Arvatavastiei ole meie Galaktika spiraalharudnii selgepiirilised kui mõnel teisel galaktikal. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. (nr 2 lk 112) 4. Kord või korralagedus Tänapäevaks on Galaktikas teada üle tuhande hajusparve ja paarisaja kerasparve ringis. Kui võib arvata, et oluline osa kerasparvedest on juba üles leitud, siis hajusparvede koguarvu arvatakse olevat vahemikus 10000 kuni 100000. Selline erinevus meie teadmistes on otseselt seotud nende kahe parvetüübi erineva jaotumisega Galaktikas. Juba 1909. aastal märkas Rootsi astronoom Karl Bohlin, et kerasparvi võib leida nii väikestel, kui suurtel kaugustel Linnutee tasandist, kuid pikki Linnutee suunda on nad valdavalt koondunud ühele taevapoolkerale. Hajusparved, vastupidi, on jaotunud küllaltki ühtlaselt pikki
problemaatiline. Samas, nagu näitab pikaajaline statistika, on tapmiskatsete ja surmaga lõppenud kehavigastuste tekitamiste arvud peaaegu võrdsed, mis lubab niisugusele praktikale tuua ühe olulise põhjenduse. Kuna tapmiskatsete juurdearvamisega tapmistele koguarv justkui suureneks ja surmaga lõppenud kehavigastuste väljaarvamisega tapmiste koguarv justkui väheneks ligikaudu sama arvu juhtumite võrra, võib summaarset tahtlike tapmiste koguarvu Eesti statistikas lugeda selles suhtes küllaltki tõepäraseks. Tapmisi kajastava politseistatistika suhteliselt suurt usaldusväärsust kinnitab ka surmapõhjuste statistika, mille puhul ei oma tähtsust surma põhjustanud vägivallateo juriidiline kvalifitseerimine. 11 TAHTLIKE TAPMISTE TASE EESTIS Alates 1995. aastast on tapmiste arv Eestis oluliselt vähenenud. Siiski jääb
Näited: Ba (OH ) 2 Ba 2+ + 2OH - H 2 SO4 2 H + + SO42- 13.Ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Näited Kerge.. Võtad lahustuvus tabelist kaks ainet ja paned kokku: nt. Na2CO3 CuSO3 Al2 ( SO4 )3 14.Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Näited. Dissotsiatsiooni astmeks nim ioonideks dissotseerunud molekulide arvu (N d) ja lahusesse viidud elektrolüüdi Nd molekulide koguarvu (N) suhet = Tugevatel elektrolüütidel alfa väärtus on lähedane 100-le %, Nõrgad N elektrolüüdid on 3-5 % Nt: Tugevad: Vesinikkloriidhape (90÷95); Väävelhape (60) Nõrgad: Etaanhape (1,5); Süsihape (0,02) 15.Indikaatorid keemias, nende kasutamine. Happelis-aluselised indikaatorid Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või neutraalne keskkond)
• Takte ei saa lasta läbi väratite. Takt signaalid peavad minema otse registrite takt signaali sisenditesse ilma läbimata kombinatoorloogikat. • Andme signaalid peavad minema ainult kombinatoorloogikasse või registrite andmete sisenditesse. 22. Mis on gate count ja kuidas käib gate count FPGA puhul? Gate count – mõiste pärineb ASIC tehnoloogiast, kus disain on lõpus taandatud lihtsaimate elementideni – NAND, NOR, puhvrid ja inverterid. Nende koguarvu saab kokku lugeda ja öelda, kui suur on gate count. FPGA puhul loetakse kokku suurte loogikaplokkide realiseerimiseks vajalikku elementide arv. 23. Mis on EDA vahendid? EDA – Elektroonilise disaini automatiseerimine • Simulatsiooni tarkvara, • Testbench generaatorid, • In-situ (alias on site) vahendid, • Süntees tarkvara (VHDL -> place-route sisend), • ATPG, • BIST – Built-In Self-Test, • Staatiline ajastuse analüsaator,
Isotoobid on aatomid, mille tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid, mis tähendab et isotoobid erinevad tuuma masside poolest. Sama elemendi isotoobid ei erine oma keemiliste omaduste poolest. Tuumafüüsikas kasutatakse isotoopide jaoks tähistust 42He, kus alumine indeks näitab tuumalaengut (prootonite arvu, järjekorranumbrit perioodilisuse tabelis) ja ülemine number näitab tuumas sisalduvate prootonite ja neutronite koguarvu. Vesinikul kolm isotoopi: vesinik 11H tuum koosneb ainult ühest prootonist. Vesiniku teist isotoopi 2 1H nimetatakse deuteeriumiks ja tema tuumas on lisaks ühele prootonile ka üks neutron. Vesiniku kolmas isotoop 31H on triitium, mille tuumas on üks prooton ja kaks neutronit. Triitiumi tuum on ebastabiilne, sest prootonid ja neutronid ei ole tasakaalus. Tuumaenergia
