Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TU...
Kahanevate tulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvresusursi ühikuid, annab muutuvressurs iga täiendava ühike lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti, Püsikulud (FC fixed cost) kulud, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC variable cost) kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu. Kogukulud on nende summa.(TC total cost) Keskmine kogukulu (ATC avarage total cost) on kogukulu ja valmistatud tootekoguse jagatis, ehk kesmine kulu ühe toote kohta. Keskmine muutuvkulu (AVC avarage variable cost) keskmine muutuvkulu ühe toote kohta Keskmine püsikulu (AFC avarage fixed cost) keskmine püsikulu ühe toote kohta Kui kogutoodang kasvad, siis kesmine püsikulu väheneb; kesmine muutuvkulu samuti väheneb ja seejärel vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele, suureneb; samuti toimub püsikuluga.
Palju võimalikke tarnijaid · Otsused kohapeal · Aktsepteeritav kvaliteeditase ja hinnakesksus · Varud "just-in-case" kindluse mõttes Uus (modernne) ostufilosoofia · Proaktiivne (strateegiline) ost => Pikk perspektiiv · Globaalsetelt turgudelt (vt) · Tarnijate arv piiratud · Koordineeritud otsused ja koostöö · Nulltolerants · JIT (Just in Time), JOD (Just On Demand) · Kogukulude arvestus (TCO, ka TOC) iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel · Sisu Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades · Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus; käitamismaksumus=> Tehingu-eelsed ja tehingukulud utiliseerimismaksumus => ~ Tehingujärgsed kulud 1
süsteemis) 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni f graafik on kõikide järjestatud paaride (x, f(x)) hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x). x= f-1(y) 6.Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu on kulu, mis ei sõltu otseselt kauba tootmismahust (hoonete üür, kindlustus, halduskulud, TFC-total fixed cost). Muutuvkulu on kulu, mille suurus sõltub tootmismahust Q (TVC-total variable cost). Kogukulu on kõigi ettevõtte kulude summa (püsikulu+muutuvkulu=TC). Keskmine kulu on tootmise kogukulu jagatis toodangu kogusega (AC=TC/Q). 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ.
MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis AVC=VC/TP Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulud alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt
Põhitööjõukulu 500 Masinate ja seadmete rentimine 50 000 Kokku 161 000 TLK kokku 181 000 Kulujaotusbaasina on materjalikulu. Siis arvutame tootmise lisakulude määra. Tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud põhikulud Tootmise lisakulude määr = 181 000 / 160 500 = 1,13 kr Tellimuse maksumus: Otsekulud + Kaudkulud = Kogukulu ehk 161 000 + 5 650 = 166 650 Ühe pastaka tootmisomahind = 166 650 / 5 000 = 33,33 kr Ülesanne 2 Predetermined overhead rate Department 1: Overhead cost / Direct labor hours = 250 000 / 100 000 = 2,5 kr/h Department 2: Overhead cost / Machine hours = 162 000 / 30 000 = 5,4 kr/h Applied overhead for all jobs during 2007 Department 1: 98 000 * 2,5= 245 000 Underapplied overhead = 247 500 - 245 000 = 2 500 Department 2: 32 000 * 5,4 = 172 800 Underapplied overhead = 175 000-172 800 = 2 200
maha ja pealelaadimispunkte. PENDELMARSRUUT- sõiduk läbib kõiki peale ja mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri -ja tagasisuunas. PÄRISSUUNALINE VEOS- vedu, millest saab alguse veoprotsess. TAGASISUUNALINE VEDU- vedu, mis kaasneb pärissuunalise veoga ja tuleneb vajadusest sõita sõiduki naasmisel garazeerimispunkti selle koormaruum veosega ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikumalt. LAOARTIKLI VARU ÜHIKU KOGUKULU KOOSNEB KOLMEST KULUKOMPONENDIST: 1) Materjalikulu--toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind. 2) Tellimiskulu- kõik ostutellimuse esitamise, tellimuse täitmise jälgimise ning saadetise vastuvõtu ja selle eest tasumisega seotud kulud. 3) Säilituskulu- varude omamise kulu kuni nende müümise või tootmises kasutamiseni.
