Kaarle Krohn (sõnastas põhiseisukohad). Walter Anderson. 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad nagu folkloristika, arheoloogia, etnograafia (varasema segunenud ja üldisema asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi allüksus Hurda kogude tarvis. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]. Walter Anderson oli geograafilis-ajaloolise meetodi järgija, kes kutsuti Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule esimeseks professoriks kus ta töötas 1920- 1939. Üks geograafilis-ajaloolise meetodi ideedest oli jälgida erinevate rahvaluule lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus,
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse;
ka kohalik elanikkond, siis huugavad asutatud Venemaa vajadusi või tehased kujutasid endast Eesti vähemalt turgu silmas pidades. majanduse jaoks suurelt osalt Öeldu kehtib loomulikult ka Nõu- võõrkehi. Mõnest sõjatehasest (näit. kogude ajal ehitatud ettevõtete Sillamäel asuv kombinaat) ei tohtinud kohta, nagu Võru Gaasianalüsaatorite lihtinimene isegi midagi teada, teised Tehas või NSVL 50. aastapäeva töötasid sisseveetud tooraine ja nimeline Eesti Elektrijaam. sisseveetud tööjõuga, ning nende Nõukogude ajal päris uutena
Eesti 1. maailma sõja eel Eesti oli vene impeeriumis majanduslikult ja kultuuriliselt üks enam arenenud piirkondi eesti tootis suure ülle venemaalise turu jaokskuna eestis valitses maapuudus siis paljud inimesed rändasid kaukaasiasse siberisse ... Ühistegevus selts Eestis arenes ühistegevusesimese maailmasõja eel oli eestlasi 1,2 mln 200 000 elas väljaspool eestiteesti kultuuriarengut mõjutas saksa ja vene kultuur. Arenes eesti kirjakeel 1909 asutati jakob hurda kogude hoidmiseks eesti rahva muuseum I maailmasõda Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisvõõrne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam- vähem kogu maailm. Sõja peamine põhjus peitus vast siiski suurbritannia ja saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ja prantsusmaa tüli elsass-lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja austria-ungari konkurentsi mõjupiirkondade pärast balkani poolssaarel Kolooniate ümberjagamist.
jõukuulutuses, mis meenutavad Traadi noorusluulet. Vaatamata teatavale agressiivsusele, läbib kogu Mats Traadi hilisemat luulet inimlikkuse mõtestamine. Talle omaseks jääb kodususe, toe ning tasakaalu leidmine maast ja mullast, töökusest, rahvast. Ikka ja jälle kordub ka motiiv päikese eluandvast jõust, igatsus valguse kui rahu ja puhtuse sümboli järele. Mats Traadi 80-ndate ja 90-ndate luulekogud on ühtlaselt heatasemelised ning mõtteterviklikud. Eelnevate kogude nostalgilist alatooni asendab nüüd märksa konkreetsem päevapoliitiline ja olustikuline luule. Ängist ja rusutusest jagusaamise, uue elujõu ja selguse lätteks on nihe inimese- ja maailmasõbralikkuse suunas, mida toidab teadmine juuresidemete olemasolust möödunuga ning ühtsusetunnetus kõige elava ja olevaga. Selles teadmises ei puudu optimism, kuid ta pakub hingerahu, lisades oleviku probleemidele igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni,
aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisut. Lok Sabha (Rahvakoda) Alamkoda koosneb 545.st liikmest, kellest 543 valib otse rahvas, kaks angloindialaste kogukonna esindajat määrab aga president. Liikmete volitused kestavad viis aastat. 79 kohta on reserveeritud puutumatute kasti esindajatele, 40 hõimudele. Täidesaatev võim President Valitakse valimiskollegiumi poolt, mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadysabdlike kogude esindajatest. Volitused kestavad viis aastat. President on riigipea, tema roll on suuresti tseremoniaalne. Asepresident Valitakse valimiskolleegiumi poolt. Volitused kestavad viis aastat ja sõltuvad presidendi ametiajast. Ametijärgselt ülemkoja eesistuja. Peaminister Valitsusjuht, kelle määrab president Lok Sabhas valimistel enamuse võitnud erakonna ettepanekul. Vahendab kõik valitsuse otsused presidendile.
