kasutatav fondide kogum Kogu omadusi: · On üheaegselt nii materiaalne vara kui ka inforessurss; kompleksne segu trükistest, audiovisuaalsetest materjalidest, multimeediast, ja e-väljaannetest · On suhteliselt püsiv ning seostatud tervik talle ainuomase koostise, kasutajaskonna, ajaloo ja tulevikuvisiooniga · On dünaamiline ja pidevas muutumises muutuvad teavikute laad (kandja), kasutajaskond ja selle vajadused; samal ajal on kogud ka suhteliselt püsivad, stabiilsed, konservatiivsed süsteemid · On teatavate tunnuste alusel korrastatud: paiknevuse, laadi, keelte, formaadi, sisu, otstarbe järgi Kogude kujundamine, arendamine · kogu kujundamine, arendamine (collection building, collection development, stock building) soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine · raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine Kogude kujundamise eesmärk
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 5: mäluasutuste kogud Andmebaas DEA - http://dea.nlib.ee 1. Leidke, mis väljaanne on “Pagganatte ö ja koit“? Millal see ilmus? Kuidas otsisite? „Pagganatte ö ja koit“ on ajalehe Perno Postimees ehk Näddalileht lisa. See ilmus 1857-1885. Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast
Jan Hus: oli kiriku eriseisundi vastu, arvas, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Anglikaani kirik: Inglise kiriku peaks oli kuningas. Lahkuti Rooma katoliku kiriku alluvusest. Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arvu. Suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti maad ja varad. Kõik tulu läks kuningale. Generaalstaadid: seisuse esindus kogud. Notaablite kogud: kuninga määratud isikute kitsas ring. Pragmaatiline Sanktsioon: võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Hugenotid: Prantsusmaal hakati nimetama kalviniste hugenottideks. Sinoid: neile kuulus kõrgeim kiriklik võim, mille liikmeskonna valisid kogudused. Humanism ja renessanss ja ka reformatsiooniga seotud vaidlused ja võitlused soodustasid kriitilise mõtte arnegut, andes ka teaduses tõrke uutele otsingutele.
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu
võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik)
kes on avatud uuele tehnoloogiale ja kes on valmis osalema riigi infosüsteemides. Rahvusraamatukogul ei ole aktiivset raamatukoguteenuse osutamise ülesannet, millest tulenevalt puudub neil raamatukogudel ka tõpselt ja konkreetselt määratletud kasutajate sihtrühmad. Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seaduslikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks. Kogud ja AB-d moodutavad terviku ning on osa Eesti avalikust inforessursist. Avalikud teenused on seadusest tulenevad üldkättesaadavad infoteenused, mida osutatakse võrguteenusena, teenustena teiste raamatukogude vahendusel ja lugemissaalides. Eesti RR arengut mõjutavad tegurid- Eliga: 1)ühinemine (uued võimalused-projektid, koolitused, tehnol. süsteemid), avaliku sektori ahenemine (tasulise info kasv, avaliku teenuse muutumine ärilisemaks), infokommunikatsiooni tehnoloogia
armumälestused. Edaspidi Visnapuu lüüriline viljakus langeb. Ta avaldab raamatuna värssromaani „Saatana vari“, kirjutab ja ballaade, legende, mille aines on saadud ajaloost või rahvapärimusest ja -usundist – ühesõnaga ta tegeleb lüroeepikaga. ta püüab rahvaluulelisi kujutluspilte ja stiilivõtteid kasutades rekonstrueerida muistse inimese maailmanägemise. Tema ballaadide tundetoon on tume, muserdavalt sünge. Põgenikuna avaldatud kogud sisaldavad publitsistlikku isamaaluulet, aga samas ka kujundi kaudu avalduvat jõulist kaasaelamist oma maa ja rahva saatusele ning võõrsile hälbinu valusat jurde rebenemise tunnet. Sõja ajal surnud abikaasa mälestuseks loodud tänumeelsed ja leinalised luuletused lõpetavad Visnapuu armastuslüürika. Visnapuu küllane looming oma dünaamilises, heitlikus ja sisevastuoludest pingestatud arengus on sajandi I poole eesti lüürika dramaatilisemaid peatükke.
