Uurides neid novelle, leiab nii mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Ning kui toetuda Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. 1920ndatel aastate lõpu poole jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad", kus väheneb fantastilisus ja grotesk võrreldes varasemate teostega. A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu vastikust ja masendavast maailmast. Kuna neil aastatel viibis Gailit perekonnaga välismaal, siis ma arvan, et just sealt sai ta oma inspiratsiooni väljendamaks pettumusmeeleolu.
u leminevad x-kujulised jalad. Istmeosa on harilikult nahast vo i riidest PANCHETTO lihtne itaalia renessansiaegne kolme harkjalaga talupojatool, vormilt veidi sarnane elegantsele sgabellole RUUMIKUJUNUS JA MÖÖBEL 15.-16.sajandist Prantsuse mo obli o itsengu algus Efektsed, rasked nikerdustega kapid ( DRESSER, ARMOIRE) Lauad Baldahhiinvoodi 16. sajandi jooksul levisid Itaalia stilistilised mo jud u le kogu Euroopa Prantsusmaa, Saksamaa, Flandria. Euroopa valitsejate kogud ja lossid sa ilitasid ko rgetasemelist kunsti ta napa evani (vaibad, glasuuritud keraamika, pronksito od, emailmaal jm) Antiikstiilis pronksito od olid eriti ko rgel tasemel Firenzes (Florence), Paduas, Veneetsias Ko rgetasemeline kullassepakunst ta htis ei ole mitte tehniline ta ius, mis on ka muudes piirkondades saavutatud, vaid u lim kunstiline peenus, fantaasia ja maitsekus Veneetsia klaasikunst (cristallo) ajalooline ma rkimisva arsus
Annaalid räägivad ühe aasta sündmustest. Alguse on need saanud lihavõttepühade liikumise kandmisest aastatsüklitesse hiljem on sinna juurde hakatud märkima ka sündmusi Hagiograafilised allikad (pühakute elulood) Varesema keskaja kohta infot andvad allikad (nt Püha Patrick) Dokumentaalsed allikad Õigusesse puutuvad allikad (õigusvormide kogud, kohtumaterjalid) Ürik ehk diplom (diplomaatia valitsejad vahetavad ürikuid) on ajalooteaduses õigusliku jõuga dokument, mis salvestab mingit õiguslikku tehingut (ei pruugi samas rääkida realiteedist) Hilisematesse ürikutesse kirjutatud ka vanemaid tekste Suur osa keskaegseid ürikuid pole säilinud originaalis, vaid
................................................................................................................. 9 Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid", mis tegi ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi........................9 Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal................................... 9 Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.....................................................................9 Under ise hakkas tõlkima alates 1919
sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925) sisaldavad kompositsioonikindlaid, stiililt viimistletud ning kontrastidele, groteskile või sümboltegelastele rajatud novelle. Autori ideaaliks oli arendada oma novellitehnika müüdilähedaseks, kuid 1920. aastate keskel jättis selle suuna varju realistliku proosa hoogne pealetung, millega Fr. Tuglas esialgu kaasa ei läinud. Selleni jõuab autor alles 1930. aastate lõpus lapsepõlveromaaniga "Väike Illimar" (I--
Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”); Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi; Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale; Andmekandjad: käsikirjad, helisalvestused, fotod, filmid, videosalvestused 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. Eesti Rahvaluule Arhiivis koguti eesmärgipäraselt kõigi Eesti Vabariigis enne II maailmasõda elanud vähegi arvukamate rahvusvähemuste folkloori. Kuigi eestlasi oli 90% elanikkonnast, elas meil siiski arvestaval määral ka mitme muu rahva esindajaid. 1. Vene. 17 köidet, 10656 lehekülge. Põhiliseks eesmärgiks saada eesti rahvaluule uurimiseks vajalikku võrdlusmaterjali. Kaustades: Petrserimaa ainet. Vene kogus küllalt palju linnadest talletatud 2. Läti. 2 köidet, 1500 lk
