Säilitas sidemeid Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsiga. Täiendas eesti sõnaraamatut. Leksikon "Eesti keeleõpetus" anti välja 1818. aastal. Tegeles venekeelsete sõnade õppimisega. Kandis jätkuvalt hoolt Viljandi leskedekassa kapitali eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire, mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide lähedale Reopalu kalmistule. II PÕLTSAMAA LUGEMISSELTS Lugemisseltside areng Saksamaal ja naabermaades Raamatute ja lugejate arv kasvas üsna kiiresti. Raamatud olid aga kallid, mi soli lugemisseltside tekke peapõhjuseks. Lugemisseltsid aitasid rahuldada ka sotsiaalse kommunikatsiooni vajadust. 1770
jõed". 1945. aastast peale on muuseumi kogude suurus kolmekordistunud. Kui provintsiaalmuuseumi päevil olid põhiliseks annetused, siis hiljem on järjest enam kasvanud muuseumi enda töötajate panus. Muuseumi kogude kasv on olnud pidev, viimastel aastatel ca 5000 museaali aastas. Kollektsioonid Eesti Loodusmuuseumi kogude aluseks on 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumist pärinevad põhiliselt annetuste teel kujunenud kogud. Pärast sõda on järjest enam kasvanud muuseumi enda töötajate panus kogude täiendamisse. Muuseumi põhieesmärk on Eesti looduse mitmekesisuse kogumine ja säilitamine. 2010. aasta alguse seisuga on loodusmuuseumil olemas soliidse suuruse (278 674 museaali) ja sisuga hästi dokumenteeritud näidistest koosnevad kogud, kus on koha leidnud ca 90% Eestis esinevate taimede, mardikate, liblikate, lindude ja imetajate liikidest. Eesti Meremuuseum
Parimateks ballaadideks on ,,Võiks otsast alata ...". Lapselapse ja vanaema kahekõne sisaldab selles ballaadis palju südamesoojust ja eluarmastust. Omapäraste, sügavalt tundeküllaste ballaadide tõttu kujunes värsikogumik ,,Hallid laulud" Enno loomingu kõrgpunktiks . ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" (1920) sisaldavad luuletusi aastasit 1916-1918, mida on mõjutanud stagnatsioon. Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes"
töörühmad Eestis. See eeldab eesti murdeuuringute sihipärast rahastamist nii murdeuuringuteks suunatud sihtfinantseeringute kui ka grantide jm uurimistoetuste abil. Seda, et meil oleks puudu noortest murdeuurijatest, enam samal viisil nagu kümme aastat tagasi ütelda ei saa. Põhiprobleem on ikkagi neile töötingimuste loomises. Andmekogud ja ainestiku publitseerimine Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks
Esimesed minejad lootsid leida ookeani tagant kulda. 1620. Aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Ameerikasse minemise põhjustes peitusid sageli ka majanduslikud põhjused, vaesemad lootsid leida vett ja leiba. Kolonistid hakkasid algusest peale moodustama omavalitsusi, kuigi riiki juhtis siiski kuningas. 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas nende kaugus, nad asusid kaugel ookeani taga ja kuningavõimul oli raske neid ohjata. Kuid mida rohkem asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine just Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli-ja maksupoliitika. Seoses sellega võeti 1765. aastal vastu tempelmaksuseadus,
Tallinna Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Einar Meister Tehnikaülikool Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia Tallinna Einar Meister andmebaasid Tehnikaülikool Eesti vanema kirjakeele elektroonilised kogud Külli Habicht Tartu Ülikool Eesti kõnekeele korpuse kogumine ja Tiit Hennoste Tartu Ülikool translitereerimine Masintõlge I Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool Mitmesõnaliste verbide ja nende kokku-lahku kirjutamise vigade äratundmine eestikeelsetes Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool tekstides Veebipõhine interaktiivne keeleõpe ja selleks Birute Klaas Tartu Ülikool
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kristiina Niibon Johann Köler Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................lk 3 Johann Köleri elu algus, Haridus...........................lk 4 Loomingu teekäik..................................................lk 5 Köler ja Eesti..........................................................lk 6 Mälestus Kölerist...................................................lk 7 Tutvumine Jakobsoniga, Kuntaugani projekt........lk 8 Kodumaa looming,Lapsepõlv Lubjassaares..........lk 9 Tähtsamad teosed...................................................lk 10 Looming.................................................................lk 11-12 Kokkuvõte..............................................................lk 13 Ka...
Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi. * Teemad: loodus, laste igapäevaelu * Lihtne sõnastus, kõlapildid * Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe * Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed * Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat jäädvustamaks Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, eesti õppe- ja lastekirjanduse autori, luuletaja, ajakirja „Laste Rõõm” tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse toetaja J. Oro
rändur, Näiteks ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Kadunud kodu, Valge öö (1920) ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" (1920) sisaldavad luuletusi aastaist 1916 1918, mida on mõjutanud stagnatsioon. Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Ära küsi(1920) Ära küsi, kus ma käisin;
defineerivat standardit. Striimimisel laialt kasutatav Flash Video formaat (FLV)- seal sisalduv videovoog on On2 TrueMotion VP6 (H.263 /H.264 standardil põhinev), kuid see toetab veel tervet rida muid kompressiooniskeeme. Varasem on Sorenson, mis on ikka veel kasutusel hea ühilduvuse tõttu. (Wikipedia. Flash video) 2.3. Multimeedia raamistikud Multimeedia raamistikud on tavaliselt ühe kindla tehnoloogia standardiseeritud tugisüsteemid ehk teekide kogud, mida antud tehnoloogiaga seotud tarkvara töödelda ja mängida suudab ja mille baasil toimub arendus. Näitena võib tuua Apple QuickTime'i: see koosneb QuickTime Playerist, videofaili formaadist MOV ja raamistikust, mis kindlustab videofailide kodeerimist ja dekodeerimist. (Wikipedia. QuikTime) Töö järgmises osas kirjeldab autor paari näite abil veebiülekande rakendusvõimalusi ja selleks kasutatavat tehnoloogiat. 3. VEEBIÜLEKANDED PRAKTIKAS 3.1. Veebikonverents
Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon. Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need teised kogud nagu kattevari vms. 1804 aastal Napoleon sellest kattevarjust loobus. Siis ta kroonis ennast keisriks. Napoleon valitses absolutistlikult, otsustas kõike ise, kontrollis kõik ise. Vormiliselt räägiti , et eksisteerib rahva suveräänsus ja nii. Mida N ajal ette võeti? · Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi kirja see, et kodanikud on võrdsed seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes
Raamatukogude Assotsiatsiooni liikmeks (IATUL) · 1991 - alustati Eestis ilmunud tehnika- ja majandusalaste artiklite andmebaasi ETE loomist. 1996. a. lõpuks oli ETE-s 1315 kirjet koos referaatidega (aastad 1988-1996) · 1992 - seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad; raamatukogule anti EV Valitsuse otsusega 16. septembrist Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus; Tehnikaülikooli Nõukogu otsusega 20. oktoobril kinnitati raamatukogu põhimäärus · 1993 - 8. oktoobril avati energeetikateaduskonna raamatukogu; raamatukogu astus UNESCO Network of Associated Libraries - UNAL liikmeks ja Rahvusvahelise CDS/ISISe Kasutajate Assotsiatsiooni liikmeks · 1994 o seoses raamatukogu Lai t. 5 asuva hoone tagastamisega