2. ANDMETE KIRJELDAMINE andmeid saab kirjeldada arvuliselt ja graafiliselt. · Sagedustabel kirjeldab ühte olulist valimi omadust valimi jaotust. Mittearvulised või diskreetsed tunnused. Loed kokku mitu korda mingit väärtust esineb ja esitad sagedustabelis. Saad leida väärtuste esinemise suhtelised sagedused e osakaalud (arvutatakse vastava osakaalu ja vastuste koguarvu jagatsena). Pidevad tunnused? suurema informatiivsuse saavutamiseks jagatakse tunnuse võimalikud väärtused intervalidesse. Tehakse sagedustabeli intervallidest, kus näidatakse mitu väärtust valimis langeb ühte või teise intervalli. Intervallide arv ei tohi olla liiga suur! Saadakse histogramm pideva tunnuse jaotumise kirjeldamiseks (järjestikuste tulpade vahele vahesid ei jäeta). · Suhteline sagedus · Protsent · Keskmine vt valemit
ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid.[2] Toimub väiksemate rakumembraaniga kaetud osiste komplekteerimine, mis kohe fagotsütoosi käigus lagundatakse. Nii saab organism töödelda ja taaskasutada nii aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke, selleks et areneda, kasvada, paljuneda jms. Apoptoosi protsess võimaldab organismil kontrollida keha rakkude koguarvu. Apoptoos on omane enamikule hulkraksetele organismidele. Apoptoosil on oluline roll näiteks embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad.[4] Samuti kujunevad tänu liigsete rakkude apoptootilisele surmale loote arengus sõrmede ja varvaste vahed. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, stigmade (näiteks sündaktüülia) või atavismidega (näiteks kolmas rinnanibu). 26
parteidesse, vaid kutsudes vastavatesse kodadesse, võeti kasutusele rida riigi korporatiivseid institutsioone , mis põhinesid fasistlikus Itaalias korporatiivsusel . Päts oli juba 1918. aastal edendanud ettevõtete kodade ideed, kuid idee ei toonud sel ajal tugevaid vasakpoolseid parteisid. Päts oli kodade moodustamise peamine pooldaja ning kaks esimest asutati ajal, mil tema valitsuskabinetid olid ametis 1924. ja 1931. aastal. 1934. ja 1936. aastal loodi veel 15 koda, mis suurendasid koguarvu 17. 7. detsembril 1935 avati Vaps Movementiga riigipöörde katse ( Eesti teater ). Enam kui 750 inimest arreteeriti kogu riigis, purustades liikumist lõplikult. Liikumise juhtidele anti lõpuks karistus nii raske kui 20-aastane sunniviisiline töö, nad anti armu 1937. aasta detsembris. Vahepeal oli Jaan Tõnisson kritiseerinud Pätsi võimetust uut põhiseadust jõustada. 1935. aasta juulis tühistati Tõnisson Postimehe juhatusest. 1936. aasta oktoobris saatis neli endist
Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täselt öelda. NSVL kaotas enda hinnangul üle 27m inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40m. Hiina kaotused olid ligikaudu 10m, Poolal 6m, Saksmaal 6+m, Jaapanil 2m, jugoslaavial umbes 1.7m, USA 0,4m ja Suurbritannial 0.79m. Suur osa hukkunuist olid tsiviilisikud, sõja kulutusi ja kahjusi on hinnatud 4000miljardile USA Dollarile. Toodeti ainuüksi USAs, NSVL,Suurbritannias, Saksamaal lennukeid 653000, tanke ja muid soomusmasinaid 287000 enamik
A. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid. Elektrolüüdid on ioonilise või polaarse kovalentse sidemega ühendid, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulamisel jagunevad ioonideks. Ainete ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Dissotsiatsiooni üheks kvantitatiivseks iseloomustajaks on dissotsiatsioonimäär. Viimane näitab ioonideks dissotsieerunud molekulide ja lahustunud molekulide koguarvu suhet ja teda tähistatakse -ga. võib omada väärtusi nullist üheni. Täieliku dissotsiatsiooni korral = 1 (100%). Dissotsiatsioonimäär sõltub elektrolüüdi ja lahusti iseloomust, lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed (näiteks: H2S, HNO2, HCN, HCOOH, CH3COOH)
Süsteemi olekumuutujate piisavat kogumit saab valida erinevalt, kui need muutujad samaväärselt määravad oleku. Tavaliselt eeldatakse, et olekumuutujad ei tarvitse olla mõõdetavad või mõõtmiseks kättesaadavad. Olekumudeli abil saab neid aga kaudsete meetoditega määrata. Olekumuutujate kogumit kirjeldatakse tavaliselt olekuvektorina. Vahetult mõõdetavad olekumuutujad võivad olla ka samaaegselt väljunditeks. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse ka süsteemi järguks. Väljundmuutujad yj(t) on orienteeritud süsteemi need muutujad, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasutatakse teiste süsteemide juhtimiseks (sisendmuutujatena). Väljundmuutujate mõõtmine on sageli vajalik mittemõõdetavate olekumuutujate kaudseks mõõtmiseks nn oleku-taastamise meetoditega. Väljundmuutujad saab süsteemi mudelis siduda sama ajahetke oleku-muutujatega (või ka sisenditega) väljundvõrrandite süsteemi abil.