Kersti Merilaas 1944 ,,kallis kodu" värsikogu, I lastele, pühendatud tütardele, markeerib aega, loodus, kool, kodu Luuletaja suhe lapsega loomulik ja lihtne. Luul-d: Esimesel koolpäeval; Kevad; Rändlinnud 1948 ,,Päikese paistel" kogu, luule eelmisest kogust + sõjajärgne aktuaalne ja poliitline lasteluule Luul-d: Vaba kodumaa; Võitluslipp; Võrdlev keeleteadus; tantsulugu; Veskialaul; kuula ja pane tähele ,,Kui vanaema noor oli" eelmiste kogude luulet 1982 ,,Lumest lumeni" hilisluulekogu 1989 ,,Siit siiani.Piksepill" postuumselt, hilisluule. Felix Kotta 1949 ,,Räägib Mati" põlevkivi kaevandamisest 1952 ,,Kaheksas sügis" raamat eelmise järg Kõige õnnestunumad värsid väikelastele, loomade või lindudega. 1951 ,,Vaat, mis juhtus" 1952 ,,Tublid loomad" 1955 ,,Metsapere laulikud" 1963 ,,Hiirejaht" Neljas eelnevas kogus fantaasiarikkus, loomade põneva käitumise kaudu sisendada olulisi
või tegevuse käigus. Sari: liigitus, korrastus ja kirjeldusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi ja/või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Säilik: paberdokumentide füüsilise haldamise üksus avalikus arhiivis (toimik, mapp vms). Säilitamine: arhivaalide nõuetekohane hoidmine hoidlas ja muud arhivaalide eluea pikendamisele suunatud tegevused, kaasa arvatud finants- ja strateegilised otsused dokumentide või kogude tervikluse säilimiseks ja eluea pikendamiseks. Säilitustingimused: olud, milles arhivaale hoitakse, sh hoidla, sisseseade, keskkond, korrastamisel kasutatud materjalid jne. Säilitustähtaeg: lühim aeg, mille jooksul dokumenti tuleb säilitada, ja mis väljendatakse tavaliselt aastates või alatisena. Säilitustähtaja määramine: dokumendihaldusprotsess, mille käigus esitatakse asutuse hinnang dokumentide väärtuse ja säilitamisvajaduse kohta.
· Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne · Vabu talupoegi esindas nende isand · Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud, linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad · Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks. 18. AADEL AADEL KUI SEISUS · Vaimulikkond teenis kõigi eest jumalat, oli nende töö. Aadel kaitsmine. Talupojad kogu ühiskonna toitmine · Linnade arenedes ka linnakodanike seisus. · Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Vabad mehed, kes olid üksteisega seotud vasalliteedisidemetega.
Kuna siiani pole meil rõngastatud jäälindude taasleide talvituspaikadest, jääb teadmata, kas meie linnud rändavad nii kaugele või piirduvad nad Kesk- ja Lõuna-Euroopa sisevetega. Vaenlasi on jäälinnul vähe. Eerik Kumari on leidnud lõopistriku murtud isendi jäänused. Jäälind lendab tavaliselt madalal veepinna kohal ja nii on näiteks raudkullil teda rünnates oht vette kukkuda. Varasematel aegadel on Eestis kümneid jäälinde lastud teaduslike kogude tarbeks ja sadu jahitrofeedena. Varemalt kütiti jäälinde kalatiikidel. Teaduse nimel või lihtsalt uudishimust on kaevatud lahti pesakoopaid, misjärel vanalinnud on pesa peaaegu alati hüljanud. Jäälind on praegu Eestis arvatud looduskaitsealuste liikide teise kategooriasse. JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI Kaitse Eestis. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all
Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon, mis on varustatud ka sõnade levikut ja seoseid uurida võimaldava otsingumootoriga, tegemisel on morfoloogiline andmebaas. Parimate vanade lindistuste põhjal koostatakse TÜ ja EKI ühisprojektina eesti murrete elektroonilist korpust. 2002. aasta oktoobri seisuga hõlmab see korpus 370 000 tekstisõna; esindatud on kõik eesti murded, kokku 30 murrakut. Korpuses
