohkem kui välisvaluutatulude tõttu. 2. Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus. 46
Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad lühiajaliste väärtpaberitehingutega tehingukulud. Oleks vaja leida optimaalne tee. Selleks on koostatud kaks mudelit: Baumoli ja Milleri-Orri optimaalse rahakonto mudelid. Baumoli mudel kujutab endast lihtsat optimeerimisülesannet, mille eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis.
tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2
RSi lisas 2 on toodud kaks kasumiaruande skeemi, millest ettevõte valib ühe endale täitmiseks ja kasutab seda jätkuvalt. Kasutatava kasumiaruande skeemi kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib neid täiendavalt liigendada, kui see tuleb kasuks aruande loetavusele. Esimene klassifikatsioon järgib kulude olemust. Kulutuste pool hõlmab kõiki aruandeperioodi kulutusi, kajastades need kuluelementide järgi (nt toorme ja materjali kulu, palgakulu). Nimetatakse ka kogukulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Seda rakendavad sageli väiksemad ettevõtted. Teine klassifikatsioon põhineb kulude funktsioonil ettevõttes, selle kasutamist nimetatakse ka käibekulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Siin vastandatakse aruandeperioodi müügitulule ainult müüdud toodetele langevad kulud ja eraldi perioodikulud. On tähtis kulude
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
Supply orchestra’ needs to respond in unison to a specific ‘conductor’ who is end-customer, and it is the end-customer’s demand signals that trigger the supply chain to respond. By sharing the end-customer demand information across the supply chain, we create a demand chain. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile: 1. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse! 2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”. Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi.
Mida väiksem on see , seda efektiivsemad on olnud toimingud. 125. Mida tähendab logistikas ,,kogukulude kontseptsioon"? Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulusi kogukulude seisukohalt. See tähendab , et üldjuhul pole tähtis, kui suur on ühe või teise logistilise tegevuse kulumäär, vaid otsustavaks saab kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu ehk kogukulu. Seetõttu on vaja logistiliste ahelate optimeerimisel lähtuda kogukulude konseptsioonist. 126. Mis on osaoptimeerimine ja kuidas see mjutab logistikatoimingute lõpptulemust? Osaoptimeerimise korral võib kulude vähendamine logistilise ahela ühes lülis tuua kaasa nende oluliste suurenemse mõnes teises, näiteks järgnevas lülis. Osaoptimeerimise all mõeldakse olukorda kus ettevõtte üks allüksus on lähtuvalt oma eesmärkidest minimeeritud või
· Tarbimise vähendamine · "Majanduslik kasv = Progress" ? · "Tarbimine = Elukvaliteet" ? · Keskkonnasaaste ohjamine 4.7 Materjalivooanalüüsid Materjalivoog Materjalivoog arvestab, milline osa kasutatud loodusressursist ja produktist kasutatakse majanduses: · Kas otse produktina või produkti levitamisel ja teenuste osutamisel. · Või kaudselt läbi materjalide millel saab põhineda tootmine Materjalikulu Ainevoog ja kogukulu tootmistegevuse; peegeldab ainete tarbimisega seotud keskkonnamõju (saastamine, jäätmeteke). Kui materjalikulu ja materjalivooge vähendada, siis vähenevad ka tootmisega seotud keskkonnaprobleemid. Materjalikulu hulka arvestatakse ka kaevandamise kõrvalmõjud. Materjalivoo analüüs (MFA) Analüüsimeetod, mis käsitleb materjalikasutuse tõhusust tootmise ja tarbimises. Saab tuvastada
Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame. Meil on vaja intressimäära ja milline on keskmine summa, mida me oleme rahaks konverteerinud. Raha hoidmise kogukulud koosnevad säilituskulude ja tellimuskulude summast Peame leidma punkti, kus kogukulu on kõige väiksem ehk C* 9. Kirjeldage raha juhtimise Miller-Orri mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Miller-Orri mudel – rahajääk muutub pidevalt, kuid kui see on jõudnud ettevõtte poolt lubatud minimaalse jäägini, müüakse väärtpabereid. Kui rahajääk jõuab maksimaalsele lubatud tasemele, ostetakse väärtpabereid juurde Kui tahame raha juurde, siis teeme väärtpaberitega müügitehingu
Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12
/8, lk 49/ Eelnevalt märgitud uurimuses, mida paar lennufirmat reisijate hilinemiskulude kohta teinud on, jõuti järeldusele, et ühe reisija hilinemiskulu on 0,3 eurot ühe minuti hilinemise puhul hilinenud lennul. Kuna joonisel 3.2. toodud väravast väravasse kulude kalkuleerimise eeskirjas ei ole arvestatud reisija hilinemiskulusid lennufirmale, siis peab autor edaspidises üldises hilinemiskulu arvutustes reisija kulu lisama kogu hilinemiskulu hulka. Kogukulu koos reisija hilinemiskuluga on välja toodud „gate B“ juures. 3.1.3.7. Lennuki kapitalikulud Lennuki kapitalikulu kuluelemendina on kõige keerulisem nimetatud kuluelementidest kalkuleerida. Esiteks tekkib koheselt küsimus, kuidas peaks need kulud õhus ja maaloleku faaside vahel jaotatama ning teiseks, kas ja kuidas on võimalik eristada kulusid operatiivse ehk taktikalise ning planeerimistaseme vahel.
QB = W QB käibe kriitiline maht FC püsikulud W jääktulu määr 26 W = jääktulu/käive Müügikäive, kulu MÜÜK KASUM MUUTUVKULU KOGUKULU PÜSIKULU KAHJUM BEP, kasumilävi Müüdud toodang Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid säästud, pärandus jne. Isiklikke vahendeid ettevõttesse paigutamata on raske leida ka teisi investeerijaid või krediteerijaid. 2
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
Kulud ühele viineripirukale on 3,20 kr, kapsapirukale 3 kr ja lihapirukale 3,50 kr. Leida kasum päevas. Koguse, hinna ja kulumaatriksid on järgmised 350 4 3,2 q ' 200 p ' 3,5 C' 3 250 4,5 3,5 Kogutulu TR ja kogukulu TC leidmiseks korrutame transponeeritud kogusemaatriksi qT vastavalt hinna- ja kulumaatriksiga: 4 3,2 T R ' q T @ p ' (350 200 250) @ 3,5 ' 3225 T C ' q T @ C ' (350 200 250 @ 3 ' 2595 4,5 3,5 Kasum päevas on P = TR - TC = 3225 - 2595 = 630 krooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
