o rikkuse aspekt o tarbija ootused o muutused maksuseadustes o investeeringud: o intressi muutus o kasumi ootused o maksude muutmine o tehnoloogia muutused o valitsuse kulutused: o valitsuse ostude, investeeringute muutus o kulutused puhasekspordile o Kogukulu kõver näitab sõltuvust nõutud kaupade ja teenuste koguste ja tehtud kulutuste tulutaseme vahel o Kogunõudmise kõver sõltuvus nõutud kapuade ja teenuste koguse ja üldise hinnataseme vahel o Kogupakkumine kui protsess näitab majandussubjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogu lõpptoodangut o Klassikaline koolkond: o turg on isereguleeruv, enamasti tasakaaluseisundis olev süsteem o põhiseisukohad:
1 5 19 95 95 19 5 2 9 15 135 40 10 4 3 12 12 144 9 3 3 Piirprodukti tulu MRP arvutamise 2 võimalust Tootmisteguri piirkulu (MFC) MFC ehk MRC (ressursi piirkulu) kujutab endast tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutuselevõtuga kaasnevat lisakulu. MFC=teguri kogukulu / teguri hulk Täieliku konkurensi turul, kus tegu hinnavõtjaga, võrdub tootmisteguri (TÖÖ) piirkulu selle teguri turuhinnaga (palgaga) MFC=w, kus w tähistab tööjõu hina (palka). Kasumi maksimeerimise reegel kasumit maksimeeriva tootmistegurite hulga kindlaksmääramise tingimus: MRP=MFC Hinnavõtja kasumi maksimeerimine: Töötajate arv Töö piirpro Hüvise hind (p) Tööjõu hind Töö piirkulu Töö piirpro
Näiteks seadmete hooldus-ja remondikulud, amortisatsioon, administratiiv- ja üldjuhtimiskulud ning turustamisega seotud kulud. Muutuvad kulud on aga otseselt seotud toodangu mahu muutumisega. Näiteks materjalid, pooltooted toote valmistamiseks, põhitööliste töötasu jne. Kogutulu sõltub toodangu läbimüügist ning kasvab koos läbimüügi kasvuga. Kasum = kogutulu kogukulu Kasumi käsitlemisel peab alati arvestama toodangu mahtu, kuna üks toode on suhteliselt immuunne konkurentsi suhtes. Toodangu mahu suurenemine aga avaldab mõju konkurentsile. Kasum on alati konkurentsi põhjus ja tagajärg. Järgnevalt on toodud kolm põhilist kasumi suurendamise võimalust: 1. suurendada müügihinda 2. suurendada tulu läbimüügi suurendamisest 3. alandada müügihinda, et suurendada läbimüüki.
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul turutasakaalu ei teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question8 Punktid: 1 Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris väheelastne. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1 Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question10 Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama,
tegutsetakse või siis ollakse konkurendid ja püütakse üksteist hävitada. Kvood Kartell Hinnaliidri taktika. Tudengipileti näide. Lisaks tavalisele piletile on tänu tudengipiletile nõudlus rohkem. MONOPSON Palju pakkujaid, üks ostja. OLIGOPSON Palju pakkujaid, mõned ostjad. BILATERAALNE MONOPOL Võitja on see, kes suudab rohkem tehingut edasi lükata POLÜPOL Üldnimi turgude kohta, kus on palju osalejaid. Kuidas leida nõudluskõverate võrrandid!!!!!= ehk 200 oleks nagu kogukulu 200=qp hüperbool kui on sirge, siis on lihtne leida, et x=q+b ehk q=x-b Nõudluskõverate kuju iseloomustavad seosed!! WAT (tuletised!) Kasutage kindlasti tuletise tähistamiseks diferentsiaalide suhet (loengul sai see juba ära toodud): Vaata üle kasulikkushinnangud joonisel Matemaatilised seosed indiviidide varandusliku suuruse ja selle kasulikkushinnangu vael... Representatiivne suhtumine tähendab, et enamik inimesi suhtub asjasse nii.
