Tekstide levitamine oleks võimatu ilma praktikateta. · Praktikad loovad ja levitavad tekste · Tekstid hoiavad praktikaid elus: nt. tseremooniate reeglistikud, tekstide kaudu võidakse praktikaid edasi anda, levitada ühest kultuuri keskkonnast teise. Toetav suhe nende vahel. Igal kultuurifenomenil on oma praktiline ja tekstduaalne aspekt, ainult need kaks koos võimaldavad sellel fenomenil edasi toimida nagu me seda teame. Kultuuri piirid, kultuurilised kogukonnad: Kultuuri piirid on alati hägused, iga kultuuri kandja ja isik võib saada tekstidest ja praktikatest erinevalt aru, olla mõjutatud teistest allikatest ja see on normaalne. Sellega seoses on teoreetikud esitanud küsimuse, et kas on põhjust rääkida kultuurikogukondadest. Igal üksikul isikul see küll olemas, kuid koos on erinevused. Teisalt sama keele kõnelejad, sama usku kuulujad on omavahel tihedamalt seotud nendest, kes võivad elada küll lähedal, kuid kogukonda ei kuulu.
· Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. d. Kloostrite teke: · Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). · Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). · Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). · Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. 2. Kristlik kultuur. a. Suhtumine antiikkultuuri: · Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus.
Tema toetajad vaidlesid tema tegude üle, geenialased looduses peaksid näitama oma omadusi pikas perspektiivis, kui John Maynard Keyne isiklikult tõi välja, pikas perspektiivis oleksime me kõik surnud. Üks probleemidest kõige kaugema lõpuga koos vuhinaga on, et pilt tundub liikumatu ja mõned teed on nähtavad. See võib nähtavale tuua, naiteks, kuigi kõik kiirteed viivad läbi Federal Reserv-i ja suurte pankade. Lahivaade ja järelvalve olukord tõi nähtavale kogukonnad ja perekonnad, kes võisid aidata Obamal suhelda, et ta otsis teisi võimalusi ülatuda otse teiste inimesteni, niisugusena vähendades väike ettevõtteid andes laene kohalikes pankadest. Koheselt, vaatamata tema mitmetele saavutustele, hakkas Obama heakskiidetud tase püstloodis langema, mille peale kaotas tema erakond 2010 aasta valimistel. 2. Olukordadesse takerdumine Ebaõnne korral saab kiiret tõusu nimetada ka täielikuks hävinguks. Nagu me näinud oleme,
Demonteerimine oli sõjatehnikat tootvate vabrikute osadeks lammutamine. Osa reparatsioonidest, mida Saksamaa pidi maksma, oli tehase sisseseade. Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad näiteks Ungaris, Poolas, Rumeenias viiakse Saksamaale. Iseenesest võib seda nimetada lausa küüditamiseks. Samal ajal Potsdami konverentsiga jätkus sõda Kagu-Aasias. USA-s oli edukalt loodud ja testitud tuumarelv. 1945 andis president Truman loa tuumarelva Jaapani vastu kasutada. 6. augustil sai tabamuse Hiroshima, 9. august Nagasaki. On vaieldud, miks seda tehti. Arvati, et USA tahtis NSVL-ile näidata oma sõjalist võimsust. Nad olid küll liitlased, kuid oli aru saada, et arusaamad on
Maaelu arenemine muutuvas maailmas Kogukondade tuleviku arenemise võimalus on sageli seotud nende minevikuga. Majanduslik funktsioon, mida kogukond kunagi esindas on tavaliselt tuleviku arutamisel lähtepunktiks. Paraku ei pruugi see kiirelt muutuvas majanduslikus keskkonnas olla sobivaks lahenduseks. Oluliseks elemendiks välisturul on maapiirkondade sõltuvus oma kodukoha kaupade ning teenuste pakkujatena, mis ei ole kohalikud. See on tarbimist suurendanud, kuna maapiirkondade kogukonnad on spetsialiseerunud oma majanduslikule tegevusele, ning kuna kaupade ja teenuste valik on suur, on ka tarbijate arv ning ligipääs nendele kaupadele/teenustele suurenenud. Suurimaks maamajanduse erinevuseks on, et minevikus oli nende majanduslik struktuur orienteeritud looduslike ressursside protsessimisele, sh põllumajanduslik maa, metsad, õli jne. Muutus on toimunud ka primaarsektoriga. Kunagi oli primaarsektor kõige olulisemaks. Uues ettevõtluskeskkonnas on primaarsektori roll palju
Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul. Inimeste pidev liikumine on toonud juurde uusi keelerühmi ning surunud välja vanu, seades viimased paiguti koguni väljasuremisohtu. Euroopa põhikeeled kuuluvad indoeuroopa keelerühma. Teadlased arvavad, et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni. Mitmekeelsed linnad Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli. Euroopa Liit on arvamusel, et keel ja identiteet on tihedalt seotud ning et keel on kõige otsesem kultuuri väljendamise viis. Seetõttu on keelepoliitika kujundamisel peetud lugu keelte mitmekesisusest, soodustatud mitmekeelsust ja vajadusel kaitstud väljasuremisohus keeli. Euroopa liidu ametlikud keeled
religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%). Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti
allikaks. (UNHCR Global Trends 2014 2015) 4 Rahvaste ränne on seganud ära kultuurid ja rahvad, mille tulemusena on maailma riikide ühiskonnad üha kirjumaks muutunud. Paremad töö - ja elamistingimused on julgustanud üha enam inimesi liikuma teistesse kultuuriruumidesse. Ei ole enam riike, kus kõneletakse vaid ühes keeles. Sisserännanud inimestest on välja kujunenud erikultuurilised kogukonnad nagu näiteks Rootsis, Saksamaal ning Ameerikas. 1.2 Mõisted Selguse huvides pean oluliseks selgitada lühidalt järgnevas peatükis kasutatavate mõistete tähendusi: Põgenik on kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu pagenud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016).
Bosnia ja Hertsegoviinast (55 500), Poolast (51 700), Norrast (44 700), Taanist (44 400), Saksamaalt (43 000) ja Türgist (37 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli ligi 10 000. Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad. 2.Poliitika 2.1. Peamised poliitilised parteid Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus vasak- ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes
5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada.
osad. 1999. aastal algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) suitsiidide preventsiooniks ülemaailmse projekti SUPRE. Käesolev brošüür on üks palju dest SUPRE juhendmaterjalidest, mis on suunatud ühiskondlikele grup- pidele ja spetsialistidele, kes suitsiidide preventsiooniga kokku puutuvad, nagu tervishoiutöötajad, haridustegelased, ühiskondlikud organisatsioonid, valitsusasutused, seadusandjad, sotsiaaltöötajad, kohtud ja politsei, perekon- nad ja kogukonnad. Erilise tänu võlgneme doktor Lakshmi Vijayakumarile Indiast, kes valmistas ette käesoleva brošüüri esialgse variandi. Teksti korrigeerisid allpoolnimetatud WHO Suitsiidipreventsiooni Rahvusvahelise Võrgustiku liikmed, kellele sa- muti tänu avaldame: Dr. Øivind Ekeberg, Ullevåli haigla, Oslo Ülikool, Norra Professor Jouko Lønnqvist, Soome Tervishoiuinstituut, Helsingi, Soome Professor Lourens Schlebusch, Natali Ülikool, Durban, Lõuna-Aafrika
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
Paljud on läinud Rootsi, Saksamaale, Belgiasse, Iirimaale, Hispaaniasse, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. (Rebas 2004) Väljaspool Eestit elab praegu Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ca 20% eestlastest. (Haridus- ja Teadusministeerium 2016) Teadaolevalt asub suurim väliseesti kogukond tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi Eesti kodakondsust omava inimese. Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas on paarikümne tuhande inimesega kogukonnad. USA-s, Rootsis, Kanadas ja Venemaal elab hinnanguliselt kokku ¾ väliseestlastest. 24 välisriigis paikneb vähemalt sajaliikmeline Eesti kogukond. (Wikipedia 2016) Välja on rännatud erinevatel põhjustel. Minu arvates on suuremaks põhjuseks Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal ja ühinemine Schengeni viisavaba alaga. Piirid avanesid. See on avanud Eesti elanikele välisriikide tööturud ning kaasa toonud välismaal töötavate inimeste arvu kasvu
erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses.
erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. "Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida." K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas rõhutab seejuures: kui soovime olla kindlad, et ühiskondliku kokkuleppe mudel töötab, siis tuleb süstemaatiliselt kaitsta üksikisiku autonoomiat ja võrdõiguslikkust tema osalemisel ühiskonnas ning turu toimingutes (Habermas 1996, 44-45)
erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses.
Norralaste usuline eneseväljendus on suuresti nende eraasi. Enamik inimesi peab usku enda jaoks tähtsaks, kuid seda ei väljendata aktiivse osalemisega organiseeritud kogukondades. Kuigi umbes 88% elanikkonnast kuulub Norra riigikirikusse, osaleb ainult 10% jumalateenistustel või teistel kristlikel kogunemistel sagedamini kui kord kuus. 5,9% elanikest on mõne muu religioosse kogukonna liikmed, 6,2% aga ei kuulu ühtegi kogukonda. Suurimad usulised ja eluvaatelised kogukonnad väljaspool Norra Kirikut on humanistlik liikumine, mida esindab Norra Humanistlik Ühendus (63 000), islamiusulised (60 000), nelipühilased (45 000), roomakatoliku kirik (40 000 või rohkemgi), evangeelne luterlik vabakirik (20 000), metodistid (13 000) ja mõned väiksemad vabakirikud. Norra kirik on tihedalt seotud ristiusu konservatiivse tõlgenduse ja aktiivse misjoniliikumisega. Norra kirikut juhib Norra kuningas koos kõrgeima seadusandliku organi Stortingiga.
Tigiya -meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia -moslemimeeste riietusese. Musalla -palvevaip vi lihtsalt piirkond, mis vimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. 9. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lhis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Phja-ja Luna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised kllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Aleerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Srias, Trgis ja Usbekistanis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Islam#Islami -usukombed ENE nr 3.Tallinn. Kirjastus Valgus.1988.Lk 683-684 www.google.com
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
erinevad õigus ja poliitilised süsteemid), dualism vastastikused õigused ja kohustuse, võim jagunenud kuningate ja seisuste esinduskogude vahel. Kogu maailma poliitiline süsteem pidi olema korraldatud Universalism. Partikularism pärast reformatsiooni rajati riigid suveräänsuse printsiiile 2.Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles Polis on ideaalne poliitiline ühendus. Aquino Thomas elu põhivormiks on nn. Perfekted kogukonnad, mis kaitsevad ja karistavad, kuid on üksteisega sõbralikes suhetes. Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol Riik on tähtsaim ,sest aitab inimesi säilitada ja üksikisikul lasub kohustus ohverdada end vajadusel riigile. Machiavelli maailm põhineb kogukondadel, mis tagavad ühise hüve, kuid on omavahel pidevas konfliktis, põhieesmärgiga end säilitada, milleks enamasti on ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim oleneb riigi suurusest. 3
arengust või poliitilistest muutustest. Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna KOOLIASJAD onenote Page 10 (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon - protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: - Egoistlikud Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid - Altruistlikud Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel - Anoomilised Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, sotsiaalsed normid on liiga nõrgad.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Greete Kaar Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Allika analüüs...............................................................................................................................4 1.1.Allika liik...............................................................................................................................4 1.2.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse liigendus..................................................