Peab tulema paratamatu muutus selles. „Rohelise internatsionaali” juhte, tšehh Hodza eraldab maarahva liikumises kolme faasi: „Die erste Phase könnte man ais wirtschaftliche Druckperiode bezeichnen, in der die Agrarbewegung zunächst nur zur klaren Formulierung ihrer wirtschaftlichen und sozialen Forderungen kommt (meil C. R. Jakobsoni aeg!), die zweite Phase hat dagegen ausgesprochen machtpolitische Zielsetzungen (meil põllumeeste kogude omariiklusaegne tegevus praeguseni), während es in den dritten Phase „zum Ausbau einer eigenen Ideologie, zum Bewubtwerden einer agrarischen Lebensphilosophie kommt“. Meie omas arengus oleme jõudnud kolmandani. Kuid kuna meie ainus eesti rahvusest sotsiaalne kiht on talupoeg, — ta ei ole meil mitte üksnes „Nährstand“, vaid ka „Stamm“, tüvi — ja tema omab valdava kaalu riigis, siis saab parata- matuks Eesti riikliku, rahvusliku ja maa ideoloogia liitumine üheks tervikuks
Theodor Paul von der Osten-Sacken (idee koondada ka teiste seisuste ja institutsioonide, s.h kirikute arhivaalid). Katse kirikuraamatud rüütelkondade arhiivi koondada õnnestus vaid osaliselt. Peamiseks ohuks dokumentidele järgnevatel aastatel olid sellised sündmused nagu 1905. a revolutsioon (arhiiv põles ära koos mõisaga); I maailmasõja (asutuste evakueerimine Venemaale, rida kultuuriväärtusi rändas sise-Venemaale, neist tuntum TÜ kogude evakueeri- mine Voronezi, 1915); 1917. a sündmused (Tallinnas põletati koos kubermanguvanglaga maha mõnede kubermanguvalitsuse allasutuste arhiivid) jm. Eesti Riigi Keskarhiivi ja Riigiarhiivi teke ning areng kuni 1940. aastani. Venemaaga sõlmitud Tartu rahuleping nägi ette ka evakueeritud arhiivide tagastamise. Vajaduse arhiivi järele tingis igapäevane praktiline elu, üle tuli vaadata senised kehtivad lepingud. Arhiivi praktiline loomine toimus Tartu Ülikooli juures
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. a...
on autoriteks teised isikud. Olulisemate allikatena võib nimetada · Didache (12 apostli õpetus) 1. saj. · Didascalia Apostolorum (Apostlite õpetus) 3. saj. · Constitutiones Apostolorum (Apostlite reeglid) 4. saj. 2.1.3. Kirikukogude otsused Esimesed kindlalt teadaolevad ja õiguslikult siduvad kaanonite kogumikud koostati esmalt partikulaarsetel kirikukogudel (sinoditel) või nende kogude poolt vastuvõetud otsuste baasil. Kirikukogud toimusid nii Idas kui Läänes, kuid olulisem roll oli idaprovintsides toimunud kogudel. - apostlik kirikukogu Jeruusalemmas (49), Antiookias (328). Esimesi Läänes toimunud kirikukogusid oli Serdika (343). Üks esimesi kaanonite kogumikke oli Antiookia piiskopi Melethiose koostatud kogumik 4. saj. Eriti olulised on esimesed 7 oikumeenilist kirikukogu: 1. Nikaia 325 2. 1. Konstantinoopol 381 3. Efesos 431 4
H. Tammsaare oma «Tõe ja õiguse» IV osas ning sama valgustav on Oskar Lutsu «Vähkmann ja Ko». Sellel taustal ei asetu Pätsi äri- ja finantstegevus teab kui enneolematult halba valgusse. 1925. aastal asus Päts Börsikomitee esimeheks (seda ametit oli ta pidanud varemgi), oli tegev Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene kaubanduskojas jm. 1924. aastast kuni 1931. aastani Päts riigivanema toolile ei pääsenud, kuid olles jätkuvalt üks Põllumeeste Kogude liidreid, ei olnud ta kadunud ka poliitikast. See viib meid tema taluni. Pätsi maavaldus Kloostrimetsas oli renditud Väo mõisalt juba enne I maailmasõda Päts niisiis ei saanud seda riigilt oma teenete eest kingiks nagu Laidoner ja osteti järk-järgult välja. Iseseisvusaja lõpuks oli talu suurus 57 hektarit, mis tähendas, et valdus oli küll võrdlemisi suur, kuid ikkagi talu ja mitte mõis.
