* "Greatest Hits, Vol. 1" (2004) * "See You on the Other Side" (2005) * "Live and Rare" , "Live on the Other Side"(2006) * "Untitled" (2007) * nimetu stuudioalbum (2008) 1994.aastal anti välja esimene album nimega "Korn" ning samas asutati end kaheks aastaks kontsertreisidele koos selliste kuulsustega nagu Ozzy Osbourne, 311, Marilyn Manson, KMFDM ning Megadeth.Kahe aasta jooksul kasvas neil oma fännide kogudus ning nende esimest plaati osteti pea 700 tuhat koopiat. 1996 aasta oktoobris sai ansamblist esimene teerajaja, kes reklaamis oma albumit "Life Is Peachy" live'ina internetis ning produtsendi Ross Robinsoni abiga jõuti rockiedetabelites kolmandale positsioonile. Rohket edu aitas kindlustada raadiotest leierdatav singel "A.D.I.D.A.S.". Teine lugu ,,"Shoots And Ladders" kandideeris järgmisel aastal juba Grammy auhinnale parima metalesituse kategoorias
Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine. Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest). Prohvetite lood ja ütlused on koondatud ning Kirjutistes on psalmid, mille on vist kirjutanud kuningas Taavet. Misna ja Talmud on seletused Toora juurde. Kümme käsku, Messias ja Sabat (hingamispäev). Sünagoogis koguneb kogudus, õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema.
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadu...
1950.aastal oli Mahalia Jackson üks populaarsemaid hääli nii raadiosaadetes kui ka teleprogrammides, rääkimata arvukatest plaadistustest ning kontsertreisidest üle kogu maailma. Vahetult enne surma omistati lauljatarile Grammy elutööpreemia. Gospel on üks spirituaali alaliik, mis on sündinud 20.sajandi esimesel veerandil. Gospelkoor laulab oma muredest ja pettumustest, aga ka lootusest ja usust Loojasse. Kogudus vastab koorile, hõigates ,,Halleluuja!" ja ,,Aamen!". Gospel on hoogne, rütmi rõhutatakse käteplaksutuste ja tantsuliigutustega. Off-deat- rütminihe ettepoole-viitab ühelt poolt Aafrika tagapõhjale ning etteulatuvalt loob seoseid jazz-iga. Erinevalt töölauludest ja psirituaalidest on bluus (ingl k blue rusutud, rõhutud) eranditult soololaul ja väljendab ( sageli kohapeal improviseerituna) üksikisiku tundeid. Bluus tekkis Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides 19.sajandi teisel
Jumalaemale, kes on kõigi elusolendite, alusetult süüdistatute või ebaõiglaselt tagakiusatute kaitsja. Neitsi kaitseb ka neid, kes on ilma põhjuseta süütult kannatanud. Liitunud kirikuna sulatab see kokku nii katoliku kui ka õigeusu traditsioonid ning on allutatud Paavsti juhendamisele. Kreeka-Katoliku kirik ei ole Eesti jaoks uudne, andmed sarnaste koguduste kohta ulatuvad tagasi 17.sajandisse. Ukraina Kreeka-Katoliku kiriku Tallinna kogudus oli asutatud 1991. aastal Kiievi-Galiitsia metropoliidi Vladimir Sternjuki õnnistusel. Kogudusse kuulub 285 inimest, selle looja ja vanem on Anatoli Ljutjuk. Tänapäeval tegutseb Eestis veel üks Kreeka-Katoliku kogukond Põlvas.
(lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve. Neid otsinguid soodustas oluliselt instrumentaalmuusika tekkimine. Kui varem oli instrumentaalmuusika kõlanud rohkem laulu või tantsu saateks, siis nüüd kuulati ka mõnel pillil esitatud populaarse laulu
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel...
Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel.