00 411.84 7.488 Kokku 7,936.50 2619.045 47.619 Neto Töökindlustusmaks Tulumaks Kogumispension Kinnipidamised kokku Bruto Neto Sotsiaalmaks Töökindlusrusmaks Tööandja kulud kokku Koosta palgaleht järgmiste andmete põhja Arvuta töötajatele kõik maksud, netopalk n kogukulu. Koosta sobiv diagramm tulemuste illustree 30% Lisatasu Netopalk 79.05 342.55 Palg 210.60 912.60 96.00 416.00 5,000.00 111.00 481.00 4,000.00 168
nimetatakse mastaabiefektiks ja see võib olla kas konstantne, kasvav väljendab tarbimist, mis ületab tulusid ja saab toimuda kas säästude või või kahanev. Muutuva tootmisteguri ühikulisest juurdekasvust tulenevat laenude arvel. Elatusstandardiks kitsamas mõttes loetakse elatustaset, toodangu juurdekasvu nimetatakse antud tootmise sisendi piir- ehk mida teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv üksikisik vajab enda ja oma pere marginaalproduktiks Kasum kogutulu ja kogukulu vahe Omahind - elatamiseks Investeerimine on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav tootmiskulude summa ja toodanguühikute arvu jagatis; ühe tooteühiku rahamahutus. reaalne ehk esemeline investeering (suurendab põhi- ja valmistamise kulud Amortiseerumine - vara (turu)väärtuse kahanemine käibekapitali, kuid sellega koos investeeritakse ka nähtamatut kapitali,
kasutaud tegurite panuste väärtusega • Käitiskulud – kõik ettevõttes tootmistegevuses tehtud kulutused • Tootmiskulud – kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus • Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalustest • Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse
23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena 24) Püsikulu (Ficed cost) FC on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma lühiperioodil muudab oma tootmismahtu 25) Muutuvkulu (Variable cost) VC on kulu, mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub 26) Piirkulu (MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus tootmiskogus, mille juures keskmine kogukulu (ATC) on minimaalne. 28) Kulude ja tulude ringkäik joonis: 29) Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 30) Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + väljas tulnud tulu. Mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. (kodanikud ja ettevõtted) 31) Kulutuste lähenemisviis ehk tarbimise lähenemisviis : a
d) püsikulu suureneb. 3. Olgu Q D ( p ) 100 2 p nõudlusfunktsioon ja QS ( p ) 4 p 5 0 pakkumis- funktsioon. Siis hinna p 25 korral a) Nõudlus ületab pakkumise b) Pakkumine ületab nõudlust c) Nõudlus ja pakkumine ühtivad d) Nõudlus ja pakkumine võrduvad mõlemad 0-ga 4. Tasuvuspunktiks nimetatakse müügimahtu, mille korral a) Püsikulu ja kasum on omavahel võrdsed, b) Muutuvkulu ja kasum on omavahel võrdsed, c) Kogutulu ja kogukulu on omavahel võrdsed, d) Kogutulu ja keskmine kulu on omavahel võrdsed. 5. Kui tulufunktsioon on R (Q ) 9Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 5Q 2, siis a) tasuvuspunktiks on Q=0,5 b) tasuvuspunktiks on Q=10 c) tasuvuspunktiks on Q=0 d) tasuvuspunkt puudub. 6. Kui kulufunktsioon on C (Q) 0,2Q 3 3Q 2 2Q 200, siis a) Püsikulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, b) Muutuvkulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, c) Keskmine kulu on 0,2Q 2 3Q 2 200,
Kulude optimeerimine on raskendatud seetõttu, et ladude arvu kasvades suurenevad laovarude ja laotegevuse kulud, sest näiteks üks ladu pindalaga 200m2 ei ole võimeline tegutsema samal müügitasemel kui kaks 100m2 ladu. Suurema lao puhul on laos töötavaid inimesi vaja palju rohkem ning suuremad on ka lao juhtimiseks vajalikud IT-süsteemide ning lao kasutamise kulud. 3 Siinkohal on oluline optimeerida kogukulu. Ladude arvu kasvades kahaneb kogukulu teatud piirini ja hakkab tõusma sealt, kus laovarude ja laotegevuse kulud on tasakaalus vähenenud veo- ja defitsiidikuludega. Järelikult avaldavad ladude arvule ja transpordiga seotud kogukulule mõju laovarukulu, ebapiisava laovaru kulu, laotegevuse ja transpordikulud. Kulu võimalikult suureks optimeerimiseks tulebki viimaste kulude vahel leida optimaalne vahekord.
