·kirjutanud ligikaudu 2000 teost ·omaaegne Euroopa imetletuim ja enimtrükitud muusik ·ühendas loomingus Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned. Hilisrenessansi kirikumuusika Gregooriuse laulu ja luteri koraali võrdlus Katoliku kirikus Luteri kirikus ·gregooriuse koraal ·luteri koraal ·ladinakeelne ·rahvakeelne ·laulavad vaimulikud ·laulab kogudus koos kooriga ·rohkete kaunistustega (melismidega) ·ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole ·ühehäälne ·mitmehäälne ·saateta ·orelisaatega ·proosatekstiga (piiblist) ·värsstekstiga Palestria looming ja nn range polüfoonia iseloomustus ·nn range polüfoonia eeskuju, kelle stiili jäljendatakse muusikakoolide tehnikaharjutustes siiani: kõikide elementide harmoonia.
MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga. Hakati korraldama noorte suvepäevi (1957), et juurutada välja leeris käimist. Ilmalikud matused ja pulmad said pidulikkust juurde. Taheti õhutada vaenulikkust kiriku suhtes. HARIDUSOLUD: Likvideeriti sõjajärgne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem, hakati lähtuma NSV pedagoogika tõdedest.
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja algus...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
liikmete värbamiseks. Vastuliikumine: Vanemate komitee meie poegade ja tütarde vabastamiseks Jumala Lastest. Kommuunid. Pole kindlat seostatud õpetust, muutuvad vaated. Eestis ametlikult ei tegutse. HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine. Alla kuuluvad Loova Intelligentsi teadus ja Maharishi Internatsionaalne ülikool jt. Rajaja: Maharishi Mahesh Yogi = Tema Pühadus, Suur Tark. = MMY kogudus. Väitis, et õppis Sri guru Deva juures. 1965 Akadeemilise Meditatsiooni ühing. 1970 Maharishi Rahvusvaheline Ülikool. Harrastajad väidavad et see pole religioon, seega soodsad levikuvõimalused. Kasutab palju teaduslikke termineid (usaldusväärsus). Mediteerimine ja mantrad. Eitatakse kristlikku lunastust. Eesmärgiks rahu, lõõgastus, loovus, õppimisvõime. Ühendväli ja kooskõla loodusega. Indiviidi rahu on maailmarahu alus
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
Jannsen puutus noores eas väga palju sakslastega kokku ja see on üks põhjustest, miks ta nendega ka hiljem hästi läbi sai. Kui saksa keel selgeks sai, oli Jannsenil palju võimalusi edasiseks eneseharimiseks. Körber toetas Jannseni õpinguid ja aitas tal saada tööd kohaliku köstrina. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise õpetaja Kochi abiliseks nii koolis kui ka kirikus. Ta aitas lapsi õpetada ja kandis hoolt selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Jannsen oli 23-aastane, esitas Koch lahkumispalve ning Jannsen sai tema asemel Vändra kösterkoolmeistriks. Kohaliku saksa koguduse personaalraamatusse kanti ta Johann Adami poeg Jannsenina. Alles 1860-ndate aastate lõpul hakkas oma eesnime kirjutama kirjandusloos tuntud kujul : Johann Voldemar. Selle täienduse tegi ta oma ristiisa, Vändra mõisniku Vold. Von Ditmari nime järgi . Ta
1346 Tallina, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi-kaubanduse laokohaõigus Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites Reformatsioon jõuab Liivimaale
maailmahinge. Uuestisünniahel ja mokša-uuestisünniahelast vabanemine. Pühakirjad. Hinduismi pühakirjaks on veedad. Hinduism Eestis. Jooga-eestlase seas popikas,vaimse ja kehalise heaolu saavutamine, kuid tähelepanuta jääb jooga usuline taust Hare Krišna liikumine ametlikult al. 1990. - eesmärgiks armastus jumala vastu, mis vabastab inimese taaskehastumise ahelast. Eestis esindab seda 150-liikmeline Krišna Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu). Igapäevase usuelu juurde kuulub ka nn Hare Krišna mantra kordamine ja elu pühendamine jumal Krišnale Oluline taimetoitlus, õpingud vaimse õpetaja juures, mõned pühendunud elavad templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum)
Teiselt poolt on väidetud, et
miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse
uskumine sõltub usust, mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei
saa olla kindel või lõplik tõestus.
Kirik (
Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus
heategudest kogunenud nn jumalik armuvara, mida kirik jagab eelkõige 7 sakramendi näol. Need, kes pole armuvarast osa saanud, lähevad peale surma puhastustulle. Sakramente peetakse automaatselt õndsakstegevaiks ( isegi siis, kui inimene neisse ei usu). Erinevuseks õigeusu sakramentidest on see, et ei salvita mitte vastsündinuid, vaid seda teeb piiskop suure pidulikkusega 7 - 12 - aastaste lastega. Teine erinevus puudutab armulauda . kogudus saab leiba ( Kristuse ihu), veini ( Kristuse verd) saavad vaid preestrid. Euroopas levikuala Itaalia, Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburgi, Horvaatia, Sloveenia, Austria, enamiku Ungarist, osa Sveitsist, Iirimaa, Lõuna- Saksamaa, Poola, osa Ukrainast ja Valgevenest, Leedu, Ida- Läti ( Latgale). Üle poole katoliiklastest väljaspool Euroopat : mõlema Ameerika mandri maades, Aafrikas ja Aasias ( Filipiinidel).
ühtlasi käte pealepanemisega. Selle järele ütleb õpetaja juuresolijaile: Jumala rahu, mis ülem on kui kõik mõistus, hoidku teie südamed ja meeled Kristuses Jeesuses igaveseks eluks. 15. Lõpplaul. Kui lapseristimine paigutatakse jumalateenistusse, siis kehtib järgmine kord: 1. Pärast üldist usutunnistust ütleb õpetaja: Selle püha usutunnistuse peale ristigem nüüd ka see laps (need lapsed). 2. KOGUDUS laulab ristimise laulu (Laps/lapsed tuuakse altari ette). 3. ÕPETAJA peab üsna lühikese kõne või algab otsekohe kirjasõnade lugemisega (p. 4) ja toimib siis ettenähtud korra järele, jättes aga usutunnistuse lugemata, kuna see on juba loetud, tuletades seda vaid enne ristimise küsimust (p. 10) kogudusele meelde. Hädaristimise kinnitamine 1. Soovisõna. 2. Lühike kõne (kui õpetaja seda tarviliseks peab). 3. ÕPETAJA (lapse kinnitamisele toojatele):
Veel üks viis, kuidas uued grupiliikmed norme ära tunnevad, on jäljendamise kaudu, mis kujutab endast õppimist, jälgides teiste liikmete käitumist. Mõned normid saavad teatavaks alles siis, kui keegi neid on rikkunud. Rodney Napier ja Matti Gershenfieldi näide: vaimulik võib jutlustada õiglusest ning rassilisest võrdsusest ning võib oma kogudusel käskida tema poolt saadud põhimõtete järgi elamist. Kui aga see vaimulik piketeerijate rivis marsib, võib kogudus teda hukka mõista oma positsioonile ebakohaselt käitumise eest. Teda võidakse karistada väite alusel, et vaimulikud võivad õigluse ja võrduse kohta jutlust pidada, kuid tegevus sotsiaalsetele teemadele reageerimiseks on teiste jaoks. Antud situatsioonis ei teadnud nii vaimulik kui ka tema kogudus, et kõne all olev norm eksisteeris. Alles siis, kui normi rikkuv tegevus toimus, andis kogudus normist vaimulikule teada ning ähvardas teda karistusega.
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid on seisukohal, et Eestil pole vaja eraldi mitteabielulise kooselu või partnerlusseadust. Elukultuuri Instituut väidab, et homoseksuaalne orientatsioon ei ole geneetiliselt tingitud, vaid peaasjalikult keskkondlikult tingitud käitumine ning samasooliste isikute liitu ei tohiks riiklikult perekonnana tunnustada. Avalik pöördumine, mille jaoks on kogutud allkirju ning millega on liitunud ka sealhulgas Torma Maarja kogudus 14 allkirjaga ning Proua Ingrid Rüütel, on seisukohal, et mitteabieluline kooselu ei vaja eraldi seadustamist, vaid riik peab mõtlema sellele, kuidas teavitada avalikkust olemasolevatest abielu institutsiooni võimalustest ning perekonnaväärtustest. Nemad arvavad, et perekond on naise ja mehe vahel sõlmitud abielul rajanev institutsioon ning rõhuvad põhiseaduslikele väärtustele. Nad ei soovi eraldi lepingu loomist mitteabielulise
Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja- Saksamaal 17. sajandi II poolel. Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Kiriku lammutamisplaanidest siiski loobuti. Tänapäeval on kirik heas korras ja meelitab igal aastal Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 6 15 tonni kaaluv kell. Vaatamist väärib katedraali mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör. Aleksander Nevski katedraali kasutab Moskva patriarhaadile alluv vene kogudus. (Lisa 1.) (Tallinna turism 2014) 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel erinevatesse kohtadesse, kus nad teenivad erineval moel oma Jumalat. Kristlastel ja õigeusklikel on Jeruusalemma külastamisel alati olnud tähtsad eelkõige Jeesusega seotud paigad.
Šotimaal presbüterlus - Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse 1598.a. – Nantes’i edikt: - Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus - protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) - protestandid võisid teenida riigiametites - hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Mõisted ja isikud: kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb klooster - kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi vaimulikud ordud - sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotuse ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks
Euroopa muusika. Kõikidele ühtmoodi mõistetav. 5 erinevat põlvkonda – ühe põlvkonna tegutsemise aeg u. 20-40 a. Trükitakse noote. Neljahäälsuse teke – bassi hääl tuleb juurde. Martin Luther 1517 Wittenbergi uksele 19 nõudmist. Munk, kes leiab, et katoliku kiriku algne mõte hakkab kaduma. Leiab, et usk peaks kirikus jälle kõige olulisem olema. Luteri koraal – uus laulutüüp: * Saadab orel * Esitab kogudus e. rahvas * Nii ühehäälne kui mitmehäälne * Emakeeles * Kindel taktimõõt * Kasutatakse värsstekste Vastureformatsioon – Roomas suur kirikukogu, vaadatakse katoliku kirik aastaid läbi ja tehakse tähtsaid uuendusi. Ilmalik muusika renesseansiajastul: Muusika pannakse kirja. Attaignant Noodid: 1. Kõiki hääli võib laulda 2. Kõik hääled pillidega 3
kõigi olenditega. 15. Veeda-HINDUISMIS vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles, hinduismi järgijate pühade tekstide kogumikud, sisaldavad loitse, hümne, palveid. 16. Nirvaana-BUDISMIS vabanemine, lunastus, inimese mina lakkab täielikult, nirvaanani on võimalik jõuda ainult iseenda jõul, Jumal ei ole vajalik, nirvaanasse jõudmine on ainult munkadel võimalik. 17. Sangha-budistlik kogudus (kitsamalt), kõik budistid (laiemalt), koosneb ilmikutest ehk tavabudistidest ja mungadest/nunnadest (rangemad reeglid ja põhimõtted). 18. Šariaat-islami seadus, mis põhineb koraanil. 19. Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise
Skulptuuridest on Niguliste kirikus Püha Nikolause kuju ja Püha Jüri kuju. Püha Nikolause kujul on kujutatud Nikolaust kandmas maakera, mis sümboliseerib maailma raskust. Kirikukellad Maarja kell 1563, vallutasid rootslased Haapsalu lossi ja võtsid maha kiriku kellad. Kuningliku käsu kohaselt ootas neid Tallinnas ümbervalamine. Need valati ümber suurtükkideks, kuid mitte kõiki. Kahte neist mainitakse 1564. aastal Nigulistes kogudus oli need päästnud, loovutades asenduseks kaks vana vigast kella. Vanem Haapsalu kelladest oli ilus ja kõlav Maarja kell. 1629. aasta jaanuaris kukkus kell alla, kuid jäi siiski terveks. Pärast 300-aastast teenistust Nigulistes see mõranes ja valati 1867. aastal Moskvas ümber uueks Maarja kellaks. Niguliste kellad Niguliste kiriku kella esimene mainimine aastal1468 oli seoses ajanäitaja tunnikellaga. 1510. aastal otsustati torni kõrgendada, et kellad saaksid kõrgemal kaugemale kostuda
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim ...
Vaesus oli ka kolmanda haru dominiiklaste ideaaliks. Ta vaatas Bjerkebækil ringi: see ei olnud sugugi vaene kodu. Kuid ta pidi ju elama seal, nii paljud peale tema enda olid sellest kohast sõltuvad. Tal tuleb vaesuse ideaali jälgida omal moel, nii nagu ta oli proovinud seda teha prooviaastal, mis algas 1927. a. märtsis ta võib ära anda kõik, mida suudab. Mitte üksnes vaestele, keda oli tõepoolest palju sel raskel ajal. Ta andis ka kirikule, see vajas abi. Püha Torfinni kogudus laienes kiiresti. Preester Kjelstrup, kes nüüd oli nimetatud monsignore`ks, oli hea jutlustaja ja hingekarjane, Carlo Borromeo õed olid oma vagaduses ja elurõõmus ainulaadsed. Nad olid loonud Püha Sunniva ühingu, kus koguduse naised käisid käsitööd tegemas ja kohvi joomas. Sigrid Undset võttis kohtumistest osa, kui ta sai, ja talle meeldis istuda koos nende töölisnaistega ja kuulata prioriss ema Fulgentia tarka nõu ajalikes ja vaimulikes asjades.
kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti kõrtsidest ja pandi suur rõhk kõlbusele. Saaremaal, kus see kogudus eriti ulatuslik oli ei toimunud 1740-45 ühtegi kuritegu. Vennastekoguduste liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel. Kogudustel lubati neil sõnavõtta, kehtis samaväärsusnõue. Mitmetes paikades aga väljus liikumise usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Kõlblustaotlustes mingi sageli äärmustesse. Vennastekoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli põhjuseks, miks keisrinna vennastekoguduste liikumise keelustas.
Minu pere sugupuu Vilma August Galina Endel Oskar ? Vello Riina Reelika Ott Vallo Maria Annika Karol Kairit 5 Minu kodukoha kirik Paide Püha Risti kirik on kirik Järva maakonnas Paides. Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus. Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja
õukonna raamatuköitja Carbentuse tütre kohta öeldi kehastunud inimlikkus. Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas asuvas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laiad liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Kunstnikuna kaebles ta hiljem korduvalt, et suurenev industrialiseerumine ja põllumajanduse massiivne pealetung muudavad maastikku põhjalikult. Vincenti isal oli väike kogudus Zunderti külas, 30 kilomeetri kaugusel flaamlaste asutatud suurlinnast Antwerpenist. Seal läks Vincent 1860.aastal ka külakooli. Umbes kahtesadat last õpetas üksainus katoliiklasest õpetaja. Ehkki õpitulemustele polnud midagi ette heita, võttis isa Vincenti ja tema õe Anna ometigi 1861.aasta sügisel koolist ära ja hankis neile eraõpetaja. Oktoobris 1864 saadeti Vincent 30 kilomeetri kaugusel asuvasse internaatkooli. Kodust lahkumine puututas teda tõenäoliselt sügavalt,
harimisse, kasvatusse ning ellu muutis Vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri. Österblomi laiaulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahes perioodis: Österblomi eelne ja järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti teda saarelt korduvalt välja süüa ning seda eelkõige kohaliku kirikuõpetaja kinnisidee tõttu. Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus. Väljasaatmise põhjuseks toodi kahjulikkust kreeka-katoliku kirikule. Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati Tsaariaegse Venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkõige sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise survega. Vormsi õigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat. 1937 olid jumalateenistused lõppenud. Baptistikoguduse maja Rälbys ehitati 1878, mis oli esimene palvemaja Vormsis. Esimese EV ajal olid rannarootslased tegevad erinevates seltsides ning neil oli oma esindaja EV Riigikogus
25. Meditatsioon mõtisklus, mõlgutus. Vaimne praktika, mida kasutatakse erinevates idamaistes religioonides. 26. Jooga - (yoga ike või side) on India traditsioonilise maailmakäsitlus põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32. Dao (tõlkes ,,tee") maailma valitsev üleüldine toimimisseadus Hiina
Seoses valdade reformiga jäi 1939 aastal Halliste kihelkonna alale 4 omavalitsust: Abja ja Rajangu vald ning Mõisaküla linn Pärnumaal ning Rimmu vald Viljandimaal (Pärdi, 2007). Kihelkonna arengule aitas suuresti kaasa kitsarööpmelise raudtee valmimine ning toorlinavabriku rajamine. Kirikud ja kogudused Halliste kiriku asukohaks oli kihelkonna kirdeosas paiknev Kulla küla (Lisa 25-26). Lisaks Halliste kogudusele asutati 1927. aastal ka Mõisakülas luteri usu kogudus. 1934. aastal valminud puukirik hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus loodi Halliste kihelkonnas 1851. aastal. Penujasse ehitati kivikirik, mis pühitseti 1875. Aastal (Lisa 21-22). Teine õigeusu kirik valmis Mõisakülas 1934. aastal (Eesti Entsüklopeedia) (Lisa 23-24). Mõisad Halliste kihelkonna territooriumil paiknes kokku 10 mõisat ja 7 karjamõisat, neist 1 kirikumõis –
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest meh...
puudutavaid küsimusi Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liidud on vabastatud tulumaksust ja käibemaksust. Erinevalt mittetulundusühingutest ei pea kirikud ja kogudused ära märkima ka oma annetajaid. Annetajaliikmeid võib olla kümneid tuhandeid ja riik ei teagi neist mitte midagi. Misjonitegevus on asi, mida paljud usundid katsuvad vältida. Usk on iga rahva ja üksikisiku isiklik asi. Vastupidisel arvamusel on aga Eesti Evangeelse Allianssi kogudus, kelle arengukontseptsioon ütleb, et tuleb edendada ja julgustada Eestimaa evangeliseerimist kõigi võimalike vahenditega, mis on kohased kaasaja Eestile. Kujundada teoloogia ning teoloogiline haridus Eestis. Stimuleerida kõigiti ühist palvemeelt Eestimaa evangeliseerimise nimel. Populariseerida ja legaliseerida piibellikke väärtushinnanguid eesti kultuuris, sotsiaalpoliitikas ja mujal. Näiteks Jaapani konstitutsioonis on usuvabadus määratletud järgmiselt: 1
tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlikke liikumisi · Adventism · Anabaptistid · Anglikaani kirik · Baptism · Kalvinism · Luterlus · Metodism · Nelipühilus · Presbüterlus · Karismaatilised kogudused · Kristuse kogudus · mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased,
Samas on Ta ausse ülendatud ning tuleb taas kohtumõistjana õigust jagama. Teine osa lõpeb tunnistusega, et Kristus on meid lunastanud oma verega selleks, et saaksime osa igavesest rõõmust ja rahust. Traditsiooniliselt lõppes «Te Deum» sõnadega «Meid taeva rõõmu juhata, kus saame rahu jäädava». «Te Deum» Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, laul number 478, on jagatud kahte gruppi, et saaks seda laulda antifonaalselt. Siin võib olla koor ja kogudus, mehed ja naised või on kirikulised muul viisil jagatud kaheks. Uus lauluraamat, laul number 45, jaotab laulu nii, et osad on jagatud õpetaja, koori ja koguduse vahel. «Eesti Maa Rahva Koddo- ja Kirriko- Ramat» ei jaga «Te Deumi» laulus number 156 salmideks ega määra, kes millise osa laulab, vaid tekst jookseb järjest. Martin Luther kiitis «Te Deumi», pidades seda oma sisu poolest sama väärtuslikuks kui Apostliku ja Athanasiuse usutunnistusi
sündmustel või tänavatel, puutub täielikult tema eraellu. Kui inimene soovib streikida, siis see on tema enda asi. 6. Mis ühiskonnaelu tasanditega on seotud järgnevad organisatsioonid ja asutused: SEB Pank: Ühistasand; Eesti Energia: Eratasand; Eesti Pank: Ühistasand; Bioloogia Õpetajate Selts: Eratasand; Presidendi kantselei: Ühistasand; AS Rimi: Eratasand; Kultuuriministeerium: Ühistasand; Jalgpalliklubi ,,Flora": Eratasand; Kirjastus Avita: Ühistasand; Islami kogudus: Eratasand; Turu-uuringute AS: Ühistasand; Statistikaamet: Ühistasand; Tallinna Ülikool: Ühistasand; SA Pärnu haigla: Ühistasand; Mainori kõrgkool: Ühistasand; Töötukassa: Ühistasand; Rocca al Mare Kool: Ühistasand; 7. Sõnastage õhukese ja paksu riigi peamised erinevused. Paks riik: 1) suur riigiettevõtlussektor; 2) riigi aktiivsem sekkumine majandusellu; 3) laiaulatuslik riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteem; 4) suurem maksukorrmus kodanikele, et valitsuse
· Om · Guru o Aasram gurude laagrid, keskuse- seal võtab järgijaid vastu o Sri Sathya Sai Baba 1923-2011 o Sri Sri Ravi Shankar 1954 · Sati o Lese enesepõletamine o Piirangud Rasedus Lapsed jne. · Püha lehm o Lehm kui elu allikas o Jumalate kingitus o Maa sümbol o India sümbol Budism · Triratna kolmikhaare Buddha õpetaja/ virgunu Dharma õpetus/seadmus Sangha kogukond/ kogudus · Gautama Siddhartha Buddha , elas 80 aastatseks . kuskil 5-6 sajand eKr, Saakjamuni saake rahva pühamees- oli sealt külast pärit ; virgunu= Buddha ( 35.a) õpetus · Buddha esimene jutlus - lihasuretamine lihtsalt vaimse valu asendamine füüsikalisega, ei vabasta Dharmaratta pöörlema / veeremapanek ,, seaduseratta käimalükkamine" o Kesktee o 4 õilsat tõde Dharma · Neli õilsat tõde 1