Tööstusest sai partner reostuse ennetamisel. Põhilised osanikud/osapooled(Main Stakeholders): Valitsus (seadusandlused, regulatsioonid, kaasaarvatud ökonoomilised instrumendid, kusjuures ettevõtted võivad uutest seadusandlustes ees olla ning uusi standardeid ka vabatahtlikult järgida) Tarbijad (roheline tarbimine, tarbijatele on oluliseks muutunud ettevõtete maine ning brändid, skandaalid (sotsiaalsed ja keskkonnateemalised)) Kohalikud kogukonnad ja valitsusvälised organisatsioonid (läbipaistvus ja tahe teha asju grupi väliselt (willingness to engage with outside groups) tekitab usaldust, iga-aastased majanduslikud, sotsiaalsed ning keskkonnateemalised rapotid) Investorid (investorite jaoks on enamasti oluline, et firma toodaks võimalikult palju kasumit, samas on ka investoreid, kes investeerivad selleks, et firma koosolekutel
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoon...
Esimene kristlik voorus on seega enesealandamine. Aquino Thomas püüdis au ja kristlikku enesealandust lepitada. Õige oleks pidada end väärituks kõiges, v. a Jumala arm. Kui kellelgi osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedest. keskajal Aquino Thomas: poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3
Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.......................................................
ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid või suuremad kogukonnad, peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastutuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest.
tööline pole enam iseenda peremees, töö ei paku sisemist rahu, tööd ei teha enam enda jaoks, inimesed võõranduvad üksteisest Erinevus töölisklassi ja kapitalistide vahel suurenes järjest enam EMILE DURKHEIM (1858-1917) "Tööjaotus ühiskonnas" 1893 Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus, solidaarsus seob ühiskonna kokku Mehaaniline solidaarsus kogukonnad, sarnased uskumused ja kogemused seovad neid, väga tugevad kollektiivsed väärtused ja normid, vähe ruumi individuaalseks valikute tegemiseks, normidest üleastumist karistatakse, kokkuleppelised seadused mitte riigipoolsed Orgaaniline solidaarsus Tekkis seoses linnade kasvuga ja industrealiseerumisega, mis lõhkus ära sidusused, näiteks maalt tulid inimesed linna tööle, inimesed rohkem üksteisest sõltuvad, ei töötata
omavaheline läbisaamine on hea või pigem hea. Ülejäänud noorte arvates on läbisaamine ,,keskmine" või ei oska seisukohta võtta. (Joonis 5) Joonis 5. Eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine vastajate arvamusel Arvatakse, et läbisaamine pigem tundub halb olevat tänu meedia ja stereotüüpidele. Meedia võimendab halbu stereotüüpe ja tavaliselt ka võimendab Eesti venelaste halba muljet. Ka lõimumine on uurimuses osalenud eestlaste arvates kehv, kogukonnad on eraldi ja kokkupuutepunkte on vähe. Veel tuuakse välja, et probleemne pool on pigem siiski eestlased, nad ei ole teiste rahvuste suhtes sallivad ega vastutulelikud. Viimased tulemuse on kooskõlas Statistikaameti poolt tehtud uuringutega. Positiivse poole pealt täheldatakse, et olukord hakkab siiski juba paremaks minema, seda ka tänu praeguse pagulaste migratsiooniga eestisse, sest hakatakse Eesti alalisi venelasi rohkem
Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele. Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne. Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt määratud lugejaootused. > kogukond loob teksti objektiivsena näivad jooned, autori kavatsuse jne. Ei ole olemas ühtki universaalset, ‘õiget’ tõlgendust, see sõlub alati lugemisstrateegiast tõlgenduslikus kogukonnas, ühe kogukonna perspektiivi ei ole võimalik teha arusaadavaks teisele kogukonnale. Hermeneutiline ring: järgkjärguline lähenemine teksti tähendusele, autori sõnumile; osa