Põhjendage oma seisukohta kolme argumendiga. (3 p) Seisukoht: Põhjendus: teatud piirkonda tööle asujatele pakutakse riigi poolt soodustusi; avatakse uusi õppimisvõimalusi atraktiivsetele erialadele; soodustatakse ettevõtlust jne. Ül 8. Õigusruum 1. Võrrelge pommiähvarduste arvu riigis tervikuna ja koolides. Milliseid suundumusi te märkate? (2 p) Märgatav on seos koolides tehtavate pommiähvarduste ja nende koguarvu vahel 2. Milline õigusharu reguleerib neid õigusrikkumisi? (1 p) Avalik õigus/ kriminaalõigus 3 9. klassi õpilasel Juhanil (16 a) on kontrolltööks õppimata. Ta meelitab 1. klassi õpilase Toomase (8 a) koolile pommiähvardust tegema. Toomas helistab Juhani pealekäimisel direktorile ja teatab, et keemiaklassis on pomm. Koolitöö seiskub. Välja kutsutakse pommirühm. Õhtuks on politseil teada, kes on juhtunu taga. Keda
32 30 24 14 U (S ) MU (S ) 10 MU (S ) 14 S 1 2 3 4 5 Oletagem nüüd, et sellise valiku korral jääb Atsil siiski liiga vähe aega õpingute jaoks ja oma esimesel sessil saab ta majandusteooria eksamil F-i. Õppenõustaja tungival soovitusel vähendab ta lõbustuste koguarvu igas kuus viiele korrale. Mitmel peol ja mitmel korvpallimatšil ta nüüd osaleb? Variant 1. Nüüd lisandub piirang P S 5 P 5 S ja saame kasulikkusfunktsiooni teisendada ühe muutujaga funktsiooniks: U (S ) 22(5 S ) (5 S )2 16 S 2S 2 ... 85 4 S 3S 2 . Leiame optimaalse dU ( S ) 4 2 1
oleku. Süsteemi olekumuutujate piisavat kogumit saab valida erinevalt, kui need muutujad samaväärselt määravad oleku. Tavaliselt eeldatakse, et olekumuutujad ei tarvitse olla mõõdetavad või mõõtmiseks kättesaadavad. Olekumudeli abil saab neid aga kaudsete meetoditega määrata. Olekumuutujate kogumit kirjeldatakse tavaliselt olekuvektorina. Vahetult mõõdetavad olekumuutujad võivad olla ka samaaegselt väljunditeks. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse ka süsteemi järguks. Väljundmuutujad yj(t) on orienteeritud süsteemi need muutujad, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasutatakse teiste süsteemide juhtimiseks (sisendmuutujatena). Väljundmuutujate mõõtmine on sageli vajalik mittemõõdetavate olekumuutujate kaudseks mõõtmiseks nn oleku-taastamise meetoditega. Väljundmuutujad saab süsteemi mudelis siduda sama ajahetke oleku- muutujatega (või ka sisenditega) väljundvõrrandite süsteemi abil
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. ...