Ettevõtja käitub ratsionaalselt. Firmateooria põhimõisted Firmateooria tegeleb hüviste pakkumise kujunemise teoreetiliste aluste käsitlemisega. Ettevõte (firma) on väikseim majandusüksus, mis toodab eesmärgipäraselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Firma on samastatav tootmistehnoloogiaga, mis muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Ettevõtte tegevuse eesmärk on kasumi (perioodi kogutulu ja kogukulu vahe) maksimeerimine. Tootmisprotsessi sisenditeks on majapidamistelt ostetavad ressursid. Lihtsustatud mudelis vaadeldakse sisendi kahte liiki: töö ja kapital. Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne.
Tüüpilised teeninduse kuluarvestuse kuluühikud on järgnevad: · Transport: tonn-kilomeeter, reisija-kilomeeter, läbitud kilomeetrid · Haiglad: patsient-päevad, operatsioonide arv · Elekter: kilovatt-tunnid · Hotellid: kasutatud voodikohtade arv ööpäevas Iga ettevõte peab määrama millist kuluühikut kasutada. Mida sarnasem teiste samade tegevusalade ettevõtetega, seda lihtsam on teha võrdlusi. Teenindusühiku kulu = Perioodi kogukulu / Teenusühikute arv perioodis (1, lk15) 1.7. Üksiktoote kuluarvestus Üksiktoote kuluarvestus on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse siis, kui ettevõte toodab ainult ühte toodet või osutab ainult ühte teenust. Sageli on tegemist homogeense protsessiga, kus kogu tootmisprotsess allutatud ühele tootele ja sageli on kõrgelt automatiseeritud. Kui kasutatakse üksiktoote kuluarvestust, siis tavaliselt ignoreeritakse perioodi lõpuks osaliselt valmis ühikuid. Seda
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD · Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. ·...
1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(ko...
Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Püsikulud (FC)- on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC)- mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. MC = TC : TP; TC - firma kogukulud Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP 5.TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist
seotud kuludega. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe. 25) Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperioodil ei ole võimalik kõiki sisendeid muuta, vähemalt üks peab jääma konstantseks. Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte võib muuta kõiki. 26) Firma tootmisotsused. Firma töö tulemused sõltuvad ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millis hinnaga ta oma toodangut müüa saab. Kasum kujuneb ju kogutulu ja kogukulu vahena. 27) Turustamise olemus ja turustamise eesmärgid. Turustamine ettevõttes väärtuse loomise viimane etapp, haarab tegevusi, mis on valmistoodangu või teenuse müümisega tarbijale. Turustamist mõjutab ettevõtte ühiskondlik ja majanduslik ümbrus. Kokkuvõtvalt: turustamise abinõude valikut ja edu mõjutavad tarbijad, konkurendid, vahendajad, ettevõtte ümbrus. Turustamise eesmärgid võivad olla:
Tema roll on suunata mentiid ennast oma probleemidele parimaid lahendusi leidma. - Kiirendid Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Tasuvuspunkt = käive ja kogukulu on võrdsed. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, laenuintress, kontorikulud jne. Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja
argumendi muudu x jagatise piirväärtust argumendi muudu lähenemisel nullile: dy y y ( x + x ) - y ( x) y´(x) = = lim = lim dx x 0 x x 0 x Funktsiooni muutumise kiirus on funktsiooni tuletis . Majanduses ja äritegevuses on olulisteks arvulisteks näitajateks keskmised suurused, näiteks toodangu keskmine hind, keskmine tootlikkus, keskmine kogukulu jne. Kuid keskmised nätajad ei anna vastust kaugeltki kõikidele olulistele küsimustele. 1 Keskmistele suurustele toetudes ei saa me teada , kuidas ühe majandusnäitaja (kulude, tooraine jne) väike muudatus mõjutab teise majandusnäitaja muutumist. Nimetatud probleemi täpsemaks matemaatiliseks hindamiseks tuleb leida vastavaid seoseid kirjeldavate funktsioonide tuletised
Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3. monopolistlik konkurents; 4. oligopol. Turu struktuur - kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb: * firmade arv harus; * turule pääsemise tingimused; * firma toodangu homogeensus või heterogeensus; * konkurentsi vormid.