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas
kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X. Hinnavaru – kogukasu (TU) – kauba ostmise kogukulu. Nimetatakse ka tarbija ülejäägiks. Kaarelastsuse valem (E) - Kaarelastsus on sõltumatu sellest, kumb hind Q1−Q2 p1− p2 valitakse alghinnaks E= : Q1 +Q2 p1 + p2 TU muutus Kahaneva piirkasulikkuse seadus – MU = q – tarbitav kogus q muutus Kasum – TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud
Valemi abil, graafiku alusel, tabeli abil. 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x=f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust. Muutuvkulu (TVC) kulu, mis sõltub tootmismahust. Kogukulu TC (Q) = TFC +TVC muutuvkulu ja püsikulu summa. Keskmine kulu AC (Q) kogukulu jagatud toodetud kogusega. 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R (Q) tulu, mis saadakse toodangu müügist R (Q) = pQ. Keskmine tulu AR (Q) tulu jagatud toodete kogusega.
juures ühiskonna piiramatud nõudmised kaupade ja teenuste järgi oleksid võimalikult hästi ja säästlikult rahuldatud. Heaoluökonoomika kasutab rahulolu hindamiseks mikroökonoomika tehnikaid, see läheneb hinnakujundusele laiemalt kui klassikaline majandusteooria ja selles vaadeldakse hinnakujundust kui ressursside jaotusmeetodit, mille puhul maksimeeritakse sotsiaalne heaolu. Kogukulu- ettevõtte kulude summa, koosneb muutuv- ja püaikuludest. KK=MK+PK Piirkulu- kogukulu muutus, mis on tingitud tootmise või teenuse mahu muutustest ühe toote- või teenuseühiku võrra. Piirkulu on kulu iga lisanduva tooteühiku kohta. Piirkasulikkus- kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba või teenuse tarbimisest. Väljendab kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu lisanduva kaubaühiku tarbimisest. Tarbija hinnalisa ja selle muutus- hinnalisa on selle summa, mida tarbija on nõs maksma ja tegelikult makstava summa vahe
Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ). Tootmine: *muudetakse hüvis kasulikumaks *viiakse hüvis teise kohta *muudetakse omandivormi ja seega võimaldatakse nende kasutamisele juurdepääs
HINNASÕDA Hinnasõja aluseks on võetud järgmised andmed: Minu firma Konkurendi firma Müügikogus 960 000 000 tk Müügikogus 1 296 000 000 tk Turuosa hetkel 40% Turuosa hetkel 60% Püsikulud 500 000 000.- Püsikulud 500 000 000.- Muutuvkulu 500.-/tk Muutuvkulu 400.-/tk Kulu 1 toote kohta 1 125.- Kulu 1 toote kohta 817.- Kogukulu 900 000 000.- Kogukulu 980 000 000.- Kasum 60 000 000.- Kasum 316 000 000.- Langetasin müügihinda 50.- võrra igas etapis. Ainukeseks positiivseks tulemuseks oli turuosa kasv 4% võrra. Alljärgnevatel joonistel on näha, et kõik ülejäänud näitajad muutuvad ebasoodsamas suuna nii minu, kui ka konkurendi jaoks. Suurema turuosa tõttu suudab konkurent sõja edukamalt üle elada ning ka mõnevõrra madalama hinnaga müües kasumit säilitada.