mängituslaulud,hea kõla ja rütm,keskendunud lapsele ja tema vajadustele. Ernst Enno: „lillelallera“,Teemad: loodus, laste igapäevaelu,lihtne sõnastus, kõlapildid ,olemuselt unistajalik, empaatiline, soe,luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ (esmatrükk 1957), „Puder“ (hiiretips läks…); „Juss oli väike peremees“; „Uisutajad“ (väljas talv ja tore jää…) Julius Oro: kogud «Hiir rätsepaks» (1967) ning «Laps ja kuu» (2001),teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed, lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus,luuletustele lisaks värsslood: „Jahimees Juss“, „Hiirepere“, „Hiir rätsepaks“ 1940-1980ndate lasteluule põhiautorid (3 põlvkonda). VANEM PÕLKOND (1940-50ndad) 1.Felix Kotta: pikemad värsslood loomadest ja lindudest (“Vaat, mis juhtus”, 1951 “Tublid loomad”, 1952) 2
· võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik
valged. Kuigi kõik kolooniad kuulusid kas mõnele kompaniile või üksikomanikule, siis kõrgeim võim oli siiski inglise kuningale. Koloonias kehtisid samad õigused ja vabadused nagu Inglismaalgi. Kolonistid asusid siiski algusest peale moodustama ka omavalitsusi. 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustati kõigis kolmeteitkümnes koloonias seadusandlikud kogud. Kolooniad muutusid aina iseteadlikumateks. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Arvati, et parlamendil pole õigust neid maksustada, kuna kolonistid pole esindatud. 1765.aasatl tehti väljaastumine tempelmaksuseaduse vastu. Asumaad nõustusid, et Suurbritannia kuningas on ühtlasi ka nende kuningas, kuid väitsid, et Briti parlamendil on sama vähe õigust kolooniatele seadusi anda kui mõnel koloonia seadusandlikul kogul suurbritanniale.
BALTI RIIGID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL NSV Liidus toimunud sulaperiood ehk teatav liberaliseerumine algas pärast Stalini surma 1953. aastal, kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod NLKP XX kongressil ametlikult (osaliselt) hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju asumiselt, Siberist hakkasid naasma sajad tuhanded represseeritud. Päris täisõiguslikke kodanikke neist siiski ei saanud, paljud jäid julgeolekuor- ganite järelevalve alla. Hirmuatmosfäär leevenes, ent samas osutas Ungari ülestõusu mahasurumine, et impeerium on jäänud põhiliselt endiseks ning et Läänelt pole Baltimaadel abi loota. Nõukogude süsteemiga tuli kohaneda, aegamööda sai sellest mugandumine. Suurenes eestlaste-lätlaste-leedulaste valmisolek astuda komparteisse, mõnele tundus koguni, et nii on võimalik oma maa ja rahva heaks midagi kasulikku ära teha. See oli siiski alusetu lootus. Bal...
on juba surnud, ta oli saanud granaadikillu pähe. See oli väga tugev hoop Paulile, sest sõjas üksi hakkama ei saa, peab olema keegi kellele toetuda, kelle eest võidelda. Ning Paul kaotab lootuse, ta ei usu enam tulevikku ning langeb üsna pea ka ise. Tal polnud enam kedagi või midagi mille nimel võidelda. Ma pole kunagi õieti mõistnud sõja mõtet. Täpselt nagu raamatuski öeldi: ,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta. Paar inimest, keda keegi meist ei tunne, istusid laua taha ja kirjutasid ühele dokumendile alla, ning juba aastaid on meie ülim siht see, mida muidu kogu maailma põlgab ja mille eest ta kõrgeima karistusmäära langetab." Mina arvan, et sõdurid ei mõistnud õieti isegi, mille eest nad võitlevad. Neile öeldi, et võitlevad isamaa eest, kuid mina arvan, et sisimas võitlesid nad üksteise eest. Nad võitlesid
Kuidas nad surevad?. Nendele küsimustele üritame leida vastuse. Meie galaktika on umbes 12 miljardit aastat vana. Galaktika ise on hiiglasliku spiraalse ketta kujuline, mille keskel on hele punkt, milles paiknevad tähed tihedalt üksteise lähedal. Teadlased arvavad, et nagu iga galaktika keskmes on ka meie galaktika keskmes supermassiivne must auk, mistõttu ongi galaktika spiraalse kujuga, ja keskosas tihedamalt kokku surutud. Galaktikad on esmalt suured tähtede kogud, keskmine galaktika võib sisaldada keskmiselt sada miljardit tähte. Need on kohad kus tähed sünnivad ja surevad. Tähed sünnivad gaasi- ja tolmupilvedes, mida kutsutakse udukogudeks. Meie galaktika sisaldab miljardeid tähti ja nende ümber on planeetide ja kuude süsteemid nagu meie päikesesüsteemgi. Kuid pikka aega ei teadnud me galaktikatest midagi. Kõigest sajand tagasi arvati, et meie linnutee galaktika on ainuke. Teadlased kutsused seda meie saaruniversumiks.
