Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kogudus" - 393 õppematerjali

kogudus –  umbes 1,78 miljardit inimest; mošeed Iseloomulikud tunnused – alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand  pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on  roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia  keeles; judaism ja kristlus on Allahi eelnevad tööd Peasuunad ­ puuduvad Pühakiri ­ Koraan; kõik teistsugused pühakirjad hävitati
thumbnail
5
doc

Vigala Maarja kirik

Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni. 1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles...

Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Usundiloo mõisted

Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita ­ esmalt nendega leppides ja kannatuse olemust endale teadvustades ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuste teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ning kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ning kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest, toiduga liialdamisest, ilmalikest lõbustustest, ehtimisest, liigsest mugavusest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on...

Üldine usundilugu
88 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mis on inimõigused

Usu- ja veendumusvabadus on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 40 ja 41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades;...

Õigus
189 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Barokk kirjandus

Kantaadid ­ oli luterliku jumalateenistuse muus.line kõrgpunkt, koosnes paljudest osadest, nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks on põhjasaksa kirikumuus.. Tema tüüpiliseks komponeerimisviisiks on muus. väga tundlik lähtumine tekstist. Sisuliselt on kantaat otsekui muus.line jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isikliku, lüürilise vaatenurga alt. Tema Leipzigi-aja kantaadid lõppevad lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võis kaasa laulda (sageli ainus koorinumber). Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga, nt "Üks kindel linn ja varjupaik". Kirikukantaatide kõrval on säilinud umbes 20 ilmalikku (nt "Kohvikantaat", "Talupojakantaat"), muus.liselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur (paljud neist kirjutas eeltööna oma vaimulikele teosetele)....

Eesti keel
66 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

Kuna Jeesus sarnanes Rooma impeeriumi aladel levinud jumalustele, kogus kristlus suure poolehoiu. Selle levikule aitasid kaasa apostlid ­ rändjutlustajad, kellest Peetrus, Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kogudusele , sai sealne piiskop. Tema noorem kaasaegne apostel Paulus käis mitmetel retkedel pooldajaid võitmas, mille najal tekkis koguduste võrk. Iga kogudus valis piiskopi (kr. k. ülevaataja) või presbüteri ­ s.t. vanema. Hierarhiat algul ei kujunenud. Kristlasi oli 1. ja 2. saj vahetuseks ~5% Rooma keisririigi rahvastikust, mis oli piisav äratamaks tähelepanu. Kristluses valitses range monoteism, mis tingis umbusku ja vaenu. Ka Rooma riigivõim umbusaldas neid, kuna keirite mitte austamises nähti mässuõhutamist. KUNST Esmased kultuurimõjutused tulevad kreklastelt ja etruslidelt. Viimastelt võeti üle ehituskunsti...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika

20-aastaselt läheb Peterburi konservatooriumisse, kus õpib kõik ära 4 aastaga. (1893-1897). On esimene eesti helilooja, kes põhierialana õpib kompositsiooni (orkestripillid, vormireeglid, muusika töötlemisvõtted), õpetajaks Rimski-Korsakov (mereväelase haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus . Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf. orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid. Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul, vioola, tðello). Viiulit mängib selles Heino Elur. Profi viiulimängijat eestis polnud. Tobias annab ka eratunde....

Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Budism

Jaapan. Korea Lõuna-Korea Vietnam Kambodza Tai Sri Lanka Mongoolia Venemaa Birma (Myanmar) Nepal Indoneesia Laos Levik maailmas Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on budism traditsioonina eksisteerinud sajandeid. Ka läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud. Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra, (Karl Tõnisson). Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel. Budism Tema pühadus 14 Dalai Lama, Gyalwapa Tenzin Gyatso...

Usundiõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusika

Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel...

Muusikaajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muusikaelu 16-19.sajandi II poolel

Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Islam

Pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal. 15 10. Islam Eestis Ajalooliselt jõudis islam Eestisse tatarlaste kaudu. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaariigi koosseisu 1721. aastal. Esimene islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas ( Tallinna Muhamedi Usuühing ). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse, jätkati mitteametlikult ­ viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tartu Kultuuri Selts ning aasta hiljrm alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. 1995. a. Eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus....

Filosoofia
62 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Aastatöö teemal Bahai usk

Perekond Palu liitus baha'i kogudusega 1968. aastal. (Ibid) 1989. aastal saabus tagasi Eestisse, et siin oma usku õpetada, pr. Brigitte Lundblade (sünd. Hasselblatt), kes oli jätnud oma kodumaa Eesti 1939. aastal ning saanud baha'iks Inglismaal. Aasta jooksul asusid siia elama ka mitmed baha'id Rootsist, Soomest ja Kanadast. (Ibid) 26 1990. aastal rajati kogudus Tallinnas, aasta hiljem Tartus. 20. sajandi lõpu poole olid kogudused rajatud Pärnus ja Narvas. Hetkel eksisteerib ka väike kogudus Viljandis. (Ibid) 1992. aastal valisid Eesti, Läti ja Leedu baha'id oma esimese ühise rahvusliku valitsusorgani, Baltimaade Baha'ide Regionaalse Vaimse Nõukogu (Ibid). 1999. aastal valisid kõigi kolme riigi baha'id oma enda vastavad rahvuslikud valitsusorganid, rahvuslikud vaimsed nõukogud (Ibid). 2002...