Kajastamine- sõnumi levitamine meedia kaudu. korralda homne; käitu avalike suhetega nii nagu kogu organisats sõltuks sellest; mõista, et organisats tõe Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas, säilitamaks organis kasu toovat keskkonda. tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor. Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby. 4-astme mudel Gruning: (mis praegu toimub; mida me peaksime ütlema ja tegema ja miks; millal me teeme Probleemide juhtimine- avalikku muret tekitavate prob identif ja suunamine. mida teeme ja ..) Tegevusharu suhted- seot teiste sama tegevuse firmade ja organis. IPRA- 1955- International Public Relations Association
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Bitoopide, elupaikade kaitse Looduskaitse väljaspool kaitsealasid Olulisemad sündmused ja isikud K.E. Baer- ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos C. A. Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügi- eeskirjad. 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". A.Th von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm. G. Helmersen- ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. C.R. Jakobson- kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist loodusesse: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes
vajalikuks teguriks. Mustrite kataloog koos vastavate mõistetega on ära toodud käesoleva dokumendi lisades. Kataloogis esitatud mustritest enamiku inspiratsiooniallikaks olid Martijn van Welie tööd (http://www.welie.com/patterns), kes koostas veebi jaoks mustreid, pannes erilist rõhku kasutatavuse põhimõtetele ja arvestades nii kasutaja kui planeerija vajadusi. Aadressil http://iawiki.net/WebsitePatterns on veebimustrite kogude bibliograafia. 2.5.3 Kuidas mustreid kasutada Kuidas mustreid kasutatakse. Raamatu "Mustrite märksõnad" ühes peatükis soovitab Alexander ühte kasutusvarianti, mille viimase etapina tuleb koostada loetelu käsiloleva projekti jaoks vajalikest mustritest. Selle kasutusvariandi etapid on järgmised: · Tutvuda kataloogis pakutud mustritega. · Leida nimetuse järgi muster, mis kõige paremini määratleb lahendamist vajava probleemi.
maalsed, tähendades ühe kandidaadi poolt hääletamist. Seega olid nad üksnes deko ratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Eriti eestlased, kes olid 1930. aastate puhastustest tähtsusetut rolli etendasid Ülemnõukogu terve nahaga pääsenud, olid tõepoolest nõu saadikud. Kui kohalike nõukogude saadikud kogude võimule lojaalsed. Paljudele liidu olid tõepoolest vähemal või suuremal määral eestlastele tundus kodumaale tagasitulek ah seotud igapäevaelu korraldamisega, siis vatlevana, kuid see polnudki nii lihtne. Kogu Ülemnõukogu liikmed olid vaid kuulekad protsess oli kindla kontrolli all, Eestisse sai
Harry tegi, nagu kästud ja läks välja, Ron tema kannul. Üle lagendiku kõndis salk võlureid, kõigil maskid ees ja võlukepid ülespoole suunatud. Kõrgel nende kohal heljus õhus neli rabelevat kogu, kes väänlesid groteskselt: tundus, nagu oleksid võlurid maapinnalt võlukeppidest ulatuvate nähtamatute nööridega neid nagu marionettnukke juhtinud. Kaks kogu olid väga väikesed. Edasisammuva grupiga liitusid uued võlurid, kes naersid ja osutasid hõljuvate kogude poole. Seltskond suurenes ja telgid vajusid nende jalge ees kokku. Harry nägi, et paaril korral paiskas mõni võlur telgi võlukepiga teelt eest. Paljud telgid süttisid põlema. Karjumine muutus valjemaks. Järsku nägi Harry, et õhus on platsihaldaja härra Robertson (mugu), ülejäänud olid arvatavasti tema perekonnaliikmed. Härra Weasley käskis Harryl, Ronil, Hermionel, Fredil, Georgil ja Ginnyl metsa varjule minna ning kokku hoida. Ta lubas neile järele tulla, kui
Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud Eesti ala kirikliku administratsiooni, s.t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese Eesti ala piiskopi Theoderichi, kes kandis ka Eestimaa piiskopi tiitlit, kinnitas 1211. aastal ametisse Riia piiskop Albert; endine Bremeni toomhärra Albert Buxhövden oli Liivimaa ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure, kes tegutses siinse mõõgamisjoni organiseerimisel energiliselt alates piiskopikspühitsemisest 1199. aastal kuni oma surmani 1229.