Hoiduda mittevooruslikust seksuaalsest käitumisest. 4. Mitte kõnelda seda, mis ei ole tõde. 5. Mitte tarvitada meeli tumestavaid aineid. 6. Mitte süüa peale keskaega 7. Mitte võtta osa audiovisuaalsetest lõbustustest- tants, muusika, teater. 8. Mungad ei taha kasutada parfüümi ja kaunistusi 9. Ei tohi istuda ega magada pehmetel asemetel 10. Vastu võtta kulda ega hõbedat- raha. - Budistlik kogudus on üles ehitatud konsensus demokraatial: kõik on nõus. - Kogudus on iseseisev üksus, mis ei sekku poliitikasse ega vastupidi. - Kloostri reeglid on jagatud 7 gruppi: kloostrireeglid: munkadel 227, nunnadel 311 reeglit; füüsiliselt haigeid ja vigaseid, ärapõgenenud naisi/lapsi ei tohi kloostrisse võtta. · Peale Buddha surma ei osata tema kehaga midagi teha, lõpuks põletatakse ära ning luud jagatakse 8 hõimu vahel ära.
rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist jne. Erivoolud:1.presbüterlased: koguduse eesotsas peaks seisma koguduse vanemad ja nemad peaksid valima koguduse vaimulikud.2.indipendendid:arvasid et kogudus peaks olema sõltumatu Parlamendi tekkimine: see kujunes normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Loodi 1265a. Koosnes kahes kojast alam ja lordide koda. 1688-kuulus revolutioon, 1689- õiguste bill. Friedrich Wilhelm(1713-1740)-Pühendas oma elu Preisi sõjaväe loomisele, rajas alalise armee, sõjaväe osad rajati üle terve riigi. Absolutistlik valitseja Friedrich II(1740-1786) oli huvitatud kirjandusest,filosoofiast,muusikast ja kunstist. Asutas üle 1000 küla
hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine
Tahvelmaal Üks Maalikunsti alaliike. Tahvelmaale tehakse puitplaadile, lõuendile, papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitm...
Alexandre kasvatama. Olgugi et tal ei õnnestunud saada haridust, luges Alexandre meeleldi kõike mida sai. Napoleon I mõjutas Alexandre lennukat kujutlusvõimet seiklusteks ja julgustükkideks. Nii koligi ta Pariisi kus ta allus Palais Royalile teenistusele. 3. Dumas ja ta kirjutised Pariisis töötades hakkas Alexandre kirjutama artikleid ajakirjadele ja ajalehtedele, kui ka näidendeid teatritele. Ta esimene soolo näidend Henry III ja ta kogudus sai publiku poolt heakskiidu. Järgmine aasta esilinastus ta teine näidend Christine ja ta sai täiskohaga kirjutama hakata. 1830. aasta revolutsiooni käigus kukutati kuninga Charles troonilt ja ta asendati ühe Alexandre endise töötajaga. 30'ndate keskel hakkas elu tagasi normaalseks minema ja tuli välja et aeg oli Alexandrele tasunud. Kirjutades edukamaid näidendeid tegi ta oma töödest romaanid. Vaadates mööda tema ekstravagantsest elustiilist ja sellest, et ta kulutas
Kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja - Josquin Desprez Martin Luther - luteri koraal. Algatas 16. sajandil reformatsiooni, mille käigus tõi kiriku rahvale lähedamale. Luteri koraal on kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luteri koraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemisst viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. 36 koraali on Martin Luther loonud ise. Sansoon - prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Võis eristada kahte laulutüüpi: väga meloodilised ning teised kiiretempolised ja lõbusad, mõlemad enamasti armastuslaulud. Kuulsaim sansoonimeister Clément Janequin. Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Polüfoonia - on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.
Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid Johannes Ockeghem – 15 saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaades. *kaanon hakkas domineerima, väljapaistev õpetaja. Josquin Desprez- helilooja *tekst muutub arusaamatuks polüfoonia keerukuse tõttu *uudsed motettid Orlando Lassus – euroopa imetletuim muusik *Kasutas palju dissoneerivaid intervalle *taheti kirikust välja visata Hilisrenessanss/ reformatsioon Gregoriuse laulu asemel tekkis Luteri koraal – terve kogudus hakkas laulma Pierluigi da Palestrina – Rooma koolkonna tähtsaim esindaja *tõestas Trento kirikunõukogule, et polüfoonia sobib kirikusse *looming on Madalmaade kõikide koolkondade kokkuvõtte kompositsiooni põhimõtetest. Gabrielid (williaerti õpilased) *renessansi kapelli arendajad *võtsid kasutusele dünaamilised skaalad Ilmalik laul ja seltskondlik muusika *kõiki hääli võidi laulda *kõiki hääli võidi mängida, pillikoosseis vabalt valitav
kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi (kreeka keeles episkopos ülevaataja) või presbüteri vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse
kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. kiriku sisevaade Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBKL Oleviste kogudus. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G
kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus, kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb - ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte ,,salongi" ta siiski kuulus see oli üleilmne esperantokeelsete autorite vennaskond või kogudus. Selle kaudu oli tal valitud sõpru Ungaris, Skandinaavias, nagu ka Eestis. Enese vormimisel püüdis ta juhinduda algul Karl August Hindrey, pikemalt Tuglase, hilisemas eas Peet Vallaku esteetilistest vaadetest. Järelpõlvlastest on Adamsoni kõige aupaklikumalt, ühtlasi päde - valt käsitlenud Arvo Mägi. Tema teoks oli Hendrik Adamsoni ,,Kogutud luuletuste" koostamine, avaldamine ja põhjendamine Rootsis 1963. Hendrik Adamsoni kogutud või valitud luuletusi tahtsid juba
eluviis Õpetuse põhimõisted: Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
idapoolsete võlvikute ette kitsas kahevõlviline kabel, mida hiljem hakati Väikeseks kabeliks nimetama. Bernt Notke ''Surmatants'' Bernt Notke maal ''Surmatants'' on Eesti suurejoonelisemaid kunstiaardeid. Kuidas Bernt Notke maal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Tõenäoliselt on see 15. sajandi lõpul tehtud autorikordus 1461.aastast pärit analoogilisest maalist Lübeckis. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida
ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus koolilapsed laulsid kirikukooris 2. Hernhuutlaste mõju eesti koorimuusikale
Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898
5) Minaret mosee juurde kuuluv torn, kust vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele 6) Imaam islami kogukonna juht 7) Islami kultuur sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, neid kõiki ühendas islam ja araabia keel 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siidid on kindlad, et nende juht imaam võib olla vaid Muhamedi ja Ali järeltulijate soost, sunniitide arvates peab imaami valima kogudus ja tema valimisel ei peaks lähtuma tema pärilikkusest. Siidid on natukene sõjakamad ja kompromissitumad. Nimetage kolm araablaste olulisemat kultuurisaavutust ja põhjendage valikut. 1) Aristotelese, Platoni jt kreeka õpetlaste tööde tõlkimine araabia keelde Lääne-Euroopasse levisid need just araabiakeelsete raamatute kaudu 2) ,,Arstiteaduse kaanon" - Ibn Sina teos, mis tõlgiti ladina keelde ning millest sai sajanditeks Euroopa üks tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid
MVO-l on olemas oma põhikiri, millest peavad selle kogukonna liikmed lähtuma. Koguduse tegevuse eesmärgid on järgmised: · Ühendada usulisel alusel Eesti Vabariigis elavaid sataniste · Kasvatada koguduse liikmeid satanistliku õpetuse vaimus · Süvendada koguduse liikmete lugupidavat suhtumist üldinimlikesse väärtustesse ja traditsioonidesse · Oma eesmärgi saavutamiseks kannab kogudus hoolt satanistlike templite, matmispaikade ja rituaalpaikade asutamise ja ülalpidamise eest, hoolitseb satanistide vaimse ja kõlbelise kasvatuse eest, korraldab usulisi pühasid. · Koguduse korralised usupühad on kevadisel, suvisel, sügisesel ja talvisel pööripäeval ning 30. aprillil ja 31. oktoobril. · Iga koguduseliikme tähtsaim usupüha on tema isiklik sünnipäev. (http://mvo.saadanas.org/pohikiri.htm)
a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste
valmistati uus altar. Sellest ajajärgust on pärit ristimiskabelis asuv, 1634. aastal arvatavasti Joachim Winteri poolt valmistatud ristimiskivi. 1688. puhkes linnuses tulekahju, milles hävis muuhulgas kiriku vaskplekist katus. Kirik suudeti taas korda seada ja jumalateenistusi sai edasi pidada. 1726. aasta tormis hävis kiriku katus uuesti. Riik ei olnud huvitatud sõjalise tähtsuse kaotanud ja elamiseks kõlbmatuks muutunud linnuse kiriku katuse taastamisest, väikeseks jäänud kogudus omal jõul ja kulul seda teha ei suutnud. Kogudus kolis linnakirikusse (Jaani kirik). Linnuse varemeid hakati 19. sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks. 1886 algas kiriku restaureerimine, mille käigus sai hoone mõnevõrra uue ilme. 1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see Püha Nikolausele. Nõukogude okupatsiooni ajal 1940.a. suleti kirik jumalateenistusteks. 1944 rüüstati kirikut mitmel korral. Segaste aegade tõttu jäi kirik uuesti
rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või presbüteri (vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline. Kui
a suurendatud oreli. vPraegune orel ehitati 1923. aastal Ludwigsburgis Württembergis Walcker & Cie vabrikus ja kannab oopuse numbrit 2011. See oli noores Eesti Vabariigis esimene esinduslik uus orel, mis pidi avaldama tugevat mõju kogu riigi muusikakultuurile. Instrument pidi seetõttu olema eriti suur, kõlavärvikas ja kunstiliselt parimal tasemel. Tõesti, oma 84 registriga ületas see orel ka auväärset orelit toomkirikus, mida sel ajal kasutas veel saksakeelne kogudus. Kuni tänaseni on Tallinna Kaarli kiriku Walckerorel suurim orel Eestis. Orel Allikad vhttp://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kaarli_kirik vhttp://mikistrips.blogspot.com/2009/12/anotherxmasanotherblackout.html vhttp://www.kaarlikogudus.eu/muusika.php?leht=Muusika&alamleht=Orel vhttp://www.kaarlikogudus.eu/ajalugu.php?leht=Ajalugu&alamleht=Fresko vhttp://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/sulane8.html vhttp://www.eelk.ee/~ltund/postimees/post57.html v v v
Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA *avalaul=Introitus Rituaalide ohvritalitus altaril. (teatab missa pidamise sündmuse) 1. muutumatute tekstidega osa,
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
Kristlik kiriklik võim sai alguse aastal 315, kus Konstatin Suur liitis usu ja riigi. Kõige tähtsamaks võimuorgan kirik ja riigi juht on Paavst, tähtsaim raamat piibel. Inimeste kultuuriline harimine käib läbi kiriku. Kirikute juurde asutati kloostrid kus elasid mungad. Kloostrites kirjutati üles ajaloosündmusi, kroonikaid. Kirikute juurde asutati koole, kus anti haridust ka lihtsate talupoegadele.Jumala- teenistuste ajal laulsid laulukoorid ja hiljem kogudus. Kwskajal ehitati suurivõimsaid kirikuid, mis on säilinud tänapäevani. Muusika Keskajal Kõige silmapaistvamaks muusikut peetakse Rooma paavsti Gregorius Suur (540- 606.a.) ja kes ei olnud helilooja oli muusika. Tema järhi hakati nimetama ühehäälset kirikulaulu gregooriuse koraaliks. Gregooriuse laul on ühehäälne, ladina keelne, proosatekst ilma kindla meetrumita ja tekst on enamasti pärit piiblist, eritatakse ilma
kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus raad- keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft-on käsitööliste vennaskond.