· jadatsükkel - etteantud tegevust korratakse etteantud lõpliku jada kõigi elementide jaoks · jätkamistingimusega tsükkel - etteantud tegevust korratakse niikaua, kui nn. jätkamistingimus on tõene · katkestiga tsükkel - etteantud tegevust korratakse niikaua, kuni nn. väljumistingimus muutub tõeseks Seni oleme vaadelnud korraga üht algoritmi/programmi - programming in small. Kui tekivad algoritmide/programmide kogud, mida on tarvis hallata, siis muutub meie ülesanne keerukamaks - programming in large.
asutajaõigusi Eestkoste on õiglase ja hästitoimiva ühiskonnakorralduse loomisele suunatud organiseeritud tegevus, mis kasutab demokraatliku ühiskonna instrumente seaduste ja poliitikate loomiseks ning rakendamiseks Kaasamise meetodid • Informeerimine - avaliku teabe seadused, teabematerjalide otsepostitused, teabekeskused, infotelefonid, info edastamine meedia või avalike reklaamide kaudu • Konsulteerimine - arvamusuuringud, avalik kommentaaride ja tagasiside periood, nõuandvad kogud, avalikud kuulamised, fookusgrupid, kodanike “paneelid”, töörühmad • Osalemine - kodanike foorumid, konsensuskonverentsid, kodanike “kohtud” Lepinguline delegeerimine ( contracting out ) on avaliku teenuse täideviimise üleandmine erafirmale, kodanikeühendusele või mõnele teisele organisatsioonile, kus avalik võim säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle ning võib võtta kohustuse seda finantseerida.
novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). 19141925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). 19251971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre (esseede ja marginaalide kogumik "Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult muu seas soome keelest. Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika", 1928
Rooma seaduste koostamisel oli arvestatud eelkõige varem asetleidnud juhtumeid (pretsedente) ja iga kohtuotsuse langetamisel võeti aluseks samalaadsete juhtumite puhul langetatud otsused. Samas olid Rooma õiguse kujunemist mõjutanud ka Kreeka seaduste ja riigikorralduse põhimõtted. Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased (juristid), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks1 Kui vaadelda Rooma tsiviilprotsessi üldiselt, leiame, et iseloomulik oli kahe staadiumi olemasolu: in jure ja in iudicio. Üsnagi tõenäoline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess küll vaid ühe, kuid hiljem arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse Osakond EESTI TALUMÖÖBLI ARENG Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1. EESTI MÖÖBLI LÜHIAJALUGU....................................................................................5 2. MÖÖBLI LEVINUIM MATERJAL - PUIT.........................................................................8 3. MÖÖBLI LIIGID....................................................................................................... 10 3.1. Istmed............................................................................................................. 10 3.2. Lauad........................
luuletamine tavaline. Luule- vabavärsis, romantiline, põhines ja võttis eeskuju antiikkirajnikelt, traagiline, klassikaline luulesanr ja vorm, viimastes luuletustes riim puudus, kuulsamad luuletused: ,, Laulja" ja ,,Kuu" ( meie keele ilu ja elujõu esimene kirglik kuulutus, see on tähtis eestlastele) L. Koidula alustas oma luuletusi kirjutama Perno Postimehes, tema luule sündis siis kui eesti kirjakeel alles oli kujunemas. Kokku kirjuats ta 300 luuletust Luule kogud: ,, Waino- Lilled" Ja ,,Emmajöe Õpik" ja ,,Emajõe Ööbik 2" ; Kuulsamad luuletused ,,Kodu", ,,sõgisemõtted"; avaldas ka luuletusi uues kirjaviisis, kirjutab isamaalisi luuletusi nt ,, miks sa nutad?" ( siin kasutab metafoore, mille kaudu ka edaspidi eesti ajalugu kujutatakse); igatsusluulet ,, Jutt" (kirjutatud Kroonlinnas, eemal eestist - temaks on koduigatsus, luuletus oon just kui väike jutustus)) Ta oli romantiline luuletaja. Andis juurse ka teatrikultuurile, lõi
luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas. Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978)
ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas. 9 Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973)
(Zetterberg, 2007) KOKKUVÕTE Esimeses peatükis oli juttu Jaan Krossi eluloost. On räägitud tema esivanematest, koolielust ning õppetööst, samuti eluraskustest vangilaagris ja kirjanikutee algusest. Esimesest peatükist saab veel teada Jaan Krossi abieludest ning tema lastest. Teisest peatükist saab informatsiooni Jaan Krossi loomingu kohta. Eraldi on välja toodud romaanide, novellide ning luule iseloomustused ning ka loetelud ja kogud. Lisaks saab teada ka Jaan Krossi kirjutatud näidendite kohta. Kolmandas peatükis on juttu Jaan Krossi tunnustustest: Freidebert Tugalse novellipreemiatest, Virumaa kirjanduspreemiast. Juttu on ka Nobeli auhinnast, mida Kross küll ei võitnud, kuid oli mitmel korral kandidaadiks. Neljandas peatükis on kirjas järelehüüded Jaan Krossile: kuidas mäletavad tuntud tegelased Jaan Krossi. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1
Kuulajaid oli hinnangu järgi kuni 80 000. 1924. aasta Avalike raamatukogude seadus. 23. mail võttis Riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse, mis nõudis omavalitsustelt raamatukogude asutamist. Uue kirjavara ostmiseks pidi iga omavalitsus andma aastas ühe elaniku kohta kaks marka, sama palju kui laekus lisaks Haridusministeeriumilt. Nii pandi alus kohalike raamatukogude võrgule. 1939. aasta algul oli Eestis 736 raamatukogu, kuid kogud jäid väikeseks ja lugejaskond tagasihoidlikuks. 1926. aasta Eesti Kultuurkapital andis tulemusi. Noores Eesti Vabariigis oli loomeinimestel pea võimatu ainult oma loomingust elatuda. Otsiti võimalust kirjanike ja kunstnike riiklikuks toetamiseks. Üldjuhul nõudsid haritlased endi toetamist, aga ilma vastuteeneta riigile, et ei tekiks kroonukirjandust ja-kunsti. Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei
· 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest'' · 1915 rinne Väina jõe juures, Eesti on tagala (tugipunkt, kus varud on, kuhu mehi kogud, kus organiseerid) · Mobilisatsioon 100 000 (10 000 hukkub) · Majandus kannatab · Elavneb rahvuslik liikumine Linnadeliidu Komitee (Tln) ja Põhja-Balti Komitee (Trt) Jüri Vilms 1889-1918 *advokaat *esimene mees, kes rääkis Eesti rahvuslikust autonoomiast Vene riigi koosseisus (1916) 1917 VENEMAA ON NÕRK *Rahutused sõjaväes (suured kaotamised, vilets varustamine)
loomingus jäi osalt seetõttu esikohale joonistus. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923). Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna
rändamas, et inspiratsiooni koguda. Väga hästi iseloomustab Nipernaadit üks tema lausetest :"ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Autor August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias
Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, sokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks." (3) Ühed tähtsamad ja kuulsamad kogud Underilt on ,,Hääl varjust", mis eritleb ühiskondlikke vahekordi ja on ilmunud aastal 1927. Luulekogu ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab looduslüürikat ja on ilmunud aasta peale eelneva luulekogu ilmumist. Kolmandaks tooks välja luulekogu ,,Õnnevarjutus", see on kõrgetasemeline balladikogumik ja ilmunud aastal 1929. Kogu luuletaja loomingu võtab kokku valikkogu ,,Mu süda laulab", mis ilmus 1981. aastal postuumselt ehk peale autori surma. (5)
Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on samal ajal ka kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu tegevust finantseerib riigieelarve Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel (Talihärm, 2013). 4 3.2.2 Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu ülesanne on säilitada üleriigilist vähekasutavate trükiste kogud, vahendada vahetuskogu teavikuid raamatukogudele ja teenindada nägemispuudega lugejaid. Vahetuskogusse võetakse raamatukogudelt, teistelt asutustelt ja eraisikutelt neile ebavajalikke trükiseid (Talihärm, 2013). 3.2.3 Eesti Pimedate Raamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi, kellel on võimalik endale koju tellida
keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugused olid ja on arhiivi kogumis- ja korraldustöö põhimõtted? 20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. 21. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 22. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 23. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Mille poolest need perioodid erinevad? 24. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: 1. Teema allub zanri spetsiifikale Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni
aastast peale on muuseumi kogude suurus kolmekordistunud. Kui provintsiaalmuuseumi päevil olid põhiliseks annetused, siis hiljem on järjest enam kasvanud muuseumi enda töötajate panus. Muuseumi kogude kasv on olnud pidev, viimastel aastatel ca 5000 museaali aastas. Kollektsioonid Eesti Loodusmuuseumi kogude aluseks on 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumist pärinevad põhiliselt annetuste teel kujunenud kogud. Pärast sõda on järjest enam kasvanud muuseumi enda töötajate panus kogude täiendamisse. Muuseumi põhieesmärk on Eesti looduse mitmekesisuse kogumine ja säilitamine. 2010. aasta alguse seisuga on loodusmuuseumil olemas soliidse suuruse (278 674 museaali) ja sisuga hästi dokumenteeritud näidistest koosnevad kogud, kus on koha leidnud ca 90% Eestis esinevate taimede, mardikate, liblikate, lindude ja imetajate liikidest. Kõrgetasemeline on ka geoloogiline kogu. Järjest
Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne ...