hüvesid liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud 10. 1934.a kohalike omavalitsuste valimised. Presidendikandidaadid. 1934. a jaanuaris hakkas uus põhiseadus kehtima. Vastavalt sellele tuli läbi viia uued valimised. Maal said kõige rohkem hääli põllumeestekogud, kuid linnades said võidu vapsid. Aprillis pidid toimuma riigipea valmised. Vapsid lootsid ka seal võitu saada. Kandidaadid olid: 1)A.Larka vaps 2)K.Päts Põllumeeste Kogud 3)J.Laidoner Asunike Koondis 4)A.Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Autoritaarne Eesti. 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. Ennetamaks vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Riigipööre oli tingitud: 1)Vapside väidetavast mässukavast
Ta koostas kõigi ilmunud eesti raamatute retrospektiivse üldnimestiku. See käsikiri on esimeseks eesti rahvusbibliograafiaks, mille koostamist jätkati Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES). Esimesena hakkas ta koguma ka eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud G. A. Oldekopi ja K. J. Petersoni luuletused, O. W. Masingu kirjad jm. Pärast Rosenplänteri surma omandas tema kogud ÕES, praegu hoitakse neid Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. ● O. W. Masingu teened, lk 95-96, tööleht - Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärastest lausetest ja vähendas kirjakeele ja hääldamise erinevust. Muuhulgas võttis ta kirjakeeles kasutusele õ-tähe. Laialdaselt tuntuks sai Masing oma ajalehega "Maarahva Nädalaleht", mis jagas teadmisi Vene riigis ja kogu maailmas toimuvatest sündmustest.
· sõlmiti diplomaatilised sidemeed 7. Eesti Vabariik 1920-1940 (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Sisepoliitika Majandus välispoliitika · Mitmeparteiline · Põhiprobleem: · Põhiprobleemid: demokraatia liigne seotus tunnustus ja · Parteid: Põllumeeste Venemaaga julgeolek Kogud, Rahvaerakond, · Esialgne kurss · Saavutused: Tartu Tööerakond, ESTP, Venemaale ja rahu 1920, tunnustus illegaalne EKP suurtööstusele Antandi riikidelt, · Koalitsioonivalitsused ja kukub läbi vastuvõtt sagedased valitsuskriisid · Uus kurss(1924)- Rahvasteliitu 1921,
Ado Reinvald: · Kogumikud ,,Villandi laulik", ,,Öitsi Ööpik" · Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle. Emakeel, kodukant. Jakob Liiv: · kogumikud ,,Viru kannel", ,,Leina-lilled". Lugulaulud ,,Kõrbelõvi", ,,Püha kuju", ,,Revolutsioon". · Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline, vormikindel, ,,eesti soneti isa". Jakob Tamm: · Luulekogu ,,Ärganud hääled". · Rahvaluulele tuginevad lugulaulud. Karl Eduard Sööt: · Kogud ,,Aasa õied", ,,Rõõm ja mure", ,,Saatus", ,,Mälestused ja lootused", ,,Kodu", ,,Kuusirbi õsu", ,,Kogutud luuletused", ,,Lapsepõlve Kungla". · Romantismile omased ideaalid, ärkamisaja järelkaja, kuid põhihoiak juba realistlik. Ballaadides kasutab rahvaluule ja ajaloo ainest. Anna Haava: · Kogud ,,Koidulale", ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Siiski on elu ilus", ,,Laulan oma eesti laulu". · Armastuslüürika.