usklik. 10. Rikkus, uued maad. 11. Tehnoloogia areng oli võike, raud ja ratast ei tuntud, hobuseid ja veiseid ei kasutatud.. 12. Ristiusk, nisu, puuvill, raud, alkohol, tulirelvad, hobused, rõuged->USA, hindade revolutsioon, uued kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle
ülejäänud tee esindab kogu meie olemuse muutust, kõikide selle külgede, kõikide selle kõrguste ja sügavuste muutumisest vastavalt esialgsele taipamisele ja kogemusele. 1. Õige arusaam. 2. Õige tee. 3. Õige kõne. 4. Õige tegutsemine. 5. Õige eluviis. 6. Õige püüdlus. 7. Õige ärksus. 8. Õige keskendatus. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Sakjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru.
lastetoetus, ema palk jm) 3. Majandusliku tõhususe korral pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsele õiglusele Tunnused SD – ühishüvede osatähtsus on suur LP – sotsiaalne kindlustatus on individuaalne LP – Igaüks peab eelkõige ise vastutama oma heaolu eest SD – Riik on peamine sotsiaalse turvalisuse tagaja Sektorid: I sektor: Haridus- ja teadusministeerium, Eesti pank, II sektor: Kirjastus Avita, Jalgpalliklubi ,,Flora’’ III sektor: EELK Tartu Pauluse Kogudus, Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi 2.variant Industriaalühiskonnale omased tunnused: 1. Toimus üleminek käsitsitootmiselt masintootmisele 2. Määrati tööaeg, mis hakkas domineerima puhkeaja üle 3. Perekonna mudel muutus suurperest väikepereks Tööjõud, mida vajatakse infoühiskonnas: 1. Tööle vajati (kõrgelt) haritud inimesi 2. Otsiti rohkem oskustöölisi Mõiste – siidreühiskond Ühiskond, mis on üleminekufaasis ühelt ühiskonnakorralduselt teisele
Koguduste juhtimine läks üle erilisele vaimulike seisusele ja ülejäänud passiivsed koguduseliikmed - ilmikud - harjuvad kuulama oma juhtide sõna. Vaimulikud teostasid usulisi toiminguid ja see oli nende põhitegevuseks. Ilmalikus elus osalevad ilmikud ei süvenenud enam usuküsimuste peensustesse. Kui Constantinus ristiusku lubas levitada oli juba välja arendatud ristiusu kirik - kogu riiki haarav ja hästi toimiv kristlaste organisatsioon. Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles
Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure. Pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal. 15 10. Islam Eestis Ajalooliselt jõudis islam Eestisse tatarlaste kaudu. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaariigi koosseisu 1721. aastal. Esimene islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas ( Tallinna Muhamedi Usuühing ). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse, jätkati mitteametlikult viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tartu Kultuuri Selts ning aasta hiljrm alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. 1995. a. Eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus.
provintsiaalmuuseumi ja Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ekspositsiooni. Bernhard oli omal ajal niivõrd mainekas insener, et kui 19. sajandil tekkisid Rooma Peetri kirikusse praod, kutsuti ka tema Peterburist Rooma probleemiga tegelema. Tööde käiku juhatasid kohapeal kubermangu insener Rudolf Otto von Knüppfer ning Põltsamaalt kutsutud ehitusmeister Gustav Heinrich Beermann. 1. detsembril 1924 tapeti kiriku juures kordnik Johannes Kumel. 1937. aastal annetas kogudus Allveelaevastiku Sihtkapitalile vana kirikukella ja selle eest kinnitati kirikule Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramär Aleksander Nevski katedraal Aleksander Nevski katedraal ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega. Varem, 11 veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt)
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsia...
Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, igas salmis korduv viis, stroofiline värsstekst nt. ''üks kindel linn ja varjupaik'' 4. Tabel Oralndus lassus / orlando di Giovanni pierluigi da Palestina lasso
Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Kuid Rooma riigi lõhenemine 395. a. Tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks Idakirik (Bütsants) oma tugeva keskvõimuga on tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest Seevade läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud.
organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Terepovetsis, Petroskois). 1998. aasta mrtsis hinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht ?Peterburi Teataja?, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jlle ja kajastab eestlaste tegevust le kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Pha Johannese eesti evangeelne- luteri kogudus. Moskvas ja Peterburis tegutsevad Eesti rimeeste klubid, milles on paarkmmend liiget ning millesse on koondunud prast 1991. a. Venemaaga ri ajavad Eesti rimehed. Moskva Saatkonna ja Peterburi Eesti peakonsulaadi vimuses on aidata seltsidel leida finantseerimist Eestist ja kergendada informatsioonivahetust nii seltsidel omavahel, saatkonnaga kui ka Eesti asutustega.
ümarpalgist seinte ja laastukatusega mõisa viljaaidas. Tori kirik- nurgakivi pandi luteriusu kivikirikule 17.septembril 1852.aastal, pühitseti 1854.aastal. Kolm aastakümmet hiljem ehitati kirik ümber. 22.septembril süütasid Saksa väed kiriku põlema, see hävitas enamuse kirikust. Kuni kaheksakümnendate lõpuni seisis kirik varemeis, sest seda ei lubatud taastada. 1990.aastal alustati kiriku renoveerimist, taastamistööd kestsid mitemeid aastaid. 2001. aasta 23. aprillil nimetati Tori kogudus Tori Püha Jüri koguduseks ja pühitseti Eesti sõjameeste mälestuskirikuks. Euroopas on teadaolevalt vaid kaks sõjameeste mälestuskirikut, üks Prantsusmaal ja teine on Eestis Pärnumaal Tori vallas.
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis täh...
rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia.
Tiit Rosenberg EESTLASTE VÄLJARÄNNE 19. SAJANDIL -20. SAJANDI ALGUL Taustast Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750-1914 enneolematult kiire, ja näis, et peatumatu kasvu periood ja seda nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca 43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2% aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt. Absoluutarvudes suurenes Euroopa rahvaarv 1850-1913 267,6 miljonilt 464 miljonile ehk 1,74 korda, kusjuures tema osatähtsus mailma rahvastikus kasvas 23%-lt ligi 27%-le. Regionaalselt oli muidugi suuri erinevusi - kasv oli aeglasem Edela Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kõrge ka Loode-Euroopas. Euroopa keskmisele üsna ligilähedane oli Eesti rahva...
12 Joonis 0. 1111 Maiste, J., (2011) Johann Wilhelm Krause Linnaehitajana Tartus; Kataloog 3, Tartu; AS Pakett 1212 Tartu Ülikooli ajaloomuuseum, Vana Anatoomikum, vaadatav: http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vana_anatoomikum Maarja kirik - klassitsism sakraal Maarja kirik on esimene eesti koguduse tarbeks ehitatud kirik Tartus, mis valmis 1834. aastal linnaarhitekt G.F.W. Geisti projekti järgi.Varasemalt oli Tartu Maarja kogudus olnud koos sakslaste kogudusega Jaani kirikus, kuid see jäi kitsaks ja vajati uut kirikut. Algupäraselt valmistas arhitekt kaks projekti. Üks neist oli neogooti vormides, teine aga klassitsistlik variant. Realiseerimisele läks viimane, klassitsistlikkus stiilis kirik. Kirikuosa rajati vanalinnast väljapoole Viljandi ja Võru maanteede ristumiskohale. Hilisklassitsistlikus stiilis kivist kirikuhoone ehitati 1836-1841. Kirik pühitseti esimesel pühapäeval pärast kolmekuningapäeva, 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