Tabelis toodud kuludes on arvestatud mitte ainult jooksvaid tootmiskulusid, vaid, nagu säästva arengu strateegia nõuab, kõiki tuumaenergia tootmisega seotud kulusid. Kuna mitmete teiste energialiikide maksumuses veel kõiki väliseid kulusid ei arvestata, siis nähtavasti paraneb tuumaenergia majanduslik konkurentsivõime tulevikus veelgi. Tuumaelektri tootmiskulude hinnang Riik Allahindlus Investeering käibekulud kütus kogukulu % % % % US cents/kWh Kanada 5 67 24 9 2.5 10 79 15 6 4.0 Soome 5 59 21 20 3.7
individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus. Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus, elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid, tähelepanu, taju, õppimine, mälu, hoiakud. Keskkonna mõjurid: majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, ostusituatsiooni mõjurid. 22. Tarbija väärtustaju kujunemine. Kogutulu: toote kvaliteet, teenuste kvaliteet, personali kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu. 23. Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID. Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele
51 11.89 Pärn, Kats 573.49 9.18 11.47 Kuusk, Malts 686.50 10.98 13.73 Mänd, Velts 740.00 11.84 14.80 Keskmine bruto 1,179.00 18.86 23.58 Summa Keskmine Min Max Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustus- makse Tulumaks 20% Netopalk Kogukulu tööandjale 0,8% ettevõttele 141.90 3.44 46.904 367.62 575.34 177.11 4.29 67.47576 449.90 718.10 127.92 3.10 38.73892 334.96 518.68 120.20 2.91 34.2274 316.91 487.37 152.46 3.70 53
k = r + j + rj , kus k - emae/v nõutav tulunorm välism. tütare/v-lt (%) r emae/v nõutav tulunorm kodumaal j välisvaluuta devalv. (kus asub tütare/v) kodum. valuuta suhtes 2SO KK = Q/2 * C + S/Q * O EOQ = VM = AM - HA + VK KKS = MM / KKV y = a 0 + a1 x C KK - optim. kogukulu VM - varude maksumus Q - varude tellim. suurus (ühik) AM - arve maksumus C - hoidmis- ja säilituskulud ühiku kohta HA - hinnaaland. S - ühikute kogu vaj. per. VK - veokulud O - tellim.kulu 1 tellim. kohta KKS - kaubav. käibesag. EOQ - ökon
Praegu on maksuvabaks miinimumiks 144 eurot. Tulumaksu arvutamiseks tuleb brutopalgast lahutada maksuvaba miinimum, kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Ehk siis arvutuskäik on selline: 21% * (480-144-9,6-13,44) = 65,72 Kokku tuleb makse kinni pidada summas 9,6 + 13,44 + 65,72 = 88,76 eurot, seega Siimu netopalk on 480 88,76 = 391,24. Lisaks palgast kinnipeetud maksudele tuleb ettevõttel riigile maksta ka palgale juurdearvutatud maksud, seega ettevõtte kogukulu seoses Siimu palgaga on 480 + 158,40 + 6,72 = 645,12. Sellest riigile tuleb maksta 65,72 + 158,4 + 6,72 = 230,84 ning Siimule 391,24. NB ! Praegu eksisteerivad erinevad kogumispensioni määrad: · isikud, kelle palgalt ei tule kogumispensioni makset kinni pidada · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 1% kogumispensioni makset · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset Näide: Agnese pangaarvele laekus dividendidena 5 000 eurot
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, pi...