elektronseisundeid ehk auke (elektroni puudumine keemilises sidemes). Dielektrikutes ehk isolaatorites on energiatsoon elektronide poolt täielikult hõivatud, liikumisvabadus puudub, pole vabu naabertasemeid. Järgmine energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei teki. Aatomi tuuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Prootonite arvu tuumas nimetatakse laenguarvuks Z (elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis). Prootonite ja neutronite koguarvu Z+N=A nimetatakse tuuma massiarvuks. Isotoop on ühe ja sama elemendi teisend, millel on erinev neutronite arv, aga laenguarv Z on kõigil sama elemendi isotoopidel seesama. Nukleonid on prootonite ja neutronite ühisnimetus. Nukleone seab ühtseks tervikuks tuumajõud. Seoseenergia on energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Massidefektiks nimetatakse nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet. (Tähis m)
parameetri tegelikust väärtusest. Vahemikhinnang: üldkogumi karakteristiku vahemikhinnang – valimi alusel leitud vahemik, kuhu see parameeter kuulub teatud tõenäosusega. Seda ette antavat tõenäosust nim usaldusnivooks ja täh traditsiooniliselt 1-α. Tavaliselt võetakse usaldusnivoo väärtuseks 0,95 aga ka 0,90 või 0,99. Vabadusastmete arv – üksteisest sõltumatute suuruste koguarvu nimetatakse selleks. Enamasti n-1. 35. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine, vead hüpoteeside kontrollimiseks ja olulisuse nivoo – hüpoteesidega kontrollitakse teatud oletuste paikapidavust kas üldkogumite v valimite suhtes. Tuginedes valimitele, kontrollitakse statistiliste testide abil teatud oletuste ehk hüpoteesite kehtivust üldkogumite suhtes, millest väljavõtud on tehtud. Püstitatakse hüpoteesid, mis arvutuste tulemusel kas loetakse
Plastikust loendusmatt maetakse rajale 5…10 cm sügavusele. Võimalik on tellida ka suuremate mõõtmetega loendusmatte. Matt on 4 m pikkuse kaabliga ühendatud salvestusseadme ehk loggeriga. Logger salvestab infot 15- minutiliste tsüklite kaupa või tunniste tsüklite kaupa. Matt ja logger on veekindlad. Loggeri patarei eluiga on 10 aastat. Loggeri mõõtmed on 16,0 x 9,7 x 5,6 cm. Loggeri esipaneelil on ekraan, kust on võimalik näha loenduste koguarvu. Andmeid saab loggerist maha laadida kas kaabli abil või infrapuna ühenduse abil pihuarvutisse. Kasutades infrapuna ühenduse võimalust, on võimalik ka logger statsionaarselt ära peita/maha matta, jättes (kinnikaetava) akna läbi mille saab toimuda infrapuna andmete ülekanne. Taolisi 50x60 cm loendusmatte on soovitatav kasutada kuni 80 cm laiuste radade puhul, laiemate puhul tuleks kasutada suuremate mõõtmetega matte või kasutada kõrvuti mitut loendusmatti
Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka 3 Baltiriiki. Kogu Ida-Euroopa langes Nõukogude Liidu mõjusfääri. Maailm polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi USA ja Nõukogude Liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse u 30 milj. meest, vastaspoolel u 80 milj. meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude Liit kaotas enda hinnangul üle 20 milj inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40 miljonini. Hiina kaotused olid ligikaudu 10 milj., Poolal 6 milj., Saksamaal üle 6 milj., Jaapanil u 2 miljonit, Jugoslaavial u 7 milj., USA-l 0,4 milj., Suurbritannial 0,37 milj. Sõja jooksul toodeti ainuüksi USA-s, NSV Liidus, Suurbritannias ja Saksamaal lennukeid u 653 000 ja tanke ning muid soomusmasinaid 287 000, enamik neist ka hävitati. Teise
Lihtsaim programmi valmisoleku otsustamise viis on vigade tiheduse järgi (st keskmine vigade arv koodirea kohta). Kui varasemate kogemuste järgi kõigub vigade arv 1000 koodirea kohta vahemikus 7...9, siis 50 000 uue koodirea puhul vaid 250 vea fikseerimine viitab sellele, et tarkvara ei ole väljastamiseks küps. Vigade arvu ennustamine kahe testirühma kasutamisega. Kui avastatud vigade arv on vastavalt N ja M, kusjuures mõlema rühma poolt avastatud samade vigade arv on L, siis vigade koguarvu hinnanguks on N*M/L. Kahe testirühma kasutamine on kulukas, mistõttu seda tehnikat kasutatakse eelkõige tarkvara puhul, kus vähene vigade arv on eluliselt oluline. Tõenäosusmeetod. Genereeritakse teatud arv vigu, mille avastamise sageduse järgi hinnatakse vigade koguarv: kui tekitati M viga, millest N avastatud vea hulgas oli L, siis vigade tõenäosuslik koguarv on N*M/L. Genereeritud vead peavad olema teatud mõttes
mitmemõõtmelised. sisendmuutujad – u(t), funktsioon ajast, sõltub ajast ja on ajas muutuv. Kajastab välist toimet süsteemile, orienteeritud süsteemis on sõltumatu süsteemist. Olekumuutujad – x(t), olekumuutja ehk mis toimub protsessis. Kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone, vahetult mõõdetavad olekumuutjuad võivad samal ajal olla ka väljunditeks. Olekumuutujate kogum määrab täielikult ära süsteemi oleku. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks. Väljundmuutujad – y(t), sõltub sisendist ja siseolekust. Esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt kättesaadavad. Millest sõltub süsteemi käitumine: Süsteemi käitumine sõltub süsteemi parameetrite muutumisest. Mida tundlikum süsteem seda rohkem mõjutavad parameetrite muutumised süsteemi käitumist. Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest ehk kuidas mõjutab sisend süsteemi
süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta- aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast 70 % linnades. Muulaste arvu jätkuv kasv pingestas suhteid nende ja põliselanike vahel. Mitte läbisaamisele aitas kaasa ka ametlik korteripoliitika. Enamik saabunuid said kiirkorras kõigi mugavustega korteri mille tagajärjel eestlaste korterijärjekord pikenes. Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele. Hoolimata ümberrahvastamispoliitikast ei
esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla". (Kilgi 2009) Väljaspool Eesti geograafilist ruumi elavate eestlaste arv on 1990.aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike
on seal väga väike. Enamikus kontrollplasmiidiga rakkudes leidub GFP-d nii tsütoplasmas kui ka tuumas, samas FoxO3a-ga rakkudes on GFP peamiselt tsütoplasmas. See on selgitatav sellega, et FoxO3a paikneb tavaliselt tsütosoolis, seega FoxO3a-ga koos ekspresseeritud GFP paikneb samuti tsütosoolis. Teatud ellujäämisfaktorite puudumisel translokeerub FoxO3a tuuma, mis selgitab seda, miks osades rakkudes leidub GFP-d nii tsütoplasmas kui ka tuumas. Sinise värvi järgi saab leida rakkude koguarvu, kuna värvunud on DNA. Pildilt on näha, et tuumad on täpilised see on põhjustatud DNA ebaühtlasest paiknemisest rakus. Punaselt on värvunud tsütoplasmavõrgustik, näha on värvumata ümarad tuumad. Rakkudest lüsaadi valmistamine BCA töölahuse valmistamine Standardvalguga kalibreerimiskõvera jaoks valmistasime 1000 µl lahust, oma proovi jaoks 440 µl lahust (400 µl + 40 µl varu). Oma lahuse jaoks võtsin 431,4 µl reagenti A ja 8,6 µl reagenti B
Kui 1990. aastal langes Berliini müür ja Saksamaa taasühendati, liitus ühendustega ka Ida-Saksamaa. Austria, Soome ja Rootsi liitusid ühendusega 1995. aastal, mis selleks ajaks oli muutunud Euroopa Liiduks (EL). 2004. aastal liitusid ELiga kaheksa endist kommunistlikku riiki Tsehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia ja koos nendega Vahemere saareriigid Küpros ja Malta. Bulgaaria ja Rumeenia liitumine ELiga 2007. aastal kasvatas liikmesriikide koguarvu 27-ni, kus kokku elab ligikaudu 500 miljonit inimest. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. ELi liikmelisuse kriteeriumid on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingus. ELiga võib liituda iga Euroopa riik tingimusel, et see vastab kindlatele majanduslike ja poliitiliste tingimuste kriteeriumidele
Teine maailmasõda 1.sept.1939-2.sept 1945 Purustati saksamaa, itaalia jaapan ja nende liitlased. Saksamaa ja jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka kolm balti riiki. Maailms polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi usa ja nsv liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse 80 000 meest vastaspoolel kaheksakümmend miljonit meest. Sõjas hukkunute inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27 miljoni inimese. Teistel andmetel ulatub see arv aga isegi neljakümne miljonini. Poolal kuus miljonit saksamaal üle kuuekümne miljoni. Jaapanil umbes kaks miljonit jugoslaavial 1,7 miljonit USA-l 0,4 ja suurbitannial 0,37 miljonit. Suurem osa hukkunuid olid tsiviilisikuid sõja ajal toodeti ainuüksi USA-s NSV liidus suurbritannias ja saksamaallennukeid 653 tuhat. Ja tanke ning muid soomusmasinaid 287 tuhat
Seni oli taoline moodustis teada vaid Saturnil. Erinevalt viimasest on aga Uraani rõngad väga kitsad ja seega väga raskesti märgatavad. Kokku leiti 5 rõngast. Rõngaste avastamisel olid kõige olulisemad vaatlused, mis tehti kaheteist ja poole kilomeetri kõrgusel India ookeani kohal lendavalt lennukilt (nn. Kuiper'i nimeline Lendav Observatoorium). Hiljem avastatud kuus rõngast (neist neli maa pealt ja kaks "Voyager 2-lt") on tõstnud praegu teadaolevate rõngaste koguarvu üheteistkümnele, millest lähim asub 37000 km, kaugeim 51000 km kaugusel planeedi keskpunktist. "Voyager 2" leidis, et Uraani rõngad sisaldavad väga vähe alla meetrise läbimõõduga osakesi ja osakesed ise on väga tumedad. Arvatakse, et väikesed osakesed on suurte osakeste pinnale kleepunud ja selles on oma osa nii magnetväljal kui laetud osakestel. See-eest on mikromeetri suurusjärgus läbimõõduga tolmu hulgaliselt rõngaste vahel