Kasumifunktsioon: ( q )=93,1q +6150-266,67+ 0,067 q=93,167 q+ 5883,33 4. Odra nõudlus oli 680 kg, kui hind oli 140 /t ja 610 kg,kui hind on 180/t. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon ja skitseerida graafik. q-680 p-140 = 610-680 180-140 40(q-680)=-70(p-140) 40q-27 200=-70p+9800 40q=-70p+37 000 q=925-1,75p 5. Koolikoti valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 21 000 eurot ja ühe koti valmistamise muutuvkulu 8 eurot. Kui suur on q koti valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe koolikoti müügihind on 14 eurot? Leida kasumilfunktsioon. FC=21 000 VC=8q p=14q Kulufunktsioon: C(q)=8q+21 000 Tulufunktsioon: R(q)=14q Kasumifunktsioon: ( q )=14 q-8 q-21000=6 q-21 000 6. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 3500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 55 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon; C(q)=3500+55q b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel.
- -> inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad, väärtus negatiivne 3.2. Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + -> asenduskaubad, väärtus positiivne - -> täiendkaubad, väärtus negatiivne 4. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos (lk 63) Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab. Kui tarbijad on tundlikud hinnalanguse suhtes, siis hinna muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv. Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine. Selline lähenemine tarbijatele on hinnaalanduste põhimõtteks. Lineaarne nõudluskõver jaotub ülemiseks elastseks osaks, kus
4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. {(x;y): f(x)=y} 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x= f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu ja keskmine kulu? Püsikulu (TFC) - kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust Muutuvkulu (TVC) - kulu, mis sõltub tootmismahust Kogukulu TC(Q) = TFC + TVC - muutuvkulu ja püsikulu summa Keskmine kulu AC(Q) - kogukulu jagatud toodetud kogusega, 7. Mis on tulu, keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ Keskmine tulu AR(Q)- tulu jagatud toodetud kogusega,
Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulut alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel Nullkasum firma ei saa ei kasumit, ega kahjumit. Teenib üksnes normaalkasumit. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõikide totmisteguritega võib varieerida. Sulgemispunkt MC=AVC lõpeta tootmine!
QR - kiirreageerimine (quick response) - tarnekontseptsioon RFID - raadiosageduslik tuvastus (radio frequency identification) ROP - tellimispunkt (reorder point) SDR - laenueriõigused (special drawing rights) - IMF arveldusühik SKT - sisemajanduslik kogutoodang SSCC - veopakendi seeriakood (serial shipping container code) - vöötkooditunnus transpordipakendi unikaalseks märgistamiseks TCO - omamise kogukulu (total cost of ownership) TEI - ringluse-tulu indeks (turn-earn index) TEN-T - üleeuroopaline transpordivõrk (Trans-European transport network) TEU - 20 jalase konteineri tingühik (twenty foot equvalent unit) - mõõtühik konteineriterminaalide käibe ning konteinerilaevade ja -rongide mahutavuse iseloomustamiseks TMI - tarneahela muutikkuse indeks TMS - transpordijuhtimise süsteem (transport management system)
· Tootmist on mõistlik laiendada seni, kuni piirtulu ületab piirkulu. · Nõudluse(6)ja pakkumise mõjurid (5) Täielikult konkureeriva ettevõtte kasumi maksimeerimine lühiperioodil · Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12 ühikut, on ettevõtte kasum maksimaalne ning piirtulu ületab piirkulu ehk piirkasum on positiivne ning 12 ühikut sobib optimaalseks tootmismahuks. · Oma hind on kogukulu ühe ühiku kohta. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil · Seni eeldasime, et turuhind on kõrgem omahinnast ehk keskmisest kogukulust. Tabelist näeme, et mitte ükski tootmismaht ei võimalda ettevõttel kasumi teenimist. Siis on ettevõttel kaks võimalust. 1) tootmine peatada(kasvõi ajutiselt) 2) tootmine lõpetada · Ettevõtte peab oma tegevusega katma nii muutuv- kui püsikulud. Kahjumi saamise
teostamiseks. 4) Tarbijate sissetuleku kasv toob kaasa- 5) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse. 7) Enamasti on kaubanõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem (kuna koguse muutus on suurem kui hinna muutus) 8) Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootja kogukulu suureneb. Järelikult Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 9) Mis alljärgnevalt on firma kaudsed kulud. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 10) Millisel kolmel erineval viisil on võimalik teostada sissemakseid osaühingu osakapitali? *Rahaline sissemakse. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Seda raha saab uuesti kasutada peale osaühingu kandmist äriregistrisse. *Mitterahaline sissemakse
Majanduskeskkond logistikas Vaheeksam (20 punkti) - 17.03.2020.a. I osa Valige vastamiseks viis küsimust (5*2=10 punkti) 1. Millised on riigi majandusse sekkumise viisid, nimetage kolm (2 p.) ● Riik sekkub majandusse turutõrgete kaudu. (monopol, määramatus, välismõjud, avalikud hüvised). o Avalike hüvitise loomine on oluline; o infrastruktuuri loomine ja arendamine (aitab ühtlasi kaasa äride paremusele, kuna kaubaliikumine on kergendatum ja sihtkohti saab rohkem olla, kuna ei pea nii palju tiirutama punktide vahel); ● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läh...