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla...
tähtsaid probleeme? Kas me mõtleme ainult sellele, mis on parim meile endile või mõtleme me kogu meeskonna heaolule? Tehnikaid konfliktide lahendamiseks -Ära eelda täiuslikkust – maksimeeri inimeste tugevused ning minimiseeri nende nõrkused ning ära viita nende ebatäiuslikkusele. Sa ei täida kunagi oma ootusi, kui eeldad täiuslikkust. -Vali oma võitlusi – mõned probleemid ei ole lihtsalt vaidlemist väärt. Kui sa vaidled iga väikse asja pärast, siis kogud sa agressori kuulsust. Ja kui tõeline probleem kerkib esile, siis ei võta keegi sind tõsiselt. Kõige efektiivsemad on need töötajad, kes ei kurda eriti tihti. -Räägi selle inimesega otse, kellega sul probleem on – Saa aru sellest, et kui sa räägid kelleski halvasti, siis see jõuab alati nendeni ning alati moonutatult. Tunded võivad saada riivata ja suhted murduvad. Kui sul on kellegagi mingi probleem, siis tuleb sellest temaga rääkida, mitte mõne teise töötajaga.
8.Iseloomusta USA riiklikku korraldust. 4p 1789. a hakkas kehtima põhiseadus, milles fikseeriti föderalistliku suuna võit. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanudse küsimustega. Seadusandlik võim kuulub Kongressile. Täidesaatev võim presidendile, kohtuvõimu teostab ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Osariikide seadusandlikud organid on seadusandlikud kogud, täidesaatev võim kuulub kubernerile. Üldine valimisõigus kõigile ameeriklastele kehtestati alles 1964. Aastal. 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renesanss- antiikkultuuri taasväärtustamine, moes on antiikkunst, antiikautorite tööd, jäljendati neid. Inimene kerkib tähtsamaks. Inimest hakatakse hindama Humanism – inimesekeskne, inimest väärtustav maailmavaade, mis hindab inimese oskus, tundeid, ilu, tarkust ja keha.
REFERAAT Eesti Sõjamuuseum Viimsi Vabaõhumuuseum Vihula mõis Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6 3.1. Tutvustus..............................................................................lk 6 3.1.1. Piletiinfo..................................................................lk 6 3.2. Viimsi Taluturg..............................
1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõeväh...