rahvaluulekogud • Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”) • Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi • Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale 24. Nimeta (nt K. Salve artikli põhjal) viis olulisemat teiste rahvaste folkloorikogu Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugustel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. 1) Soome-Ugri 2) Juudi 3) Läti 4) Liivi 5) Vene 6) Saksa 7) Eestirootslaste 25. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus
Ühtlasi oli romantism võimsaks reaktsiooniks eelkäinud ratsionalismi ühekülgsele mõistuspärasele maailmakäsitlusele. 18. saj. valgustatud ratsionalismi elutundest vabastajaks Taanis said kunsti alal A. Oehlenschläger ja vaimsel ning usulisel alal N. Fs. S. Grundtvig. Adam Oehlenschläger'ist (1779-1850) peale võib hakata lugema Põhjamaade rahvuslike kirjanduste ärkamist üldse. Tema esimeste romantika vaimus loodud jõuliste ja kõlavate luuletiste mõju oli valdav, kogud ,,Luuletised" 1802, milles eriti väljapaistva väärtusega on luuleteos ,,St. Hansaften-Spil" ja ,,Poeetilised kirjad" 1805, mis sisaldab luuletsüklit ,,Langelandsreisen", ,,Vaulundur-saaga" ja dramaatilist pilti ,,Aladdin". Neis käsitleb luuletaja põhjamaiste saagade ja rahvaballaadide ainestikku, sidudes neid oma mõtetega, käsitledes neid võõrapärases värsivormis ja andes neile pahatihti lõunamaise läike. ,,Poeetilistesse
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige
alkoholi väärtarvitamine või kuritarvitamine sellegipoolest suurt narkoprobleemi ja ohtu tervisele. Alkoholi kuritarvitamine on avalikkust puudutav küsimus, kuna liigjoomine ei avalda mõju ainult joojale endale, vaid ka tema perekonnale, sõpradele, kaastöölistele ja naabritele. Alkohoolsete jookide tarvitamine ja kuritarvitamine on juba ammu olnud vastuoluline küsimus. Selle on võtnud üles mitmesugused huvigrupid ja seadusandlikud kogud meie riigi sünnist saadik. Alkoholi seostatakse "vanade heade aegadega". Erinevalt teistest mõnuainetest on see legaalne, seda reklaamitakse ja müüakse jaemüügiturul. Õigupoolest mängib alkohol tähtsat rolli paljude linnade ja riikide majanduses. Alkoholi kasutatakse religioossetel tseremooniatel, laulatustel ja peiedel ning antakse sageli kingituseks paljude erinevate sündmuste tähistamiseks. Alkoholipoliitikat kontrollib valitsus
ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (1903 1980)
maetud Rahumäe kalmistule 17 Juhan Liiv Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu- Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial
vaja sõlmida rahuleping, milleni jõuti 2. veeb . Poska suri varsti pärast seda, ja tartu rahu jäi tema elutöö krooniks . * umbes kuu aega kestnud pingeliste vaidluste tulemusena saavutas Eesti esimese de jure tunnustuse. Lisaks sellele sai Eesti proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest ja lubadusi soodsateks mahanduslepinguteks, Venemaa lubas tagastada Eestist ära veetud kultuurivarad, sealhulgas Tartu Ülikooli hindamatud kogud. *eesti vabanes kohustustest osaleda tsaarivalitsuse ja Vene Ajutise Valitsuse ajal kogunenud välisvõlgade tagasimaksmises *rahuleping andis Venemaal elavatele eestlastele teatava aja jooksul õiguse vabalt Eestisse asuda, mida kasutas 38 000 in. * Venemaa tunnistas ,,ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal eesti rahva ja maa kohta". *Tartu rahu on nim Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks
Strasbourgis. Ülesanded: * jagab seadusandlikku võimu ilma europarlamendi nõusolekuta ei saa otsuseid vastu võtta * hääletab ametisse Euroopa komisjoni volinikke * teostab järelvalvet kõigi ELi institutsioonide üle, kõige rohkem Euroopa Komisjoni üle * jagab EL nõukoguga võimu ELi eelarve üle. Eesti 6 liiget: T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, I. Tarand, V. Savisaar-Toomast, S. Oviir Võrdle Euroopa parlamenti ja Eesti Riigikogu. Milles need seadusandlikud kogud erinevad, milles sarnanevad? Euroopa Liidu nõukogu (ministrite nõukogu) liikmesriikide ministrite ühendus, seadusandlik institutsioon. Igast riigis üks minister, vastavalt arutatavale valdkonnale kutsutakse igast riigist vastav minister. Ministrite häälte arv sõltub tema riigis elavast rahvaarvust. Valitakse eesistuja riik, kes vastutab nõukogu töö eest (hetkel Ungari, siis tuleb Poola), valitakse iga 6 kuu järel. Ülesanded:
Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema o...