taludest enne põllumajanduse kollektiviseerimist 1949. Tavaliselt tegutsesid nad väikeste salkadena, suuremaid üksusi neil enamasti ci olnud, küll aga ühiseid operatsioone. Tundub, et vähemalt mõnedel aegadel oli liikumisel kui mitte otsene keskjuhtimine, siis vähemalt territoriaalselt organiseeritud tegevus. Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem tihedatel metsa- ja sooaladel, Virumaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Nende koguarvu kohta on erinevaid seisukohti. Paaril esimesel Nõukogude vabariigi taastamise järgsel aastal oli metsavendi üksvahe umbes pooltuhat, aga järgmistel aastatel on neid ja nende lähedasi toetajaid arvatud olevat vahest koguni 30 000, kellest relvastatud vastupanuliikumises osales ehk kolmandik. Sama palju metsavendi oli ilmselt Lätis, aga Leedus oli see arv kahekordne. Aktiivne partisaniliikumine oli uutele võimumeestele ebameeldivaks üllatuseks. Juba 1945
Ta ennustas, et see vapustab kõiki (Laulupeomuuseum). Ka tänapäeval on need kaks koorilauluna väga tuntud ja tähtsad. Nüüd esitavad neid peale meeskooride ka teised koorid. Tervikuna peeti laulupeo kava kõrge tasemega muusikaks ja selle esitamisel noore eesti koorilaulu maksimumiks, mis üllatas meeldivalt kõiki (Palamets, Hillar 1994:9). 9 3. Esimene üldlaulupidu 4. Laulupeo esimene päev Laulupeole oli saabunud 45 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit. Lauljate koguarvu saamiseks loetles gümnaasiumiõpetaja Gustav Blumberg kõiki osavõtjaid. Kokku sai ta 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat, kokku seega 878 peolist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Pidu algas pihta 18.juunil. Hommikul kell 6 helisesid kirikukellad ka kirikutornidest kõlasid peole saabunud puhkpilliorkestrilt äratusmänguna koraalid. Kolm tundi hiljem kõlasid taas kirikukellad. Nii anti lauljatele märku pidurongi kogunemiseks (Hillar, Hillar 1994:13).
1959 1970 1979 Rahvaarv 1 196 791 Rahvaarv 1 356 079 Rahvaarv 1 464 476 Eestlaste osatähtsus 75% Eestlaste osatähtsus 68% Eestlaste osatähtsus 65% Linnaelanikke 56% Linnaelanikke 65% Linnaelanikke 69% Aastate möödudes sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta-aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast umbes 70 % linnades. Muulaste arvu jätkuv kasv pingestas suhteid nende ja põliselanike vahel. Mitte läbisaamisele aitas kaasa ka ametlik korteripoliitika. Enamik saabunuid said kiirkorras kõigi mugavustega korteri mille tagajärjel eestlaste korterijärjekord pikenes. Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele
.. JA Vj on Bjr ... JA VM on BMr VÕI... Air ja Bjr tähistavad siin vastavalt inda sisendmuutuja xi ja j-nda väljundmuutuja yj (i = 1 ... N, j = 1 ... M) lingvistilisi märgendeid, mis on seotud r-nda reegliga (r = 1 ... R). Selline tähistusviis ei tähenda, et üht lingvistilist märgendit tohib kasutada vaid ühe korra ühesainsas reeglis. Üldjuhul on olukord hoopis vastupidine vabade kohtade arv reeglites ületab tunduvalt lingvistiliste märgendite koguarvu ning konkreetne lingvistiline märgend esineb tavaliselt mitmetes reeglites. Eeldades et iga sisendmuutuja Ui on tükeldus koosneb Si hägusast alamhulgast, iga väljundmuutuja Vj tükeldus koosneb Tj hägusast alamhulgast ja et hägus süsteem koosneb R reeglist, vajame me eraldi struktuuri mis defineerib lingvistiliste märgendite ja nende kasutamise erinevates reeglites. MATLABi pakett Fuzzy Logic Toolbox säilitab sellekohast
kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255.
Majanduslikult aktiivne rahvastik-Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja töötud isikud. Tööjõu L moodustavad kõik hõivatud isikud E ehk need kes töötavadja töötud U ehk aktiivselt tööd otsivad inimesed. L=E+U HÕIVATU Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - ajutiselt ei töötanud. TÖÖTU Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimelinetöötama ja kes soovib tööd leida. Töötute koguarvu väljendab näitaja töötute arv. Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: - Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik - Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne rahvastik Ehk tööjõud, moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Kuuluvad kõik töötavad ja töötud isikud.(sp, et ta soovib ja on võimeline töötama) L (tööjõud)= E (töötavad isikud)+U (töötud) Hõivatu Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - ajutiselt ei töötanud. Töötu Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: - on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt)
Rasedusi ja laste sündi saab planeerida ning laste arv peres on keskmiselt väiksem. Laste kasvatamine nõuab materiaalseid vahendeid ja palju jõupingutusi. Palju sõltubka perekonnapoliitikast. Sündivust ohustab viljakuse langemine tervist kahjustavate eluviiside ja keskkonna saastumise tulemusena. Sündivus arengumaades: ei kasutata pereplaneerimisvõtteid. Abiellumine ja laste sünd on omavahel tihedalt seotud. Enamus inimesi abiellub ning sündide koguarvu mõutab abiellumise vanus. Paljudes sellistes ühiskondades on lapsed pere rikkuse märgiks. Normid ja tavad ühiskonnas soosivad paljulapselisi peresid. Laste kasvatamine on odav, sest kulutused haridusele on väikesed. Suremus arenenud maades: peamiseks põhjuseks on südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseisust. Surmasid põhjustab ka kiiresti levimas AIDS.
Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid. Elektrolüüdid on ioonilise või polaarse kovalentse sidemega ühendid, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulamisel jagunevad ioonideks. Ainete ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Dissotsiatsiooni üheks kvantitatiivseks iseloomustajaks on dissotsiatsioonimäär. Viimane näitab ioonideks dissotsieerunud molekulide ja lahustunud molekulide koguarvu suhet ja teda tähistatakse -ga. võib omada väärtusi nullist üheni. Täieliku dissotsiatsiooni korral = 1 (100%). Dissotsiatsioonimäär sõltub elektrolüüdi ja lahusti iseloomust, lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on näiteks H 2 SO 3 , H 2 S, HNO 2 ,
Et igal diploidsel isendil on igas lookuses 2 alleeli (mõlemas homoloogses kromosoomis), siis selle lookuse alleelide koguarv on 2 korda suurem loomade arvust populatsioonis (2N). Kui alleeli B absoluutarv tähistada P-ga ja alleeli b arv Q-ga, siis: P + Q = 2N. Lähtudes erinevate genotüüpidega loomade arvust, võib arvutada ka absoluutsed alleeliarvud (alleelide hulgad) selles populatsioonis: P = 2D + H ja Q = 2R + H. Jagades vastavate alleelide koguarvu populatsioonis alleelide üldarvuga (2N), saamegi alleelisagedused (geenisagedused): 2D + H P 2R + H Q p = = ja q = = , 2N 2N 2N 2N kus p on alleeli B sagedus ja q alleeli b sagedus. Ka siin kehtib seaduspärasus: p + q = 1, kust tuleneb, et: p = 1 - q ja q = 1 - p.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) LEHEKÜLGEDE NUMMERDAMINE (LISA, INSERT) Lehekülgede nummerdamiseks valida Lisa (Insert) vahekaardist Päis ja jalus (Header & Footer) grupist . Järgmisena valida numbri asukoht (joonisel Lehe lõpp (Bottom of Page)) ja lehenumbri laad (joo- nisel Tavanumber 3 (Plain 3)) Rippmenüüs allpool on numbrilaadid, mis kuvavad nii lehenumbri kui lehekülgede koguarvu dokumendis (vt laadi Lk X/Y (Page X of Y)) Valik Praegune asukoht (Current Position) paigutab lehenumbri tekstikursori kohale (enne avada päis või jalus). Valikust Vorminda leheküljenumbrid (Format Page Numbers) saab määrata lehenumbri vormingut ja millise numbriga alustatakse lehtede nummerdamist ning lisada peatükkide või alapeatükkide numbreid le- henumbrile. Leheküljenummerdusel olulisemad valikud on: Jätka eelmisest jaotisest (Continue from previous section) lehti
kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255.
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...
vähem võimekatel. # Järelikult on kõrges vaimses võimekuses midagi iseäralikku, mis aitab kauem elus olla # Maller (1933) jagas New Yorgi 310 piirkonnaks ning vaatles eri piirkondade keskmiste tervisenäitajate seoseid. # Muu hulgas leidis ta üsna sirgjoonelise seose piirkonna elanike keskmise IQ ja surmade arvu vahel: kus elanike IQ oli keskmisest madalam, seal oli ka keskmisest rohkem surmasid elanike koguarvu kohta. Taani uurimus: # ~7500 meest (s 1953.a.) uurides selgus, et 15aastaselt mõõdetud vaimse võimekuse põhjal sai ennustada suremise tõenäosust järgmise 34 aasta jooksul (Osler jt, 2003). # Sotsiaal-majanduslik taust ja sünnikaal olid kontrolli all Intelligentsus ja tervis # Huvi tõus alles viimastel aastakümnetel # Keeruline hankida andmeid, nt suremus # Suurepärane Soti andmebaas võimaldab nüüd leida vastuseid paljudele küsimust
ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut. lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemil sideme tüüpe molekulis. 3)lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil. sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel
kvaliteediga.
LEHEKÜLJE VORMING
Kontekst: lehekülg võib sisaldada suurel hulgal informatsiooni, olla keerulise otsingu
tulemus või väga mahukas dokument.
Tingimused: leheküljel peab olema mingi märge sellel leiduva informatsiooni mahu ja
selle kehtivusaja kohta.
Probleem: kuidas esitada suurt infohulka selliselt, et selle kasutamine oleks võimalikult
lihtne ja tulemuslik.