Maksukiil ( tax wedge) on maksu tagajärjel tekkiv erinevus ostja ja müüja hindade vahel. Negatiivne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb Normatiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see peaks olema. Phillipsi kõver – lühiajaline pöördvõrdeline seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel. Piirkulu (marginal cost) - kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Piirprodukt – toodangukoguse suurenemine, mis tuleneb täiendava sisendiühiku lisamisest. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see on.
kahanev mastaabiefekt decreasing returns to scale Убывающий эффект масштаба kahaneva piirtootlikkuse law of diminishing marginal Закон убывающей предельной seadus productivity производительности kasvav mastaabiыээые increasing returns to scale Возрастающий доход масштаба keskmine kogukulu average (total) cost, AC Средние (совокупные) затраты keskmine kogutoodang average physical product, APP Средний продукт Ilmutatud kulu Explicit cost Явные затраты ilmutamata Implicit cost Неявные затраты keskmine muutuvkulu average variable cost, AVC Средние переменные затраты
arvestada võimalike muutustega. Organisatsioon kasvab , organisatsioon kahaneb. 76. Kuidas hinnata, milliseid investeeringuid on mõistlik konkreetse organisatsiooni IT infrastruktuuri teha? - Turunõudlus organisatsiooni poolt pakutavate teenuste järele. Viieaastase plaani analüüs eesmärgiga defineerida, milliseid uusi teenuseid ja võimekusi on vaja strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Viie aasta IT plaanide võrdlus äriliste plaanidega. IT infrastruktuuri kogukulu määratlemine. Tehnoloogia hindamine. 77. Millised on peamised tarkvaraprojektide läbiviimisega seotud vead? - Hinnanguliselt 29% infosüsteemidega seotud projektidest lõpetatakse tähtaegselt, eelarves, kõigi eesmärkide täitmisega. Suur osa katkestatakse liialt üle tähtaja, oluliselt suuremad kulud. 78. Mida kirjeldab IT strateegiline plaan? - Kirjeldab IT infrastruktuuriga seotud pikaajalised eesmärgid ja peamised IT-gaseotud tegevused organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 79
vaja hoida võidetud kliente. Viimaste säilitamine on suhtlusturunduse märksõnaks. Turundajal tuleb analüüsida nii kliendi hankimise kui säilitamise kulusid. Kliendikulud: x Kliendi hankimise kulu ühekordne kliendisuhte alguses, mida pikem on suhe, seda väiksem kulu. x Kliendi säilitamise kulu mitmekordne kogu suhteulatuses, väheneb suhte kestel, firma tulu suureneb. Suhtlusturunduse kesksed elemendid Väärtus: x kliendile pakutav väärtus on kliendi kogutulu ja kogukulu vahe x kliendi koguväärtus on kogum kasusid, mida klient loodab saada toote või teenusega: toote väärtus, teenuste väärtus, pakkuja personali ja imago väärtus x kliendi kogukulu on kogum kulusid, mida klient arvab kandvat toote või teenuse hindamise, omandamise ja tarbimisega: aja, raha, füüsiline ja vaimne kulu x kliendi väärtust aitab luua kogu väärtusahel Lubadus: x turunduse üleanne on lubaduse andmine x klientide veenmine on kindlasuunaline
Harjutus 13 Nimi Brutopalk Töötuskindlustus- Kogumispensioni Sotsiaalmaks makse töötajale makse Pihlakas, Ats 4300 Suvi, Netti 5367 Tamm, Pets 3876,65 Paju, Juts 3642,5 Klütze, Riin 4620 Vaher, Inks 5946,25 Pärn, Kats 5734,9 Kuusk, Malts 6865 Mänd, Velts 7400 Töötuskindlustus- Tulumaks Netopalk Kogukulu makse tööandjale ettevõttele Harjutus 14 1 Viidi läbi küsitlus ajalehtede-ajakirjade eelistuste osas. 2 Loo sagedustabel 3 Sagedus 4 Postimees 1 122 122 5