käituskeskkonnas programmis, mis kontrollib rakenduse tööd ja täidab väljakutsed vastavalt erinevatele operatsioonisüsteemidele. Java keeles kirjutatud programmid täidetakse käituskeskkonnas Java-virtuaalmasinas, ning sellepärast ei sõltu operatsioonisüsteemist, vaid töötab igal pool, kus on olemas vastav Javamasin. Sellepärast Java-rakendused ei ole mõne operatsioonisüsteemi rakendused, vaid Java-rakendused. Java keeles kirjutatud programmid on klasside kogud, neid hoitakse tekstifailides laiendiga .java. Programmitekst transleeritakse kahendfailidesse laiendiga .class. .class-failid koosnevad baitkoodist, mis on abstraktse Java-protsessori käskude kogu ja mis koosnevad selle protsessori käskude ja andmete sõnede jadast. Selleks, et baitkood mõnel arvutil täita, interpreteerib Javavirtuaalmasin iga käsu antud protsessori käskudeks. Esialgu baitkoodi interpreteerimine toimus nii, et iga baitkoodi jada viidi üle masinakoodi ja täideti. Selle
vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J.Laidoner, Parempoolne J.Hünerson, J. Soots, K.Einbund Kristlik Rahvaerakond F.Akel, J.Lattik, H.Bauer, Parempoolne H.B.Rahamägi, J.Kõpp, N.Kann Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson,J.Jaakson, Paremtsentristlik J.Poska,A.Birk,R.Gabrel,P.P õld
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................
hiljem iseseisvalt kasutada. Ühismõõtsustamise tulemusena väljendatakse uuritava nähtuse maht hoopis teise nähtuse mahu kaudu. Ühismõõtsustamisel on kaks tähendussisu: otsene ja kaudne Otseses tähenduses väljendab ühismõõtsustamisel saadud suurus selle nähtuse majanduslikku sisu, mille kvantiteeti ta mõõdab→nt suurus pq toodangu maksumust konkreetsetes hindades. (toodete kogud q ja hulgihind p ; pq=maksumus). Kaudses tähenduses väljendab ühismõõtsustatud suurus korraga mõlema temas ühendatud kordaja majanduslikku sisu. Ühismõõtsustatud suuruste otsese ja kaudse tähenduse eristamisel tugineb hiljem teguriindeksite kahesugune tõlgendamine. 3. objekti agregeerimine . Ühismõõtsustatud suuruste ühendamisel, liitmisel ehk agregeerimisel saadakse uurimisobjektiks oleva nähtuse mahtu väljendavad agregaatsummad
Vulgaarsus, võhiklikkus, väärarvamused on juba vanad tuttavad. Kui ta nüüd veel tuleb, siis tervitatakse teda küll ka ehk korraloomise, paremate rõivaste ja lõunasöögiga, ent südamepõksumisega, hingest tulevat suhtlusega enam mitte. Mis oleks veel nii meeldiv kui need tundepuhangud, mis teevad mu maailma taas nooreks? Mis nii hõrk kui kahe inimese õiglane ja kindel kokkusaamine ühes mõttes, ühes tundes? Kui kaunid on andekate ja ustavate sammud ja kogud, kui nad sellele põksuvale südamele lähenevad! Niipea kui me oma kiindumustele voli anname, vormub maailm ümber: ei ole enam talve ega ööd; kõik tragöödiad, kõik tüdimused isegi kõik kohustused kaovad; kestvat igavikku täidavad veel ainuüksi armastatud inimeste säravad kogud. Lastagu vaid hingel kindel olla, et kusagil kõiksuses kohtub ta taas oma sõbraga, ja ta viibib üksinduses rahuloleva ning rõõmsana ka tuhat aastat.
eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Eesti Rahva Muuseumi kogud Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid
· sotsiaaltoetused · rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse ja ravikindlustus V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme: · parlamentaarsed valitavad kogud (Riigikogu, KOV: linna-, vallavolikogu) · korporatiivsed - sotsiaalsed partnerid (valitsus, tööandjad, töövõtjad) sotsiaaldialoogi käigus. Üheks näiteks on töö- ja palgalepingute süsteem, töötingimused ja tööohutus. SOT SI AALDI ALOOGI M U DEL VALITSUS T Ö Ö A N D J AT E Riigi tasand - AMETIÜHINGUTE KESKORGANISATSIOON(id) kolme - või kahepoolne KESKORGANISATSIOON(id)
aastas. NATO peakorter asub Brüsselis, peasekretär on hollandlane Jaap De Hoof Scheff. Valivad NATO liikmesriigid. NATO ei saa sõjalisi konflikte vältida. 3 olulist poliitikaelu sündmust 1930-1939 1. Vaikiv Ajastu 1934 riigipööre 2. Põhiseadus 1937 võeti vastu (kehtima hakkas 1938) 3. Baaside leping 1939 5 poliitilist Eesti erakonda 20ndatel 1. Eesti Kommunistlik Partei - Kingissepp 2. Eesti Vabadussõdalaste Keskliit - Larka 3. Eesti Põllumeeste Kogud - Päts 4. Eesti Rahvaerakond - Tõnisson 5. Eesti Sotsiaaldemokraadid Rei Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? Kultuur 1. rahvusliikumine 2. kirjaoskus, ajakirjandus Sisepoliitika 1. eestlaste tõus omavalitsustes 2. parteide moodustamine, ühiskonna politiseerumine, autonoomia, õigus parteisid luua välistegurid 1. tsaarivenemaa kokkuvarisemine 2. Esimene maailmasõda arvandmete analüüs riigieksamis:
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, heree...
kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase jt. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor – folkloristika o Muinasteadus – arheoloogia o Rahvateadus – etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T
rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. ERA, Vene, Läti ja Saksa 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T
Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond. 1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”. Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool) Tartu Kõrgem Muusikakool Tallinna Konservatoorium Tondi Kõrgem Sõjakool EV algusaastatel teadus ei olnud valitsuse tähelepanu all, ka enamik saksa ja vene rahvusest teadlastest lahkunud, teaduslikud kogud ja varad viidud suures osas Venemaale, ainelisi võimalusi vähevõitu. 1930-ndate keskel teadusasutusi lisandus ja kasvas Tallinna tähtsus, tekkis konkurents ning ebakõlad. Teadusliku tegevuse raskuskese Tartu Ülikoolis, rida allasutusi ja instituute. Tihedat koostööd tegid nendega teadusseltsid. Osa neist äratati uuele elule, nagu Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, teised alles rajati, nagu Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline
(Ph. Chesterfield) Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks. (H. de Balzac) Meie peamine tarve elus on omada kedagi, kes paneks meid tegema, mida me suudame. See on sõbra ülesanne. (R. W. Emerson) Mitte midagi tegemine on kõige raksem töö. (O. Wilde) Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. (Eskimo vanasõna) Õnn pole eesmärk , vaid eluviis. (Tundmatu) Õnn pole miski, mida sa kogud, vaid miski, mida sa mäletad. (O. Levant) Iga inimese jaoks on kusagil tükike taevast maa peal. (Tundmatu) Üks suurimaid kaugusi on alati vahemaa kahe inimese vahel. (Tundmatu) Keda rahuldab juhus, seda ei häiri paratamatus. (J. W. Goethe) Ma ei ole piisavalt noor, et teada kõike. (O. Wilde) Parem raisata oma noorus kui mitte midagi teha. (Tundmatu) Olla täiskasvanud tähendab olla üksi. (E. Rostand) Täiuse tingimus on laiskus, täiuse eesmärk on noorus. (O. Wilde)
Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv; Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera – Kunst-Kammern, Antiquitaeten-Zimmer); Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine, nt A. W. Hupeli tegevus. Kui esmalt kirjeldati nende maad, 18. sajandi alguses loodusolusid. Tehti uurimisreise Siberisse jne. 18. sajandi lõpupoole hakati kirjeldama ka rahvaid, rahvaste eristamiseks ja klasifitseerimiseks, nende kommete, laulude, keele alusel. August Wilhelm Hupel - rahvaluule, etnoloogia aluse panija Eestis
ja Jugoslaavias. Aastast 1935 elas ta peamiselt Tallinnas; aastatel 19381939 Saarkülas (Vaivara kihelkonnas, Narva lähedal, praegu Leningradi oblasti territooriumil; aastatel 19391941 Narva-Jõesuus, lühiajaliselt ka Paides. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. Pärast Eestisse asumist oli Severjanin tihedates sidemetes "Siuru" poeetide, eriti Henrik Visnapuuga. Severjanini vahendusel ilmusid vene keeles Visnapuu kogud "Amores" (Moskva 1922) ja "Polevaja fialka" (Narva 1939), Underi "Predtsevetenie" (Tallinn 1937). 1928. aastal avaldas Severjanin tõlkeantoloogia "Poetõ Estonii", mis sisaldas 33 eesti autori värsse. Igor Severjanini värsse ilmus eesti ajakirjanduses peamiselt Visnapuu tõlkes. Tõlkis eesti keelt oskamata autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi. Kahe luulekoguga on esindatud Visnapuu ja Aleksis Rannit.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
sõnamoodustus, süntaks, leksikoloogia 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Esimene tähelepanuväärne murdeuurija F. J. Wiedemann, kogusid ka Hurt ja Weske. Eesti murdeainestiku süsteemne kogumine algas 1922.a. Eesti Keele Instituudi murdearhiiv eesti murrete suurim andmekogu, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud Dialektoloogia: Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. · Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses. · Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega.
saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, milles on kokku 13 köidet., (1930 1941), näiteks: "Vanad teerajad" (1930), "Talvised leed" ja "Läbi tuule ja vee" (1931) ning "Vaadeldes rändavaid pilvi" (1932). Oskar Luts on kirjutanud ka rohkesti följetone ja vesteid ajakirjanduses: kogud "Kirjamapp", (1924), "Vana kübar" (1927), ja "Kuidas elate?" (1930), lastenäidendeid "Ülemiste vanake" (1919) ja -jutte "Nukitsamees" ja "Inderlin" (mõlemad 1920), pärast II maailmasõda jutustuse "Jüri Pügal" ? (1945), följetone ja tõlkeid vene keelest. Luts oli spontaanselt loovaid kirjanikke, tema tundetüüblit jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut 6
diakonissiasutuse. Sellest ,,manala eeskojast" pöördus ta sajandi algul Haavakivile abistama seal veskirentnikuks hakanud venda. !904. aastal tuli raske haigus, mis luuletaja aastaks voodisse köitis. Vaba kirjanikuna Tartus. Haigusest võitu saamisega ärkas ootamatult uus tööhoog, huvi elu ja ühiskonna vastu. Lühikese ajaga valmis mahukas luuletuskogu käsikiri. Haava asus nüüd kutselise kirjanikuna alaliselt Tartusse, elatudes esialgu tõlketööst. Varsti aga ilmusid uued luuletus kogud ,, Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910), ,,Põhjamaa lapsed" (1913). ,,Meie päevist" (1920) ja proosaraamatuke ,,Väikesed pildid Eestist" (1911). Tõlkijana on ta maailmakirjanduse klassikast vahendanud Shakespeare'i ,,Suveöö unenäo", Sofokles- Hofmannsthali ,,Kuningas Odipuse", Goethe ,,Egmonti", Schilleri ,,Wilhelm Telli", rea noorsooraamatuid, nagu ,,Anderseni muinasjutud" 1, O. Ernsti ,,Asmus Semperi noorusmaa" jm. Viljakas