Religioon
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

Usk Jeesuse kuulutusse levis ka Roomasse. Kristlased-need, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid(kr.k.apostolos-saadik).Tähtsamad: Peetrus(Jeesuse jünger,pani aluse kristlikule kogudusele ,esimene Rooma piiskop) ja Paulus(pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma ning oli mõjukaim levitaja,rõhutas et kristlus on kõigile rahvastele). 1 ja 2saj vahetuseks oli Rooma impeeriumis 5%kristlased. Kogudus valis enda seast juhi-piiskopi(kr.k.episkopos-järelevaataja) või presbüteri(kr.k.presbyteros.vanem). Tavaliselt oli selleks jõukam koguduse liige,koosviibimiste maja peremees. Oodati maailma lõppu, et igavene elu pärast surma juba tuleks. Pühakirja kujunemine. Kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati kirjutama Vana Testamenti. Kirjutati mitmeid lugusid Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumist(kr.k.euangelion-rõõmusõnum)-1saj...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
31
odt

Minu Eesti - Minu kirik

vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost), kuid kust need andmed pärit on, ei õnnestunud selgeks teha. 19 Maateadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 20 http://www.vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost 9 1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas vald kooli ülal pidama. 21 KOGUDUSEST Vara Brigitta kogudus kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja on teadaolevalt üks kahest kirikust Eestis, mis on pühendatud Rootsi pühakule Brigittale (teine on Pirita klooster Tallinnas). 22 Eri aegadel on Vara kirik olnud rohkem või vähem seotud teiste piirkondadega. Näiteks on teade, et "17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga."23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Juutlus ja kristlus

Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest). Prohvetite lood ja ütlused on koondatud ning Kirjutistes on psalmid, mille on vist kirjutanud kuningas Taavet. Misna ja Talmud on seletused Toora juurde. Kümme käsku, Messias ja Sabat (hingamispäev). Sünagoogis koguneb kogudus , õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju...

Religioon
21 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Reformatsioon Šveitsis

Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Küpros

Küprose türklased saare põhjaosas on moslemid ja islami usu reeglite järgijad. Saare põhjaosa on üle puistatud moseedega, kus moslemid käivad palvetamas. Üks vähesemaid rahvuseid on Küprosel armeenlased. Nad kuuluvad armeenia kirikusse ja neid võib olla ühtekokku umbes 2000 inimest. 7000 liikmega maroniidi kirik on üks kristlik sekt. Enamik liikmed on tulnud Liibanonist. Küprosel rajati see kogudus 9. sajandil. 8 5. HARIDUS 5.1. Haridus Lõuna-Küprose haridussüsteem on pärit brittide valitsemis aegadest ja sarnaneb sellega. Türklaste sektoris töötavad koolid hoopis teistel alustel. Kreeka küproslased on kohustatud käima koolis viiendast eluaastast kuni viieteistkümnendani. Kuueaastased astuvad kuueks aastaks algkooli, seejärel siirduvad kesk- astme kooli samuti kuueks aastaks...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jannsen

Alles 1860-ndate aastate löpul hakkas mees oma eesnime kirjutama tuntud kujul ­ Johann Voldemar. Välimuselt olevat Johann läinud isasse ja iseloomult ning vaimuannetelt enam emasse, kes olnud lauluarmastaja, eluröömus ja sönakas naisterahvas. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise öpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui kirikus: ta aitas tollel lapsi öpetada ja hoolitses kantrina ehk esilauljana selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra kösterkoolmeistriks. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise öpilase, saksa päritoluga Röusa piimarentniku tütre Anette Juliana Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis Lydia (Koidula), kelle kumne aasta jooksul järgnes veel 5 last. Pere suurenemile tekitas vajaduse hankida lisa kasinale kösterkoolmeistri palgale...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Jaapani budism

"Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks (1). 6 7. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu (1). Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse...

Kultuurilugu
14 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Seminariõpilases tekkisid armutunded leerikaaslase Anna vastu. Nõnda leidis Jakobson juba tol ajal endale naise ideaalkuju ­ haritud ja mitte saksastunud eesti talutütre, keda ta pärast suure poolehoiuga kujutas näidendis ,,Arthur ja Anna". 1.4 Isa surm 1857. aasta detsembris suri ootamatult CRJi isa, seetõttu sattus perekond raskustesse ja poja kooliskäimine muutus küsitavaks. Ent Torma kogudus otsustas isa koha jätta seni täitmata, kuni poeg õpingud lõpetab ja tema asemele asub. Kogudus maksis lesele palka edasi ja pojale saadeti kooliraha. Koolitöösse võeti ajutine asendaja. Pastor C. S. Landesen oli kõige selle vastu, sest ta tahtis Jakobsonitest vabaneda. See kõik süvendas vihavaenu ja pani teda tulevast koolmeistrit juba ette põlgama. Isa surm vapustas poega ja sulges ta mõneks ajaks suuremasse üksindusse. Seminari lõpetas CRJ 1859. aastal....

Ajalugu
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun