igavest elu ega oodanud messiat. "Väline ja nähtav märk sisemisest ja vaimsest armust". Reformeeritud kirikud peavad sakramentideks üksn Kristuse poolt seatud ristimist ja armulauda. Roomakatoliku ja õigeusu kirik loevad sakramentideks ka konfirmatsiooni (õigeusus: salvimine), abielu, ordinatsiooni, pihti ja haigete võidmist. islami palvused ravitseja, ennustaja, ohvritalituse juht, hingejuht, pärimuse kandja, vahendaja teispoolsusega hindu siirderiitused kogukond, kogudus budistlik kogukond. Kitsamas tähenduses Buddha esimestest õpilastest alguse saanud munkade kogukond. Sangha funktsiooniks on õpetada dhammat kõikidele inimestele ning isikliku eeskuju kaudu osutada parima isikliku vabanemise teele. Laiemas tähenduses kõikide budistide kogukond. põhjuse ja tagajärje ringlus mida põhjustab tegu (karma); Kuus sansaaravalda: inimesed, jumalad, deemonid/hiiud, loomad, näljased vaimud, põrguasukad hindu tarkuse ja kunsti jumalanna sufide vaimne juht
Vesiir Kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik, kes korraldas riigiasju. Emiir araabia ülikute seast valitud riigi eri piirkondi valitsevad asevalitsejad. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. Sariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, tähendab enamat kui vaid palveid ja usku jumalasse. Imaam - moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Sunniitidel määrab imaami kogudus, siiitidel on nad Muhamedi ja Ali järeltulijad. Medrese Mosee juures olev kõrgem kool. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Mosee islamiusu pühakoda. Sultan ilmalik valitseja islamimaades. Janitsarid sultani eliitjalavägi, mis moodustas sõjaväe tuumiku. Moodustati alistatud maadest pärit orjadest. Pasa provintsi asevalitseja, kes allus otse sultanile.
), ning populaarseimaks lauluviisiks oli MADRIGAL, mis tekkis Itaalias. Need olid vaba, arendatud vormiga, algul ühehäälsed, seejärel 4-5 häälsed laulud.Need laulud kajastasid igapäevaseid elusündmusi või lihtsalt õrnu tundeid. Samaaegselt tekkis ka uusi vaimulikke laululiike nagu hümnid. 15. saj loodi protestantlik koraal, mida lauldes Saksa talupojad lahingusse läksid. M. Lutheri "Üks ja kindel varjupaik". Protestantlik koraal oli uut liiki laul, kus ülemist häält laulis terve kogudus. Saatetausta või akorde mängiti orelil. Rõhutati ülemist häält, teised hääled olid saatehääled. Nii tekkis homofooniline stiil 16 sajandil. Renessanss ajastul katsetati ka uudseid kõlakombinatsioone, otsiti väljendusrikkaid kõlavärve, mis soodustas oluliselt ka instrumentaalmuusika tekkimist. Kui varem kõlas inst. muusika mõne laulu või tantsu saateks, siis hiljem kuulati meeleldi ka mõnel pillil esitatud laulusaadet või improvisatsiooni. Ren. ajastul valmistati ka uusi pille
Priinime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Alles 1860-ndate aastate löpul hakkas mees oma eesnime kirjutama tuntud kujul Johann Voldemar. Välimuselt olevat Johann läinud isasse ja iseloomult ning vaimuannetelt enam emasse, kes olnud lauluarmastaja, eluröömus ja sönakas naisterahvas. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise öpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui kirikus: ta aitas tollel lapsi öpetada ja hoolitses kantrina ehk esilauljana selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra kösterkoolmeistriks. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise öpilase, saksa päritoluga Röusa piimarentniku tütre Anette Juliana Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis Lydia (Koidula), kelle kumne aasta jooksul järgnes veel 5 last. Pere suurenemile tekitas vajaduse hankida lisa kasinale kösterkoolmeistri palgale
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni
Korraldas esimesed suured kultuuriüritused 1860a-il. Levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine Ees otsas ärksad haritlased ja talupojad (J.Köler, A. Ja P.Peterson, J.Adamson, M.Jakobson) Peterburi patriootide ehk rahvasõprade toetusel õnnestus üle anda suur märgukiri Aleksander II-le Märgukirjas taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist vene haridusmin-ile ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise Eesti Aleksandrikooli rajamise katse, eesti keelse õppega kõrgem rahvakool Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne organisatsioon mille ees otsas oli peakomitee president Jakob Hurt Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater
Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. kerjusmungad- Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus, elavad annetustest
1. sajandil pKr tegutses Palestiina aladel rändjutlustajana Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2
Rooma linna kristlikule kogudusele pani aluse üks Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus. Ta kutsus oma nooremaks vennaks, keda Paulust peetaks üheks tugevaimaks kristluse propageerijaks. Ta käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas, kus ta võitis usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ning püüdis kõigile selgeks teha Jeesuse õpetuse olemust vastavalt oma arusaamadele. Apostlite tegevus andis tõuke tiheda koguduse võrgu tekkele. Iga kogudus valis enda seast juhi, keda nimetati piiskopiks või vanema ehk presbüteri, kelleks sai tavaliselt mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle kodus käidi koos asju arutamas. Esialgu koguduste vahel hierarhilist alluvusvahekorda ei tekkinud. Kristlaste hulk oli kasvanud umbes 5 % - ni Rooma keisririigi rahvastikust 1. Ja 2. Sajandi vahetusel. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et avalikkuses tähelepanu äratada.
Liivi sõjas, kui klooster purustati, kannatas ka kirik. Linnarahva tarbeks mõeldud jumalakojaks ehitati evangelist Johannesele pühendatud kirik 17. sajandi esimestel kümnendeil, ümberehitusi on tehtud hiljemgi. Baroksena näiv tornikiiver valmis tulekahjujärgselt 1815. Viiskümmend aastat tagasi sunniti kogudust oma kirikut maha jätma ning pühakojast sai aastakümneteks kaubaladu. Laokil hoone renoveerimist kontsertsaaliks alustati 1986. Jumala tahtel muutus riigikord ning taastus kogudus. Uuesti kauniks saanud Jaani kirik taaspühitseti jumalakojaks 27.detsembril 1992. Keskajal paiknes Pühale Johannesele ja Klaarale pühitsetud Viljandi linnakirik turuväljaku ääres (praegune kindral Laidoneri plats). Liivi sõjas kirik purustati ning 17.sajandi esimesel kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning kirik pühitseti Ristija Johannesele.
a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Dhammapada 'Dhammapada' on Buddha mõttesalmide jada, mille põhiidee on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikutl muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleni jõuab vaid see, kes suudab kainelt ja kiretult enesele selgeks teha oma olukorra ja leiab selle
Silpide aluseks kaitsepühaku Johannese auks loodud esimese salmi silbid. - 12. Sajandil neumad kandiliste noodipeadega. Gregooriuse koraal- oli ühehäälne, saateta kirikulaul. Laul põhimõtteliselt taktimõõduta, kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB! Kogudus ei laula. Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid retsiteerimine- vaimulik laulab pikki proosatekste ühel noodil. Lihtsaim esitamise viis Psalmoodia - sarnaneb eelmisega -> psalmitekstide laulmine. Erinevus tekstitüübis: psalmitekstid vaba ehitusega värssides. antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Ülesehitus tavaliselt 1 pikem või 2 lühemat lauset. hümn- kuulub lihtsamate laulutüüpide hulka . Koosneb stroofilisest värsstekstist. Seostatakse
Forseliuse seminar. Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi
lõpul tekkis esimestest eesti kõrgharitlastest Seepärast peame väljarändamist igati Peterburi patriootide rühmitus. Selle mõju takistama. ärkavale eesti ühiskonnale oli suurim 1860.- Just 19. sajandi keskpaiku aktiviseeris 80. aastail. Peterburis kujunes välja kaks suurt Vene keskvõim asustamata või uute vallutatud eesti rahvuskonfessionaalset kogukonda. alade koloniseerimise poliitikat (19. sajandi Esimene iseseisev luteri (Jaani) kogudus loodi esimesel poolel laienes Vene impeeriumi ala u. 1842-43, kirik ehitati 1852-60. Õige- viiendiku võrra!). Asundustegevus sai üheks usukogudus loodi 1894, kirik valmis 1907. (1837. aastal loodud) Riigivaran- duste Eesti Jaani kogudus kasvas jõudsasti - eriti Ministeeriumi ülesandeks. Riigimaade asustamine Volga-äärsetes kubermangudes
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik ...
saada koduõpetaja paberid. 20-aastaselt läheb Peterburi konservatooriumisse, kus õpib kõik ära 4 aastaga. (1893-1897). On esimene eesti helilooja, kes põhierialana õpib kompositsiooni (orkestripillid, vormireeglid, muusika töötlemisvõtted), õpetajaks Rimski-Korsakov (mereväelase haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus. Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf. orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid. Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul, vioola, tðello). Viiulit mängib selles Heino Elur. Profi viiulimängijat eestis polnud. Tobias annab ka eratunde.
Kõndides Roomast välja, ilmutas talle end Jeesus Kristus. Peetrus küsis talt: ,,Quo Vadis, Domine?", ning kuuldes, et läheb end teistkordselt risti lööma laskma, sest Peetrus jättis oma koguduse, pöördus Peetrus tagasi Rooma. (See juhtus enne Nero surma, ning apostlid mõisteti surma). Vinitius ja Lygia pääsesid kogu õudusest, teose vältel mitmeid kordi mainitud Vinitiuse Sitsiilia mõisasse, kus neil oli rahulik ja hea elu. Kristlik kogudus, millele aluse oli pannud Püha Peetrus on tänaseks levinud üle terve maailma, ning Roomas seisab ja valitseb tänini Peetri kirik.
Corjus (Korjus), hoone valmis 1933.a. Ka täna mõjub kiriku lihtne, ent ometi sümbolistlik ehituskeel meie sakraalehitiste üldise konservatiivsuse taustal värskelt. 1955-1969 teenis kogudust ja elas kirikuhoones Arpad Ader, kelle kogu pere on Eesti kultuurielus hästi tuntud. Õpetaja ise oli nimeka laulja Aleksander Arderi poeg ja ka tema Rakveres kasvanud ja õppinud poegadest said loomeinimesed luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder ja muusik Jaan Arder.12 Karmeli kogudus andis alates 1995-2008 aastani välja ka kristlikku ajakirja, mida ilmus kokku 137 numbrit. ,,Karmel on kristlik ajakiri, mis alguse saanud kaheksa aastat tagasi Rakvere Karmeli koguduse lehena, et levitada infot ja liita inimesi koguduse keskel. Ajapikku on eesmärk laienenud ning neljaleheküljelisest lehest on saanud kahekümneleheküljeline ajakiri. Tänane Karmel pakub üks kord kuus lugemist universaalsest jutlusest isiklike
Konstantinus, et Iisraeli maa ei kuulunud enam juudi rahvale. Sellest ajast alates kuulus see tema sõnul kristlikule kogudusele. Kõik see on lihtsalt asendus- või lepinguteoloogia embrüonaalses seisundis. Levides kiiresti 1400-ndate ja 1700- ndate aastate vahemikus, valitseb see arvamus tänapäevani. Judaism ei kadunud pärast Jeruusalemma templi hävitamist (70 AD) ega Bar Kokba mässu (132-135 AD), vaid saavutas uuesti elujõu ja mõjuvõimu. Järelikult ei olnud argument, et kogudus vahetas Iisraeli välja, enam veenev. Rohkemgi veel - kuna kristlaste- ja juutidevaheline võitlus paganaid enda poole võita intensiivistus, nähti judaismis ohtu koguduse jaoks. Selle ohu neutraliseerimiseks proovis kristlik teoloogia luua kujutluspilti Jeesusest, kes ei olnud juut. Tsiteeriti kõige imelikumaid tõendusi (Aabrahami usust kuni Aadamale antud tõotuseni) perspektiiviga toetada väidet, et kogudus mitte üksnes ei tule enne Iisraeli, vaid on tegelikult ise "igavene
paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Kuidas Bernt Notke maal omal ajal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. Elujaatavaks peab Lübecki meistri loodud "Surmatantsu" ka Jüri
õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi. Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja
Saientoloogiat propageeriv organisatsioon kannab nime Saientoloogia Kirik, mis taotleb registreerimist riikides mittetulundusliku usuühinguna. Usuloojast sai legend. Usulevitaja avaldas enne oma usu loomist avalikult arvamust, et "kiireim tee miljonite teenimiseks on panna alus oma religioonile." Saientoloogia kirikul oli eelmisel aastal väidetavalt üle 10 miljoni liikme ja see arv kasvab veelgi. Saientoloogia sünd maailmas : 1954. aastal asutati esimene saientoloogia kogudus Ameerikas. Neid kogunes, kui seeni pärast vihma, esialgu vaid Ameerikas kuid hiljem ka üle terve maailma. Praegu on saientoloogia kirikuid sadu ning nende religiooni järgijaid umbes 500 000 inimest. Saientoloogia ajalugu: Usukuulutajad nimelt arvavad, et 75 miljonit aastat tagasi röövis Xenu-nimelise kosmosetürann sadu miljardeid hingi, et neid hävitada. Tapalavaks pidi oletuste kohaselt saama planeet Teegeeack ehk tänapäeva mõistes planeet Maa. Saientoloogia sügareligioon:
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
hing ühineb oma kehaga, milles ta elas siinpoolses maailmas ning siis hakkab ka keha osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5
Veni creator spiritus > Komm, Gott Schöpfer, heilger Geist (Oh Looja vaim, nüüd hingesse) olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Hassleri ,,Mein G'müt ist mir vervirret" > O Haupt voll Blut und Wunden (Oh Jeesus, sinu valu) uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) M. Luter. ,,Ein feste Burg". Luteri koraali üldiseloomustus: esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mittemuusikud lihtne viis lihtne rütm Luteri koraal teoste allikana: polüfoonilised kooriseaded (koraalimotett) koraaliprelüüd, koraalifantaasia (orelile, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) kantaat (vokaalinstrumentaalteos, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) Katoliiklik kirik ja selle muusika Rooma koolkond (vastureformatsioon), Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiili rajaja). Vastureformatsioon
Muusika 17. sajandi eesti linnades Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi lauliskoraale terve kogudus. Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Kantoril oli ka oma valikkoor ehk Kantorei, koolipoistest ja linnakodanikest koosnev vabatahtlik kirikukoor, kes suutis laulda õige nõudlikke kooriteoseid. Vajadusel toetas kirikukoori linnamuusikute kapell. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis
Tervisehoiukulud: 8,9% SKP-st Arstiabi kättesaadavus: 1,76 arsti 1000 elaniku kohta Täiskasvanute ülekaalulisus: 18,8% Alakaalulised alla 5 aastased: 2,2% Kulutused haridusele: 5,8% SKP-st Lugemisoskus (alates 15 a): kogu rahvas 90,4 %, mehed 90,1%, naised 90,7% Lapstööjõud (5-13 a): ~960,000 last, 3% Töötud noored (15-24 a): kokku 15,4%, mehed 12,2%, naised 19,8% Religioon: katoliiklased 70 %, protestandid 22,2% (adventistid 6,5%, jumala kogudus 2%, Brasiilia kristlik kogudus 1%, teised protestanidid 11,5%), teised kristlased 0,7%, spiritistid 2,2%, muud usklikud 1,4%, mitteusklikud 8% ja määramata 0,4%. [2] 8 Lisa 1 Brasiilia asupaik [18] Lisa 2 Brasiilia riigipiirid [19] 9 Lisa 3 Brasiilia haldusjaotus [20] 1 - Kesk-Lääne regioon 2 - Kirde regioon 3 - Põhja regioon 4 - Kagu regioon 5 - Lõuna regioon Lisa 4 Brasiilia rahvastikutihedus [20]
Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8 Kokkuvõte.__________________________________________________11 Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid...
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
vennasteseltside tegevuseks, See luba kehtis vaid välismaalastele, ehk siis sisserännanud vendadele. Liikumine elavnes siiski, kuigi suurem populaarsus tuli alles 19. sajandil kui Aleksander I andis 1817. a loa vennaste täieulatuslikuks tegevuseks. 1 Hernhuutlaste tegevus Eestis Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad kirikust lahku ei löönud, ent iga kogudus valis endale jutlustaja. Kirikuõpetajad suhtusid liikumisse positiivselt, kuna niimoodi sai usk rahvale omasemaks ja arusaadavamaks. Reeglina saadi kokku lageda taeva all. Suurematel kogudustel oli siiski võimalus ehitada endale palvemaja. Vennaksed olid populaarsed kõikjal Eestis, ent omamoodi keskuseks kujunes Saaremaa. Rahva hulgas muutus liikumine ülipopulaarseks - mõne aastaga oli liikmeid juba üle 10 000 ning arv kasvas veelgi.
Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju.
Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist. Vaimulikud aga olid kultuuriinimesteks, kes hästi tundsid kirjandust ja oskasid ise kirjutada, sest kloostrites olid raamatukogud, kus kopeeriti käsikirju. 5. ja 6. sajandil algasid vaimulike kuldsed sajandid: avanesid munklusele laienemis- ja kasuvõimalused, toimus uute kloostrite massiline teke. Maailm muutus, algas tsiviilelu allakäik ja paljud inimesed läksid mungaks, otsides rahu ja kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad
30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev). Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda kirikut kui hoonet; konfessiooni. Kirik on kreeka keelsest sõnast ,,küriakon", mis tähendab Issanda koda. Kirik kuulub Jumalale, aga kirikuomanik ja ülalpidaja on Aleksandri kogudus. Sellele kogudusele kuulub veel mitmeid kirikuid nagu näiteks Mihkli kirik. Aleksandri kirik on 130 aastat vana. See ehitati 1884. aastal. Me seisime peaukse ees ja saame teada, et kirikutorni nimi on läänetorn mis on 60m ja 70cm kuni risti tipuni. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni. Peaukse kohal on mosaiikpilt. Seal on ka kiri pildi kohal, mille lugemisega oli meil veidi raskusi,
kaheksaosalise tee õigel järgimisel. Sarnaselt hinduismiga eksisteerivad ka budismis sellised mõisted nagu tegu (sanskriti k karma) ja teovili (sanskriti k karmaphala). Budistid arvavad, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head ja iga inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ning seetõttu ka oma teovilja määrata. 5.3. Kogudus: Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat ning kogu elukorraldust
(4) Teovõimetuks tunnistatud isiku usutunnistust või kuulumist kogudusse ei ole tema eestkostjal õigus muuta. (5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel on vähemalt 18-aastastel teovõimelistel liikmetel, kui põhikiri ei sätesta teist vanusemäära. (6) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. (7) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse. §9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades (1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. 5
Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru.
Kuna Ohio on osa "Maisi vööst", siis on seal ka tähtsal kohal põllumajandus. Järvedel mängib mingil määral rolli ka kalandus. Tänu pikale ajaloole ja ajaloolistele vaatamisväärtustele on seal tähtis koht ka turismil. Ohio osariigi 2004 aasta kogutoodangu ja teenuste väärtus oli ~420 miljardit dollarit. Inimese keskmine sissetulek oli 30 129 dollarit. RELIGIOON Ohio on peamiselt protestantlik osariik. Seal on riigi suurim amisite kogudus. Clevelandis on ka arvestatavad juudi kogukonnad. Samuti on seal ka suured katoliiklaste kogudused. Kristlasi on seal 82%, kellest on 62% protestante. Muud uske koos judaismiga on ~2,5%. Ateiste on seal 16%. 6 RIIGI SÜMBOLID: · loom: valgesabahirv; · pealinn: Columbus; · lill: punane nelk; · putukas: lepatriinu; · laul: "Ilus Ohio"; · osariigi moto: "Jumala abiga on kõik võimalik" Ohio lipp
.........................................9 2 Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai alguse 7. sajandil pKr. Islam on alates oma sünnist Araabias jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajajaks on Muhamed, kelle Mekas tekkinud ja 622 Mediinasse siirdunud kogudus laiendas 630. aastaks oma võimu kogu Hidzazile ja kujunes Kalifaadi tuumikuks. Saadik Muhamedi enese sõnade järgi on islam eluviis ehk din, mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses ning kristluse keskne tegelaskuju Jeesus, et inimesi õige eluviisi din'i juurde tagasi tuua. Neid saadikuid ei võetud
selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele
Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144 Klooster - on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Kirik - pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Ketserlus - kiriku õpetusest kõrvalekaldumine Inkvisitsioon õp.179, Ristisõda - olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks. Koge - keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Skolastika õp.184, Tsunft käsitööliste vennaskond
kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim. ordinaariumiks, vastavalt kirikukalendrile muutuvaid tekste nim. Propriumiks
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
oldi kindlad, et ta ei püüaks ametlikult tunnustatud religiooni kõigutada, kartis Spinoza oma mõtete sõltumatuse ja vabaduse pärast ja keeldus. Spinoza mõistuslikult sirge hoiak ja otsekohesus põhjustasid tema elus rea isiklikke katastroofe. Väheseid filosoofe on nende eluajal nii arutult solvatud kui Spinozat, kes ometigi inimesena oli võimalikult eeskujulik. Ta eemaldus juba varakult juudi usust, milles teda oli kasvatatud. Juudi kogudus, mis hoolitses rangelt oma identiteedi ja usutavuse eest, püüdis erinevate surveabinõude abil sundida noort Spinozat oma arvamust enda teada hoidma. Kuna see ei õnnestunud, heideti ta juudi kogutusest välja ja saadeti needusega:" Olgu ta neetud päeval ja olgu ta neetud öösel, olgu ta neetud maha heites ja olgu ta neetud üles tõustes, olgu neetud tema väljaminemine ja neetud tema sissetulemine. Ärgu Jumal iial andku talle andeks." Spinoza oli tol ajal 24-aastane.
Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest, saades mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid salmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappellat, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. 5. sajandi Itaaliast on pärit vanim kirikulaul, mida nimetatakse Milano piiskopi Püha Ambrosiuse auks ambroosiuse lauluks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati
Salomonlik otsus - väga tark otsus, see tuleneb sellest et saalomon palus jumalalt tarkust kui ta Iisraeli kuningaks sai ja ükskord tulid tema juurde kaks naist kes vaidlesid kumb on lapse ema ja siis saalomon ütles ei laps tuleb pooleks raiuda ja mõlemale pool anda ( ta ei mõelnud nii teha)ja siis ütles õige ema ei andke teisele aga ärge raiuge. Saulusest saab Paulus - Saulus oli kristlaste tulihingeline tagakiusaja. Kui Saulus reisis Damaskusesse ülesandega hävitada sealne kristlaste kogudus, lõi ere valgus äkki mehe pimedaks ja Saulus kukkus hobuse seljast maha. Jeesuse hääl ütles: ,,Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?" Saulus oli kolm päeva pime. Damaskuses andis Ananiase-nimeline kristlane talle käte pealepanemise abil nägemise tagasi. Saulus lasi end Ananiasel ristida ja tema kristlikuks nimeks sai Paulus. Siitpeale hakkas Paulus levitama ristiusku, sest tundis, et Jumal oli ta väljavalinud.
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaits...
4 üllast tõde on: 1) Elu on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab. Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kelle ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning rännata maailmas ringi õpetajana. Iseloomulikud sellele usundile on meditatsioon ja kannatused. Peasuunad budismis: Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes ja uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism
Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Kui keskaegse polüfoonilise mitmehäälsuse puhul omasid kõik hääled võrdset tähtsust siis renessansis hakati rohkem rõhutama ülemist häält ning teised hääled omandasid saatetausta tähtsuse. Sageli esitati alumisi hääli vaid instrumendil. Nii tekkis 16. sajandil homofooniline
pigem enese seest. Guru Nanaki õpetused on kätketud tema värssidesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis tänapäeval moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. ELU KOGUDUSES Sikhidelt ei nõuta maailmast lahtiütlemist, vaid nad peavad leidma tee, kuidas täita jumala tahet oma igapäevases elus. Palju rõhku pannakse elule koguduses. Teenimist koguduses hinnatakse kõrgelt ning templil on sikhide elus keskne koht. Kogudus koguneb templisse jumalateenistuseks, mille ajal lauldakse hümne. Jumalateenistused võivad toimuda igal ajal, kindlat päeva jumalateenistuseks ei ole. Pühakoda kasutatakse ka langar'i eesmärgil tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. Langar toimub pärast igat jumalateenistust. HILISEM ARENG 18
«Kõrve teed» ja «Varjude maal» ning kirjutanud poeemi «Juudas Iskariot». Tema luuleloomingut rikastas koostöö heliloojast abikaasaga. 55 aastat kestnud elust pidi Peeter Sink 17 küpsemat aastat taluma masendavaid okupatsiooniolusid. Rahvusvahelise misjoni innuka tegelasena, kogu Eestis tuntud äratusjutlustajana oli ta elu lõpuni kommunistliku terroriaparaadi valve all. Aastal 1949 suleti Peeter Singi Saalemi kogudus. Hommikuti ootasid koduukse ees nuhid, kes jälitasid iga ta sammu. Kodumajas sundüürisid KGB ametnikud ülakorrusel toa. Lakke paigaldatud mikrofoni abil kuulati poole aasta vältel iga tema korteris lausutud sõna. Tuli taluda lugematuid ülekuulamisi Pagari tänaval. Pole kahtlust, et kõigel sellel oli suur osa tuberkuloosi, vereringehäirete ja südameastma väljakujunemisel. 1955. aastani töötas Peeter Sink Harju rajooni heakorra- ja kommunaalkontoris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