1)väheneb panga kogutulu välisvaluutatulude tõttu rohkem kui välisvaluutakulude tõttu 2)väheneb varade turuväärtus enam kui kohustuste turuväärtus 35. Mida nimetatakse lühikeseks positsiooniks ja millisel juhul on lühike positsioon pangale ohtlik? Kui avatud valuutapositsioon on negatiivne e. välisvaluutavarad on väiksemad kui välisvaluutakohustused nimetatakse seda lühikeseks positsiooniks Lühike positsioon on ohtlik kui välisvaluuta tugevneb: 1. Suureneb panga kogukulu välisvaluutakulude tõttu rohkem kui välisvaluutatulude tõttu 2. Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus 36. Millest tuleneb panga intressirisk? Panga intressirisk tuleneb: Panga varade ja kohustuste erinevatest tähtaegadest Intressimäärade korrigeerimisest erinevate ajavahemike vahel Seetõttu võivad varadelt saadud intressitulud ja kohustusega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise 37
kasutamata jäänud võimalusest
Loobumiskulu hind väljendub nendes
kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada
soovitud kaup.
2.12.15 © Tõnu Erin 19
Mõisted
Piirtulu või –kulu tähendab lihtsalt otsuse
lisatulu või –kulu.
Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi
kahest aspektist lähtudes
a) ajalises muutuvuses, protsessina
b) nn viimase ühiku kontekstis - kogukulu
suurenemine toodangu suurendamisel ühe
ühiku võrra.
Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss.
Õige majanduslik otsus: Piirkulu
Koefitsent= kauba A koguse muutus%-des/kauba B hinna muutus %-des
Koefitsendi väärtus:
+ asenduskaubad- ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise
hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise
- täiendkaubad ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad vastassuunaliselt; ühe
hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE JA KOGUTULU SEOS
Tarbijate kogukulu on tootjate kogutulu.
Kui tarbijad on tundlikud hinnamuutuste suhtes, siis hinna muutuse %
kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda
2. Firma tootmiskulud on 400000 kr, millest 30% on püsikulud ja 70% muutuvkulud. Firma toodab 40000 tk aastas. Milline on firma keskmine muutuvkulu, keskmine püsikulu? Kas müügihind 8 kr katab kulud? 3. On teada, et muutuvkulu toote ühiku kohta on 40 kr ja püsikulu 500 kr. Analüüsi toimunud muutusi. Leia Tootmiskogus 1 2 3 4 5 Püsikulu Muutuvkulu Kogukulu Piirkulu Keskmine kogukulu tk .kohta Keskmine püsikulu tk. kohta 31 4.Leia Firma tegevuse eesmärk on kasum. Kasum sõltub müügihinnast ja kuludest. Millise tootmiskoguse korral on tegemist suurima tulemiga? Suurima kasumiga? Mis juhtub piirkulude ja piirtuludega? Milline on optimaalne kogus? Toodang Ühiku hind Kogutulu Piirtulu Kogukulu Piirkulu Kasum
𝑀𝑅𝑇𝑆𝐿𝐾 = − =− = −0,212 𝑀𝑃𝐾 193 c) Oletame, et ettevõte kasutab kahte ühikut kapitali. Kapitali hind on 4 eurot ja töö hind on 10 eurot. Kui suur on sellisel juhul 263 ühiku tootmise tootmiskulu. Kas ettevõte teeb praegu optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid? Kapitali hind r=4 ja tööjõu hind w=10 Leiame lühiajalise kogukulu 263 ühiku tootmisel. 𝑇𝐶 = 𝑤𝐿 + 𝑟𝐾 𝑇𝐶 = 10 × 4 + 4 × 2 = 48 Hindamaks, kas ettevõte teeb optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid võrdleme tehnilise asendamise piirmäära ja suhtelist tegurihinda. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne 𝑀𝑃 𝑤 suhtelise tegurihinnaga (− 𝑀𝑃 𝐿 = − 𝑟 ).