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
Müüb selle edasi juurdehindlusega klientidele · aianduskeskus (kauplus),- Ilmselt ostab kokku põhiliselt otsekanalist, võibolla ka ühetasandilisest. Müüb kauba edasi tarbijale, ladustab ja komplekteerib. · reisibüroo.- Kolmandatasandiline jaotuskanal. Selekteerib valiku reisifirmadest (võimalikud sihtkohad), kes omakorda saavad info reisiagentidelt. Reisiagendid on paketi koostanud sihtkohapõhiselt. Büroo kogud ja töötleb andmeid, reklaamib, müüb tarbijale, teostab logistika ja müüb reisi valmistootena. Müügitoetuse planeerimine Milliseid müügitoetusvahendeid võiks kasutada järgmiste toodete puhul? Põhjendage oma arvamust. 1) Juuksuriteenus-avalikud suhted ja reklaam 2) Televiisor-reklaam, müügi soodustamine 3) Beebitoit-reklaam, müügi soodustamine 4) Näts-reklaam, müügi soodustamine
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
(valitsus)organi juhtnööre, säilitades nii sekretariaadi erapooletuse [3]. Ministrite konverents Ministrite konverents kui Peanõukogu Ministrite konverents kui kaubanduspoliitika vaidluste lahenaja läbivaataja Kogud Komiteed Kaubavahetuse Intellektuaal-omandi Teenuste kaubanduse Mõlema nõugkogu õiguste kaubandusaspektide nõukogu poolsed nõukogu
3) perekonnaõigus 4) pärimisõigus 2. pt ROOMA ERAÕIGUSE ALLIKAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKATE ÜLDISELOOMUSTUS Õiguse allikad: 1)õigustloovad jõud (materiaalses tähenduses) 2) vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (formaalses tähenduses) 3) organid, kes annavad üldkohustuslikke norme 4) materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid Roomlastel puudusid omaette eraõiguse seaduste kogud, nagu käesoleval ajal on tsiviilkoodeksid. VANIMA ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD Õigusajalooliselt on tavaõigus vanimaks õigusallikaks. Civis Romanus - Rooma kodanik 6. pt. ASJAÕIGUS Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Ühel poolel õigused, teisel poolel on kohustused. Asjaõigused, kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta, on suunatud eriti õiguskaitse mõttes, kõikide kolmandate isikute vastu (omanik ühel pool- kõik kaaskodanikud ja
muuseumide erinevatele kujunemislugudele ning eripalgelisele ainesele, kogudele ja koostisele. Muuseumid kujutavad neid loonud ühiskondi abstraktselt, mistõttu nad on rohkem kui teised kultuuriüksused oma riikide ja piirkondade kultuurierinevusi ühendavaks sümboliks. Teiselt poolt on täheldatud, et sageli tähendab muuseum ise kultuurisuhtlust, milleks on omad aja jooksul välja kujunenud koodid ja keel. Samas tuleb tõdeda, et algselt olid muuseumid kunsti- ja antiikesemete kogud. Neid rajasid 16. ja 17. sajandi Itaalia ja Euroopa õukondades vürstid, kes soovisid sel moel külalistele sümboolselt väljendada oma võimu. Hiljem, eriti alates 19. sajandist avati muuseumid kõigile kodanikele, millega nad võtsid enesele täies ulatuses tänaseni kestvad avalikud ülesanded säilitada kultuuripärandit ja harida inimesi. Siinjuures tuleb mõistet "avalik" võtta kõige laiemas tähenduses, kuna kõrvuti avalikus omandis ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