kulukomponentidest. Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuste ja protsesside poolt tekitatud kulusid kogukulude seisukohalt. See tähendab, et üldjuhul pole tähtis, kui suur on ühe või 18 teise logistilise tegevuse kulu määr, vaid otsustavaks saab kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu ehk kogukulu. Seetõttu on vaja logistiliste ahelate optimeerimisel lähtuda kogukulude kontseptsioonist. Osaoptimeerimise korral võib kulude vähenemine logistilise ahela ühes lülis tuua kaasa nende olulise suurenemise mõnes teises, näiteks järgnevas lülis. Osaoptimeerimise all mõeldakse olukorda, kus ettevõtte üks allüksus on lähtuvalt oma eesmärkidest minimeerinud või optimeerinud oma logistilised kulud, võtmata arvesse, kuidas selline optimeerimine mõjutab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12
Kuna meetod ei nõua andmete üksikasjalikku analüüsi, saab kulufunktsioonid tuletada ja vastavad prognoosid teha üpris kiiresti. Kuna tuginetakse arvamustele, mitte aga süstemaatilistele hinnangutele, sõltub kulude prognoosimise täpsus oluliselt infoallikateks olevate töötajate kvalifikatsioonist ja teadmistest. Kontode klassifitseerimismeetodi rakendamisel tuleb iga kulukonto klassifitseerida kas püsi- või muutuvkulukontoks. Sellist liigitust kasutades leitakse kogukulu. Kontode klassifitseerimismeetodi eelisteks on lihtsus ja kasutamise kergus, see on tehnoloogilisest lähenemisviisist odavam. Meetodi puuduseks on prognooside ebatäpsus ja seda mitte ainult subjektiivsuse tõttu, vaid ka põhjusel, et osa kulusid on segakulud, sisaldades nii püsi- kui muutuvkomponenti ning viimaste eristamine ei ole lihtne (kulukontode esialgne klassifitseerimine on küllalt subjektiivne; segakulude puhul on püsi- ja muutuvosa eraldamine
toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine ning projektidele eraldatud toetuse seire teostamine. Lõppkasusaaja (toetuse saaja) Finantsabi lõppkasutaja. Tegevuste eest vastutavad asutused ja riigi- või eraettevõtted, kes teostavad või tellivad ise Euroopa Liidu struktuurifondide abisummadest toetatavad tööd ja hanked. Abikõlbulikud kulud - Kogukulu, mis kaetakse struktuuritoetuste, toetuse saaja omafinantseeringu ja kaasfinantseerimise abil. - Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord. Rahandusministri määrus · Abikõlbulikud ei ole üldjuhul erisoodustused ja nendelt arvutatavad maksud, lähetuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud üle seaduses sätestatud piirmäärade, teatud juhtudel liiklusvahendi rendikulud Abikõlbulikkuse periood
Kui siia lisada Kaunas Vilnius lõigu ehitus, siis saame maksumuse umbes 5,8 miljardit eurot," rääkis Orav. "Eesti osa maksumus on viimastel aastatel püsinud umbes 1,3 miljardi juures, millest Eesti riigi võimalik kaasfinantseering moodustab 250-300 miljonit eurot." (MAJANDUS, 2017). Rail Balticu kogumaksumus võib ulatuda 5 miljardi euroni, ütles RB Raili juht Baiba Rubesa möödunud aasta oktoobris pressikonverentsil. Kuna projekti mõõtmed muutuvad selgemaks, on saanud selgeks, et kogukulu saab olema algsest hinnangust suurem, rääkis ta. Veel mullu maikuus hinnati projekti maksumuseks 3,68 miljardit eurot. Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis. Antud olude korral on ka Rail Balticu maksumus algsest plaanist kõvasti