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
05.1938 Konstantin Päts 23 09.05.1938–12.10.1939 Kaarel Eenpalu 24 12.10.1939–21.06.1940 Jüri Uluots 1925–29 – majanduslik tõus sisepoliitiline stabiilsus 1929–31 – majanduskriis Riigikogu, erakondade ja valitsemissüsteemi süüdistamine lahenduste otsimine (erakondade liitumine, valitsemiskorra muutmine) 1931 – RE + ETE + KRE = Rahvuslik Keskerakond (RKE) 1932 – PK + ARV = Ühinenud Põllumehed (Põllumeeste Kogude ning Asunike, Riigirentnike ja Väikemaapidajate Koondis) (ÜP) Kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Vapside esiletõus 1923 – Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit (DSL): sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine; 1 koht Riigikogus (Heinrich Laretei) 1926 – DSLi Tallinna, Haapsalu ja Tapa osakonnad – vabadussõjalaste liidud (Tallinna liidu aseesimeheks valitakse Artur Sirk) 1929 – üleriigiline Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) 1930 – EVKL I kongress
vastastikuse mõistmise loomiseks või avalikkuse mõjutamiseks ja veenmiseks. Prof Dennis L. Wilcox-andis raamatuid... Kajastamine- onplaneeritud sõnumite levitamine valitud meedia kaudu, et toetada organisatsiooni huve. Kogukonna suhted- on planeeritud tegevused kogukonnas, et säilitada nii organisatsioonile kui kogukonnale kasu toovat keskkonda. Valitsussuhted- organisatsiooni nimel otseslt seotud seaduslike kogude ja reguleerivate asutustega. Lobby võib olla osa valitsussuhetest. Probleemi juhtimine. On organisatsiooni mõjutatavate avalikku muret tekitavate probleemide identifitseerimine ja suunamine. Tegevusharu suhted- on seotud teiste sama tegevusharu firmade ja organisatsioonidega. Arendus/ raha kogumine- tähendab vajadust näidata ja julgustada avalikkust toetama organisatsiooni, peamiselt rahaliste annnetuste abil.
kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist hoida kogusid heades säilitustingimustes juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel.
muutunud tõsisemaks. INDREK HIRV (s 1956) Sama generatsiooni kirjanik, kes toob omamoodi rollimängu 80ndate stagneerunud luulesse. Debüteerib samuti 80ndate II poolel kogu ,,Uneraev" ilmub 1987, järgmine kogu järgmisel aastal. Seejärel aastane paus ja 90ndatel avaldab ta igal aastal ühe, paremal juhul kaks raamatut. 2000 aastal ilmus valikkogu ,,Ööpäev", kus on kogu tema 90ndate looming. Juba tema kogude pealkirjadest on näha, et ta kasutab pealkirjana ühte sõna, mis on võrdlemisi harva esinev liitsõna või mõnel puhul moodustatud küllalt eripäraste sõnade kokku liitmisel. Seda võtet kasutab täiesti teadlikult oma kogude pealkirjastamise puhul. Pealkirjades kasutatud ka värve. Üks erand on 1992 aastal ilmunud ,,Kuu vari", aga ka see on olnud kirjastaja nõudmine. Kõigi nende luulekogude kõrval on ilmunud ka ,,Rännuraamat", mis koondab Hirve
teemad, mis ühiskonna seisukohalt kõige olulisemad ja valulikumad tundusid - päevakorrale tuli just nõukogude võimu repressiivne tegutsemine, just küüditamised ja julgeolekuorganite tegutsemine. 80. lõpus ja 90. alguses oli oluliseks uurimisteemaks sõjaeelse Eesti uurimine, sest Nõukogude aegne info selle perioodi kohta oli väga vildakas. Väga oluline oli see kirjasõna, mis oli tekkinud paguluses, seal oli tekkinud Eesti Vabariigi kohta olulised kogude, just pagulusse läinud ühiskonnategelaste mälestused, koguteosed jne. Nende baasil artiklite kirjutamine on väga iseloomulik just 80. aastate lõpul. 39./40. aasta puhul tulevad käibele uued materjalid, oluliseks momendiks see, et kui 80. aastatel ühiskond laiemalt teisenes, siis Moskva sihiks oli tunnustus MRP-le. Selleks oli vaja dokumenteerida, argumenteerida oma seisukohti - NSV Liit pikka aega eitas, et MRP oli salajane protokoll, kuigi ameeriklased juba peale sõda avaldasid need