Lahendus: informatsioon tuleks esitada erinevatel lehekülgedel, märkides ära nii
lehekülgede koguarvu kui antud lehekülje numbri. See informatsioon peaks olema iga
lehekülje üla- ja allservas näiteks niisugusel kujul:
Page 4 of 5
v=k*[A]m*[B]n. Plahvatused ülikiired reakts. Plahvatavad segud: 1)Aur-õhk: atsetoon 2-13 mahu%, bensiin 1-7% 2)Gaas-õhk: propaan 5-35%, etüün 2,5-80% 3)Tolm-õhk: tärklis ja väävel 7%, jahu 10%. Van't Hoffi reegel: temp tõstmisel 10°C võrra kasvab reakts.kiirus 2-4 korda. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu kovalentses või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut. lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemil sideme tüüpe molekulis. 3)lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil
Kogunevad somaatilised mutatsioonid Langeb rakkude vastupanuvõime stressile Suureneb rakkude suremise tõenäosus Lipiidmembraanide ja makromolekulide oksüdatiivne kahjustumine superoksiidide ja vabade radikaalide tõttu. Apoptoos ja nekroos Apoptoos – rakkude programmeeritud suremine, millega kaasneb raku tuumade ja DNA fragmenteerumine ning raku lagunemine membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks Kontrollib organismi rakkude koguarvu, võib toimuda ka vastuseks kindlatele väliskeskkonna signaalidele Nekroos – raku suremine, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest Raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, kus nad võivad kahjustada teisi rakke ning põhjustada põletikulisi reaktsioone Kudede tase Üleminekuga veekeskkonnast maismaale toimus keha intensiivne eristumine elunditeks Koed
Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati.Iseseisvuse kaotasid ka kolm baltiriiki. Kogu Ida-Euroopa langes nõugkogude liidu mõjusfääri. Maailm polariseerus kahe kõige tugevama suur-riigi USA ja NSV liidu vahel, lagunema hakkasid koloniaar impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse umbes 30 mln meest. Vastaspoolel 80. mln meest. Sõjas hukkunute koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27. mln inimese. Teiste andmetel ulatub see arv ulatub see arv isegi 40. mln. Hiina kaotused olid ligikaudu 10. mln, Poolal 6. mln, Saksamaal üle 6. mln, Jaapanil umbes 2. mln, Jugoslaavial 1,7 mln, USA 0,4 mln, ja Suur-Britannial 0,37 mln inimest. Suuremosa hukkunuist olid tsiviilisikud. Sõja jooksul toodeti ainuüksi USA-s, Suur- Britannias ja Saksamaal lennukeid
Väärtusteks võivad olla nii tekstid, arvud kui ka teine massiiv. Viisakas on massiivile anda nimi mitmuses. Loome näiteks nimede massiivi ja vanuste massiivi. ? 1 $nimed = array('mari', 'kati', 'juhan', 'miku', 'uku'); 2 $vanused = array(15, 23, 32, 28, 18); Masiivi sisu kuvamiseks on kasutada täpne funktsioon var_dump() või vähemtäpneprint_r(). Vaatame näiteks var_dump() funktsiooni ning me näeme, et see kuvab meile massiivi elementide koguarvu, nende tüübid ja pikkused. ? 1 6 Samas print_r() puhul kuvatakse põhimõtteliselt ainult oluline sisu. ? 1 9
4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2) molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N 2, CH4) kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3) lihtsustatud struktuurivalem näidatud on aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemilise sideme tüüp nende
Absoluutväärtuselt on prootoni ja elektroni laengud võrdsed. Prootoni mass on umbes 1836 korda suurem kui elektroni mass. Neutroni mass on lähedane prootoni massile. NB! Tuuma mass ei võrdu teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summaga, kuna tuuma tekkel muundub osa massist energiaks massidefekt. Prootonite arvu (Np) tuumas nimetatakse aatomi tuumalaenguks (Z) või ka järjenumbriks: Np = Z = järjenumber perioodilisussüsteemis Prootonite ja neutronite koguarvu tuumas nimetatakse massiarvuks (A). NB! A = Np + Nn . tuuma mass. Iooni laeng Q on prootonite ja elektronide arvude vahe: Q = Np - Ne = Z - Ne Keemiline element on teatud kindel aatomite liik, mille määrab tuumalaeng. Sama elemendi eri aatomites võib olla erinev arv neutroneid. Sama tuumalaenguga, kuid eri massiarvuga aatomiliike nimetatakse isotoopideks. NB! Looduslikud elemendid on enamasti mitme isotoobi segud. Nende jaoks on määratud
Näiteks: A+B=AB, v=k*[A]*[B], kus k- reaktsiooni kiiruskonstant ja [A], [B]- reageerivate ainete kontsentratsioonid mol*dm-3. Keemilise reaktsiooni kiirus n jääva temperatuuri puhul võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: mA+nB=pC, v=k*(A)m *(B)n (üldjuhul). 4. Ainete valemite mõiste ja seletus. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu kovalentses või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut. lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3)lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