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kamaks, kui osta sisse mõlemad teenused ühelt logistikapartnerilt. Sel juhul osutuks üks teenusepak- kujaist konkreetses tarneahelas liigseks. Vähendades tarneahela liikmete arvu väheneb tarnimise kogukulu (logistikakulu). Väiksemad kulud peaksid kajastuma toote madalamas müügihinnas ja säästmisest ostmisel peaks kasu saama eelkõige tarbija. Tarneahela arendamine Tarneahela haldamine ja arendamine on strateegilised tegevused. Küsimus on eelkõige selles, kui-
- Asjaolu, et teistes riikides on palju erinevaid maksusoodustusi ei tähenda veel, et see oleks objektiivsel analüüsil tuginev ratsionaalne poliitika Globaalses mõttes on ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. See on aga liiga üldine ega ole reaalselt ühegi ettevõtja tegevuse konkreetseks eesmärgiks. Seetõttu defineeritakse firmateoorias ettevõtte tegevuse eesmärgina kasumi, s.t. teatud perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine Alameesmärgiks võib olla kulu minimeerimine mingi kindla toodanguhulga valmistamiseks fikseeritud tingimustes. Ettevõtte tegevust vaadeldakse fikseeritud pikkusega perioodil (päev, nädal, kuu jne.). Seejuures eristatakse lühiperioodi otsustusi, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, ja pika perioodi otsustusi, mis on suunatud tulevikku. Lühiperiood defineeritakse mikroökonoomikas ajavahemikuna, mille jooksul ei muutu ettevõtte
Kõik kokku 48 852,30 kr 977,05 kr 977,05 kr 16 121,26 kr 5 431,54 kr 108,63 kr 108,63 kr 1 792,41 kr 3 642,50 kr 72,85 kr 72,85 kr 1 202,03 kr 7 400,00 kr 148,00 kr 148,00 kr 2 442,00 kr Töötuskindlustus- Netopalk Kogukulu makse tööandjale ettevõttele 1% 43,00 kr 3 255,24 kr 4 717,24 kr 53,67 kr 4 055,49 kr 5 880,27 kr 38,77 kr 2 937,73 kr 4 255,79 kr 36,43 kr 2 762,12 kr 4 000,57 kr 46,20 kr 3 495,24 kr 5 066,04 kr 59,46 kr 4 489,93 kr 6 511,65 kr 57,35 kr 4 331,42 kr 6 281,28 kr 68,65 kr 5 178,99 kr 7 513,09 kr
Rõhutada hinda. Kliendisuhete juhtimiseks nimetatakse klientide valimise strateegia protsessi, kus ettevõte keskendub klientidele, keda ta suudab kõige kasumlikumalt rahuldada. (Probleemid, millega tegelevad: kliendiväärtuse ja -kasumlikkuse hindamisega, kliendi rahulolu mõõtmisega, kliendi lojaalsuse ja lojaalsusprogrammidega). Püsikliendi programm-reward customer Kliendile pakutav väärtus: Kliendile pakutav väärtus on kliendi kogutulu ja kogukulu vahe Kliendi koguväärtus on kogum kasusid, mida klient loodab saada toote või teenusega Kliendi kogukulu on kogum kulusid, mida klient arvab kandvat toote või teenuste hindamise, omandamise ja tarbimisega. Kliendi eluaegne väärtus (CLV) = Kõigi lojaalsete klientide ostude summa/Lojaalsete klientide arv CLV = lojaalsete aastate arv * firma kasuminorm Kuidas leida, et klient on ikka lojaalne? Keskmine lojaalsusmäär = 1-1/n
Näiteks seadmete hooldus-ja remondikulud, amortisatsioon, administratiiv- ja üldjuhtimiskulud ning turustamisega seotud kulud. Muutuvad kulud on aga otseselt seotud toodangu mahu muutumisega. Näiteks materjalid, pooltooted toote valmistamiseks, põhitööliste töötasu jne. Kogutulu sõltub toodangu läbimüügist ning kasvab koos läbimüügi kasvuga. Kasum = kogutulu kogukulu Kasumi käsitlemisel peab alati arvestama toodangu mahtu, kuna üks toode on suhteliselt immuunne konkurentsi suhtes. Toodangu mahu suurenemine aga avaldab mõju konkurentsile. Kasum on alati konkurentsi põhjus ja tagajärg. Järgnevalt on toodud kolm põhilist kasumi suurendamise võimalust: 1. suurendada müügihinda 2. suurendada tulu läbimüügi suurendamisest 3. alandada müügihinda, et suurendada läbimüüki.