astme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk kreisikoole ja elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni. Kirikuelus jäi üldjoontes püsima Rootsi aja lõpul sisseviidud kord. 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus oli hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast. Ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vennaste kogudus nõuab rangelt vagadust ja kõlblust. Mehed ja naised istuvad ka kooris eraldi. Vennaste kogudus suhtub halvustavalt folkloori, rahvariietesse, ehetesse, rahvalauludesse, - pillidesse. Kõik need olid nö. jumalavallatu elu märgid. Vennaste kogudus hakkab looma laule. Laulukultuuri arenguga tulevad saatepillid. Tulevad partituurid Euroopa muusikast. Orel on ka Vennaste koguduse poolt toodud pill Eestisse. Eestlased hakkasid viljast piiritust ajama, oli vaja ellu jääda. Eesti talupoeg hakkas
Raia Palu. Perekond Palu liitus baha'i kogudusega 1968. aastal. (Ibid) 1989. aastal saabus tagasi Eestisse, et siin oma usku õpetada, pr. Brigitte Lundblade (sünd. Hasselblatt), kes oli jätnud oma kodumaa Eesti 1939. aastal ning saanud baha'iks Inglismaal. Aasta jooksul asusid siia elama ka mitmed baha'id Rootsist, Soomest ja Kanadast. (Ibid) 26 1990. aastal rajati kogudus Tallinnas, aasta hiljem Tartus. 20. sajandi lõpu poole olid kogudused rajatud Pärnus ja Narvas. Hetkel eksisteerib ka väike kogudus Viljandis. (Ibid) 1992. aastal valisid Eesti, Läti ja Leedu baha'id oma esimese ühise rahvusliku valitsusorgani, Baltimaade Baha'ide Regionaalse Vaimse Nõukogu (Ibid). 1999. aastal valisid kõigi kolme riigi baha'id oma enda vastavad rahvuslikud valitsusorganid, rahvuslikud vaimsed nõukogud (Ibid). 2002
Sealt tekkiski esmakordselt huvi hakata ise väljaandma lehte. Kui kool oli läbi ja leeris käidud (1836), võttis kohalik abipastor Carl Köber Jannseni endale kutsariks. Köber õpetas Jannsenile saksa keelt ja laulmist. Saksa keele omandamine avas Jannsenile tee edasiseks eneseharimiseks. 19-aastaselt sai Jannsen- tõenäoliselt Köberi eeskostel- oma endise õpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui ka kirikus : ta aitas tollel lapsi õpetada ja hoolitses eeslauljana, et kogudus paremini viisi peaks. 1842.a. lõpul esitas Koch lahkumispalve ja siis pandi Jannsen tema asemel Vändra kösterkoolmeistriks. Jannseni pühapäevased palvetunnid said peatselt populaarseks, sest Jannsen rääkis peale jumalariigi asjade ka ilmalikku tarkust. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise õpilase, saksa päritoluga Rõusa piimarentniku tütre Anette Julian Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat ehk si...
Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. · Populaarseimaks lauluks tekkis Itaalias 13 saj madrigal. Sageli põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel. · Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike, näiteks lihtsalt vaimulikud hümnid. · 16 sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal e luterikoraal, mis oli täiesti uut liiki laul, sest laulis terve kiriku kogudus ehk rahvas. · Muutusid keerulisemaks missa ja motett. · Luterlus tekkis mungast Martin Luter. Kirik pidi olema emakeelne ning laulud pidid olema väga lihtsad, et kõik kirikus olevad inimesed saaksid laulda. Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks. · Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks.
Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku. DŽAINISM • India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. • Põhimõiste: ahimsa – sanskriti k vägivaldsusetus. • Džainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina – ‘võitja’. Võitja oli Vārdhamāna Mahāvīra (‘suur kangelane’). • kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: • Ka neil on kogudus - sangha (samgha); • kolmikaare (triratna) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; • nad järgivad väga rangelt ahimsā – vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue – ühtki elusolendit ei tohi kahjustada. • Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. • Sarnane on vabanenute (tīrthankāra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva
tutvus ta ka J. Köleri jpt. 1864. aasta lõpetas ta Tartu ülikooli ning siirdus siis kaheks aastaks koduõpetajaks silmapaistva akadeemik Middendorffi perekonda. Seal koostas ta ka kandidaaditöö H. Stahlist. 1865. aasta aprillis omandas usuteaduste kandidaadi kraadi. 1866. aastal lahkus J. Hurt Hellenurmest, astudes pidama prooviaastat Otepää pastori M. Kauzmannu juures. J.Hurda soov oli kandideerida Äksis vabanenud kirikuõpetaja kohale. Kuigi kogudus teda endale kirikuõpetajaks soovis, kukutati "noor-eestlasena" tuntud J.Hurda kandidatuur saksa kirkikuvõimude poolt vormilistel põhjustel läbi. J.Hurt solvus ja loobus koguni plaanist saada kirikuõpetajaks. Ta sooritas koolmeistri eksamid, kavatsedes kas keeleteadlasena või ajakirja "Eesti Koit" toimetajana endale leiba teenida. Kummastki üritusest ei saanud aga asja. 1868. aasta algul asus J. Hurt õpetajaks Kuressaare gümnaasiumi, kust siirdus aga juba suvel Tartusse tagasi
kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nland). Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga ülesandeks on askeetlikud harjutused, meditatsioon, õpetamine ja jutlustamine. Ta ainsaks omandiks peale kolmeosalise kollase rüü ja toidukausi onõmblusnõel ja sõel. Mungal on
Eesmärgiks on jõuda nirvaanasse....lõplikult jõuab inimene nirvaanasse peale surma. See kaheksa astmeline tee tuleb järjest läbi käia. Kõik mis tekib, ka kaob. Midagi ei ole püsivat ega kindlalt. Kõik eluga seonduv toob endaga kaasa kannatusi. Ja see kõik omakorda seob inimest tsansaara külge(tsansaara on nirvaana vastand). Sellist asja nagu mina pole olemas..inimene kujutab seda ette ja see et inimene räägib mina on kõige jamam asi üldse.Tripitaka- kolme korvi õpetus. Kogudus: · Ilmikud-(õed, vennad) ehitada kloostreid, õpetada munkasi jms. · Mungad (bhiksu ehk kerjused)...mungad veedavad teatud aja kloostris....tal on munga rüü, kaussi, nõela, sõela. Tänab munka selle eest et ta sai talle toitu anda. Budismi peasuunad: · Hinajaana Budism. (lõunapoolne budism) Hinajana-väike sõiduk, kitsas tee. Munkadel on suurem võimalus jõuda nirvaanasse. Hinajana mungad on kollaste rüüdega
21 2)Ta on tunnistatud läbi surnust ülestõusmit Jumala pojaks. Ta on adopteeritu Jumala pojaks. Areiose (teine väide) vastaseks oli Athanasios (esimene väide). Ristiusk on maailma usund, aga esialgu oli juutluse sisene uuendus liikumine. Esimene samm maailmausundi poole oli see, kui paljud inimesed hakkasid sinna kuuluma kes olid kreeklased, mitte juudid. Ristiusu levik – esimene kogudus Jeruusalemmas, aga kuna tegutses ka Galileas, siis on võimalik, et ka seal oli konkureeriv kogudus, kuid sellest ei räägita. Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu. Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, ...
kultuurilisi mõjusid. · Toomkapiitel piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus. · Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks. · Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks. · Missa jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i puhastusega(kolonel Pride) kõrvaldati presbüterlased, võim -> Oliver Cromwell'ile I-dite juht; I-si toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