maksust. * Osaline autonoomia 2) Varasemad Euroopa riigid olid juba arenenud feodaalkorra baasil olid seisused, hierarhia, aga Ameerikas seda polnud, nende ühiskond rajanes koheselt kapitalistlikuks. Ameerikas ei olnud seisusi, vahed tulenesid varanduslikust jõukusest või vaesusest. Euroopas oli tegemist seisusliku või absoluutse monarhiaga, Ameerika kujunes liberaalsemaks seetõttu, et sealseid inimes oli algusest peale kaasatud koloonia juhtimisse seaduslike kogude näol. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1718. SAJANDIL 17. sajandi I poolel toimus Euroopas suur sõda, kuhu olid haaratud paljud Euroopa riigid. See oli 30aastane sõda (16181648). See sõda toimus eeskätt Saksamaa territooriumil ja algas kui ususõda, kus oli 2 poolt protestantlik unioon (Saksa väikeriigid, kes olid vastu võtnud luterluse) ja katoliiklik liiga (territooriumid, kus oli säilinud katoliiklus). Katoliiklikku liigat toetas Habsburgide suguvõsa, kes olid
vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin. Antiikse pärandi säilitamisel andis rooma õigus samuti oma panuse keskaja haridusse. See oli entsüklopeediate ja õiguslike, teoloogiliste, loodusteaduslike, ajalooliste kogude nn summade aeg. Kõige olulise õppimises oli õpilase püsimine. ,,Sedavõrd, kui palju kirjutavad õpilased pärgamendile tähti, annavad hoope saatanale", oli keskaekse koolideviis. Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev
vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin. Antiikse pärandi säilitamisel andis rooma õigus samuti oma panuse keskaja haridusse. See oli entsüklopeediate ja õiguslike, teoloogiliste, loodusteaduslike, ajalooliste kogude nn summade aeg. Kõige olulise õppimises oli õpilase püsimine. ,,Sedavõrd, kui palju kirjutavad õpilased pärgamendile tähti, annavad hoope saatanale", oli keskaekse koolideviis. Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga.
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust,
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku...
Kodifitseerimise kontekst seoti ühemõtteliselt mandri-eur õiguskultuuriga. Milline on kodifitseerimise traditsioon? Jms Traditsiooniliselt mõistetakse süstematiseerimise all nelja suhteliselt iseseisvat tegevust, millel on juriidiline tähendus. I riigiorganite, ettevõtete ning teiste asutuste ja organisatsioonide tegevusõiguse allikate kogumisel, teatud süsteemi alusel hoidmisel - õiguse allikate arvestus II eri liiki õiguse allikate kogude ja kogumike ettevalmistamine ja väljaandmine - inkorporeerimine, süstematiseerimise subjektid III sama kvaliteediga normide normikogude koondamine ühte kogumikku - seadusandluse konsolideerimine IV uute õigusallikate ettevalmistamine ka vastuvõtmine - seadusandluse kodifitseerimine Selle süstematiseerimise traditsiooniga kaasnevad aspektid. Süstematiseerimise alane töö on seotud õigusloome enda tulemuslikkusega ehk õiguse efektiivsusega.
Admiraliteedi koloniaalkohtute praktikat ja protseduure, katkeb igas Dominioonis seoses käesoleva seaduse jõustumisega. 7. 1)Miski selles seaduses ei pea tähendama 1867 – 1930.a. Briti Põhja – Ameerika seaduste või nende alusel antud mingite korralduste, ettekirjutuste, või määruste muutmist, parandamist või tühistamist. 2)Selle seaduse §2.määrused laienevad seadustele, mis vastu võetud ükskõik millises Kanada provintsis ja nende seadusandlike kogude õigusvõimele. 3)volitused, mis antud selle seadusega Kanada Parlamendile või selle provintside seadusandlikele organitele, piirduvad küsimustega, mis kuuluvad Kanada Parlamendi kompetentsi või vastavalt selle mingite provintside seadusandlikele organitele. 8. Miski selles seaduses ei pea tähendama volituste andmist Austraalia konstitutsiooni või konstitutsioonilise seaduse muutmiseks või Uus Meremaa Dominiooni konstitutsioonilise seaduse muutmiseks teisiti, kui kooskõlas
Annab välja mitmeid jutukogusid. Sinna on sellised pealkirjad, mis kutsuvad lugema, ,,Marsielle","Surnu testament","Pihtimused". Esialgsed jutustused romantilise kirjanduse mallide ja mudelite järele loodud. ,,Therese Raquin" - romaan, mis teeb Zola kuulsaks. Eesti keelde tõlgiti seda kui ,,Sa ei pea mitte abielu rikkuma". 2) Maupassant'i novellide temaatika ja analüüs ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendents, et ta võttis osa kangelannasid prostituutide hulgast.