Näiteks seadmete hooldus-ja remondikulud, amortisatsioon, administratiiv- ja üldjuhtimiskulud ning turustamisega seotud kulud. Muutuvad kulud on aga otseselt seotud toodangu mahu muutumisega. Näiteks materjalid, pooltooted toote valmistamiseks, põhitööliste töötasu jne. Kogutulu sõltub toodangu läbimüügist ning kasvab koos läbimüügi kasvuga. Kasum = kogutulu kogukulu Kasumi käsitlemisel peab alati arvestama toodangu mahtu, kuna üks toode on suhteliselt immuunne konkurentsi suhtes. Toodangu mahu suurenemine aga avaldab mõju konkurentsile. Kasum on alati konkurentsi põhjus ja tagajärg. Järgnevalt on toodud kolm põhilist kasumi suurendamise võimalust: 1. suurendada müügihinda 2. suurendada tulu läbimüügi suurendamisest 3. alandada müügihinda, et suurendada läbimüüki.
Näiteks seadmete hooldus-ja remondikulud, amortisatsioon, administratiiv- ja üldjuhtimiskulud ning turustamisega seotud kulud. Muutuvad kulud on aga otseselt seotud toodangu mahu muutumisega. Näiteks materjalid, pooltooted toote valmistamiseks, põhitööliste töötasu jne. Kogutulu sõltub toodangu läbimüügist ning kasvab koos läbimüügi kasvuga. Kasum = kogutulu kogukulu Kasumi käsitlemisel peab alati arvestama toodangu mahtu, kuna üks toode on suhteliselt immuunne konkurentsi suhtes. Toodangu mahu suurenemine aga avaldab mõju konkurentsile. Kasum on alati konkurentsi põhjus ja tagajärg. Järgnevalt on toodud kolm põhilist kasumi suurendamise võimalust: 1. suurendada müügihinda 2. suurendada tulu läbimüügi suurendamisest 3. alandada müügihinda, et suurendada läbimüüki.
toote väärtus väheneb aasta jooksul laos hoiustamisel 15% toote hind pärast hoiustamist laos aasta jooksul suureneb 15% 16. Milliste kulude arvutamine on logistikute jaoks kõige töömahukam ja komplitseeritum? veokulude laokulude puudumiskulude tellimiskulude 17. Missugune osakulude sõltuvus logistikas peab paika ? tootmiskulu vähendades väheneb üldjuhul jaotuskulu osakulude vähenedes suureneb kogukulu veokulu vähendades vähenevad üldjuhul ka laokulud laokulu vähendades suurenevad üldjuhul veokulud 18. Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud? muutuvkulud püsivkulud poolpüsivkulud väliskulud 19. Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks? saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu minimeerida kulusid
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
auto vahel) Palk 12 000 3,13 kr 13 Sotsmaksud, töötuskindlustus Sotsmaksud 3300 0,86+0,05=0,91 kr Töötuskindlustus 200 kr Tabel 9: Veokulu arvestus oma veokite kasutamisel Kululiik Kogukulu kuus km Kulu km kohta Kütus 35328 4,60 Kulumaterjalid: rehvid-õlid- 8909 1,16 filtrid Hooldustööd ja remonditarbed 3072 0,40 Liikluskindlustus 3000 aastas 500 0,065 auto Palk 2*12000 24000 3,13 Sotsmaksud, töötuskindlustus 7000 0,91
üldkulusid jagada.[ CITATION Kul01 l 1061 ] 14 Lähtuvalt kulude liigitusest ja jaotamise ulatusest kuluobjektidele liigitatakse kuluarvestuse protsesse ja meetodeid täiskuluarvestuseks ja osakuluarvestuseks ehk jääktuluarvestuseks (Karu, 2008, lk 273). Täiskuluarvestus on arvestustehnika, mille kasutamisel jagatakse kõik kulud tooteühikule saades ühiku kogukulu. Täiskuluarvestuses jaotatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks. Otsekulud kantakse toote ühikule otse. Kaudkulud kogutakse kõigepealt kulukeskustele ja pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. (Haldma & Karu, 1999, lk 89) Osakuluarvestus (jääktuluarvestus) on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ning mille kasutamisel arvestatakse kuluobjektile ainult muutuvkulud (Karu, 2008, lk 88). Muutuvad kulud