loobuti. Mis on stiimul? · Stiimul on positiivne tasu mingi valiku tegemise või mingil kindlal viisil käitumise eest. Mis on negatiivne stiimul? · Negatiivsed stiimul on tihti seotud trahvide/ karistustega. Mis on kaubavahetus? · Millegi vahetamine millegi uue/muu vastu. Mis on piirprintsiip? · Kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel. Mille stiimul on kasum? Mis on kasumi valem? · Tootmise stiimul · KASUM= kogutulu> kogukulu Mida näitab tootmisvõimaluste piir? · Näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Millal ja kus tegutsesid merkantilistid? Kuidas nim. tänapäeva merkantiliste? Mida taotlevad neomerkantilistid? · 1618.saj. Euroopas · Neomerkantilistid · Ekspordi suurendamist, impordi piiramist Millised on merkantilistide põhimõtted? · Riigid peaksid üksteisega kasumi pärast konkureerima.
TÄHTAEG: 26. oktoober. Hilinemisel karistuspunktid! Ülesanne: Olete ühe päeva keskkonnakaitsele suunatud detektiiv ja uurite oma (pere) käitumisharjumusi. Päev ja koht (Tartu elamine või vanemate kodu) on Teie valida. Kui vaatluse alla on hõlmatud rohkem kui üks inimene, siis tuleb kirjutada inimeste arv, kes uuringus osalesid. Jäätmete ja veetarbimise juures palun sel juhul arvutada kogus ühe inimese kohta (jagate kogukulu inimeste arvuga). OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval tarbisite? 2. Kas mõnest olnuks otstarbekas loobuda, miks? (Põhjendate endale!) 3. Mitu jäädet (pakendit) väljub päeva jooksul kasutusest (läheb ära viskamiseks)? Mitu on eraldi sorditud ja kuidas? VESI 1. Kust ja võimaluse korral millisest veekihist tuleb Teie joogivesi? NB! Kraanist ei
monopol. Väär Arvestustest 4.2 1. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: 4500 2. Alljärgnevast on püsikulu: maamaks 3. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 5. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse: kolmas töötaja. 6. Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud 7. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 8. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see kõike nimetatut (MC kõvera allapoole
töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Selleks, et teha kukuobjektide ja kulukohtade arvestust, tuleb liigitada kulud lähtuvalt kuluobjektidest ja kulukohtadest. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Kululiikide arvestuses selgitatakse, lähtuvalt kulude liigituse eesmärkidest ja kriteeriumitest, milliseid (mis liiki) kulutusi ja kulusid ning kui palju organisatsioonis tekib. Ühiku kulu ja kogukulu 8 Kulude juhtimises ja arvestuses eristatakse ühiku kulu ja kogukulu. Kogukulud (kulud kokku, total cost) on kõik kulud või kulutused kokku. Kogukulusid arvestatakse summeerides kõik kuluobjekti kuluelemendid (näiteks kõik toote valmistamisega tehtud kulud) või korrutades ühiku kulu kogu ühikute arvuga (näiteks ostetud materjali kogus x materjali ühiku hind).
vastavat tegevust Positiivne välismõju: tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt
Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potensiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsuse alternatiivvarianti eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. LOENG 3 Tellimuspõhine kuluarvestus Tellimus kuluarvestuses: teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvad tooted ja teenused, (nt. kliendi soovil valmistatavad individuaalsed tooted või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenused.) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimust käsitletakse kuluobjektina.
kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr. 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes( näiteks: müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud jne.) See skeem annab aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kuludest. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ( kasutamise koht ,- nt. üldhaldus, turustus jne). Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab
alternatiivide hindamine – otsuste vastuvõtmine eelarve kui mudel – sisend – seosed – väljundid- monitooring Mõjutatavad kulud (kontrollitavad) – kütuse otsekulu, hooldustarvikute kulu, kulud seoses kadudega Mittemõjutatavad kulud (mittekontrollitavad) – kapitalikulu, otsene palgakulu!? a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud
tootekood. Iga erineva tootekoodiga toodet nimetatakse laoartikliks. Seega on laoartikkel eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest. Erinevus võib esineda suuruses, värvis, mudelis, kaubamärgis, pakendis või muudes funktsioonides või toote omadustes. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoitakse muudest toodetest eraldi. Varude optimaalne tellimiskogus on iga ettevõtte hankida ja omada varusid väikeste kogukuludega varuühiku kohta. Varuühiku kogukulu on järgmise kolme kulukomponendi summa: Materjalikulu Tellimiskulu Säilituskulu SISSEJUHATUS Mina valisin kaubavarusid mõjutavate tegurite võrdluseks meigitooted ja suusad. Meigitooted valisin sellepärast, et kasutan neid tooteid igapäevaselt enda peal ning tihtipeale poes jääb silma kui palju mida tellitakse, mis on otsa saanud ning mida peaks pood rohkem tellima. 5
töötajaid vähe ning iga täiendava töötaja palkamine suurendab oluliselt toodangut. Paraku alates kolmandast töötajast on iga järgmise töötaja piirtoodang väiksem ning muutub koguni negatiivseks alates kaheksandast töötajast (liiga tööjõumahukas keskkond võib vähendada tootlikkust ehk üksteisele „jäädakse jalgu“). Nimetatud nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks. Ettevõtte kogukulu (TC – total cost) lühiperioodil jaguneb püsikuluks ja muutuvkuluks. TC = FC + VC Püsikulu (FC – fixed cost) on kulu, mille suurus ei muutu, kui ettevõte muudab lühiperioodil oma tootmismahtu. Püsikulud esinevad isegi juhul, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulu (VC – variable cost) on kulu, mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (näiteks tööjõukulud või toormaterjali soetamine). NB! võrdluseks pikal perioodil TC = VC (sest kõik kulud on muutuvkulud)
seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20) Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks
ristub nõudluskõveraga. Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt
N:3PL 3. Kuula turu signaale, ühilda see oma nõudluse plaaniga kogu tarneketi ulatuses - tagad prognooside järjepidevuse ja optimaalse ressursside paigutuse. N:Tootja kontrollib tarnija juures kauba varu ja vajadusel täiendab seda 4. Erista toodet tarbijale lähemal ja kiirenda konverteerimist kogu tarneahaela lõikes. N:Postponement, pakkimise edasilükkamine jaotuskeskustesse 5. Materjalide ja teenuste omamise kogukulu vähendamiseks halda oma varustusaalikaid strateegiliselt. N:Kasude jagamise kokkulepe 6. Arenda kogu tarneahela raames IKT strateegia, mis toetab otsuste tegemise mitut tasandit ja annab selge ülevaate toodete, teenuste ja info liikumisest. N:EDI, RFID inf, mida saab kasutada igapäevaselt 7. Võta omaks kogu tarneketti hõlmavad mõõdikud, et hinnata, kui tõusad ja võimekad ollakse kollektiivselt lõpptarbijani jõudes. N: õige aeg, kogus, ühtsed aruande raportid
Piirkond Püsikulud Muutuvkulud ühiku kohta A 250 000 11 B 100 000 30 C 150 000 20 D 200 000 35 Vaja leida piirkond, mis tagaks minimaalse kogukulu, kui tootmismaht on 10 000 toodet aastas. Piirkond Püsikulud Muutuvkulud Kogukulu A 250 000 + 110 000 = 360 000 B 100 000 + 300 000 = 400 000 C 150 000 + 200 000 = 350 000 D 200 000 + 350 000 = 550 000
– mõjutatavad (kontrollitavad) kulud: • Kütuse otsekulu • Hooldustarvikute kulu • Kulud seoses kadudega – mittemõjutatavad kulud • Kapitalikulu • Otsene palgakulu ?! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida) a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon – Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 ...
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