taluperedena, mille peaks oli taluperemees ehk bond, kes käis kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna koosolekutel ehk alltingidel. Peredes oli ka orjasid ehk trääle. o Rikkamate bondide seast valiti maakondade ja nende liitude valitsejad ehk konungid. Seeläbi kujunes Rootsis kaks suuremat hõimuliitu põhjapoolsed svealased ja lõunapoolsed götalased, see ei tähendanud püsiva riikluse olemasolu. Kogukonnad olid sõltumatud, ning konungid jätkasid rikkuse ja võimu pärast võitlemist. o Hiljem suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Käidi rüüsteretkedel naabermaades ja varastati võõrastelt laevadelt. Kujunesid regulaarsed kauplemiskohad, kuhu asus käsitöölisi. Tuntuimad olid Birka, Sigtuna ja Hedeby. o Elanikkonna kasvades andis tunda maapuudus, ning ilmajäänutele ja võitluses allajäänud konungitele jäi
Prantsusmaal seevastu on kohalik võim madalama astme riigiorganite teostada. Valitavad omavalitsusorganid täidavad nende juures vaid nõu andvaid üleandeid. Samuti iseloomustab Prantsuse omavalitsussüsteemi range ja tsentraliseeritud administratiivkontroll. 1980. aastatel kui presidendiks oli sotsialist Mitterand laiendati omavalitsuse õigusi. Saksamaal sulasid riigi- ja omavalitsusorganid ühte. See süsteem tugines keskajast pärit tavale, mille kohaselt kogukonnad võisid ise oma asju korraldada. Ida-Euroopas hakati taastama omavalitsusi peale kommunismi kokkuvarisemist 1990. algul. See oli demokraatia taastamise oluline osa. Tänapäeval on kohalike omavalitsuste korraldus paljuski ühtlustunud ja eristada võib neid selle järgi, et kas ollakse suhteliselt iseseisvad või tegutsetakse rohkem riigiorganite funktsioonides. Mis puutub kohalike omavalitsuste funktsioonidesse, siis eri riikides võivad need erineda väga oluliselt
saj II poolel) saavutas esimesena immuunsuse näljahädale luues vaestele sotsiaalabi andmise; toimus põllumajandus revolutsioon, tootlikus kasvas. Muu Euroopa(Lääs) vabanes 1840ndatel näljahädast. Soomes oli veel 1860ndatel, Venemaal 1891-92. Näljahädele aitasid lõpu teha nt kommunitaktsiooni edendamine, raudteede tulek, toitu saadi tuua kaugematest maaosadest ja riikitest, laevanduse areng ja rahvusvahelised turud kaubanduses. Samuti olid finantsreservid- magasite süsteem, riigid ja kogukonnad kogusid vilja tagavaris. Maaparandus, tõrjevahendid, sordiaretus, väetised, saadi võtta kasutusele vesiseid alasid ja muidu kasutuskõlmatuid alasid. Samuti kadus varauusajale omane külm kliima, Väike Jääaeg. Uued saavutused põllumajanduses ja kartul. teravilja kõrval tegi võidukäigu kartul. Kartul ja vili ei ikaldunud kunagi samal aastal. Lisaks sellel on kartu väga vähenõudlik. Iiri suur näljahäda 1846-1849. Iirimaa toetus täielikult kartulile. 1846 oli kartulil
See on indias stereotüüpne asi indias. Harris ütles, et see lehm on muutunud indias pühaks puhtalt praktiliselt põhjustel. Tekkis vajadus lehmi mitte süüa. Hiljem kirjutati sellele ka religioossed põhjendused. Tema väide on see,et algselt lehmi seal söödi. Aga paartuhat aastat tagasi tekkis selline olukord, kus indias rahvaarv kasvas ja maad oli vähe. Tekkis raskusi, kuidas toita ära elanikkond. Hariti maad ja peeti koduloomi. Paljud inimesed hakkasid nälgima. Erinevad kogukonnad reageerisid sellele erinevalt. Kogemus näitas, et paremini said ökoloogilise kriisiga hakkama need kogukonnad, kes ei tapnud lehmi ära, vaid lasid neil tekitada sõnnikut ja see tegi maad viljakaks. Kohalikud valitsejad hakkasid kehtima piiranguid. Selle arengu tõukejõuks oli katastroof, sellest aitas välja pääseda lehmade söömata jätmine ja seetõttu tekkisid sellele ka religioossed põhjendused.
sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid üksikperede majapidamised. Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia
autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles (4. saj eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need kogukonnad peaksid elama harmoonias · Stoik Cicero (1. saj eKr): riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks · Niccolo Machiavelli (1469-1527): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve; need on loomupärases konfliktis; nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine; selleks on enamasti ainuvõimalik vahend
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 ...
kodeerida. Näiteks ühildumishierarhia puhul on tegemist semantilise kaardiga, lihtsalt see pole lineaarne. 25. Elusushierarhia Elusushierarhias on koos 3 kategooriat: elusus, tuttavus, definiitsus. Yamamoto: elusus on universaalne, avaldub mingil viisil kõigis maailma keeltes, inimtunnetuse jaoks on elusus gradatsioonilise loomuga. Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria
ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused. U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes, tekkisid kodusõjad ja maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osaks.
ENNE TEIST MAAILMASÕDA Valitsev olukord 1938-39 Euroopas Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria Saksamaa osaks ja sellest saab Sm osa ...
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? • Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumidel 19.sajandi alguses. • Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat sektoriteks (ministeeriumid) ning ministeeriumidesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia • Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena vaitsemiskorraldusse. • Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? • Kõigil valitsusasutustel on selged rollid. • Ministeerium – peab tagama oma valitsemisala järjepidava ja efektiivse haldamise; tagama poliitilise sisendi valitsemisala juhtimise
9 1 DU EXCL – mind ennast ei saa välja jätta, kui 1.isik sees on. Elusaks peetakse – liikumisvõimelist; - sellist, kelle suhtes tekib empaatia (vrdl. amööbi, kärbest jne) Piiripealsed juhtumid: masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused Reelika Rohtmaa bakatöö (2004): Kokkuvõte eesti keele põhjal: kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad on elusamad kui taimed (ja seened), loodusjõude ei tajuta üldiselt elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell) 26. Isik. Verbiga seotud kategooria. 1. ja 2
Õenduse teooria elav puu Charlotte Tourville, RN, BSN, and Karen Ingalls, RN, MA Õenduse teooriate elav puu on kasvav, interaktiivne ja iseseisev puu, millel on ajalooline väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjandus...
mõjul) - kontrad. o Sandinistide ja kontrate vahel puhkenud kodusõda lõppes 1990. aastal (peale külma sõda) esimeste kaotusega, kuna külma sõja järgselt nõrgestatud NSVL ei olnud enam võimeline sandiniste toetama. Nicaragua demokratiseeriti ning kontrad saadeti laiali. (Kuubaga sarnaselt tekkisid mõlemas riigis põgenike kogukonnad, kellest CIA koondas väeüksuse valitseja kukutamiseks [Kuubal Sigade laht, Nicaraguas kontrad], kumbki ettevõtmistest ei kandnud vilja [Nicaraguas kuna Ortega tuli taas 2007 võimule].) Prantsuse Indo-Hiina väljaspool Vietnami sõda - 1975. aastal võidavad Laose kodusõja kommunistid (Enne olid nood just Vietnami sõja võitnud) ning seetõttu asendatakse varem olnud monarhia nõukogude sotsialismiga. 1975.-79