vajalikud summaarsed kulud sõltuvad oluliselt tootmiseks vajalike sisendite kogusest ja samuti ka sisendite hindadest. Kulukõvera analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit. Samal ajal on aga kõik tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, so mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega. Sellisel juhul kulutuste üldsumma ehk kogukulu(TC) võrdub iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutise summaga ehk võib ka öelda, et kogukulu väljendab seost hindade, egurite, koguste, toodangu mahu ja omahinna vahel. Nende seoste väljendamiseks kasutatakse kulufunktsiooni mõistet. Lühi-ja pika perioodi kulukõverad erinevad omavahel oluliselt seetõttu, et nad peegeldavad erinevaid tootmistingimusi, eelkõige erinevaid võimalusi teha muudatusi tootmistegurites. Seetõttu ongi neid otstarbekas vaadelda lahus. Lühiperiood on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav, nt hooned,
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
Keskkonnasõbralikkus ja ohutus Transport logistikas Transport on suurim ja dünaamiliseim majandussfäär ja tarbib maailma elektrienergiatoodangust ¼, 1/3 metalli- ja kütusetoodangust, ¾ määrdeaine ja kautsukitoodangust Euroopas kaubavedu: maanteetransport 44%, lühimaamerendus 41%, raudteevedu 8%, siseveeveod 4% ja torutransport 3% Reisijatevedu: maanteetransport 79%, raudtee 6%, lennundus 5%, lühimaamerendus 10% Transport logistilise keti osa Logistika abil üritatase leida kogukulu minimeerivaid transpordilahendusi, eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Mida kiirem teenus seda kõrgem veotariif. Logistika ülesanne koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistika kogukulud oleksid vähimad. Veondusstrateegia kolmanda osapoole kasutamine logistikas Sisaldab teenuse planeerimise, juhtimise ning ka hanke ehk ostuotsuseid. Strateegiline on omandivorm: kas ettevõtte enda transport või ostetud transporditeenus.
2)Põhivarade hulk ja kvaliteet haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sisepidamismeetodid. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule(amortisatsioon, ruumide küte, juhtide palgad, laenuintressid) Muutuvkulud- Kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega(tööliste palgaraha, elektri hind, tooaine hind. Püsikulud + Muutuvkulud = KOGUKULU Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad. Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb ka iga tooteühiku maksumus. Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele Kahanev tootlikkuse seadus Kui püsivatele tootmisressurssidele(hooned, seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse(tööised, tooraine), siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema. Põhjused on muutuvate tootmisressursside lisandudes tekib teatud
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)fi...
näitajaid, näiteks suurust, kaalu ning keerukust selleks, et hinnata sarnast tulevast projekti. Parameetriline hinnang- hindamise meetod, mis kasutab projekti kulude arvutamisel eelmiste perioodide andmete ja teiste muutujate vahelist statistilist seost. Alt-üles hinnang- projektikulude hindamise meetod, mille puhul töö jaotatakse rohkemateks detailideks. Hinnatakse iga üksiku tegevuse kulu ja seejärel liidetakse kõigi tegevuste hinnangud, et saada projekti kogukulu. Väärtustehnika- loominguline lähenemine, mida kasutatakse projekti kulude optimeerimiseks, aega säästmiseks, tulude suurendamiseks, kvaliteedi parandamiseks, turuosa laiendamiseks, probleemide lahendamiseks ja/või ressursside efektiivsemaks kasutamiseks. Eelarve koostamine- kulude alusplaani koostamiseks üksikute tegevuste või tööpakettide hinnanguliste kulude ühendamise protsess. Kulude alusplaan- kinnitatud ajapõhine eelarve, mis on aluseks projekti kulude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