Väga must-valge maailm. Ülestõusmise lõppfinaal ongi ikkagi selline, et Katjusa Maslova ei võta Nehljudovi ohvrit vastu, ehkki ta seda meest armastab, sellest esimesest kohtumisest saati ja nõustub abielluma ühe kaasvangiga. Tõeline vene hing. Tundub, et tal ei ole õigust Nehljudovi elu endale võtta. 2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendets, et ta võtab osa kangelannasid prostituutide hulgast. Toob
tavaliselt rahva poolt valitud rahva esindajate kätte (nt parlament, mis tegeleb K-i eelnõuga nö muu töö kõrvalt. Moodustada võidakse ka spetsiaalne organ, kelle põhiliseks ülesandeks on K-i väljatöötamine. Sellise spetsiaalse organi üldnimeks on üldiselt Asutav Kogu. Kõik Eesti K-id - v.a. 1933.a PS muudatused ja praegu kehtiva PS täiendamise seaduse muudatused ongi välja töötatud Asutavate Kogude poolt, mis on aga kandnud erinevaid nimesid: 1920.a Asutav Kogu, 1937.a Rahvuskogu, 1992.a Põhiseaduse Assamblee). 1992.a PS puhul oli omapäraks see, et assamblee väljatöötatud eelnõu rahvahääletusele paneku otsustamine oli Ülemnõukogu pädevuses. Seal olid tugevad vastuolud, ent siiski pandi PS muutmata kujul rahvahääletusele. Pädevuse poolest jagunevad Asutavad Kogud süveräänseteks ja mittesuveräänseteks.
Horatiuse luule märksõnad (vrd neoteerikud) 1)Lühiduse ideaal (raamatuke, naljatlused, värsikesed), vastandumine eepika täispuhutusele ja kõrgelennulisusele, igavikulisusele. 2) Lihvituse ideaal: luule kui töö, vaev, oskus. 3) Harituse ideaal: peenekoeline, õpetatud, linnalik, mänglev. 4) Lihtrahva, pööbli põlgamine. Horatiuse luule põhiteemad: a) armastusluuletused, umbes neljandik kogude sisust; b) sõprusluuletused, mis sageli seostuvad sümposionitemaatika ja filosoofiaga; c) poliitilised luuletused Rooma poliitika ülistamiseks; d) filosoofiline luule; e) luulekunsti ülistused, eneseteadvustamine luuletajana; f) religioossed hümnid jumalatele Horatius armastusluuletajana 1) Kogenud nõuandja nii naiste kui meeste armuhädade puhul (kutsub üles ignoreerima serenaade laulvat armukest,
80 aastatel. Sünoptilised, pärinevad ühest allikast. Matteuse ja Luuka autorid on kasutanud Markuse evangeeliumit enda omade kirjapanemiseks. Johannese evangeelium on pärit aastatest 80-110. Viimane raamatu on Johannese ilmutusraamat, u 150. aastast. Enne 350. aastat ei saa rääkida mingisugusest kaanonist. Ortodokssed ja apokrüüfsed tekstid. Esimesed kristlased ei piirdunud vaid pühakirjaga, ilmutus hõlmas ka muid kirjutusi ning ka liturgiate kirjeldusi, piiskoppide kogude otsuseid jms. Aga mis sai otsustavaks? Miks osad on ortodokssed ja mis mitte? Esimeste kristlaste kogunemistel loetud tekstide hulka kuulus ka tekste, mis tänapäeval pühakirja ei kuulu, osasid mainitakse ka tänapäeval, nt Didache – 12 apostli õpetus (jumalateeenistlusliku korra õpetus, u 1.-2. saj). Selle kõrval on viitamisi ka kanoonilistele kirjutistele, kuid neile ei viidata kui teistest autoriteetsematele. Seega 1.-4. sajandini ei ole selge, mis on ÕIGE. Kuigi
Need ringid on määratletud selle järgi, et teatud suuremates piirkondades maailmas on kultuurielementide kompleksid sarnased. Ei ole ainult üks rahvas, keda saab eristada mingi erilise kultuurikandjana. Eristasid umbes 8 kultuuriringi. Ühes suures regioonis on sarnane kultuur. Liigitati neid ka primitiivseteks ja mitte. Mingite iseloomulike elementide järgi saame sageli aru, millega tegu on, millise kultuuriga. Ringid määratleti muuseumi kogude põhjal. Esemete uurimise kaudu tuvastati, milline on kultuuripiirkondade vahe. Uuriti eelkõige esemete vormi iseärasusi. Mingis piirkonnas on esemed teatud sarnase vormiga. 4 kriteeriumi, kas ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi sarnasused (olemuslikud), sarnasuste hulk, kokkupuudete olemasolu (sarnased esemed erinevatel rahvastel, eeldus et need rahvad on olnud mingis kokkupuutes), geograafiline lähedus. 3