Anton H. Tammsaare romaani, uusrealism, Eduard Viiralt graafik psühholoogiline realism Amandus Adamson sculptor Mait Metsanurk romaani, uusrealism, ajalooline romaan POLIITIKA Albert Kivikas "külarealism" Konstantin Päts Põllumeeste Kogud August Jakobson "agulrealism" Johan Laidoner Põllumeeste Kogud Hugo Raudsepp näitekirjanduse rajaja Jaan Teemant Põllumeeste Kogud Karl Ristikivi psühholoogiline realism Jaan Hünerson Põllumeeste Kogud Karl August Hindreyajalooline romaan
aasta 24. veebruaril Tallinnas. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. * I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. * II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. * III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. * IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais
Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget.
1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928). Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 19241929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Järgnev kümnend kinnistab veelgi poetessi inimkeskset ning humaanset vaatenurka (kogud "Lageda taeva all" 1930 ja "Kivi südamelt" 1935), lisades eluseatuse demiurgilise ja isamaalise joone (kogu "Mureliku suuga" 1942, hilisem pagulasluule). Välismaal ilmunud kogud "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) tähistavad taas uute kunstiliste kvaliteetide esiletõusu Underi loomingus. Väline dekoratiivsus taandub, luuletaja pöördub lihtsamate värsivormide poole, säilitades tunde jõulisuse. Võõrsil loodud igatsuslaulud okupeeritud kodumaale kuuluvad oma sugereeriva poeetilise jõulisuse poolest Underi luule tippsaavutuste hulka. ARTUR ADSON Artur Adson (18891977) luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja tõlkija. Eesti
Restaureerimistööd kestsid 1953–1984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 2. Miks sai ta sellise nime? Sellepärast, et kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. 3. Millal sai Nigulistest muuseum? Alates 1984 4. Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud? Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5
Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. III Riigikogu asus riiki juhtima 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. Nad valitsesid 3 aastat ja peale neid valiti IV Riigikogu 1929. aasta mais. V Riigikogu valiti 1932
Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud · Ateena Akropoli Pinakoteek · Aleksander Suure loodusteaduslik kogu · Roomas erakogud: Keiser Hadrianuse villa, Marcenos -> metseen Keskajal kirikud ja kloostrid; 15. Saj Prantsusmaalt pärit kunstimuuseumi sünonüümina kasutatav sõna ,,galerii". Renessanss · Vatikani kogud · Medicite kogu Firenzes · 14-15 saj kuriositeetide kabinetid; Wurderkammer, Kunskaamera Paavst keelas kunst väljaviimise riigist. Esimene taoline piirang maailmas
1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused kodumaa saatuse le ning viimased kogud, mis on ilmunud vlismaal, pab autor silitada rahva mttelaadi ja videlda ebajumalatega. Luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Koorvik (1920), Hbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit vrsid (1924), Rnikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesel (1931), Pike ja jgi (1932), Saatana vari (1937), Phjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule-ema (1942). Eokene, eo-eo
otsustas siia pooleks aastaks endale varjualuse ehitada. Selleks tiris ta oma hiiglase jõuga kolm suurt puud kokku ja asetas oma toidukoti sinna kõrvale. Nüüd leidis ta ka paar põõsast ja arvas need olevat head lõkke tegemiseks. Ta otsis tikud ning pani põõsa ja paar halgu lõkkeks põlema , ise aga heitis lõkke kõrvale puhkama ja vajus ootamatult unne. Sel ajal kui tema magas , paisus tuli suuremaks ja ta hingas endale suitsu kopsudesse. Väljahingamisel tulid aga suured ja suitsused kogud. Kui hiiglane paari tunni pärast ärkas , siis sai ta aru mida ta oli teinud. Siiski ei läinud ta kohe koju emale rääkima , vaid ootas kuu aega ja alles siis läks. Koju saabudes tervitas ta ema ja hakkas peaaegu oma kordasaatmisest talle rääkima kuid märkas siis , et ta vennad olid kodus. Tuli välja , et nad juba väga ammu tagasi ja nende lubadused ei õnnestunudki. Küll aga tahtsid need teada kas nende vend saavutas midagi? Hiiglane vastas neile ,et tema lõkke
Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25), Põllumeeste Kogud (24) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14).