) Väike paradoksikene on selles, et katoliku kirik ju initsieeris usulise vaimustuse tõusu, millega kaasnes suurem teadasaamise tahe, tõenäoliselt ka suurema vabadusetunne ja seetõttu võeti katoliku kiriku vastu võitlev luterlik ideestik suure rõõmuga vastu. Reformatsiooni algus Liivimaal. Esimesed luterlikud jutlustajad. Liivimaal, nagu mujalgi, algas reformatsioon linnades. Siin olid suured saksa keelt kõnelevate kaupmeeste ja käsitööliste kogukonnad, lisaks eesti soost alamrahvas, kes moodustasid vastuvõtliku kuulajaskonna paavstikiriku kriitikale ja uuele jumalasõna kuulutusele ning võib arvata, et ka lugejaskonna Martin Lutheri ja tema kaastööliste kirjutistele. Rooma kirikuvõim ei suutnud seda takistada. Ehkki aadel ja rüütliseisus soosis katoliku kirikut, ei olnud nad võimelised takistama luterluse levikut linnades, kus see kiiresti levis ja rahva tohutu poolehoiu võitis
Poliitikas on samuti, et mõned poliitilised asutused ei suuda oma ülesannetega enam hakkama saada ja vaja on „revolutsiooni“. Mõlemas on see, et tekib esile puuduslikkus „hakkama saada“ oma valdkonnas ja seega tuleb kriis, mis on revolutsioonile eelnev seis. Lk 123 poliitilise ja teadus revolutsiooni võrdlus. Paralleel teadusliku ja poliitilise revolutsiooni vahel. et toetada analoogiat, siis ta seletab kuidas poliitilised organisatsioonid ja teaduse kogukonnad hoiavad erinevaid väärtusi põhivoolust. Teaduslikud kogukonnad ja poliitilised parteid on hoitud asutustega ja uued liikumised ei suuda kõrvaldada niimoodi neid organisatsioone ja peavad seega eralduma oma pooldajate toetusest. Teadusliku revolutsiooniga on fundamentaalsed looduse omadused, mis näitavad edasisi sündmusi. Näiteks on teaduslik paradigma probleemiks anomaalia, mis muutub uue paradigma keskseks omaduseks. Anomaalia on looduse osa ja paradigma,
Iga kultuuri kandja võib erinevalt aru saada tekstidest ja praktikatest. Tekstuaalne kogukond in., kes on lugenud ühte teatavat raamatut. Nt. Aristotelese ,,metafüüsika". Kõik inimesed maailmas, kes on seda lugenud, kuuluvad ühte tekstuaalsesse kogukonda. Kuid siis tekib neid kogukondi nii palju, seega tekivad mingisugused grupid. Nt. Aristotelese kogukond tõenäoliselt kattub Platoni ,,Riigi" kogukonnaga või mõne Kandti teksti kogukonnaga. Siis saame filosoofilise tekstide kogukonnad. Praktikakogukond in., kes käivad poodides nt. teatavatel kuupäevadel soppamas osalevad selles samas praktikas, moodustavad praktikakogukonna. Ja võib öelda, et võibolla on sellel kogukonnal ühist ka midagi selle kogukonnaga, kes 24. detsembri õhtul tähistab jõule. 2 praktikakogukonda langevad suurel osal ühte. Kui tekstuaalne ja praktikakogukond langevad kokku tekib kultuuriline kogukond- kogukondade ühisosa, sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. 7
vaid jumalik. Need mõlemad keelustati, kuna ortodoksse usutunnistuse kohaselt on Kristus lahutamatult mõlemat. Kuna kristlus võttis omaks kujutelma, et kõik materiaalne on ebavajalik, tahtsid tulihingelisd kristlased nii elada, lihasuretamine askees, võimaldas neil täielikult jumalakummardamisele pühenduda. Kristluse tagakiusamisel põgenenuid nimetati eremiitideks ja munkadeks ning kuna nende eluviis vastas askeetlikele ideaalidele, kujunesid neist kogukonnad, millest kujunesid koostrid (kr.k. claustrum suletud paik). Need muutusid populaarseks mõtisklus- ja kirjutuspaikadeks. Aurelius Augustinud oli vajaaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, kes nooruses saadud paganlikule õpetusele vaatamata pöördus ristiusku. Ta tundis kreeka-rooma kirjandust, filosoofiat, kristlike õpetlaste töid ning Idamaade religioosseid voole. Temalt pärineb pärispatuõpetus, mille kohaselt langes esimene inimene Aadam paradiisiaias puust vilja võttes
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