1922 arreteeriti ka Kingisepp ja lasti kohtuotsusel maha. Toimusid Moskvas ja Petrogradis meeleavaldused kandes eestivastaseid loosungeid. Pol suhete halvenemisega algas ka maj kraanide kinnikeeramine. Suurärimehed, kes Ve-ga asju ajasid, käivitasid 1922 suvel rünnaku ajakirjanduse vahel tööerakondlasest välisministrit Ants Piipu, süüdistati, et on jätnud E-Ve suhted lohakile ja et arendab ise salakaubandust Ve-ga. Algatajaks oli Päevaleht, mille toimetaja Hans Rebane oli Põllumeeste kogude orientatsiooniga, seotud ka ise Ve äridega. Eesmärk oli saada suurärimeestele sobimatust välisministrist, kes nende arvates ei arvestanud piisavalt nende huvidega. Alagul pidad Piip vastu, okt 1922 aga lahkus valitsuselt, valitsuskoalitsioon läks lõhki. Ka riigivanemal ei jäänud muud üle, kui teatada valitsuse tagasiastumisest. Järgnevatel koalitsiooniläbirääkimistel läks jäme ots Tööerakonna kätte. Senine
aastaks. Algusest peale paistab Valton eesti kirjandusmaastikul silma kui pidevalt ja palju kirjutav autor. Paarisajas enamasti lühikeses novellis kasutab ta leidlikult selle kirjandusvormi võimalusi, astumata siiski zanrireeglite radikaalse purustamise teele. 1970-ndate lõpus asub Valton oma ampluaad avardama kahes suuna, avaldades novellide kõrval nii mahukaid romaane ja jutustusi kui ka aforismikogumikke, pisiproosat, luuletki. Esimeste kogude ,,Veider soov"(1963) ja ,,Rataste vahel"(1966) valdavalt realistlikud elupildid ei eristu kuigivõrd proosa peahoovusest. Poolehoid nn väikesele inimesele, tööpoeesia ja lihtne stiil lähendaksid neid nagu nõukogulikule paradigmale, kuid samas peegeldab Valton argistes pisiasjades nõukogude süsteemi nuripidisusi. Teises kogus saab selgemad piirjooned üks Valtoni kandvaid teemasid, mis on kokku surutud pealkirjakujundusse: tavaline inimene ,,rataste vahel", talle arusaamatus
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm 1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde.
Tihhomirov. Tsovdurov ja Suleimanov matsid vaenukirve lõplikult maha ja neist said sõbrad. Gurbannazar Ezizov (1938) Lõpetanud 1965 Turkmeeni Riikliku Ülikooli turkmeenia filoloogia alal, Turkmeeni Kirjanike Liidu liige aastast 1970. Oma põlvkonna tooniandmavaid poeete Turkmeenimaal, ühtlasi kogenud luuletõlkija. Temalt oli 1974. aastaks ilmunud kaks värsikogu - ,,Luuletused" (1969) ja ,,Maa ja taeva vahel" (1972). 1974. aastal ilmus nende kogude põhjal ka eestikeelne Ly Seppel-Ehini tõlkes ka eestikeelne tõlkevalimik.
Suure ulatuse sai see Jakob Hurda juhtimisel sajandi lõpukümnenditel. 1888. aastal avaldas ta elavat vastukaja leidnud üleskutse rahvaluule kogumiseks. Selles osales rohkem kui 1300 inimest. Nende töö tulemusena pandi kirja üle 114 tuhande lehekülje rahvaloomingut. Jakob Hurdaga samaaegselt alustas rahvaluule kogumist Matthias Johann Eisen, kellest sai hiljem Hurda töö jätkaja. Tänapäeval on rahvaluulealane uurimistöö koondunud F. R. Kreutzwaldi nimelisse Kirjandusmuuseumi, mille kogude suurus on üle ühe miljoni lehekülje. rahvaluule tüüp vt tüüp. rahvuskirjandus kirjandus, mis väljendab antud rahvusele iseloomulikku elutunnetust ja mõttemaailma. Rahvuskirjanduste algust märgib rahvuste kui kultuurilise identideedi kandjate väljakujunemine. Eesti rahvuskirjanduse sünd seostub rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi kolmandal veerandil. raidkiri vanaajal kaljudele, kujudele, nõudele või selleks tehtud kivi- või metalltahvlitele uurendatud kiri
Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