80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks · President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1 · 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev · 1919 Eesti Asutav Kogu · 1920 I Riigikogu · 1923 II Riigikogu · 1926 III Riigikogu · 1929 IV Riigikogu · 1932 V Riigikogu · 1937 Rahvuskogu · 1938 VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) EV Seadusandlikud kogud 2 · 1990 ENSV Ülemnõukogu, EV Ülemnõukogu · 1992 juuli võeti vastu EV põhiseadus · 1992 VII Riigikogu · 1995 VIII Riigikogu · 1999 IX Riigikogu · 2003 X Riigikogu
jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi. Kaitseseisukord oli algselt mõeldud ajutisena, ent püsis kuni 1934.aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920.a. valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Säärane tendents jäi püsima kogu kümnendiks. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väuikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendast seda, et üksik paretei polnud üksinda suureline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud.
kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu.Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus
ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). Mutt on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus- Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde.
Tallinna Tööstushariduskeskus Westwood Vivienne Referaat Õpilane : Karin Kallastu Juhendaja : Maret Piibar Tallinn 2009 Sisukord Westwood Vivienne elulugu ......................................................................3 Kunstiteoste kogud ja kunstiline mõju .......................................................4 Tunnustus ja autasud ..................................................................................5 2 Westwood Vivenne elulugu Dame Vivienne Westwood (sündinud 8. aprill 1941) on Briti moekunstnik, ta on suuresti vastutav tänapäeva punki ja uuslainemoe toomise eest üldkasutusse
"Kes armastab pimesi teist" "Panen kolmeks päevaks sõnad" "Kes sosistas nutta" Mulle meeldis luulekogu juures see, et sinna sai süveneda ja mõelda asjade peale sügavamalt, kuna vahel on seda vaja, et tuua enda mõttemaailma natukene värskust. Mulle meeldis ka see, et siin oli palju armastusluulet. Kasutatud kirjandus: Kristiina Ehini kodulehekülg. Vaadatud 2017. Tutvustus. http://lehtpere.blogspot.com.ee/p/tutvustus.html (15.03.2017) Peegel, M. 2008. Kristiina Ehini kogud ilmuvad Inglise ja Iiri kirjastustes. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kristiina-ehini-kogud-ilmuvad-inglise-ja-iiri-kirjastuses?id=511 34332 (15.03.2017) Kristiina Ehini kodulehekülg. Vaadatud 2017. Luuletused, jutud, arvustused, intervjuud. http://lehtpere.blogspot.com.ee/p/luuletused.html (15.03.2017) Loonet, T. 2012. Londoni olümpia kultuuriprogrammis astus ülesse Kristiina Ehin. http://kultuur.postimees.ee/893806/londoni-oluempia-kultuuriprogrammis-astus-ueles-kristii na-ehin (15.03
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst
See on Ameerika Ühendriikide külastatuim muuseum ja maailmas külastatavuselt kolmas. Metropolitani muuseumi asutasid 1870. aastal grupp Ameerika Ühendriikide kodanikke, et näidata rahvale kunsti ja anda kunstiharidust. 6. Ufizzi galerii (Firenze) Ufzi galerii on muuseum Itaalias Firenzes. See on üks Läänemaailma vanimaid ja kuulsaimaid muuseume. Hoones on pandud välja suurejooneline kogu hindamatuid kunstiteoseid. Kollektsiooni tuumaks on Medicite kogud, mida on sajandite jooksul päranduste, vahetuste ja kingituste kaudu täiendatud. Silmapaistev on religiooniaineliste tööde kogu, mis on saadud kloostrite sulgemise tõttu XVIII ja XIX sajandil. Koolkondade ja kunstistiilide
Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK. 1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõjas kuigivõrd kahju ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. 1 Ajalugu. 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks Richard Viidalepp. 1945-51 juhtis Kirjandusmuuseumi Alice Habermann.
ilmalikuks paleeks. Atraktsioon asub vähemalt 240 tuhande m² suurusel alal ja hõlmab 18 kõrvalhoonet, 19 sisehoovi ja 2600 korterit, mis hõlmavad kogu Viini kesklinnas asuvat ala. Palee hoones töötab ja elab jätkuvalt üle 5000 inimese. • Viini Hofburgis on kuni 30 eraldi vaatamisväärsust, sealhulgas väljakud ja monumendid, lossid ja korterid, ajaloomuuseumid ja hindamatud kogud. Lossikompleks on nii mahukas, et vaevalt on ühe külastuse ajal võimalik uurida kõiki selle väliseid ja sisemisi objekte • Lossis on igal turistil võimalus osta ekskursioon, mille käigus tutvustatakse Imperiali kortereid, Sisi muuseumi ja Imperiali hõbekollektsiooni. • Lossi arhitekid:Johann Bernhard Fischer von Eriach ja Johann Lukas von Hildebrandt jt.
Marie Under LUULEKOGU ,,EELÕITSENG'' Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul."
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud
Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees. Ta kirjutas loodusest ja armastusest. 1944.a põgenes ta Rootsi ja kirjutas koduigatsusest. Tähtsamad kogud ● “Hääl varjust” ● “Rõõm ühest ilusast päevast” ● “Õnnevarjutus” ● “Mu süda laulab” ● Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, inglise, rootsi, soome, hispaania, prantsuse ja itaalia keeles. ● Ta oli EKL asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under suri 25.septembril 1980.a Stockholmis Kasutatud materjal http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=42266&kat=5 https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under
Luulekogu analüüs · Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. · Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. · Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas ta loodust armastab. · Autor näeb maailma ilusana.
dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: · 8,8 miljonit arhivaali · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast) · enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist) · ligi 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest) · teadaolevalt 2200 pitserit · ca 1500 pärgamentdokumenti Tuletorni komplekis plaan Hingeloend VastseLiina elanikkond KASUTATUD KIRJANDUS www.ra.ee www.erm.ee TÄNAN KUULAMAST!
Juhan Liiv (Johannes Liiv) sündis 30. aprill 1864. a. Alatskivil ( 1. detsember 1913 KavastuKoosa). Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses, kus klaarusid Liivi kirjanduslikud arusaamad. J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin")
kandideerimise õigust ei olnud. Ka tühistati valimiste järgselt 2367 kahtlast (ei vastanud standardile) Rahvaerakonna häält. III Riigkogu valimesed toimusid 15.-17. mail 1926. Valimiste eel uuendati valimisseadust:viidi sisse tagatisrahade süsteem ja nõuti parlamenti pääsemiseks vähemalt kahe koha võitmist. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 24 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 23 kohta IV Riigikogu valimised toimusid 1929. aasta 11.-13. mail. Suuremad erakonnad olid jälle Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 25 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 24 kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933
Marie Underi eluaastad olid 1883-1980a. Luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie õppis 4-aastaselt lugema ning hakkas 13- aastaselt luuletama. Under käis 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Teosed Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Luule KEVAD1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest!
Väga vähesed teevad tundidest poppi. Ja kui tehakse, siis võetakse neilt tahvelarvuti ära nii nitmeks päevaks, kui mitmest tunnist ta poppi tegi. Ranged õpetajad tunnis lobiseda ei lase, ning kui keegi lobiseb, visatakse klassist välja ja ukse taga on fotograaf, mis teeb pilte nendest õpilastest, kes tunnist välja visatakse. Iga veerandi pealt saab iga õpilane raha. Pole oluline kas õpib hästi või halvasti. Raha suurus oleneb hinde numbrist. Kui saad viie, kogud sa endale 1 taskuraha. Kui saad kahe, kaotad kolm eurot. Kui saad ühe, kaotad neli eurot. Kui saad nulli, kaotad viis eurot. Selline oleks minu tulevikukool.
vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Seda positsiooni kindlustasid kogud "Roosa kübar" (1961) ja "Lamav tiiger" (1964), mida üksmeelselt peetakse tema kaalukamaks koguks. Promet on kirjutanud romaanid "Meesteta küla" (1962), "Primavera" (1971), "Tüdrukud taevast" (1979) ja "Iisabel" (1992). Kolm esimest on kas otseselt või kaudselt seotud sõjaga. Lilli Prometi jutustuste ja novellide alusel on valminud neli filmi: "Roosa kübar", "Tütarlaps mustas", "Ühe suve akvarellid" ja "Pimedad aknad".
Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) · "Kuukressid" ( 1969 ) · "Antud ja võetud" (1981, 2.trükk 1985 ) Luuletuste kujunduslikkus · Merilaasi luuletused on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust Punane Moon Keset kullakat, küpsevat nisu hõõgub tuliselt punane moon.