iseloomult ja huvidelt täiesti erinevad inimesed. Perekonnaelu polnud see jõud, mis kahte väljakujunenud ja sõltumatut isiksust oleks sundinud kompromisse leidma, ja nii jäi nende kooselu lühikeseks 1918. aastal läksid nad lahku. 1911. aastal ilmusid ajakirjanduses Ahmatova esimesed, kuid algaja kohta üllatavalt küpsed värsid. 1912 jõudis trükki esikkogu "Õhtu", mis äratas nii lugejate kuimka kriitikute tähelepanu. Järgnesid kogud "Palvehelmed" (1914, lühikese aja jooksul mitu kordustrükki), "Valge parv" (1917) ja "Teeleht" (1921). Noore, ent väga isikupärase Ahmatova värsside mõju lugejale võib võrrelda M. Underi sonettide uudsusega Eesti luulepildis mõned aastad hiljem. Ahmatova sai luuletajana kiiresti väga kuulsaks, teda püüti jäljendada, tema värsse teati peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga. Tahmatult lõi Ahmantova koguni
Samuti usutakse, et Mahavira kiskus endalt askeediks hakates juuksed peast. Mahavira oli siis kolmekümne aastane. Usutakse, et Mahavira pani oma eluajal aluse džainistlikule kogudusele, kuhu kuulus 36 000 nunna, 14 000 munka ning 318 000 meessoost ning 14 000 naissoost jälgijat (Partridge; 2006 lk 165- 166). Švetambarade ja digambarade eripära tuleb välja ka nende pühakirjadest – digambarad hülgasid 5. saj koosatud švetambarade kirjalike tekstide kogud, ning aretasid välja enda kirjaliku traditsiooni, mis põhineb nende omal iidsel tekstidepärimusel ja on koostatud kohalikus sauraseni dialektis. (Bowker; 2005 lk 60). Olulisel kohal oli prohvet Parsva, kelle kohta otseseid andmeid ei ole säilinud. Oletatavasti elas Parsva 8.-7. saj eKr. Tema õpetus sisaldas arvatavasti kosmoloogiat ja moraali eeskirju, keskendudes vägivallatusele, omandi eitamisele, valetamisest hoidumisele
kahekordistati. Iraanis Susas arheoloog Marcel Dieulafoy läbi viidud väljakaevamistel jõuti mitmete tähtsate avastusteni, mis paigutati 1888. aastal muuseumisse ning olid suureks lisanduseks vastloodud Lähis-Ida antiigi osakonnale. 1926. aastal avaldas Henri Verne, Prantsuse rahvusmuuseumide direktor, ambitsioonika plaani suurendada Louvre't veelgi. Töö algas 1930. aastal ning jätkus II maailmasõja ajal ja pärast sõda. Sõja puhkedes 1939. aasta septembris evakueeriti muuseumi kogud peaaegu täielikult. Alles jäid vaid raskemad tööd, mida kaitsti liivakottidega. Eksponaadid toimetati erinevatesse lossidesse, kusjuures neid paigutati turvalisuse tagamiseks korduvalt ümber. Louvre taasavati okupatsiooni all olles septembris 1940. aastal. 1961. aastal hõivas Prantsuse rahandusministeerium Flore paviljoni. Muuseumi skulptuuride osakond viidi üle esimesele korrusele ja keldrisse. 1964. aastal korraldas kultuuriministter André Malraux Colonnade ette
ei saa ma enam ealeski nii olla. Ma olin sõdur, ja nüüd pole ma enam midagi muud kui valu enda pärast, oma ema ja kõikide pärast, ja see on nii lohutamatu ja lõputu. Ma poleks iial tohtinud puhkusele sõita" Lk 114-115) 2 5. Taas õppekursused Heidelageris. Maakaitseväkke on saadetud ka Pauli õpetaja Kantorek. Samas asub ka venelaste vangilaager (,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta. Paar inimest, keda keegi meist ei tunne, istusid laua taha ja kirjutasid ühele dokumendile alla, ning juba aastaid on meie ülim siht see, mida muidu kogu maailm põlgab /-/ Kes oskaks nüüd veel vahet teha, kui ta siin neid vaikseid inimesi näeb, kellel on lapsenäod ja apostlihabemed! /-/ Ja ikkagi tulistaksime me jälle nende pihta ja nemad meie pihta, kui nad oleksid vabad." Lk 119). 6. Rinne. Keisri külaskäik
Kuid oli kahju, et ettekandes puudusid kõik eeldused, nii meeldiv ka kui oli idee näha autori seotud pidulaual oma riimidega," kirjutas Hugo Raudsepp ajalehes Teataja. Ehkki Siuru avaõhtu esinemine ei jäänud tal viimaseks, hoidus luuletaja edaspidi oma luuletuste ettekandmisest. Aastatel 1917–1918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Ilmunud on ka Paul Rummo poolt koostatud tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Luulekogud: 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG
tingimustes asus India välja töötama oma põhiseadust. 1948. aastal mõrvas üks hindu fanaatik võimupositsioonist keeldunud Gandhi. 1950. aasta põhiseaduse kohaselt on India keskvalitsus ning Briti eeskuju matkiv parlamentaarne demokraatia, kusjuures parlament jaguneb kaheks kojaks: otse rahva poolt valitav alamkoda Lok Sabha ja ülemkoda Rajya Sabha. Viimase liikmeid valivad India osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud. Föderaalriiki rajades võis India toetuda Ühendriikide, Kanada ja Austraalia eeskujule. Esimestel iseseisvusjärgsetel kümnenditel domineeris poliitikas Rahvuskongress. India esimene peaminister Jawaharlal Nehru oli ametis 17 aastat, hiljem tõusid valitsusjuhi kohale ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi. Rahvuskongress sai rängalt lüüa 1989 ning pidi võimupositsioonid loovutama muudele erakondadele, kelle seast vahest olulisim on
Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.aastal tekkinud Maarahva Liidust. Organistatsioon muutus aja jooksul talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas üks huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid K.Päts, J.Laidoner, J.Teemant, J.Hünerson. 30.novembril 1918. aastal ühinesid Eesti Demokraatlik Erakond ning Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond Eesti Rahvaerakonnaks. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
Rapla Ühisgümnaasium Katrin Kampura XI a klass ,,PREILI JULIE" August Strindberg Referaat Juhendaja: Ülle Mäekivi Rapla 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................... 3 Autorist.............................................................................................. 4 Lapsepõlv............................................................................... 5 Õpingud Töö ja Eraelu............................................................ 6 Poliitilised vaated................................................................... 7 Teised huvid........................................
Suhtlemises oled pigem tagasihoidlik ja distantsi hoidev kui aval ja tundeküllane. Sulle ei ole omane oma tundeid väljendada. Sa ei soovi inimestevahelisi pingeid ega vaenulikkust ning enamasti agressiivsust Sa välja ei näita. Kui vähegi võimalik, püüad Sa hoida rahumeelset keskkonda, mis oleks vaba igasugustest vastuoludest. Leebele välisele muljele võid Sa tunda tugevat vajadust olukorda oma soovi järgi hoida, austades kokkuleppeid ja reegleid. Kui on vaja kaitsta oma seisukohti, kogud tavaliselt võimalikult palju informatsiooni, kasutades fakte kaaslaste seisukohtade ületrumpamiseks. Milline võiks olla sinu väärtus grupi jaoks? Sa tahaksid olla oma seisukohtadega hinnatud meeskonnaliige. Kui töö vajab tegemist, eelistad Sa üldiselt teha seda üksinda. Sinu kaaslased võivad olla kindlad, et teed oma tööd hästi, nad võivad sinu peale loota. Oskad märgata ja pöörata tähelepanu asjadele, mis teistele võivad kahe silma vahele jääda
rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused. 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus Kõik karja andmed esitatakse JKK , andmete alusel teostatakse veiste
Rahvaluule arhiivis on folkloorinähtusi jäädvustatud paberkandjale, fonogrammile ja videolindile. 20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid on tähestikulises järjekorras kohanimede järgi, et oleks lihtne leida kindla paiga folkloori. 21. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Juutide folkloor, mustlaste folkloor 22. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 19. sajandil. 23. Kirjelda (T.Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood nt alates aastast 1991 uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, konstruktivism
Peegli ees harjutamine teeb reageerimise reaalses elus lihtsamaks, samuti on soovitav harjutada igapäevastes situatsioonides, mis ei ole nii olulised nagu näiteks kaupluses või telefonimüüjaga suheldes. Loomulikult aita ka edaspidi teisi, kuid oluline on leida tasakaal. Iga kord kui millegagi nõustud, ütled sa automaatselt "ei" millelegi muule; millekski muuks kipuvad sageli olema sinu enda vajadused. Leia aega iseenda jaoks, sest nii kogud jõudu ja jaksu, et järgmisel korral taas teisi aidata. KOKKUVÕTE Üha kordudes võib iga sündmus või tegu kujundada meis selgeid muutusi. Kui alati endaks jäämise põhimõttest kinni pidada, märkad peatselt, et elus hakkab tekkima tähendusrikkaid muutusi. Tõenäoliselt rõõmustab sind kogemus ,et mõnigi varasem suhtlemisprobleem laheneb lihtsalt tänu sellele, et tead, mida tahad, ja oskad olla sina ise. Tänu läbitöötatud materjalidele tunnen end palju kindlamana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