Siurukirjaniku ideaalkuju tõi August Gailit oma ikka hingesoojendavas romaanis ,,Toomas Nipernaadi" (1926) Aastal 1917-1919 ilmus Tuglase ettevõttel Siuru ühisväljaannetena kolm suurekaustalist albumit. Saavutuseks võiks nimetada tähelepanu pööramist vähetuntud Jaan Oksale. 1917 ilmuvad eraldi debüütkogud M.Underilt (sonetid 1000 tükki paari kuuga läbi müüdud). Visnapuult üsna julge ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot" ning Adsonilt ,,Henge palango". Kõik need kogud äratavad tähelepanu ning müüvad hästi. Galit avaldab fantastilise ja ulmelise ,,Saatana karusselli" nimelise novellikogu. Ei saa märkimata jätta, et oma kaheksa väljaandega moodustas Siuru 1/6 1917. aastal ilmunud ilukirjanduse koguarvust. Kõik Siuru teosed andsid kirjastusele puhastulu tegemist polnud ärilise ettevõtmisega. Siurulased on oma koosolekuid pidanud Pika jala tornil.
Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 20. novembril 2006 esietendus KUMUs etendus "Under", mis jutustab Marie Underi eluloost.
Autor: Marie Under Töö koostas: Pille Riim Elulugu Marie sündis 1883.aastal ( suri 1980 ) Priidu ja Leena Underi kolmanda lapsena. Under õppis 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema ja hakkas 14 aastasena luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja lahutas 1924 . Edasise elu veetis ta Artur Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929) Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. "Aasta kauneimal õhtul" Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvused neid, neid, keda keegi ei kuule,
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks,rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. ( ,,Korallid Emajões" ) Paljud Alveri luul...
kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks · Üks kõige suuremaid näiteid kirikuarhitektuuris · Brittide jaoks on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad · Westminster Abbey Briti muuseum · Üks maailma suurimaid muuseume,asub Suurbritannias,Londonis Bloomsburys · Muuseum asutati 1753. aastal · 18811885 lahutati loodusloolised kogud · 18551857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina · 1922 alustati konserveerimistöid · 1961 rajati uurimislaborid · Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi · Tegu on suure klaaskupliga kunagise hoovi kohal ümmarg use endise lugemissaali ja tiibhoonete vahel Londoni vaateratas (The London Eye) · Vaateratas avati peaministri Tony Blairi poolt 31.dets 1999
hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala küllastas kirega oma luule sõnavara, võttes abiks laene murretest ja soome keelest ning vahel ka uusi sõnu tuletades. Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi,
detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. · Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste
ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai eestimeelne mees Jaan Poska. Eesti arenes kiiresti, loodi erakond, valiti Maapäev ning pandi ametisse Maavalitsus. Selleks, et anda vastulöök kommunistide tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud. Iseseisvumisele aitas kaasa eestlaste rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati koole ja loodi kirjandusseltse. Luurerühmitus Noor-Eesti aitas kaasa kultuurielu kasvule. Eestikeelse kirjanduse lugejaskond kasvas oluliselt. 1918. aasta veebruaris oli enamlaste võim langemas ning saksa väed ei olnud veel kogu Eestit vallutanud. Sellest sai saatuslik ja sobiv hetk, millal iseseisvus välja kuulutati. Arvan, et Eesti iseseisvus enamasti tänu heade juhuste
Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik Draamakirjanik "Eesti mõtteloo" algataja ja toimetaja Viisistused "Maa tuleb täita lastega" http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzfSU7A "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" http://www
"Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). *1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). *1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike-Illimar" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.
väga lihtne, see ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega ja ta ei kasuta palju keerulisi sõnu. Tema luule põhineb tihti uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal, samuti on suur hulk tema luulest viisistatud. 1970.-80. Aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja, kelle looming jutustas eestluse kestmisest ja seda varitsevatest ohtudest. Runneli esimene luulekogu, mis avaldati 1964, kannab nime „Maa lapsed“ ning teine 1967 aastal „ Laulus tüdrukuga“. Mõlemad kogud sisaldavad külaelupilte, kus olulisel kohal on töö. Alates 1970. aasta kogust „Avalikud laulud“ kujundas Runnel välja oma stiili ehk võttis kasutusele rahvalaulu vormikeele. „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“ 1972. aastal on külapoisist saanud ilmakodanik ning esimeste kogude rõõmsameelsus on asendunud mõrudusega. Seda tunnetust süvendavad veelgi järgmised luuleraamatud „ Mõru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
